Maia Taljajev olen AS Arco vara kinnisvarabüroo elamispindade maakler, nagu seda saab nagu ütleme, ametlikke kanaleid pidi ära tunda, sellepärast et et üldjuhul omanik teeb lepingu, omanik annab üürile. Noh, selles suhtes, et soovitan nagu iseenesest normaalse firma kaudu teha see üürileping ja, ja, ja siis juba see maakler, kes vahendab seda tegevust, see üldjuhul kontrollib ära, et kas on tegemist omanikuga või, või on tegemist omaniku esindajaga. Aga kui üüritakse otse omanikult korterit, et kuidas siis aru saada? Noh, selles suhtes muidugi üüriline võiks küsida näiteks kinnistusraamatu väljavõtet noh, ütleme tänase päeva seisuga välja võetud kinnistusraamatu väljavõtet, kinnistusraamatus on omanik omaniku kohta kanne ja, ja siis omaniku dokumenti näiteks, et, et kas need kaks tükki lähevad kokku või ei lähe kokku. Kui nüüd otse omanikult veel üürib, siis noh, peaks olema ka omaniku volikiri sellele esindajale näiteks et kui ütleme, et ema on või isa on korteri omanik ja Tütar poeg tuleb tegema üürilepingut, et, et siis võiks olla kirjalik lihtkirjalik volikiri, selle lepingu tegemist, üürileping peab olema kindlasti vastavalt seadusele, seal peab olema kindlasti kirjastaja, üritab objekt, selle konkreetne aadress. Ja, ja kindlasti peavad olema. Olema kirjas ka pooled üürileandja üürilevõtja ära märgitud üürisumma, kui palju makstakse, millise perioodi eest makstakse, kas siis periood on kalendrikuu või periood on näiteks ütleme, 15. kuupäeval tehakse leping 15.-st kuupäevast 14. kuupäevani näiteks selline periood, millal hakatakse maksma, millisel kuupäeval on siis need üürimaksed laekuvad, mille eest veel peab üürnik maksma, kas ta peab maksma ainult trendi või ta peab maksma ka mingid kulud lisaks? Nende kulude puhul on küllaltki tihti niimoodi omanik tahab saada nagu seda kogu maksulehte, mis ütleme, korteriühistud annavad seal halduskulud, remondikulud mida iganes peale kirjad, aga see tuleb nagu üürilepingu sõlmimise käigus kokku leppida, et mida siis üürnik tegelikult maksma hakkab, kas ta hakkab maksma ainult tarbitud vee ja elektriess? Võida maksab ka kõik need omaniku kulub, et seal võib olla mingi sihtkapital, näiteks iga korter peab 1000 krooni maksma rõdude renoveerimiseks või uste lukkude vahetamiseks või noh, mis iganes. Aga see tuleb ennem läbi rääkida ja see tuleb ilmtingimata lepingusse kirja panna, et pärast selliseid üllatusi vältida. Nii et selles kinnisturaamatust on võimalik siis teha taustauuringut Seda küll, aga, aga no ütleme, et noh, meie teeme nagu kinnistusraamatu järgi, meie teeme kindlaks, ütleme suure firma esindajana me teeme kindlaks omaniku, noh, kui ei ole kinnistusraamatusse kantud vallasvara puhul ei ole ju kinnistusraamatusse kannet tehtud siis ikkagi omandus tõendavate dokumentide järgi, et inimene, kes tahab korterit üürile anda, ta peab tõendama, et ta on selle objekti omanik on vastavad kas ostu-müügi lepingud, kinkelepingud, pärimistunnistused, et selles suhtes, et noh, lihtsalt, et ta tuleb nüüd büroosse, meil ütleb, et vot minul on selline korter, ma tahan seda nüüd üürile anda ja kontrollimata, kas ta selle omanik on või ei ole me nagu ei, see on välistatud, aga kinnistusraamatut ootamine on nagu ta on avalik, aga samas selle kasutamine on tasuline, sellepärast et kasutaja ka identifitseeritakse. Ja kui minna kinnistusraamatu kodulehele, ma nüüd peast praegused aadressid täpselt ei oska teile õiget aadressi öelda. Ja siis seal iga selle väljavõtte eest on teatud tasu. Ta ei ole küll kallis, seal on nii mingid kümned kroonid või kas siis kuna need või või 80 midagi sellist on. Aga siis peab kõige pealse Ei tasu ära maksma, panga kaudu identifitseeritakse ära, kes on nagu see see persoon, kes tunneb teatud objekti vastu huvi, eks ju. Ei taha me keegi, et meie meie andmeid kuskilt küsitakse või selja taga vaadatakse. Ja, ja siis ta juba Teada, kas see on on selle objekti omanik või ei ole selle objekti omanik ja samas ikkagi küsida dokumenti näha sellepärast et, et ma eeldan, et kui üürnik teab, kes on omanik, siis omanik ilmtingimata küsib ka üürilise dokumenti teadmaks, et, et noh, kes see inimene on, sellepärast et lepingusse tuleks ikkagi kirja panna eesnimi, perekonnanimi ja isikukood. Aga kui nüüd on see juhus, kus on saadud Beta mingit moodi, et kuhu peaks pöörduma nüüd see inimene seal petta saanud? No ega neil mujale pole kui ainult kohtusse pöörduda, ju oli kunagi olemas sellised üürikomisjonid, aga minu mäletamist mööda nad tegelesid sundüürnike probleemide lahendamisega, et ega, ega neil nagu muud varianti polegi kui kõik dokumendid, mis on nende suhtes tekkinud originaaldokumendid kaasa võtta ja, ja leida endale sobiv advokaadi või juristi juristibüroo, kes neid aitab ja kohtupoolakate minema. Aga politsei? Ma arvan, et ei aita, ma ei usu, millegipärast. Ma ei usu, et politsei sellega tegeleda.