Kell näitab 14 ja kaheksa minutit, tere päevast. Ja uskuge või mitte, algamas on juba 10. sel Aviisaade õnn ja õnnetus käivad ikka käsikäes. Selline kord juba elu on. Et Olavi pihlamägi kuulab kümnendat saadet praegu kodus ja põhjus on väga lihtne. Suve alguse salakavalad, vihmased ja tuulised ilmad on lihtsalt viinud hääle. See on õnnetuse pool, aga õnn on selles, et meil on nii kirja teel kui ka telefonitsi tulnud tõesti tohutult kuulajate soove selaviisaadete korduste suhtes. Kaua mõtlesime, milline aeg oleks selleks sobilik ja nüüd mängis elu ise võimaluse kätte. Seega pakume täna kolme tunni jooksul kuulata lõike kolme selawi saatekülalisega esimeses tunnis kella kahest kolmeni, Urmas Ott, teises kolmest neljani Eino Baskin ja viimasest tunnis kella neljast viieni, Anti Liiv. Aga enne kui päris kordustega alustame, pakume kuulajatele võimaluse osaleda väikeses äraarvamismängus. Küsimus on igati 10.-le saatele sobilik. Palume teil helistada järgmise poole tunni jooksul telefonil kolm üks kaks null null null ja öelda, kes on olnud senised selavii saatekülalised. Võin vihjena ja öelda, et omapead päris halliks ei vaevaks. Et kuigi täna läheb eetrisse 10. saade, on külalisi kokku olnud kaheksa. Nimelt ütlesin juba alguses ära, aga kes on ülejäänud viis? Niisiis ootame telefonil kolm üks kaks null null null Tallinna suund 26 kaheksa nime, kes on olnud Olavi pihlamäe külalised selawi saates. Auhinna on nagu ikka välja pannud Philips ja see on elektriline Oya kääride teritaja. Niisiis telefon kolm üks kaks null null null Tallinna suund 20 ootab teie pakkumisi ning enne kella viit loosime õigesti vastanute vahel välja selle Philipsi poolt välja pandud auhinnaansambleid Tremelous Kuldse vaikuse laulu. Läheme siis ajas tagasi seitsmes mai ja esimeses elavi saate juurde, kui raadio kahes oli külaliseks Urmas Ott. No mul on siiski tunne, et ausalt öeldes, ega see ei ole koht, televisioon, nokus, vananeda ekraanil ja nii edasi, ma olen kogu aeg olnud seda, seda meelt, et siit tuleb osata õigel ajal ära minna ja õigel ajal ära minna kõrghetkel ja kui ma oleks tark inimene, siis ma teeks seda muidugi praegu. Ainult et siin tekib jälle küsimus, me oleme kõik harjumuste ohvrid, et kuhu sa lähed ja mida sa tegema hakkad ja ja ega see kõik ei ole nii lihtne see nii-öelda lahkumine, aga sellele tuleb mõelda üldiselt väga tõsiselt, sest iga asi, mis on ilus, saab siiski ükskord otsa. Ja kusjuures teiselt poolt ma ei ole viimasel ajal mõtlen ja vaatan, ütleme seal mingisuguseid lääne shousid, kus on seal, no ma ei tea, mingisugune Oscarite jagamine või kus kaheksakümneaastased härrad juhivad show'd ja nii edasi. See on suurepärane, aga muidugi et sellises kontekstis ennast näidata, seal peab olema ikkagi mingisugune täkk tagama. No tuleb välja, Frank Sinatra ja kõikidel on, on asi selge. Aga kui lihtsalt koperdab kohale mingisugune vana mees, kellest nagu eriti lugu ei pea, siis on see siin on see kuidagi kuidagi nagu naeruväärne, aga üldiselt tähendab lahkumismõtet, see on väga oluline teema, aga üldiselt kui oleks praegu mingisugune alternatiiv, siis muidugi tuleks järsk liigutus teha ja tuleks ausalt öeldes minna ära, et jääks sinust nii-öelda helge mälestus, kus nendele, kes sind nii-öelda mäletavad, aga mitte lihtsalt edasi vegeteerida, sest siin ei ole tähendab, saavutada pole enam midagi, siin on täiesti selge, et sirge läheb alla, küsimus on ainult selgemini selles, millise nurga all. Ei, ma sain vihjest aru ja sellepärast, et mina