Kirikuelu räägime tänases kirikuelu, saates bord noreemist ühest Norra kirikuõpetajast, kes on tulnud Eestisse ja veetnud Eestis mitmeid aastaid on tuntud avalikkusele kui eurolaulja reverend B ja on, et saati eetris olemise ajaks juba läinud tagasi Norrasse. Mina olen saate autor Meelis Süld ja enne kui me räägime pikemalt teemadest sellest, mida sa oled teinud noortega, sellest, miks sa läksid Eurovisiooni võistlusele, mismoodi sa eesti keele suhu sai. Sellepärast, et väga paljud inimesed imestavad kuidasmoodi üks norrakas õpib ära eesti keele. Ei, see oli päris loomulik, sellepärast et ma tulin peale keskkooli 92, sügisel tulin aastaajaks Noorte meeste kristliku ja Noorte naiste kristliku ühingu kaudu Eestisse üheks aastaks vabatahtlikuna alustele Noostada nimega Dancing ja siis ma olin noor, siis on lihtsam õppida eesti keelt, aga arvan. Ma õppisin selgeks sellepärast, et ma sain nii palju häid sõpru siin Eestis, kes lubas mulle rääkida nii, nagu ma rääkisin alguses, eks ole, lapselikumalt ja mis seal veel olid, et sellepärast ma õppisin selle aastaga olen lisaks pärast pool eks ole juurde õppinud, aga see oli põhiselle aasta jooksul. Ja mida sa siis Eestis tegid alguses muusikatööd ja see oli ka muusikatöö Moly Dancing on üks noorte, mis sai Norras alguse 1967 68. Ja seal on erinevad tegevusrühmad nagu ankur, näitlemistants, kus sa kasutad kontsert kultuuri ja vahendanud sellega vana sõnumit, ütleme niimoodi, et aga sellel ajal ma tegin ka muusikat. Tants on, kes on see, et sa võid tantsingis olla, kas oled kristlane või mitte, et see on avatud kõigile natukene kogudusse ja ütleme kooli vahel tol ajal me kitentsin tegema proove koolis näiteks. Ma olen kuulnud selle perioodi kohta väga palju head, üks minu hea tuttav on Moody laulja kooris tol ajal, kui, kui seda tööd tehti ja ta oli just selles mõttes väga positiivselt meelestatud, et ta ei olnud kristlane, aga ta tundis ennast väga hästi selles seltskonnas. Ja minu meelest on see väga, olen iga koguduse noortetöö puhul, et on või kas on kogudus või kas on mingi kristliku organisatsiooni noorte töö puhul, et ei ole selline kõva mees ukse juures, kes küsib, uuri täpselt, millal sa usud, et on võimalus tulla ja ise uurida, eks ole. Meie, kes me seda teeme, meil on soov midagi jagada, aga inimene peab selle vastu võtma nii, nagu Ta suudab. Ja kui koguduses ei ole need otsimisvõimalusi, et sa võid mingi tee minna ja kui tekib selline tunne, et ma olen v liige kuid ma veel ei usu nii, nagu ma peaksin, siis meil on probleeme, eriti see noortides oluline, see ongi otsimisaeg. Nagu seda öeldud, siis ma arvan, et on ka oluline, et on sellisest süvenemis võimalusi ka, et nendel, kes leiab, et nüüd on aeg, et ma süvenen selle asjasse ka see on leerikool või kas on mingi juhtide koolitus või kas need on piiblirühm, on, seda ma ei tea, aga et on olemas selline laiem kokkusaamis võimalus, kas on kohvik või Dancing või mis on see on ka oluline viimase aasta jooksul teinud noortetööd Tallinna Jaani koguduses. Minu teada on see rühm olnud väga populaarne, tavaliselt kirikusse noored ei kipu. Mismoodi sina suudad inimesi, noori inimesi kirikusse saada? Ma ei tea, kas mina suudan midagi, ma arvan, et meie jaoks kui me tulime abikaasaga, siis oli meil see hea, et oleme projekti raames töötanud, kus eesmärk on olnud arendada noortejuhte Eestis, et nad