11. septembri hommikul 2007. aastal lahkus taevastele radadele musitseerima maailma muusika ja džässi suurkuju Josavinor. Eesti publik tundis teda hästi, sest siin esinesid oma ansambliga kolm korda. Tänane õhtu džäss on pühendatud suurele meistrile ja tema muusikale. Austrias sündinud saksa, tšehhi, ungari mustlasverdasid jõu, Savinul valis endale elukohaks globaalküla, kus ta suhtles maailma kõigi inimestega oma maailma muusika keeles. Ta uskus, et muusika on maailmas inimesi ühendav jõud. Ja tõepoolest, Savin oli muusika, soojendas südameid kõikjal, kus ta esines, olgu siis vedurit, poodi või omas sündikaadiga. Tema muusika tugineb rikkalikule ja palju Kiilisele kogemuste pagasile, Tšassist klassikast ja rahvamuusikast. Joe Savinul oli pärit vaesest perest, ta kaksikvend suri nelja aastaselt. Muusika astus Joe ellu väga varakult. Kuueselt esines ta juba akordionist sina. Ja polnud kahtlust, et tegu on erakordselt andeka ja musikaalse lapsega. Õpinguid jätkas ta Viini konservatooriumis. Jazzi hakkas ta armastama varases teismelise eas. Joe lemmikuteks olid idioot, žeering ja Errgaarner. Kui džässi ABC oli omandatud hakast Josavinul tuuritama austria saksofonist-i Hans kolleriga. Peagi moodustas ta oma trio, millega esines samuti Prantsusmaal, Saksamaal ja mujal Euroopas. Ja juba ta oligi Austria tunnustatud džässpianist, kes aeg-ajalt ka akordionit mängis. Ta sõprade ringi kuulus hinnatud klassikaline pianist Friedrich kulda, kes muideks on komponeerinud ka mõned džässiteosed. 1959. aastal sai Savinul stipendiumi ja siirdus Ameerika ühendriikidesse kuulsasse mööblikolledžisse õppima. Hiljem pälviste sama õppeasutuse audoktori tiitli. Bostonist avastas ta trompeti istminud Ferguson, kelle ansambliga esinest aastakese. Siis kutsuti ta Washingtoni saateansamblisse ja sealt omakorda saksofonist käenombool Äderly gruppi, kuhu do Savinul jäi peatuma tervelt üheksaks aastaks. Ta aitas Ädelil kujundada ansambli uut värsket kõlapilti. Siin sündis ka esimene hittlugu, simesime asi, mis on omakorda teetähis oma kõla otsinguil. Meelsasti esitavad seda paljud muusikud, ka eesti muusikud, aga meie näide on pärit 97.-st aastast ja nõnda mängis seda Nils Lindgreni ansambel jazzkaarel. 60.-te keskel, mil Savi nulleli Aderi juures sai ta heaks sõbraks vihankokiga. Neil oli paljugi ühist muusikalistest tõekspidamistes, väärtushinnangutes huvis uute elektrooniliste instrumentide võimaluste vastu ja muudki. Ka mailisteedis märkas Savinuli talenti, kuid esimese pakkumise liituda Davise grupiga lükkas Joe tagasi põhjendusega, et ta pole selleks Välgi. Kuid 60.-te lõpul ühines Savinul Mailis Davise grupiga, kus osales jazzmuusika edasist kulgu radikaalselt muutnud albumite salvestusel. 1969. aastal kirjutas ta albumi Inessaelanud vōi nimiloo. Samuti osales Danny klahvpillimängija kui kompanistina aasta hiljem ilmunud albumil vitšis. Minu. Just see plaat ehitas kriitikute väitel silla džässmuusika ja publiku vahele. 1970. aastal moodustas Savi null koos sõpradega ansambli resa ripoot mille asutajaliikmeks olid tema kõrval saksofonist võimshorte massist Miroslav viidus, löökpillimängija Irtomoreira, trummar Alfons mosoon. Savinul Saarteria Moreira olid kohtunud Travise elektrilisest bändis. Nagu teenise juureski käis ka Savin oli ilmateate bändist läbi palju eredaid isiksusi. Basskitarrist Jako pastoorius löökpillimängijat, Alex akuna, Mano labad, Reena Tammela aias ja teised. Tollel salvestati plaadid, läkmaagid, päderly mälestuseks ja hevi vede. Aasta oli siis 1977 ja viimaselt on pärit ka Savinali superhitt vöödlenud. Väga tuntuks on see lugu saanud Manhattan Transfer esituses, kes peab seda oma ansambli tunnusmeloodiaga ja ei puudu pea üheltki kontserdilt. See oli siis Savin oli kuulus vöörlen, mis originaalis kõlas plaadil hevi vever. Püüdland on nime andnud mitmele džässiklubile, sealhulgas ka Savin oli enda paari aasta eest vinnis avatud klubile. Järgmisel plaadil mister kan lõi kaasa juba nooruke trummar, pideoreeskin. Mister kani nime kannab vähemalt üks inglise franki grupp. 