oma vanusest olen sinust ikkagi vanem, kuigi ma ütleksin, mitte tunduvad aga oluliselt ja oluliselt vanem, et ma nüüd nagu televisiooni ekraanil alles nagu teist hooaega üritan, saadeti veel teha, et see oli siis nagu niisugune väike vihje, et mul poleks üldse mõtet tulla, aga ma nii hilja alles pääsesin nii hilja. No vaata, see on ka kõik väga individuaalne, sest et on ju olemas inimesi, kellele teleekraanil tuleb vananemine kasuks, kes muutuvad vananedes huvitavamaks, selliseid näiteid on olemas. Näiteks ma praegu vaatan kolleeg Endel Sõerd, et ütleme, ta luges seal ju nagu kivist külaline, neid uudiseid ma ei tea 40 aastat ja tähendab keegi täpselt ei saanud aru, mis inimene ta on ja mida ta teeb ja nii edasi praegu ma vaatan aktuaalses kaameras tema lugusid, tähendab, järsku on tekkinud talle mingisugune sarm ekraanil, mida tal enne ei olnud, tähendab mingisugune elatud elu ja ta on praegu minu meelest palju huvitavam kui eales varem. Nii et ka selliseid asju juhtunud. Nii, aga ikkagi lahkume televisioonist, raadiost, nohu, raadiosse, siin pole vähemalt näha nägu ja hääl on ju igavesti noor. Muidugi kui sa jätaksid maha suitsetamise, ilmselt säiliks kauem ja, ja aga mingil hetkel tuleb ikkagi see aeg, kui sa selle ukse peavad sulgema. Mida sa hakkad tegema edasi, sest meil on sinuga täpselt kiptom ühed ühtemoodi välja. Et me oleme kõrgema kvalifikatsiooniga töötaja sellest, kas me läheme tõesti klubisse, sellest diplomist on tänapäeval sama palju kasuga mohäär kitsest. No see on absurdne. Kuulge, ma ei ole iialgi läinud õppima pedagoogilisi instituuti, sest et mu eluunistus oleks kusagil kultuur Kuusalu kultuurimees mingisugused tantsuõhtuid läbi viia, see on absurd, mul oli tarvis diplomit, siis oli seda tarvis, mul pidi olema kõrgem haridus, praegu ma vaatan, seda ei ole üldse vaja isegi tähendab kuidagi inimesed, kellel ei ole kõrgemat haridust, on kuidagi nagu uhked selle üle, et mul ei ole ja ma olen nagu sellest stagnatsiooni niisugusest praeahjust, eks ole, pääsenud ma ei ole õppinud seal neid parteilise distsipliini ja nii edasi, tookord oli see täiesti vältimatu, ma lõpetasin Instituudi, ma ei tea. 79 pidi ju midagi olema, aga muidugi see oli mulle algusest peale selge, et mul on seda diplomit tarvis lihtsalt selleks seda diplomit sellel hetkel tarvis ma ei kavatsenud iialgi hakata, unistanud pole ma kunagi erialasest tööst, et ma lähen sinna kusagile ja seda tegema hakkab Tarmo siin arvatavasti mingisugused võimalused, sest et kui nüüd rääkida pannilt tagasitõmbumise eest, siis on täiesti selge, et eks mulle mu teenete eest endiste teenete eest televisioonimajas noh, mingisugune administratiivne kohtikaantakse, mingisugune sektori juhataja või oled suhteliselt ikkagi terava keelega ja ka tänases saates on mõningad niuksed saates pole veel üldse jõudnud noh, midagi öelda. Merel me räägime, me räägime ja ma arvan, et külma noh, midagi ikka saan, aga üldiselt ei ole sellele tõsiselt mõelnud, aga teada on olnud niimoodi olgu. Et kui elus on olnud rasked perioodid ja neid tuleb, mida aasta edasi. Et üha sagedamini ma olen üldse kahjuks oma natuurilt selline inimene, kes sisemiselt sööb, iseennast tähendabki, elab ise küllalt raskelt läbi kõiki oma katsumusi ja oma mingisuguseid samme ja oma käike ja omaettevõtmisi ja nii edasi. Ja unetud ööd on viimasel ajal üha üha sagenenud, mil sa esitad endale eksistentsiaal istliku laadinisusest globaalselt küsimusi, milleks sa seda teed, milleks sa üldse elad ja kellele seda