Tänavu sügistalvel tähistab Eesti Raadio oma kaheksakümnendat sünnipäeva ja seda väärikat fakti meenutades ja teades olen stuudiosse kutsunud väina Verlini, kes praegu juhib küll Eesti inseneride kutseliitu, aga on aastakümneid töötanud Eesti raadios ja näinud seda suurt masinavärki just tehnilise poole pealt. Niisiis esimene küsimus Väinoverlynile, millal ta tuli tööle Eesti raadiosse? 153. aasta märtsis ja asjaolud. Kui tohib, ma tulen nõksukene tagasi, tähendab, miks ma üldse raadiomaja vastu huvi tundsin? Lapsepõlves see kõige keerulisem raskem aeg, 100 aeg, kus oli täielik informatsiooni sulg. Ja siis naabripoisiga, kes tundis mingil määral raadiotehnikat, hakkasime tegema detektorvastuvõtjaid. Ja selle kaudu oli talumeestel võimalik saada siis sõjainformatsiooni, aga need uudistesaated sattusid kokku kellaaegadega, millal loomade talitamist. Ja siis ma sattusingi küla perenaiste nii-öelda põlu alla me ei tohtinud kuskil liikuda, sellepärast mehed ei tulnud naistele laudatöödel abi. Aga siis see aasta 53. Kas teil oli mingi soovitaja, kas tal oligi mitteegi tuttav ees või tulite täitsa valge lehena siia, aga minu tegevus siin oli põhiliselt reportaaži, seltskondadega kaasas käimine, sel ajal oli raadius sõjast toodud saksa sõjaväereportaaže auto hõbehalli värvi ja, ja ma arvan, et kui me võrdleme nüüd seda hõbehalli mõttes laevaga, siis see oli väga hea meeskonnaga laev, kus kapteniks oli Arno Ventsel. Tüürimeesteks oli seal Johannes raudselt pea, Hans Kruusel. Ja sinna juurde kuulus alati väga huvitav seltskond, kes käisid reportaalsetes väljas kõik selleaegsed, raadio, tuntud nimed, tegijad, inimesed ja Ma usun, et see tehniline pool, see lindistamine ei olnud võib-olla sõda vara. Huvitav, aga see, mis sellele järgnes, tagasiteel, kui arutati, mida siis üks või teine inimene lisaks sellele, mis ta siis linti luges, veel teada sai ja noh, võib-olla ta on olnud ka selliseid mõttelaade nagu vestluskaaslane või siis intervjueeritav ei ole küllalt asjaga kursis, aga oli ka sageli nii, et vastupidi reporter ei oma teadmiste kata, tähendab selles bussis olid siis magnetofonid, palju neid oli, kuidas see asi seal välja nägi. Esialgu oli see pilt üpris kasin autole sõsutatutele Vulcani firma aparatuuriga, mis sõjatrofeed kaasa tuli. Tegemist oli reportaažiga, kus pidid kindlasti ligi pääsema elektritoitele, sest et ainult 220 voldi peal töötav aparatuur oli kaugus reporteris tuli määrata mikrofoni juhtme pikkusega. Kogu see materjal, mis lindistati, see toodi hiljem raadiomajja ja siin siis töödeldi juba saate tarbeks autos mingit montaazi toimunud. 53. aastal tulid ka juba esimesed nõukogude aegse magnetofonid. Need olid firma, mis Moskva eksperimentaaltehase tooted selle lindikiirus oli väga suur, 150 millimeetrit sekundis oli, kui me täna mõista, miks on kaks siis on erinevus väga suur, seetõttu lindi kestvus oli lühike ja teatud ajaperioodil nüüd 53. aastal kasutati ka veel traat magnetofoni. Mis see veel on? Ega ei ole ju mingit vahet, kas on traatojal lint keras. See traat oli pooli peal, jooksis läbi magnethelipea ja sinna peale salvestatud ja täpselt samamoodi, kui salvestati magnetlindile. Mingit erinevust ei olnud selles mõttes, aga seda ei saanud töödelda. Montaazi võimalusi traati katki lõigata, uuesti kokku panna, nagu isalindiga sai seda teha. Aga ma ei tea, kas mingi vasktraat, mis ei materjal seal peal, siis oli, see oli terastraati Rastraat. Nonii, seal peab olema mingisugune asi, mis seda heli siis nagu salvestab sinna mingi mingisugusel meetodil. Seal jälle väga loll küsimus, ma saan