Raamatu antiikmütoloogia eessõnas seisab kirjas. Kreeka mütoloogia koosneb suurelt osalt lugudest, mis jutustavad jumalatest kuid neid lugusid ei saa võtta kui Kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismus. Vastavalt kõige kaasaegsetele seisukohtadele pole tõsisel müüdil religiooniga midagi tegemist. See kujutab endast millegi seletamist looduses. Näiteks kuidas üks või teine nähtus või asi või koguni universum sai alguse. Kuidas tekkisid inimesed, loomad, see või teine puu või lill, päike, kuu, tähed, tormid, vulkaanipursked, maavärisemised ja nii edasi. Müristamist võlgu tekitab Zeus oma piksenooltega. Vulkaanipursked tekivad seepärast, et maa alla vangi pandud koletis püüab sealt välja pääseda. Suure vankri tähtkuju, mida hüütakse ka suureks karuks ei vaju silmapiiri taha seepärast, et jumalanna vihastas tema peale ja keelas tal merre laskuda. Müüdid kujutavad endast algaegade teadust mis tekkis siis, kui inimene püüdis esmakordselt sellega ta kõike seda, mida nägi enese ümber. Kuid on olemas ohtralt ka niisuguseid niinimetatud müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust, palasid, mida inimesed üksteisele pikkadel talveõhtutel jutustavad. Oli kitsekarjuste ja lamburite Hiiumaal. Ta oli Hermese poeg, kuid ta oli osaliselt ka loom. Soku, sarvede ja jalgadega. Ta oli jumal inimlike omaduste nõrkustega. Baari lärmakas, lõbus. Talle meeldis metslane FIEdega lõbutseda. Alatasa oli ta armunud ühte või teise nöödhi kuid sai kõigilt korvi, kuna ta oli inetu välimusega. Tema koduks olid kõik metsikud tehnikud, metsad, mäed, orud, kuid üle kõige meeldis talle sünnipaik. Arkaadia. Paan oli ka suurepärane muusik. Hella hingega. Tema nimega seostatakse legendi vilepilli tekkimisest, mida tänaseni tuntakse paaniflöödi. Ela. Paan nägi kord metsas puu all magavat jõhvi, ilu lummaspaani. Ta püüdis magajale läheneda, kui too ärkas ning põgenes ehmunult Paanasus kaunitari jälitama. Oksad peksid põgenejale vastu nägu. Okkad kriimustasid, käsi ikka edasi edasi. Ent järjest lähemale tuli soku jalgade klobin. Metsatukk lõpes eesli jõgi. Ning samas oli selja taga tunda kappaanisingeldamist. Sööstis jõkke, hüüdes oma õdesid appi. Ning õed emfid päästsid kaunitari. Tal muutsid. Sõnas Paan ning lõikas pilliroojõe põhjast lahti. Seeria lõikesta pillirootükkideks liitis tükid kärjevahaga ühte ning saigi vilepilli. Uutides üksinda mööda metsi ja mägesid puhub Paan oma vilepilli ja selle sellisel igatsus, nukrus, kaotusevalu, õnne ootus. Kuulsite rumeenia helilooja Ramon taverneerib alailma sõnadeta. Paaniflööti puhus Kathleen Dirkko liha. Ja ka kõik järgnevad lood on kirjutanud sama helilooja. Rahva pilina on paaniflööt tuntud paljude rahvaste juures kreeklastel, grusiinlastele rumeenlastega. Tema omapära tämber annab rahvapilli orkestritele kordumatu koloriidi. Olenevalt viletorude arvust kasutatakse kuni kahtekümmend ja nende pikkusest võib saada väga erineva kõrguse tämbriga pill. Heli tekitatakse ülepuhumise teel ehk see nii-öelda puhumise efekti segunemine puhta heliga uuritabki paaniflöödi, mingi salapärasusega, maagilise ja peibutava kõlaga. Tänases saates kuuletega paaniflööti veidi teises rüüs, džäss sellises plaanis, kuid teab juba ette ütlema, et pilli olemus on säilinud ka sellises lahenduses. Raimondo Bernie tegi esimesed katsetused sulatada paaniflööti džäss ühte juba 60.-te aastate keskel. Esimene edu tiivustas ning edasi järgmised juba uued ja uued palad paaniflöödi-le. Saateansambel ei ole eriti suur rütmigrupp, trompet, tromboon, tenorsaksofon kasutatakse ka kahekordselt peale mängimist. Lisatud on mõnikord keelpillide värve. Mitmel puhul rakendati ka vokaalgruppi. Kuulates katalindincoleja meisterlikku mängupaaniflöödid võib veel kord veenduda, et muusikamaailm on varjunditerikas mitmekesine. Et meeleolu loomiseks ei ole palju vaja, piisab paaniföödistki.