1982. aastal küttis Jaka pastoorise positsiooni üle üheksateistaastane bassist Victor meili. Trumme tuli mängima Omarhakin. Protsess on on selle koosseisu parim plaat. Kokku andis aga vederipoot välja 17 albumit ja pälvis 79. aastal ka ühe grammi. See oli tugevate isiksuste ansambel, kus muusikat kirjutasid mitmedki grupi liikmed. Kuid positsioon oli 70.-te keskpaigast kindlal Savinali käes. Paljud väga head muusikud said vederipoodis veel paremaks. Grupi peetakse džässi, roki ja etno sulami loomisel. Kõige olulisemaks ansambliga. Savinõul oli seente saatorite kasutamisel lausa geniaalne ja ta tõi ka elektriklaverid Orlitzeria enne raades püsivalt džässilavadele. Nende pillide populaarsusel on savi, null kindlasti oma teened. Maestro Savinal ise on arvanud, et keegi ei suuda vederi booti muusikat mängida nii nagu seda tegi originaalkoosseis enda kohta. Ta mainis ta tagasihoidlikult, et ilmateate aegadest küpsuseni jäi veel omajagu maad minna. Nõnda siis kõlas vederi boot aastal 1981 ja siin mängisid koostio savi nulliga vein Schotter tšakobastaadios pideoreeskin ja Robert Thomas. Föderipooti viimane heliplaat ilmus 985. aastal. Sellele järgnes 1986. aastal. Savin oli sooloalbum, dialekt ja pärast väikest vähe aega. 1987. aastal sündis uus koosseis José hävinul Sindikeid kus mängisid mitmedki vederipooti karastusega muusikud nagu Manolo, Padreina või Alex kuuna ja teisedki. Aga kuna on iseloomustanud savi nulli kui väga otsekohest kindlate tõekspidamistega ausat meest, kelle uue otsingud kestsid tema tee lõpuni savi nulli elektrooniliste klahvpillide kõlad, saavutasid täiuse just sündikaadi aegadel sendi käitja. Süntesaator Ta on sarnaste sõnatüvedega ja ilmselt rõhutab nii koostöö kui süntesaatori kõla. Olulisust ansamblis. Elektrilise klahvpille ei mängi keegi teine nõnda fantaasia küllaselt kui maestro ise. Ja neid erilisi kõlasid tasub ikka ja jälle nautida. Chaos hävinali sündikaat ansambel tiirutas väsimatult mööda maailma ja kogusaina uusi sõpru ja hulk heliplaate valmis nii kontsertidelt kui ka stuudios. Muusika, mis praegu kõlamas, ongi pärit maailmatuurilt salvestatud savi nulli grupi koosseis muutus sageli, sest savi null ei valinud muusikuid rahvuse või nahavärvi järgi. Tal olid olulised isiksused. Näiteks Aafrika muusikutest tõid oma erilise interpretatsiooni ansamblisse Richard Salif, eita iden, Paabe, Karendiad, Pakosseri sabineka, pango ja teised. Kui Josavinul käis esimest korda jätskaarel esinemas, siis kuulusid ansambli ridadesse bassil Jerelvisli kitarril saterjee löökpillidel, Artodompajatši ja trummidel roni vuraas. Savin oli leidmine. Festivali jaoks oli tore juhuste kokkulangemine. Filharmoonia kammerkoorilaulja Erkki Targo oli välismaal hotelli fuajees sattunud jutule. Savin oli Euroopa agendi Pieter Pasleriga ja andis need arstid mulle edasi ja nii siis saigi 1994. aasta festivalil peaesinejaks Saminul Sindikeit. Publik oli muidugi suures vaimustuses ja meie organiseerijad k. Kuigi Joe Savini rõhutab, et ta pole sündikaadi muusikas kasutanud rahvamuusikat lisaks sellise globaalkülamuusikute individuaalsus eri aafrika keeltes laulmine, lugude sisu ja viited plaadikavade pealkirjades, nagu Lõuna-Aafrika patrioodid, karneval, liida, läkuvad ja teised vihjavad sellele. Jos Avinul elas sügavalt kaasa maailma Stella rõõmudele jälgis sündmusi maailmas. Minu inimesed, nii võtame Savinul kokku oma suhtumise maailmaküla inimestesse. Heliplaadil, mis ilmus 1998. aastal ja kus teevad kaasa paarkümmend