aru, sõnastatud tähendab, see on tegelikult on see väga lihtne küsimus, tähendab, püüame selle selgeks teha, mis on magnetlint magnet intonlav saan alusel olev rauaoksiid kiht seal peal ja seal toimub, kui ta helipeadest läbi läheb, toimub elementaarmagnetite orientatsioon. Ja nüüd nendesamade lainepikkustega loetakse sealt maha siis helisagedus, mida me nüüd sinna peale kirjutatud terastraadi puhul oli see täpselt sama elementaarmagnetite orientatsioon, aga mitte nüüd selle rauaoksiidi pealegi magnetmaterjali, vaid lihtsalt teras toodil, siis tähendab kogusele pinnale ümberringi või see oli läbivalt ühes küljes oli ühest küljest ööbile seal helipea ja no aga kas helikvaliteet oli kehv, Mikserist loobuti monteerida nii v 100? Tähendab monteerida, ta ei saa Taali kohmakas ja mina arvan, et tehnika arengu seisukohalt täitsa loogiline eelkäija magnetlindile, sest et sel ajal ei tuntud ju sellist oksiidi kandmist mingile alusele ja see siis viiakse nagu helipea eest läbi ikka lahendusel esialgu selline ja, ja need poolid olid küllaltki pikad, nii et salvestusaeg oli ka küllaltki informatsiooni, mis küllalt pikalt salvestada Te poole ja neid traati on praegu kuskil võimalik näha ka. Mul on arvamus, et küllap neil Türil peaks olema. Arvata võib jah, arvata võib. Kes olid need reporterid, kellega ta kõige rohkem Velas käisite, kes tulevad praegu meelde? No neid oli päris mitu ja need on ilmselt kõik niuksed tuntud nimed eesotsas Valdo pandiga. Erni järvsoo, Kaljo Jaagura, Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Simon Joffe, Albert Käär, Ene Hiion, lausmiku udugaste Felix Leet. Kõik need olid ju need pidevalt väljas käia ja kes ikka suhtlesid elanikkonnaga kogu vabariigi ulatuses, hiljem tulid juurde Esko, tasa ott kool, Heino lup, siis muusikasaadete osas muidugi kõige rohkem sõitis kaasa, ainus trotskin. Kas Jüri Miller oli vist lühikest aega reporteril? Jüri Miller oli. Ta on väga lühikest aega, ei ole, ta oli päris mitu aastat siin, aga tema rida oli nagu noh, ainult spordirida tema muudes saates minu meelest ei osanud ja tema kogus reportaaži ma teinud ei ole. Olgu küll, et ma olen väga palju teda kohanud siin ja eriti olles tehnikahuviline, siis tema võidusõiduautod, mida ta siin alati demonstreeris, näitas ja, ja ma usun, et see sai ka lõbustamale saatuslikuks. Ta sõitis inimese surnuks, kanalisatsioonikaalust tõusis inimene üles, ta sõitis lihtsalt sellest üle. Küllap see oli psühholoogiliselt nii suur üleelamused, ta nagu kadus areenilt ära, ta ei teinud mitte midagi, ma ei olegi pealsete kohana. Kas te julgete öelda, kes olid need lemmikreporterid, kellega teile kõige rohkem meeldis väljas käia, tuleb mõista, et sel ajal põllumajandusele pöörati suurt tähelepanu ja kõige rohkem põllumajandussaadete tegija terniersuga eesotsas. Ja Esko tasa, Kaljo Jaagura ka loomulikult, aga noh, üleüldiselt võib öelda, et põllumajandussaated olid kõige populaarsemad rahva hulgas nii rahva hulgas kui, kui ka ilmselt tegijate hulgas. Sest et eks ikka idee tuli ju raadio toimetuse poolelt, et mida ja kuhu on vaja minna, aga siin ma võin rääkida ühisest põllumajandussaadete osas, niukse pisikesed õigas, alati, kes teeb, sellel juhtub ja sageli juhtus niimoodi, et kusagil kaugel eesti otsas salvestatud lint läks lihtsalt noh, kas tehnilise praagi tõttu kõrvale või kadus ära või kustutate maha või mis iganes tahes, siis need saated said tehtud siinsamas raadiomaja aias. Sel ajal selle suure uue maja asemele oli ilus, kena sepistatud aiaga piiratud aed siin ja siis väga palju ette ja ilusaid pinke ja seal