teeniksid kirikus ja ühiskonnas ja seda me oleme teinud siis Tallinna Jaani koguduses ja koostöös laste ja noorteühenduses üle Eesti ja siis oleme õpetanud ka usuteaduse instituudis Tallinnas. Et just nende, see koostöö koos noorte juhtidega jaanis, et see oli meie jaoks see võti, miks oli võimalus kutsuda uusi noori juurde, et me tegime nende jutumärgis vanade noortega juhtide koolitusse ja nendega koos leidsime suunda, kuidas me edasi läheme, mis on meie nägemus, mis on meie väärtused kuidas me tahame teha oma noortetööd ja koos nendega me tegime siis noortele eri alandasime, hämmosem, issand Nooste kohvikut, eks ole, erineva töö vorminud. Aga see koostöö on minu meelest ääretult oluline, et sai, ürita kanda visiooni üksinda, et sa kõik, mida sa teed, seda sa teed koos kellegi teisega, et see on meie jaoks olnud väga oluline. Räägigi lähemalt sellest Emmosemissast, mida see endast kujutab, me teame enam-vähem, mis on jumalateenistus pühapäeval, milline luterlikule välja näeb? See, mis on jah, Emmose missa toimub siis kord kuus Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus ja see sai alguse niimoodi, et Tallinna Jaani ja Tallinnaga Kaarli noorend noortejuhid tulid kokku ühel nädalavahetusel ja mõtlesid, et me tahame teha koos õhtuteenistusse, mis on mõeldud kõigile Tallinna noortele, ka nendele, kes ei kuulu kogudusse. Aga see saab olla selline esimene samm, kus sa, Sand noh, jutumärkides katsetada, milline, mis on üks jumalateenistus, milline võiks olla kirikuelu ja minu jaoks on see väga oluline selles lähtepunktist, et kui ma esimest korda siia tulin, siis ma sain palju sõpru, kes ütlevad, et ma ei julge kirikusse astuda. Sest ma kardan, et ma teen midagi valesti. See on nagu kool nõukogude süsteemis, et kui ma tegin midagi valesti, siis õpetaja min mõnitas mind ja klassi ees ja samamoodi kui ma tohin kirikusse. Ma kardan, et ma ei oska neid reegleid ja sellepärast me kummemmos missa hakkasime tegema, siis lähtusime Emmousse loost tiiblist, mis räägib kahest inglist, kes kohtuvad ülestõusnud Jeesusega. Ja algul nad ei tunne ära. Aga nad vestlevad temaga. Ja lõpuks nad kutsuvad teda oma juurde laua istuma alles, kui ta murrab leiba ja õnnistab, siis nad tunnevad ära, kes ta on. Siis ta kaob nende silmist, aga nad rõõmundsevad, sest nad teavad, et nüüd on võimalik teda otsida. Jaa, Emmos, missa peab olema selline otsimiskoht, kus on toimub dialoogi vestlus 20 kus ei ole nii, et ainult et üks inimene teeb, seal on ka osalemine väga-väga oluline valmistamisel läbiviimisel ja pärast pool ka kohvilaua juures. Et muidu on teenistus, ütleme oma struktuuri järgi iga jumalateenistusega sarnane. Et seal on jutlus, seal on usutunnistus, seal on armulaul, seal on palvused, seal on lugemised piiblist, ütleme palve, osa on võib-olla natukene teistmoodi, seal on võimalik jalutada, labi rentis on võimalik kirjutada palvesoove, paberi peal on võimalik süüdata küünlad ja igasugused sellised asjad ja lisaks meil on ka bänd, et aga kõige olen, on see visioon, mida me leidsime. Me usume jumalasse, kes tuleb meile vastu kristluses ja kõnnib meiega koos vestle meiega. Ja kes saadament siis edasi meie argipäeva. Et konkreetselt see, mis sa noh, läbiviimine ja valmistamine toimub niimoodi, et me saame kokku, esmaspäev enne teenistust. No päris suur hulk tegijat, loeme selle evangeeliumi teksti läbi ja