eri maade mainekad muusikud. Türklasest, morfhanerchelist, Altai kurgulaulu viljelev rahva laulikuni, Molaadini moonast ja ketast rääkimata. Järgmise loo salvestuses laulab soolad, salliv Keida. Suures löökpillikaravani teevad kaasa mitmed mainekad muusikud. Näiteks treila, korto, Pakosseeri ja teised. See oli siis ju Savin, oli seal Keita lugu heliplaadis maipi põll majja. Teist korda käis ju Savinal oma poistega jätskaarel 1999. aastal ja kuulame Manolo Padrena lugu terabajas, kus ta tutvustab ansambli koosseisu. Joe Savin oli bändis, mängisid siis tollel 99. aastal juba tema poolt nimetatud käripaalseni ja Manolawadreina kõrval veel Victor meili, Karin sead, festivali taas suurepärane kontsert. Ja selles kontserdile ainult paljudele kindlasti meelde jäänud ka viimane improviseeritud lugu, kus Savinul kiitis oma toiduelamust, mille ta sai Olde Hansa restoranist. Aga läheme siinkohal edasi tema albumit, ega kui MayPalla oli väga hea ja värvikas plaat, siis sama võib öelda ka 2002. aasta stuudioalbumi feisisemplesis kohta. Ja viimasteks jäid minna Jemm 2005. aastal ja Braun Street 2007. aastal. Muusikute seltskonnas teevad plaadil feissisempleisis kaasa, et jään map'e bassil taga seri trummidel pillidel Alexa, kuna löökpillidel partner vederipaadi aegadest trummidel edaspalju külalisi nagu Richard Boona, Portugali lauljatar Marie saa, kes ka järgmises loos kaasa teeb. Suvel täitus 20 aastat kius Avinul Sindikaidi tegevusest. Ansambli muusikaline suunitlus on püsinud läbi aastate sellisena, nagu Joe savi. Null on teda suunanud. Meistri käekiri on alati selgelt tuntav, kuid kahtlemata on ta mõndagi ammutada olnud ka erinevate rahvaste muusikakultuuridest sulatatud, kuidas neid tänasesse heli ilma mitu aastakümmend figureeris. Savin oli nimi küsitlustes ja pinge rivides, mida maailma džässi kriitikud koostavad igal aastal. Oma 30 korda oli ta Downbiidi kriitikute arvates parim elektriliste klahvpillide mängija. Kõrgelt hinnati ka tema ansambleid. Savin oli kontserdid olid väga erilised, ükski kontsert ei sarnanenud teisele. Savinali keerukas Ülivale rütmika arenes tema sõrmede all mängleva kergusega oli ta muusikas piisavalt improvisatsioonilist vabadust tema ansambli silmapaistvatele, muusikutele ja õnnelikud on need kuulajad, kes kuulsid. Savin oli veel läinud aastal Tallinnas rock Cafe ees esinemas või said sel suvel kuuenädalasest suvisest juubelituurist osa pas. Juuni lõpus mängis ta Austrias oma klubis pööd. Lend. 27. juunil läks manalateele tema kallis kaasa Mäksin, kellega ta koos elas 40 aastat. Meil on kolm poega, Anthony, Erik ja Ivan. Ivan on sagedasti kaasas ka kontsert Orneedel helirežissöörina ja ta on salvestanud ka mitmeid-mitmeid Savinali helialbumeid. Kuigi Savinul elas Californias Malibus olid alati uhke selle üle, et on austerlane. Austria nimetas tõsta ka seitsmeteistkümne Aafrika riigi hea tahte saadikuks. Savin oli viimane kontsert toimus Austrias küsingis. Kiusavinul läks manalateele Viini haiglas 11. septembril ja tema viimane puhkepaik on ta Viinis. Lisaks arvukatele džässi ja maailma muusika kompasitsioonidele kirjutas hävinul ka sümfooniastaaris Afada nobe. Seda teost oli huvilistel võimalik kuulata mõne aasta eest Riias. Läti sümfooniaorkestri Savin oli enda Lootuses. Oma muusikalise mälestusmärgi holokausti ohvritele püstitas ta teosega Mauthausen. Ta oli ka osa varal seeria organiseeris näiteks Salis geidele albumeid ja 2002. aastal pälviste esimesena International Chiesa wood. Džässiauhinna, mille andis välja festivalile organisatsioon koos džässiõppejõududele organisatsiooniga savi nulli muusika jääb meiega ja elab kindlasti edasi kõigis tema ansamblist läbi käinud muusikute tegemistes. Töödes. Tänan kuulamast ja jääb lõpetama taas. Savin oli suremata muusika.