peal sai niimoodi käsi ära taastatud. Kuidas suri, kui Valdo Pant istus selles bussis? No Valdo Pant oli muidugi omaette isiksus, sest et kui teised reporterid nagu läksid välja kindlatel teemadel, siis Valdo minu meelest ei olnud seda teemat kunagi. Ta leidis selle teema operatiivselt ja ta tegi selle reportaaži või siis ka terve mingi temaatilise saate, tegi ära just nimelt vastavalt kujunenud olukorrale. Ta oli niivõrd leidlik. Me tegime kunagi ühe katse temaga raadiomajas esimesel korrusel sai valmis telefoni keskjaama ruum Maleral uksest välja läinud neli seina värvitud valdo, mine nüüd sinna. Tee reportaaž. Ta läks ja tegi reportaaže, seal ei olnud, kellega seda teha, vaid seal oli see ruum. Ja, ja ta oskas selle väga huvitavat siduda. Mida see kõik tähendab? Kas siduda ja kui tihti Darali paberile kirjutatud teksti, eks, kui ta väljas käis, kuidas teie mäletate? Bussisõidu ajal tega, vahetevahel kirjutas aga ka seda, et tal pabeross käes olnud, raputada seal mina küll seda ei olnud, ei mäletanud. Nonii, see oli üks teie tegevuse tahkusid, käisite väljas hõbehalliga tehnilise töötajana, seal, mis te tegite majas? Üpris ruttu, sattusin välisülekannete osakonda ja siis kuni 65. aastani ma tegin kaasa praktiliselt, et kõik selleaegsed ülekanded, olid nad siis spordivõistlused või olid nad suuremad üritused, laulupidu, rahvatantsuõhtud, siis tuli lisaks juurde transport ja noh, sellega juhtus vahest toredaid nalju, kui inimene unustab tellitud õigeaegselt autot kuhugile raportaalsele sõita ja mul tuleb meelde Simoni ohvega, kui ta ükskord tuleb oma kareda uksest sisse, ütleb, et Väino, et unustasin, mul on vaja minna keskhaiglasse. Kas sa saad mulle autot organiseerinud, mõtlesin, et Ma lihtsalt ei ole rohkem kui minu enda auto nutule. See ma ei saa, mul on oma töö, nood, tule. Mõtlesin, et hea küll, et tuleneb minu lõbuks ükstaskõik, kas vean sitta või saksu, ta hirmsasti pahandas, läks minema. Ja üks kuskil viie minuti pärast tuli tagasi, tead läinud, sa ütlesid õigesti. Ja me sõitsime loomulikult. No see oli nüüd ulatus, väga meeldiv oli sel ajal koostööd teha ka täna maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdiga. Huvitav oli muidugi selleaegne helilooja töö üldse noored selle aja heliloojad pidid kirjutama muusikat sellised, kuidas teatud isikud seda soovisid. Ja nad nägid hullu vaeva selleks, et nad said oma teose kuidagi kontserdisaali esiettekandele. Et üldse siia võetaksegi avastasin, üldse see võetakse kavasse oli ennem läbi käinud mitu korda heliloojate liidu töökoosolekutel ja kui ta seal heakskiitu ei saanud, siis ta muidugi avaliku esinemise ei jõudnudki arvab Pärdi. Muusika jõudis väga sageli siiski esiette kannetani ja reeglina oli ta ise siis istus puldis ja reguleeris siis mikrofonide vahekorda või tasakaalu. Ka väga lihtne hoiak oli. Esireas istus Aleksei Stepanov, kes oli sel ajal muusikafondi direktor Lidia auster, kes oli Eesti raadio muusikasaadete peatoimetus. Nii, ja nemad olid need põhilised määrajate teosele ette kantud. Kui nemad plaksutasid ja sealt ülevalt aknad seda nägime siis oli selge, et see teos on vastu võetud fondi. Ja Arvo Pärt peale selle võttis kohe telefonitoru, helistas raamatupidajale õhtusel ajal muidugi ja ütles, et võeti vastu, ma tulen nüüd sinu juurde raha järgi sest noorele inimesele raha alati napib. Ja need need käigud olid, noh, nad olid lihtsalt toredad. Kuidas toimub, see käib Jaan Räätsa kohta käib Jaan koha kohta ja nii edasi, kõik nad olid Eino Tamberg, Nad ei jää, oli ka kõik ja kõik nad olid helirežissöör, ütles Cheri siis kindel sissetulek, honoraride-le lisa tähendab, ega honorari ennem ei tekkinud kude lindistuste tund. See oli ju avalöök sellele, sest nüüd ta sai lihtsalt autoritasu. Muusikafond ostis tema käest selle teose ära ja see läks nüüd eesti rahvamuusika nii-öelda fondi ja selle pealt talle muusikamaksja autoritasu. Aga kui ta nüüd te nimetate Donorail? Jah, ma nimetasin teisiti, aga honorar tuli siis, kui ettekandele läks tähendab juba lindistusele. Ja kuna ka raadios töötamise ajal 61.