Tänasel naistepäeval, mis on selline lillerohke kevadpüha, kus õrnemale sugupoolele said osaks tavaliselt naerunäolisema pereliikme või meeskolleegi lille sülist tähelepanu, kuulame järgneva tunni jooksul laulmas peaasjalikult naisi. Kuid siin on oma kurioossus, mille võtmeks meie saate avalaul see briti grupi Kings poolt 1970. aastal ülipopulaarseks lauldud pala On loolast. Ilus naise nimi, ütlete? Seda ta ongi. Ning olen kümneid kordi seda laulukest naistepäeval ja mitte ainult siis raadios mänginud ikka mingi magusavõitu sissejuhatuse saatel kaunitest naistest, kiirglikest meestest. Tegelikult avanes selle laulu mõte mulle alles nüüd tänast saadet ette valmistades kuulake tähelepanelikult ja pärast seda juba laulust põhjalikumalt. Tähelepanu punase lambikese piditil põlema panema sõnad laulus tüdrukutest saavad poisid ja poistest tüdrukud ning ta liikus nagu naine, kuid rääkis nagu mees. Ja seda 1907. aasta alguses briti edetabelid vallutanud lugu. Aitab lahti harutada gruppimine, mänedžeri isiklik läbielamine ühes Londonis Soho hämaras baaris kus ta terve õhtu ning köögi veetis veetleva loolaga, kes hiljem osutus hoopis üheks. Bändipoistel ei teki nende sõbra läbi elatud sedavõrd nalja, et see lugu pandi laulu ja loola oligi sündinud. Ma ei oska öelda, kuidas, Seda laulu kohe algusest peale on võtnud kuid fakt, et kuninganna troonil olemise 50. aastapäeva galakontserdil see pala kõlas ja kuninganna seda kuulates rõõmsalt naeris konfact meie tänases saates kõlavadki laulud, mille esindajateks on naisartistid, kes tegelikult on mehed või vähemasti sündinud meesteks. Ma ei hakka teid kohe päris kindlasti piinama piinlikke üksikasjadega. Kuidas üks või teine artist just selliseks sai, nagu teda meie saates kõlab. Kuid enamikul juhtudel on tegemist öise suurlinna lõbustusasutustes sündinud meelelahutusvormiga, mida nimetatakse rääkviin. Ma ei suuda teid, selle kabaree või revüü etenduste ühe osaga põhjalikult tuttavaks teha sest raadio veel pilti ei näita. Ja enamikul juhtudel on pilt helist vaat et olulisemgi. Kui hästi lihtsalt Tre kuini mõistet lahti seletada, siis on see lõbustusvorm, kus mehed esinevad naisteriietes ja on vastavalt meigitud. Me oleme ilmselt kõik oma koolipõlve klassi pidude üle Melikkuses mõne priskema klassivenna, ema või vanaema kleiti toppinud talle huulepulgaga suure suu ning kulmupliiatsiga suured silmad joonistanud. Ning pärast seda vanaka ja šampusekokteili seltsis südamest naernud fonju. Midagi taolist võiks kad rääkueenide puhul öelda. Kuid siin on asi palju rafineeritum ja igal suurel artistil. Ja uskuge mind, nende seas on ka maailmanimesid, on oma filosoofia. Sellest ma täna ei räägi, küll aga muusikast. Reeglina on seotud diskoajastuga ja diskoklubides need kuningannat ka peamised keerlesid. Üks esimesi üleilmset tuntust võitnud rääkueen oli suur ja paks mehemürakas, kellele artistinimeks Divain. 1945. aastal USAs sündinud Harris Milsteedi on nimetatud sajandit rääkueeniks. Kes ometi alustas oma teatriteed näitlejana meeste osi mängides. Hiljem liitudes Dream Sandersi vaba teatri trupiga, tulid naiste osad siia veidi hiljem, kui plahvatas, diskobuum, sündisti, vain aks riiakas naisetüüp, kes oma Inedusega nagu laval ei sobinudki. Samas mõisteti, et just selline kole ja ähvardav naisetüüp samastub paljudele ööklubides end välja elavatele meestele kodus ootavate naistega. Siin sai tema üle naerda. Teda mõnitada kodus ilmselt mitte. Ja see oligi vabanemine, mida õelu pidi pakkuma. Ülekaaluline Divain lahkus siit ilmast 42 aastasena jättes diskoajastusse oma jälje nii oma personaaži kui paari eduka hitiga. Millest üks sa arvad, et oled