kõike vaja on ja ja mida sa siis lõpuks tahad ja mida sa tahtnud oled ja mis sest, et sa selle, mida sa oled kunagi tahtnud oled kätte saanud sageneb su mõtetes küsimus iseendale, aga oli see siis väärt seda, et ma seda kunagi tahtsin, sa kardad vastata? Et, et see ei olnud seda väärt, sest no elu on selles mõttes suur tükk elust on elatud, parem osa on läinud. Ja ausalt öeldes noh, oleks nüüd ka tobe iseenda ees eelkõige hakata siin ma ei tea endale tuhka pähe raputama ja rääkima, kui valesti sa oled elanud ja nii edasi, tähendab noh, see ei ole stiil. Mis ausalt öeldes mulle. Mulle imponeeriks aga on, üldiselt tuleks ja püüa tavaliselt sellistes kriisihetkedel mind, ma ei tea, mind jumala aidanud tavaliselt mul on alati kuidagi mingisugusel hetkel, kui ma olen tupikus ja ei oska enam edasi minna ja ei tea, mida teha, on mulle alati tehtud sõna otseses mõttes mingisugune ahvatlev ettepanek. Ma ei tea, kui kaua ja kas ma olen suutnud olla piisavalt jumalakartlik ja ja niisugune vaga, kui kaua tähendab see loor. Mind nii-öelda kaitseb, aga ma loodan, et kaitsta. Saanud tähendab niisuguseid mingisuguseid erilisi preemiaid, ükskord ma sain küll mingisuguse preemia, mingisuguse medali ja 800 rubla. Ma ei saanud tükk aega aru, mis see on, aga see hiljem tuli välja, et see oli väga kõva preemia mingi Nõukogude Liidu ajakirjanike liidu preemia, mida anti kuidagi tähendab väga valitutele ja muidugi tekkis tookord küsimus, tähendab, ma ei. Aga kui oleksin silmakirjalik, kui ma ütleksin, oh, mis te nüüd, eks ole, nii, edasi, see oli täiesti selge, et kui rääkida Nõukogude Liidu tookordse Nõukogude Liidu ajakirjanduse ja ajakirjanike liidu preemiast, siis on täiesti selge, kui Eestisse kellelegi anda, siis muidugi mulle, sest et siin võib olla, eks ole geeniusi ja ma ei tea, terve armee, aga häda on lihtsalt selles, et sa võid olla triviaalne, elumisin, keda keegi ei tea, see on täiesti selge, siin on küsimus, küsimus lihtsalt mastaabis, aga ma praegu ma mäletan Ajal kui käis tõsine löömine, kes saab teeneliseks ajakirjanikuks ja kuidas need asjad käisid ülemnõukogu presiidiumi aukirja ja nii edasi. Ja ma, ma mäletan, milline võitlus selle ümber käis, kuidas kõik tahtsid saada, praegu kõik ütlevad, oh jumal, mulle seda polnud üldse vaja ja see ei maksa midagi ja nii edasi. Maksab ikka küll, näiteks mul ei oleks küll mitte midagi selle vastu olnud, kui ma oleksin olnud omal ajal Eesti NSV teeneline ajakirjanik. Jaa, absoluutselt, ma ei häbeneks seda küll mitte kuidagi praegu, aga nüüd öelda seda Olavi, et ma nüüd hirmsasti ajakirjanduspäeval põen seda, et enam ei jagata mingisuguseid auhindu või nii edasi. Ausalt öeldes teadsin, ma pean sulle ütlema, see mind eriti ei huvita, sest ütlen sulle täiesti ausalt. Kõrva tähendab, tagasihoidlikkus kaunistab inimest ja mida suurem on kunstnik, seda tagasihoidlikum inimene ta on, tähendab, ma ei tea, kas selliseid lollusi välja mõtleb ja kes seda nõukoguliku kommunistliku pläma propageeris. Elustesse ma olen näinud väga palju suuri kunstnikega, tagasihoidlikke inimesi nende hulgas eriti, aga nad ei ole, tähendab, need on seal absoluutselt, see on mingisugune variant vaestele, mida propageeritakse, ma ei tea, mingisugune vagaduse niisugune, ma ei tea, mingisugune kunstlik tekitamine elanikkonnas, noh, sest et ma tean, loomulikult kes ma olen, oma hinda tean ma loomulikult ja rääkida siis televisioonist ma võiksin, eks ole sulle siin praegu vastata, et oh jumal, mis nüüd mina. See, et ma sellel aastal