-st kuni kuni 69. ma olin seotud heliplaadistuudioga siis paljusid Meie Eesti heliloojate teoseid sai esmasalvestuste tehtud just nimelt heliplaadistuudio poolt. Kas see see eriplaadifirma ja Eesti raadio omavahel salvestuste osas konkureerisid? Ei, vastupidi, nad tegid väga hoolsalt koostöös väga covid ei pidanud alati kokku langema, ma ei tea. Tõhustatud huvid ei oleks pidanud kokku langema, sellepärast et heliplaadi stuudiosse lindistust saada oli. Ma usun, et lihtsam kui Raadusse. Küll aga oli seal tehniline probleem oli see, et heliplaadistuudiosalvestustel oluliselt kõrgemad tehnilised nõuded. Ja seetõttu me mitte sageli ei saanud kasutada raadiofondi salvestusi, seal tehnilised nõuded madalam. Aga me kasutasime väga palju kordi raadio oma esimest stuudiot salvestusteks. Kõik need salvestused, mis me tegime, kõik nad tulid raadiofondi laadi, põhimõtteliselt seinad 40 protsendilise tasuga. Miks ta oleks pidanud olema meile komponendiks? Mis asjaoludel, TC hakkasite tööle ka seal selles heliplaadifirmas raadio kõrval nagu vä? Moes on öelda hea küsimus. Tähendab seal need helisalvestuse-ga tegelevaid inimesi on suhteliselt vähe ja see informatsioon liikus meie endi vahel väga tihedalt ja väga hästi. Ja kui heliplaadistuudio tuli salvestama Estonia kontserdisaali, kasutas seal raadio foonikat sisuline ja teenindajaks mina, ja eks siis tekkis huvi minul saada selle teenindamise eest võib-olla mingit lisatasu, kui ma käisin seda tegemas. Just eriti öösiti olid need lindistused, kui tänavatransport oli lõppenud ja ka trammid said ööseks seisma pandud selleks, kui oli, oli ikka tõsiselt, pandi seisma ja tähendab siis ja nemad olid nõus sellega siis säilitamisel trammitrustis või noh, trammiliiklus lõppes niikuinii kell üks öösel ja siis toimusid ainult need tehniliste trammide liiklemine, see sai kokku lepitud ja oli seisma pandud kontserdisaali ümber. Meil oli palgatud miilitsat, kes suunasid autotranspordi mujale, nii et ega mingit müra ei toimunud. Täpselt samamoodi olid sagedased salvestused toomkirikus, kindlasti teate seeriat Eesti orelit, need heliplaate ja siis sai ju Toompeale pandud autoliiklus täiesti kinni selleks ajaks kui lindistustega. Kas see lindistati kirikus, kus oli probleem, ütleme ka ülemustele või asjad. Reeglina ei soovitatud kirikus midagit muud lindistada kui orelit. Kui te praegu nüüd vaadata neid raadioinimesi, kas sellest ajast, kui teie siia tulite, need kõige rohelisema diaalgusaastad, kes on siin praegu veel maja peal liikumas? Sõna roheline võtab keeletuks natukene, ma olen kohanud siin ikka päris palju neid selleaegseid kolleege, kes on veel nii-öelda elavate kirjas, kes veel teevad kaastööd raadioga, kas või täna siia tulles lifti Peeter Hein tuli vastu, ta on ka ju selleaegne minuni öelda kolleeg Kaljo Jaagura Hubert Veldermanni olen kohanud mitmed korrad. Üks niisugune minu meelest niisugune tore aeg oli, 153. aasta, kus raadio esimehe ametiautoks oli Moskvitš 401 ja selle juhiks gala Johan Johan kala, kumba pidi seda võtta ja no tema oli niukene ekstravagantne mees, kes käis kogu aeg ühe