sellest sünnib jutlus. Me olime laule, me oleme ka midagi muud kui midagi muud, mida me teeme eraldi sel korral, ja siis pühapäeval tund-poolteist enne missat tuleme kõik kokku, harjutame, teeme jutumärkides peaproovi, et kõik, kes osalevad, tunnevad, et jah, see on minu jumalateenistus, siin, ma teenin kaasa. Sa oled valmistanud ette või olnud üks käsiraamatu autoritest, mis õpetab noorte tööd. Milline on siis see hea noortejuht kirikus? Hea noortejuht kirikus jääb iseendaks ja küsinud jumala tahtmist jumalalt ja küsib noorte käest, kus te olete, kes te olete ja veedab aega nendega. Hea noortejuht ei ole tsirkusemees, kes oskab trikke, vaid hea noortejuht, on see, kes jääb. Ja no seda on näinud pidevalt, kas või norralased seal, kus noh, see on, räägime natukene vastuolu, seda, et meie jääme ainult kolmeks aastaks, aga projekt oli selline, et mina arvan, et väga oluline see teadmine, et noored tunnevad, et siin on keegi, kes ei taha meile lihtsalt midagi põnevust pakkuda, siis ma jooksen edasi järgmise kohta, kus on midagi põnevat, aga siin on inimene või inimesed kes on huvitatud minust, kes tahab minu elus kuulda ja kes võib ka rääkida oma elust. Kui head tegijad on meie noortejuhid kirikutes nii palju, kui sa nendega kokku puutunud. Minu meelest nad on väga head siin Eestis on pigem see väljakutsed, et millised tingimused on, eks ole, et saada noortejuhiks, et ma ei tea, ma pole täpselt lugenud, aga on, võib olla kuni 10 neid noortejuhte üle Eesti, kes saavad palka natukene, et muidu on vähe selliseid noortejuhti, kes tööl sellega, ma arvan, et kõik tööl olema sellega või ameti sellega olema, aga see, kes on ametis, arvan, et teisi kaasa, et on võimalik vabatahtlike kaasa haarata, aga mul on olnud fantastilised häid kogemusi nendega koostöös tehes, et see on. Olen uhke selle üle, mida nad teevad, et nad vajaksid rohkem tunnustust, rohkem töötasu? Jah, võib-olla võib-olla küll samasse tunnustust, seda kindlasti, aga tunnustust anname teineteisele ja tunnustust jääda selliseid puberteedifaasis ka, et nüüd suur kirik, palun tunnustameid, et see peab olema pigem nii, et meie arvame, et see on super oluline töö, mida me teeme. Sest eks ole noorus, on see aeg, kus sa teen valikud, mis otsustavad milline saab olema see elu, mis tuleb peale noorust, eks ole, sellepärast et minu meelest väga oluline, et kirik tegeleb noortega ka kiriku jaoks on see minu meelest, et on noortega koos olla, sest noored õpetavad kirikule ka, milline ühiskond meil on. Kirik peab ka oma aja tundma, mitte oma aja järgi võib-olla elada, aga noori tundma õppima on ka õppima tundma millised ajad meil on ja kuidas me saame jagada rõõmusõnumit sellel ajal. Kirikuelu räägime nüüd port räimi abikaasa Kirsti noreeniga. Kas eesti keele õpetajast selgeks siis abikaasa? Mina ei räägi eesti keelt, nagu aga ma õppisin, kui ma tulin siin kolmanda tagasi ja siis mul oli väga hea keele õppida ja, aga noh, eesti keel on ikka ilus, aga raske keel. Kolm aastat tagasi tulite Eestisse, tänaseks päevaks. Olete Eestist tegelikult lahkunud. Te olete mõlemad kirikuõpetajad nii poolt kui ka sina. Mida te Norras olete teinud, on teil olnud ka oma kogudus või, või oletegi tegelenud noortetööga kogu aeg Norras? Enne me tulime siia, siis oli ainult Puurde kirikuõpetaja, sellepärast et mina ordineeritud just tähendab, tulime siia. Ja siis teema