mees nüüd ähvardavalt? Kuid vain oli riiaka ja paksu naise kehastus siis järgmine artist Rubool oli ülinaiselik. Ta oli tegelikult hoopis rohkem. Kui tavaline naine ta ise on öelnud, milline naine kannab selliste kõrgete kontsadega kingi selliseid ülipikki küüsi ja selliseid soenguid ning teeb sellist meiki. See oli ilmselgelt ülepaisutatud. Kuid sellisena Me teda labalt ja mägi seda 1960. aastal sündinud šokolaadi poisikest, kes alustas seitsmeteistkümne aastased draama õpinguid töötades seejärel oma sugulase luksusautode rendifirmas autojuhina. Sealt jõudis ta telesse saatejuhiks ja ühel hetkel sai temast oma saadet sketšidest kan naine. Ning tajudes, et naispersioonina suudab ta olla vabam ja teravam tekkiski see ekstravagantne persoon, kes nii telešõudes kui diskolavadel ilma tegi. Algul Atlantas, hiljem New Yorgis. Kui diivani puhul oli kohe selge, et tegemist on mehega naisteriietes siis Rubool oskas sedavõrd hästi end meikida ja riietada suutis paljud segadusse ajada, kes ta on, kas mees või naine. Ise nimetas ta end uhkelt manud hätteni kuningannaks. Ja selle kuninganna hotelli sviidis helises 1993. aasta hommikueine ajal telefon milles rub pooli. Mänedžer teatas Kuulsa Elton Johni soovist temaga oma uuelt duettide plaadilt koos laulda. Nagu kombekale inimesele kohane, palus ruupor minuti mõtlemiseks, mille jooksul tegelikult rõõmust karjus et siis viisakalt telefonis oma nõusoleku anda. Miks Elton John veel rub pooli oma duettide plaadile vajas kus tema laulupartneriteks muusikamaailma suurkujud olid? On selgusetud? Kuid ilmselt oli naiste riietus saatejuhti ja Dracueeni vaja ikka värvikuse lisamiseks. Nagu seda värvi Eltoni puhul vähe oleks. Nende edukas koostöö aga on selline. Jätame nüüd Ameerika ja tuleme kodusemasse Euroopasse. Kus diskoajastu omad Dracueenid esile tõi. Palju neid oli on, pole küll minu asi uurida, kuid jätkus neid igasse suurlinna. Ja ühtäkki olid nad diskopaaride hämarusest suurimal Euroopa laval ehk Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ma ei ole praegu aastates kramplikult järge hoidev sest esinejad, kes järgnevalt üles astuvad, ei jõudnudki suurele eurovisioonile, vaid jäid napilt ukse taha. See on Rootsi duo aafri taak, kes Melodifestivaleni Lil jäid 2004. aastal kolmandaks. Näinud telleri kaudu nende show'd. Olin pisut kurb, et nii läks sest oma nutika lavastuse hoogsa lauluga oleks nad ka suurel Eurovisioonil silma jäänud. Laulu paariks olid kaks erinevat naistüüpi kõrk ja ilusalt Edistav ning teisalt paks ja tormakalt toimetav laul La Dolce Vita, mis nime nagu Feliini filmist maha kirjutanud jääb kõrva küll. Ja olgu siis lisatud, et aastal taak on ööklubi nimi, kus artistid Roger Johansson ja Lars Pinkman esinesid. Veel 2007. aastal üritas after taak end Eurovisioonile välja murda kuid seekord ei jõutud eelvoorudest kaugemale. Esimesed Räkk, kui need, kes eurovisioonile jõudsid, olid kolm stjuardessi riietuses graatsiat Sloveeniast kes esinesid kui õekesed, sest nende grupi nimi oligi Sestre. Nad keppisid oma kõpskingakestega vapralt 2002. aastal mööda Tallinna vanalinna ja jäid lõppkokkuvõttes 14.