sama ülikonnaga, nii kaua, kui see sõna otseses mõttes seljast ära kukkus. Aga selleaegne komitee esimees Uusman oli siis. Temaga oli vaja minna Raplasse valijatega kohtuma. Ja selleaegne transpordiosakonna juhataja neemla ütles, et kuule, et Johan, ole siis kena, lähed komitee esimehega nüüd sõitnud, pane siis homseks ennast korralikult riidesse. Ja Johann, järgmine hommiku tulid aasta korralikult riides, ülikondade samaga, lumivalge särk seljas. No nihukeste tegudega ta sai hakkama ja siis Ülo Koit oli komitee esimehe asetäitja. Ta sõitis Lasnamäel Ülo Koidula hommikul järgi, et tööle tuua. Koit tuli koos abikaasaga majast välja ja Johanutes, siis andke andeks, seltsimees, kuid mul on nii vähe bensiini, et nad ei abikaasat küll peale võtta ei saa. Ja Koit olevat hõiganud, kuule Helga, meresina siis trammi peale, mul on kiire. Noh, olid niukesed toredad persoonid, näiteks ott, kool, hästi vahva mees ja Heino lukk, nemad on omavahel suured sõbrad, kui nad sattusid linnas koosolemise, ööbisid minu juures ja ot pool väga muheda jutuga, tore mees, temal kui tal tuli loominguline, mingi vaim peale või inspiratsioon, nagu ta ise ütles, siis ta vaatamata kellaajal öösel tõusis ülesse ja tuli raadiomajja, miks just raadiomajja pliiatsid meil kodus olemas? Ma ei tea seda, aga Josin oli siis parem Heino lupiga olime Hiiumaal. Seal oli niukene kevadine ringreis, kus tehti siis lindistus esimestest kala loomustest, Hei, sügisene valet. Augustis oli ikka see, kus esimesed lesta loomused tulevad. Ja, ja seal me sattusime kaks korda sellise situatsiooni, esimene oli siis ühe külamehe sünnipäev, kus meid nagu jutule ei võetud ja ei võetud, niikaua kui küsiti, kas mikrofon on kinni, sest autol oli peal Eesti Raadio suur kiri. Mõeldud, et mikrofon on kinni, siis võeti eino lupile, tehti sõna otseses mõttes eesti kirjanduse eksam. Küsiti niivõrd tarku küsimusi ja õnneks Eino oskas kõigele vastata ja siis võeti meid alles seltskond. Ja siis oli see seltskond tõesti väga tore. Ja kui me sageli oleme leidnud ennast sellelt mõttelt, et see põline maamees ei ole kultuuriga küllaltki kursis, siis ma olen eksinud ja samal reisil oli teine juhus, kus me käisime siis seda lesta esimest nagu loomust vastu võtmas ja kui Heino lupsis küsis selle paadimehe käes, on ikka raske sellist täislastis paati silda tõmmata. Ta sai väga arvavad vastuse ja Me olime nõutud, seisime seal silla peal ja natuke pärast ütleb, et ega need Tallinna Tolkamad ikka ära ei lähe. Ma lähen räägin nendele midagi. Aga meil oli uudistesse aega kolm minutit lõputaseks. Ta rääkis meile kolm ja pool minutit niivõrd siduva teksti, et lõigata ei olnud võimalik. Esimene lause oli viimasega selle võrd seotud, et me pidime saatajaga juurde paluma üks võib-olla, mis siis alguses oli räägitud hõbehallist, Hõbe oli meeskond, siis 50.-te aastate alguses oli väga suures sõpruses Ruts, Bauman ja sõprus kestis kuni surmani. Ja Ruts Bauman luges sedasama hõbehalli siis magnetu fonile kuue tunni ulatuses anekdoot. Ja need olid nagu hõbehalli kuldvara, kuhu ligipääsuks oli parooliks pudel kanget. Ja needsamad inimesed, keda ennem sai nimetatud nimelised, need olid ka ju väga sageli just nimelt kuulaja rollis. See kuus tundi oli ikka niipalju, et seal oli nii väga toredaid kui ka pildikastega anekdoote, aga neid tasus kuulatanud vananenud minu teada kunagi. Kusjuures kahju on, ei tea, kuhu nad lõpuks said, Ventsel ju kadus niivõrd äkki, et kes ja kuidas need seal olevad materjalid jagatud ja kellele ei ole, tead? No meil on ikka räägitud suurest kolmikust pant Lauri Trikkel, kuidas