töötab nuhte pastorina ühes koguduses Oslos. Ja mina olen siis kirikuõpetaja naine ja seda ma olen ju ikka veel, aga seal oli raskem selle, ma tegin ka noortetöö temaga koos, aga mitte kirbuõpetajana. Aga siis ma olen ordineeritud just enne, me tulime siia. Ja siin me oleme ju koostööd teinud kirkoppidajagna. Mida tähendab norrakate jaoks elamine Eestis elu Eestis, milline see tundub? Ma ei tea, kuidas on norrakad ja omad head küljed on meie jaoks on olnud väga-väga hea, huvitav, mõned asjad on ju teist, mõni, me teeme seda teistmoodi siin, aga erinevused ei ole nii palju tegelikult minu meeliseid norra ja Eesti on päris sarnased maa. Loomulikult on, meil on ju see norras, meil on ju see õli ja see ei anna meile raha ja see teeb erinevusi, aga, aga ma arvan, et elu siin ja Eestis ja Norras ei ole. Vähemalt meie peres ei ole olnud nii erinev. Mida te nüüd Norras tegema hakata ja nüüd, kui tagasi lähete, olles olnud kolm aastat Eestis õpetanud eesti noortejuhte ja Eesti tulevasi kirikuõpetajaid Pool läheb tööle sellebioloogia instituudis teeb oma doktorituuri ära ja siis mina hakkan Kaurus rajama ühes väikses kohas, natuke Oslost väljas. Seal Nix ei ole tegelikult uus koht, aga see on selline koht, kus on hästi palju ja see Nareli ehitatud mingi 20 aastat tagasi, aga kirik ei ole kohal nagu see kirikuhoone ei ole kohal, see kirik, mis on nännu oma kirik, see on teises kohas või et see, see on nagu see, mis oli vanas ajas käskel seal. Ja siis nüüd neil ei ole kirikuhoone, meil on ainult x, x kahtelt tegelikult ja kiriku kohter ja seal hakkame Kauruse rajama. Pornoräim sa osalesid ka Eesti Eurovisiooni lõppvoorus ja küllap oli mõttes ka see, et tekivad ka päris rahvusvahelisele lavale, suure publiku ette. Miks sa üldse võtsid ette selle osalemise eurovisioonil nimega reverend B? Jah. Küsin ka, miks, aga ma arvan, et see ütleme oma Norra kogemusest lähtudes on see olnud selline. Eurovisioon on olnud, ma ütleks, päris naljaasi, aga see on selline tore võistlus, mis on minu meelest mõnus mille võiks võtta lahedalt ja ta on siin, tekkis võimalus. Kõigepealt noh India mees diskvalifitseeriti, sest me saime reeglitest natukene valesti aru, eks ole, kus nad norralaste esimesel aastal peaaegu kaks aastat tagasi ja siis sellel aastal tegime siis uuesti koos Cruxiga. Ja Meie jaoks oli see pigem tore kogemus, et see oli selline, mõtleks kõrvalprojekt, et Dorali see laul muidu ei ole otseses mõttes kristlik, kui no ma ei tea, mis laulud on kristlikud, see laul on armastuslaul. Noh, esialgu mu naisele kirjutatud, aga samas meie maailm on kristlik, selles mõttes on jumala poolt loodud selles mõttes kristlased võivad ka laulda. Armastusest kui hea ja püha asi, kui mingi motivatsioon tekkis kõrval sellele, et ma kirjutan sellele naisele, siis ma arvan, et see on eesti mehed, ei nuta, aga eesti mehe mehed võivad mõelda oma naisele vähemalt kord päevas, et nad armastavad teda, et see on minu meelest oluline, et öelda armastan sind ja see laul on väga naiivne, aga mõnikord on see väljaütlemine ka naiivne, seal on. Võib-olla me peaksime seda rohkem ütlema. Me rääkisime porte noreemikaga, sellest eurolaulust, mis leidis ka laiemat kõlapinda ja mis oli ka Eesti eurolaulu lõppvoorus. Ja Kersti, ma sain aru, et seal kirjutatud tegelikult teile Jah aga kooli, nii et mina sain kolmekümneaastaseks ja mul see oli see mu