-ks. Kolm Ljubljana noormeest said pärast Tallinna Eurovisiooni esinemiskutseid kogu Euroopast. Kuigi nad siin ei võitnud, võitsid nad siiski. Nii hästi, ei läinud, aga 2007. aastal 30 nelja-aastasel taanid rääkueenil Peeter Anders sonil kes esines vapustavalt kaunis sulgedega kleidis üleni säras ja kiiskas, kuid laul vajus esineja nõrga närvilisuse tõttu koost. Ja poolfinaalist edasi ei jõudnud. Peter, pidin tunnistama, et ka parim laul ei saa publikult punkte, kui seda tasemel ei esitata. Laul ise kandis pealkirja draama kulin. Kuid taanid rääkuinil läks Helsingis 2007. aastal asi käest. Siis ukraina drag queen, Verkas jutt k oli täistuules tulles lausa teiseks. Verca nimega, ent kaunistab Andreida. Nilko püüdis juba aastani Helsingit Venemaad esindama pääseda, kuid ei läinud õnneks. Nüüd tagajaks. Klounaad ja arusaamine heast muusikast ei käi küll kokku. Kuid tantsinud umbai sai omamoodi teetähiseks, mille järgi näiteks meie Eesti vaataja järgmisel aastal kreisiraadio Belgradi põruma saatis. Mis ühel aastal uudne, teisel aastal lootusetult närtsinud. Kas teate, et hõbedases viisnurgaga peakattes matsakas Ferkas jutška südameke on oma ametilt vagunisaatja ja ega see laul poliitiliselt väga korrektne polegi? Peab tähelepanelikult kuulama. See laul kõlab saksa, inglise, vene ja ukraina keeles ning mõned eriti tähelepanelikud kuulajad märkasid, et Lashatumbai kõlab sarnaselt sõnapaariga Rašakud Bay autor ise Seliste analoogiat ehitas ja lisas, et Lashardumbai on Mongoolia keeles vahukoor, mida jälle mongolid eitasid. Et sellist sõna nende keeles polegi. Võta siis kinni. Muide, see laul oli Euroopas 2007. aastal uskumatult populaarne Soomes, Rootsis, Prantsusmaal koguni edetabelite esikümnes. Ega Ukrainas sellega väga rahul poldud, et eurovisioonil mingi kloune esineb. Isegi grupp parlamendiliikmeid väljendas oma protesti, et selline groteskne ja vulgaarne laul nendel riiki esindada. See ei seganud, aga hiljem Andreida Nilkol ukraina rahvakunstnikuks saamast. Vagunisaatja Verkaselt jutškana alustas Andrei esinemisi juba 1991. aastal. Seda sketšidest, millele hiljem lisandus laul täna superstaariseisuses 38 aastane ta Nilko on pidevalt reisidel koosneva trupiga, kuhu kuuluvad ka väga head tantsijad. Muusika tuleb peamiselt lindilt ja vastavalt tujule ning väsimus astmele, laulab Andrei kas ise või teeb pleid äkki. Venemaal on see lõpp Lübecki ka raskem, sest suurlinnades on see kontserditel keelatud. Põhjus väga lihtne. Artistid lükkasid rehaga raha kokku, kuid unustasid neile makstakse esinemise mitte suu liigutamise eest. Ja teine põhjus vähemalt Andrei puhul oli veel. Kuna ta esines peamiselt tumedate prillidega ja kostüümis siis tekkisid talle Venemaa ja Ukraina avarustes jäljendajad, kes kartmatult, ent Vercadeks reklaamisid, lindi käima lükkasid ning hiljem nelja tuule poole kadusid. Raha muidugi unustamata. Seda kartmatust kindlustas veel viimase ajani ikka Andrei anonüümsuse soov. Teda ei näidatudki muidu kui Berkaselt jutškana ja veab siis kontserdikorraldaja teadma, milline tõeline Andrei välja näeb. Oma eraelust keeldub mees rääkimast. Kuid nii palju on ajakirjandusvälja nuhkinud, et Andrei on olnud ka kaheksa aastat abielus, kuid täna vaba ja vallaline. Ukraina televisioonis olid tal oma telešõu magamisvagun mis viitab Verca elukutsele. Ta on oma esinemistes väga teravkeelne ja meelne, mis teeb tema show'd nauditavaks. Kui nüüd Slaavi eredaimaid rääkuini Berka seal tuisk ka esitaja seksuaalsete eelistuste juurde tulla siis peab tunnistama, et Andrei pole end geiks nimetanud. Kuna drag queen, kui meelelahutusvorm keerleb nii kava reedes disko ja geiklubides siis on paljud selle zhanri artistid geid. Ma pole kohe kindlasti kellegi süüdimõistja ega advokaat. Vaba maailm, vabad kombed. Nüüd üks 2010. aasta slaavi kultuuriruumi populaarseim laul ikka Belka sertutkalt, kes väidetavalt olevat Eurovisioonilt kandnud kuulsa moetandemi Dolce ja Gabbana loomingut. Nii laulis ukraina rahvakunstnik Andrei Danielco alias Vercased jutška kuulsaim slaavi drag queen, kes eurovisioonil 2007. aastal. Teiseks tuli. Kui te imestate, miks ma pole veel Eurovisiooni võitjast Dana International ist rääkinud siis seda ma nüüd ka teen. Aga vahet rääkuinidega Peab küll kindlalt vahele tõmbama. Täna on transseksuaal, kes ei esine naisteriietes, vaid on pärast soovahetusoperatsiooni naine. Sündis Dana International Tel Avivis 1972. aasta veebruaris. See ka täna 40 aastane daam parimais aastais. Väike ja Rond tahtis maast madalast saada lauljaks ja tema eeskujuks oli ohvrahasa. Kaheksa aastaselt ta aru saanud, et ta ei taha elada mitte mehe, vaid naisena. 