te neid omavahel võrdlete, kui me räägime nendest aastakümnetest? Kui mina võin võrrelda omavahel Ivar tükkalit ja Lembit Laurit ja leida nendes teatud sarnasust siis Valdo Pant on nendest teatud mõttes erinev, nad olid kõik väga intelligentsed inimesed, küll aga Šival trikkeri hoiak. Intelligentsuse seisund oli kõrgem teistest. Lembit Lauri lähenemine teemale ei ettevalmistusega väga sisukas. Ta töötles ennem selle sisu ja mõistev kõik läbi, milleni ta tahtis jõuda. Aga nagu varemgi öeldud, pant lihtsalt läks ja tegi Eestis sel ajal oli liikumist vähe, informatsiooni liikus vähe, tekk oli ametlik, pigem see hõbehalli ilmumine mingisse küla kohtas järjevis, suur sensatsioon, ma arvan, kui ja väga väga suur. Ja see informatsioon levis ka külapidi ääretult kiiresti ja sel ajal, kui mõnikord reportaaž tehtud, mis võttis noh, ütleme aega seal paar tundi heal juhul siis selle aja peale tuldi juba küla pealt kokku ja kutsuti meid kangesti mingile üritusele, kas sünnipäevale, pulma või nii edasi. Ja taolistest kutsetest ka, kui oli ajareservi, siis võeti ka osa ja sealt tehti ka lindistused omakorda. Kusjuures siis meiepoolne panus oli muusik Anno jäämoosikate sätti, muidugi pakkuda seal sirge ja hea. Aga no tühjad pudelid ikka veeresid kui tagasi sõitsite. Eks selle ümber on käinud ju ju väga palle jutte? Jaa, jaa, napsuvõtmine oli hõbehalli jaoks teatud mõttes lahutamatu osa, aga ma ei saaks öelda sugugi, et seal oleks olnud midagi üleliia. Sest et ma vist alguses mainisin, et sageli reportaarsetelt tagasi tulles oli see saate arutelu bussis väga elav ja sai läbi arutatud mitmeid kordi teemat, mis siis nüüd selle salvestuse käigus sai teada või mis, mis toimus ja et sinna juurde kuulus ka klaasikene kanget see ei võtnud kelleltki ära, ei mõistust ega ei rikkunud tuju vastupidi, hoides tõesti kõrgel. Aga no kas need staarid need kolm suurt ja võib-olla teised ka veel, kas oli nii, et üks ütles, teise kohta midagi pahasti või kritiseerivad või oldi siis noh, nagu öeldakse, reserveeritud, kui ka ei teise kohta ja ei arvatudki hästi. Kindlasti oli teatud konkurentsiamet on omavahel, aga mina ei saa küll seda öelda, et see oleks välja paistnud. Kas väina Merlyn ise on ka mikrofoni esinenud, rääkinud, püüdnud seda poolt katsetada ja proovida? Olen rääkinud ikka päris mitmel korral, sest et üks lõik nagu minu raadiotööst on jäänud puudutamata, see oli 65 69, ma olin sel ajal siis raadio ja televisiooni komitee Te tehnilise kontrolli osakonna juhataja. Kurjemaid inimesi siin majas tähendab seda, et noh, võib-olla iseloomustuseks jah, sel ajal kõik saatjat salvestate üle eetri ja need salvestused säilitati kuu aega. Nii et kõik see, mis toimus, see oli lindis ja nii raadio poole peal kui televisiooni poole peal oma inimene, kes pidevalt jälgis tehnilisi näitajaid, kas kusagil oli mingi katkestus, praak või mis iganes ja see tulemus käis otseselt preemia piht, kas kontrolliti otse-eetrist v kontrolliti pärast linte? Lint oli vaja kontrollide pärast, sellisel juhul, kui kellegi poolt tuli signaal, et vot seal oli mingi aps ja nende selgituste kaudu ja mikrofoni ees ma olen rääkinud mitmeid kordi ja, ja olen ka olnud sel ajal reklaamiklubi Peedu ojamaa juhtimisel tegutses seal olen olnud mitmes saates, aga see oli juba sel ajal, kui ma tegelesin helikassetitehase juhtimisega. Kui tuli, ütleme siis ilmselt keskkomiteest mingi välklai sisse, kes siis tuli neid linte otsima, kuidas see asi välja nägi? Ikkagi see toimetus, kella rida, see oli teile ettekujutus ikka oli, läks siis käililt kohe päris valgesse majja