sünnipäeval ja poolde oli korrus, ta teadis, et mina olin teel koju ja siis ta tuli meelde. Mul ei ole mitte midagi, see on tavaliselt nii meie perekonnad, mina ostan kõik kingitused ja siis endale ka. Aga tal ei olnud lilled või midagi, siis tal ta sai, see. Oi, mul on vaja midagi. Noh, ma kirjutan ühe laulu ja siis sellise laulu, mida te Olete kuulnud, kas oli uhke tunne ka kuulda iseendale kirjutatud laulu nii suure laia publiku ees teleekraanil näha? Oli kell oligi, aga, ja siis minu lemmik oli see, mida Narali teinud. Viimane saate Eesti televisioonis, kui neil oli see väike klipp selle videost, see oli väga, see oli väga-väga tore. Aga see oli tore kuulaja. Võite olla uhke oma abikaasale. Mina olen alati uhke minu hakkasarile. Tanja. Kirikuelu kirikus oled sa teinud ka väga palju muusikatööd. Kui tähtis on kirikus muusika? See on kindlasti väga tähtis, sest see on üks viis ülistada jumalat ja teenida teda ja see on nagu boonu laulan, kaad mõjus Walshi mõjus invest, Jewish võis siis minu meelest on see, et muusika paneb meid imelikul viisil otsima seda, mida me ei suuda sõnadega otsima. Sama võibki olla maalimise puhul või mingi muu kunstivahendi puhul, et see on lihtsalt fantastiline võimalus, mis on meile antud ja mida me mine. Takso tasuks välja uurida. Samas Ma tean ka neid inimesi, kellele muusikat noh, üldse väga peale ei lähe, eks ole, et sa ei saa olla nii, et kui sa tahad kiriku liig olla või kui sa tahad Jeesusesse uskuda sisse. Pean muusikat meeldima, et aga samas on see üks hea vahend, üks ja andmed, mis on meile antud. Meie oleme alati orelimuusika ja koraal, mida kirikus lauldakse. Ei pea. Aga samas mul ei ole mingisugune ristisõda koraali orelite vastu, et ma arvan, et see on kõige olulisem on see, et, et orel või mis iganes muusikariistad on olemas selles, et kogudus koos ülistab issandat, et kui orel paneb meid lihtsalt kuulama ja meie osales, siis on see kurb, aga seesama kurbus või tekkida, kui keegi mingi bänd mängib ja bänd lihtsalt mängib ja inimesed plaksutavad osale, et see on koostegemine, mis toimub jumalateenistusel, teine asi on kontsert, siis on siis me kuuleme rohkem, aga see koostegemine on olulisem. Nüüd sa oled jätnud mitmete eestlastega hüvasti ja praegu suvel küll külastamas Eestit, aga, aga tegelikult oled juba tagasi Norras, millal järgmine projekt, mis on seotud Eestiga, millal on võimalik tagasi oodata sind? Eks ma ei oska ära minna. Ma juba augusti lõpus tagasi, siis neil on leeripüha jaanis septembri alguses ja selle on vist ka üks paar drugsi kontsert. Ja siis ma ei tea, kas ma ise siis tule, nagu oktoobris tulevad mu abikaasa, meil vanem laps, Hanna, kes on Eesti lasteaias käinud, kes tahab oma sõpradele veel lasteaias näha ja nendega koos mängida ja novembris ma tulen norra naiste ja meeste kristliku ühingu ka neil on oma aastakoosolek siin ja mina tulen neile giidiks ja pean piiblitunde. Eks need üritused tulevad kogu aeg, et ma olen, noh, Eesti on pigem nagu teine kodumaa, et see ei ole. See on ära minna, ehk selles mõttes argipäev muutub, et me enam ei ela siin, aga hüvasti see ei ole. Aitäh sulle, porte Norhim, Norra kirikuõpetaja, laulja ja Eestis noortejuht ja noorte juhtide õpetaja. Ja tere tulemast tagasi Eestisse, siis aitäh. Suur tänu. Tänaseks saate lõpetame, mina olen saate autor Meelis Süld ja soovin teile kaunist õhtu jätku.