18 aastaselt alustas esinemisi kui drag queen ja kogudes raha soovahetusoperatsiooniks, mis tehti talle Londonis, kui nooruk oli 21 aastane. Pärast seda sai tema nimeks Sharon, kohein, kes jätkas muusikas ning juba kaks aastat hiljem püüdis esimest korda jõuda eurovisioonile kuid jäi oma lauluga finaalist teiseks. 1998. aastal täitus Sharoni unistus. Ta sai eurovisioonile ja võitis selle lauluga tiiva, mida esitas üliluksuslikus Shan pool kord disainitud sulekleidis. Järgmisel aastal olid Ta ülesanne Jeruusalemmas anda võitjale kätte auhind mis oma raskuse tõttu aga lauljanna käest maha kukkus. Ja seda üle supitades aastus tema pika kleidisabale rootsi laulu helilooja, mistõttu kleit rebenes jadana lavale. Maha kukkus. Naljakas vahejuhtum, mis pressi hambaid teritama pani. Aga peamise ülesandena nägi Dana International hoopis esinemist võistluse vahepalas, milleks oli Steve Andrei laul või sellega sai täna suurepäraselt hakkama ja vaatepilt oli võimas. Pärast segadusi oma plaadikompanii ja nõuandjatega oli Dana International 2007. aastal taas estraadil tagasi ning 2011. aastal ka Düsseldorfis Eurovisiooni laval kaasas küll kaks kohvri täit uhkeid kleite Te. Nii poolfinaalis kui finaaliks jäi üks kohver lahti pakkimata sest kunagise Eurovisiooni võitja saatus oli kurb. Poolfinaali 15. koht edasipääsu ei kindlustanud ja kodutee tuli varem ette võtta. Möödunud aasta numbrit kannab ka Dana Internationali uus diskolik album. Petena väga nooruslik ja põnev naislaulja iga ilmselt estraaditrenni pea sest oma sära ja müügieduga on ta kindlalt Iisraeli kõige kuulsam estraadiart dist. Kui Dana Internationali puhul on teada tema vanus ja soovahetus siis meie tänase saate viimane esineja on tihedas salapäraga katnud. Ei teame täpselt tema sünniaega ega sedagi, kas ta on mees või hästi-meigitud naine või hoopis transseksuaaljuttu tuleb Amanda liirist. Sellest nurrulaulumaneeriga diskodivast. Amanda olevat sündinud poisina, kes kandis nime halen, täpp ja sünniaastaid on tal lausa 3939 46 või 50 ja kohaks Kassai koon või Hongkong. Ise kaldun ma arvama, et 1946. on kõige tõenäolisem kuna tema hilisemad suhted olid paljuski just samal ajal sündinud meestega. Isa oli tal inglise, prantsuse juurtega prantsuse armee ohvitseri Indo-Hiinas ja ema aasia vene juurtega kohalik kaunitar. Amanda kasvas Lõuna-Prantsusmaal ja Šveitsis ning tal oli kaks emakeelt inglise ja prantsuse. Lisaks omandas ta nooruses veel saksa, hispaania ja itaalia keeled. Noorem. Vaat siit ei oskagi ma enam edasi minna, sest tahtis öelda, neiu ei tea ma, kas Amanda oli veel 16 aastaselt poiss või mitte. Tema hea sõbranna kabareeaegadest olevat just korda maandatud pinninud, et kellena sa sündinud oled, kas poisi või tüdrukuna. Ja laulja vastanud nutikalt, sündisin ma lapsena. Vaat see 16 aastane laps vaimustus kujutavast kunstist ja asus seda Pariisis õppima. Juba 1964. aasta leiab Amanda Londonist, kus ta tutvub Rolling Stonesi kitarristi Jonesiga, kelle abil saab temast peagi Londoni ööelu vallatu laps. Siis tuleb töömodellina ja 1965. aastal on ta juba Pariisist tagasi. Et tolla, Tacora vanni ja iivsemaktoraani Mannekeniks. Moelaval märkab noort mannekeeni hispaania