või siis ta muidugi valge maja veel ei olnud. Ei, ma usun, et need asjad lahendati siin ikka kuni juhtkonna tasemel ära, juhtkond oli see, kes siis selle informatsiooni või või siis selle nii-öelda asja ära klaaris, kui niimoodi võib öelda. Ma usun, et sel ajal nad nagu valgesse majja need lindid otseselt ei läinud, aga oli küll. Ebameeldivus oli ju mitmetel toimetatud sel ajal, kellel anti teatud ajaks esinemise keeld pärast rehabiliteeriti ja tehti jälle saateid edasi. Mis asjaoludel teie Eesti raadiost ära läksite? Põhjus oli väga lihtne, heliplaadistuudio mängis mind üle, seal on nagu üks mõtlemise poolteiseks tehniline kontroll, ta nagu ma ennem juba ütlesin, et ma olen ilmselt kõige kurjem inimene majas, mulle see amet ei sobi. Ja kuna oli tegemist üleliidulise alluvusega, tähendab ma Eestis ei allunud kellelegi, kellega raadiokomitee esimehele mitte vaid oli üleliidulise raadio alluvus, siis need ülesanded, mis sealt anti, mulle nii mõnigi kord ei sobinud. No aga need puhttehnilised ülesanded ja nojah, aga me oleme küllaltki noh, edumeelsed oma väikese kollektiiviga sinna just kuulus Avo-Rein Tereping, kuidas, noh, üldiselt väga tuntud nimi ka praegu talle väga lahtise peaga noormees, kes leidis lahendusi, mida üleliiduliselt ei olnud leitud veel tehnilisi lahendus, mitte sisulise, vaid tehnilisi lahendusi. Nüüd hakati meid nagu ekspluateerima selleks et neid tegevust arendada üle liidu. No see on ju au ja uhkusasi. Seda küll, aga, aga mõned asjad käivad üle jõuga. Sest et nagu ajal sageli oli ülevalt poolt juhtimine käis siinsetele ülemustele üle pea ja nüüd tekkis vastulöök sellega, et meie hakkasime tegelema sellega, mis ülevalt poolt kästi ja omad asjad ei saanud piisavalt tähelepanu. Ma läksin ära juulis 60 ajaks raadiost ja detsembris hakkasin tegelema helikasseti juurutamisega Nõukogude liidus mis oli ääretult keeruline ja raske ülesanne. Ja sellega ma siis tegelesin kuni 86. aastani. Te ütlete, et helikassettide tootmine oli tänu teile suuresti juurutatud Nõukogude liidus, ma võiksin öelda, et tänu ainult minule Kirjanduses saite infot, eks ole, väljamaa ajakirjadest ja nii edasi. Läksite siis neid kassette väljamaalt uurima, läksite kaubamajasse, vaatasite, kuidas kassetid, millal näeb, tegite lahti, kuidas ta seest välja näeb, kas teie räsivi selleks ajaks, kui ruumid olid valmis ja me võisime hakata Läänemaalt tulevad aparatuuri vastu võtma, ei olnud mina näinud ühtegi kassetti, aga kassettmagnetofoni reaalselt oligi nii. Meie kasutuses oli siis teatud tehnilised kirjeldused ja oli üks pilt, kus üks piibuga saksa härra seisis paljundusliini kõrval, kus nüüd paljundati kassettide tarbeks linti ja see oli kogu informatsioon praeguse Allasse pilt, aga sellest me oletasime ja tuletasime, et kuidas see asi võib välja näha. Ja kuna pinnad olid enam-vähem ette ennustatud, siis, siis nii ta toimus. Aga oht oli suur, et see asi võib kõik uppi lennata. Et ei tule sealt mingit kvaliteetkassette või mitte, seda ei kartnud. Tähendab nii araks mu ennast küll ei tunnist. Alati olemas argusest tähendab SÕDA tegevust hoidi, sellele firma meloodia, see oli esialgselt planeeritud gruusia heliplaadistuudiole ja grusiinlased ei saanud sellega millegipärast hakkama. Ja me olime ümbris 69 seal rahvusvahelisel seminaril, kus firma peaspetsialist tegi minul ettepanekut, kas ma ei leia Tallinnas ruume pindalaga umbes 300 ruutmeetrit, et võta ja hakka tegelema selle kasseti tootmise juurutamisega siis kogu nõukogude liidu jaoks ja Pean tunnistama, et ma ei võtnud seda ülesannet nagu esialgu, väga tõsiselt, aga