pika vunts sinine sürrealist. Toona 61 aastane Salvador Dali, kes kohe Amanda enda juurde kutsub ja mandas saab 15-ks aastaks Dali muusa. Muide, Dali olevat olnud nime Amanda Liir väljamõtleja sest senini oli ööelust ja lavalaudadelt tuntud mannekeen tekki Oslo samat aru, missugusel Pekinon. Amanda ise on tunnistanud, et ta oli nii pikk ja kole ja kõht, et see oli ime, teda üldse lavale lasti. Ja nimi Liir olevat tuletatud prantsusekeelsete sõnade sarnasusest Dali armuke. Mingi vihje on läbi jooksnud, et just talirahadega olevat Amanda soovahetuse operatsiooni teinud. Aga muusaks polita talile 15 aastat. Ta reisis kuulsa kunstnikuga tutvustas talle kunsti, saladusi ja kunstnikke. Muide, täna harrastab omanda taas maalimist ning tema maalide hinnad algavad 10-st 1000-st dollarist. Pärast 15 aasta pikkust muusaks olemist ja tali väitel spirituaalselt abielu Amanda suhted ta liiga jahenesid. Kuid ta oli suures realistiga kirjavahetuses kuni viimase surmani. Ja ka üks laul on madal, pühendatud talile pealkirjaga see mees, muide sellele mehele on pühendanud Amandaga raamatu minu elu koos taliga. Kui te nüüd arvate, et efektse Amanda elu parimad aastad möödusid ainult liiga reisides, siseksite 1973. aastal kutsuda manda kauaaegne tuttav briti muusik Bryan Ferry naise poseerima oma uue plaadi kaanekujunduse jaoks. See oli sensatsiooniline pilt. Ja albumit saatis müügiedu. Siis avastas Amanda enda jaoks levitovi, kellega sai pisut üle aasta koos elatud. Tuvi tahtis ka Amandat kasutada oma uuel albumil lauljana kuid see jäigi vaidlemata. Näiteks 70.-te keskel leedis saksa produtsent ja diskomuusika helilooja Anthony mon ET võluv Amanda võiks diskoareenile ilmuda. Saigi alguse tulemuslik koostöö, kus mon kirjutas muusika ja tekstid tegi Amanda sametiselt pehme ja mada. Hääletämber on varjutatud salapäraga mis artisti aitas promoda. Legend räägib, et madala tämbri saavutamiseks oli vaja suitsetada tosin sigaretti ning juua klaas viskit. Ma ei saa väita, ta mandoliin oleks oma lauludega edetabelid vallutanud. Aga mõnedega ta sinna siiski jõudis. Ta oli rohkem nagu üle Euroopa tuntud varieteetäht kelle uhkeid tualette ja pikka sihvakad kogu koos blondide lopsakate juuste ning mandi silmadega oli põnev vaadata. Ja ikka see painab vastuseta küsimus, kes ta on. 1979. aastal suutis Amanda endast taas kõmupressi rääkima panna. Nimelt ta abiellus, las Vegases prantsuse muusikaprodutsendi ja ühe Pariisi kuulsama geiklubi omaniku Alen Filipp Alanyakiga. Kui rääkida veel, ma olen jakki eluloost, siis kahvatuvad tähed niivõrd kirev ja uskumatu, on see vaid üks viise. Ta oli kuulsa prantsuse kee kirjaniku Roshee Preifreti adopteeritud poeg, tema sekretär ja armuke, suur seikleja, kes ühel hetkel otsustas abielluda Amandale iriga. Ja tagatipuks poseerisid mõlemad Pedalastiplehibois. Ja üllatus-üllatus, see abielu kestis 21 aastat. Mina olen oma talumajas vingumürgitusse, suri ja olgu siin üks Amanda liiri lauludest linnast kus on ööelu nii vilgas. Ja selle ööelukuningannaks oli ühel ajal tema Täna tublisti üle 60 aasta vana. Võimalik, et isegi üle 70 on Amanda Liir tegus tamm, maalib, esineb telejutusaadetes, kirjutab, mängib teatris ja peamine veel laulab. Tänavu tuli tal välja uus heliplaat uskumatut rütmikas. Nii soliidses eas daami jaoks. Kui küsida, mida Amanda Lear meile on andnud, siis pole see mitte niivõrd 22 heliplaati filmi, aga teatrid olid vaid põneva ja värvikireva eluloo mis jääbki paljus saladuslooriga kaetuks. Ja kui te olete pahased, et ma seekordsetes kurioossete lugudes eesti muusikuteni jõudnud siis lohuta kuidagi teadmine, et siin teatakse nagunii kõigist kõike kuulmiseni.