nädal hiljem või mis, ma olin Moskvas, sain peainseneriga seal hirmsa kurjutamise osaliseks, siis tulin tagasi ja selleaegne nagu asjade kokkusattumus. Ruumide leidmine on üldiselt raske. Aga seltskonnas vesteldes, et vot Eestil oleks võimalik teha selline kultuuriline lahendus, et me saaksime teha oma muusikakonservi niimoodi, seda me nimetasime sel ajal. Aga et nüüd on vaja selleks pindu. Seltskonnas osutus inimene, kes töötas haridusosakonnas ja ütles, et nõmmel on haridusosakonna poolt vabaks jäetud ruum ja seal ja seal ja seal. Ja nii me läksime, siis vaatasime need kohad läbi, leidsime need ruumid, tegime kapitaalremondi ära ja 70. aastal keskpaigu tuli siis aparatuur Saksamaalt nendepoolse üles, Montaažiga hakkasime tööle, kuna meid oli kolm inimest, kes sellega üldse tegeles, üks nendest oli siis autojuht. Ja, ja me oleme kõik kõik optimismi täis ja see õnnestus naga Gruusias kukkus läbi, Gruusias kukkus läbi, seekord küll, aga kas kaheksa aastat hiljem, siis tehti juba seal filiaal ja, ja 86, kui mina tulin helikasseti tehasest ära, siis oli ka Riias kassetid seal, nii et sel ajal oli neid kolm tükki, siis helisalvestusosas üle terve liidu ja Bakuus oli siis kasseti korpuste tootmine, mis jah, kahjuks küll kaubandusse jõudnud, sest nende kvaliteet oli sedavõrd halb ja me jäimegi nagu töötama siis lääne toormaterjali. Kas on teada, miks Moskvas ja Leningradis niisugust asja ei eristatud? Firma meloodia oskas väga hästi vaadata, seda kuskohal, tehti kvaliteetset tööd ja ma pean ütlema, et Eestis eesti heliplaadistuudio või Tallinna heliplaadistuudio siis õige nimega tegi väga hea kvaliteediga tööd. Ja seda tegi ka Riia väga hea kvaliteediga tööd, võib-olla, et siin tuleb öelda seda, et Balti vabariigid on olnud ju läbi ka Nõukogude Liidu aja teatud mõttes nagu kas enim arenenud või oma mõttelaadilt nagu eespool. Ja küllap seda märgati ja täheldati, miks see esialgne variant oli Gruusia peale? Selle kohta ma ei oska midagi öelda. Seal oli sõpru palju muidugi eriti firma meloodia juhtkonna hulgas, aga su ebaõnnestus, tuli ta meile, oli juttu, et seda teha Moskvas Moskva eksperimentaaltehase juures, aga siis oli lootus, et Moskva eksperimentaaltehase juures hakatakse tegema siidiplaat. See mõte ja see informatsioon oli sel ajal olemas ja noh, siis kuhjata, nagu seda ühtekokku ei olnud mõtet. Nonii, sakslased tulid oma aparatuuriga, panid selle üles, kas sellega oli probleeme ka selle käivitamisega? Hoia hoia. Kõige tõsisem probleem oli see, et noh, jällegi me teame, kuidas ja mille pealt oli võimalik tehnilise poole pealt teenida enim preemiat, kui sa hoidsid kokku energiat. Ja selleks oli nüüd riiklik süsteem, tähendab, kui kogu Euroopa töötab elektrisagedusega 50 hertsi, siis meil juba elektritootmise juures elektrijaamades viidi see alla 48 lörtsine. Ja see andis märkimisväärse kokkuhoiu. Aga lääneaparatuur selliselt ei saanud töötada ja me nägime esialgu selle sageduse mitte võtmisega, sest see oleks olnud väga keeruline küsimus, küll aga aparatuuri kohaldamisega kõikide vastavate filtrite vahele seadmisega nägime küllalt palju vaeva. Aga saksa aparatuur oli ju tegelikult nii-öelda alguse ülesandeks. Jaa, jaa, ja hiljem me läksime üle jaapani sisseseade ja kui mina ära tulin, siis olid valmis. Mustamäel need uued tootmiskorpused, alustasime 70 oli 200000 aastas, kassettide tootmiskogus ära tulin, oli viis ja pool miljonit. Ja noh, kui seda lahti mõtestada, siis 22000 tundi päevas tootsime muusikat. Aitäh stuudiosse tulemast. Väina, Merlin, sari maailmapildisaade, mina olen Martin Viirand.