osutusin, ma ei pea seal. Et mul oli seal kõige rohkem protsenti, see on meie kogu kollektiivi tubli töö ja isiklikult endale ma võtan seda kui avanssi ja nii edasi. See on täiesti selge, et arvatavasti tõesti sellel hetkel, kas ma olen hea või halb või nii edasi, tähendab minust ei saa lihtsalt praegusel hetkel üle ega ümber. Ütlen sulle ka täiesti ausalt, et ma ei tõmbaks endale köit kaela, kui ma oleksin seal selles edetabelis 10. kohal. Sest et loomulikult püüame töötada ikkagi oma võimete maksimumil, aga ma ei tee ka mitte midagi, selleks ei liiguta ka väikest sõrme, et spetsiaalselt vaatajale meeldida. Tähendab, see soov on minust küll täiesti kadunud, et püüda nüüd iga hinna eest olla, eks ole, mingisuguses igas pulmas pruut või peigmees saad aru, et nii ma ei saaks absoluutselt mitte midagi teha, ma olen selline, nagu ma olen ja palun võtke mind, nii, tähendab see illusioon, et nüüd maksku, mis maksab, ma ei tea, kas vigaseks viis meetrit, eks ole, tähendab meeldida absoluutselt kõikidele seal tee eikuhugi, sest nii või teisiti iga teletegija võib tuua tuttav nägu ekraanilt võib tuua, ma ei tea, 10000 inimest, kes ütlevad, et ta on geenius ja 10000 inimest, kes ütlevad, et noh, see tuleks ära koristada. Otsekohe, eks ole, päevapealt tuleks selline lahti lasta, nii et siin ühesõnaga otsida mingisugust teed. Ma, kusjuures ma olen kahjuks omal ajal olen kohtunud ühe kolleegiga, kes ütles tõesti niimoodi, ei, mina meeldin küll inimestele. Mina ei ole küll kuulnud, et ma kellelegi ei meeldi. Ja sõber, inimene tõesti usub seda ja mul hakkab kuidagi tähendab noh, nagu ahju temast kuidagi nagu õudne ja kuidagi nagu kahju ja mõtled, püha taevas, no miks sa seda teed, kas tõesti selleks, tähendab, no minu meelest elu on lühike ja tuleb olla ikka see, kes sa oled. Ma ei tea, paljude puuduste ja väheste voorustega, aga mitte ühesõnaga mängida mingisugust lolli, mingisugust tibikest kusagil, kes säutsud kusagil nurgas ja meeldib kõikidele seal on, ma ei saa seda endale. Sotsioloogias on muidugi see, et see praegune 46 protsenti see ilmselt võiks tähendada siis seda, et tegelikult 54 protsenti, noh, nendele, see on lihtsalt. Ta on mõelnud, et mina võin astuda poliitikasse, seal on, ma kujutan ette, et näiteks talvikut või Reet Oja või ma ei tea, kedagi seal meelitada poliitikasse on praegu võimatu, tal on olemas lihtsalt teine mingisugune kanal, eks ole, selles meediumis, kus ennast avaldada ja oma mõtteid väljendada ja nii edasi. Ja ma pean ütlema seda, et ma olen selles mõttes poliitikas ka empiirik, ma ei viitsi lugeda neid lõputuid mingisuguseid poliitilisi analüüse ja ja neid asju omavahel ritta seada ja kes kellega ja mismoodi ja nii edasi ma lähen ajalehtedest ka põhiliselt pealkirju ja mul on tarvis alati väga lihtsate sõnadega seletada, tähendab, kes siis on, kelle vastu ja kes on siis kelle poolt õnneks sellised inimesed on olemas, kellele ma võin helistada ja küsida. Kuule, ma ei saanud sellest täpselt aru, seleta mulle, palun lihtsalt, kuidas need asjad käivad, aga seda ma ütlen küll, et kui mina hakkan ühesõnaga riigikogusse püüdlema, siis kallid inimesed, ärge minu poolt küll hääletage, sest see tähendab seda, et ma olen, ühesõnaga lihtsalt lähen sinna taga ajama head äraolemist. Kõrge. Tähendab, see ma ei arva, et see palk on väga kõrge, aga suhteliselt kõrget palka võrreldes üldise vaesusega ja nii edasi tähendab või, või siis lihtsalt ennast näitama mingite ambitsioonidega poliitikasse tulla ei tähendab absoluutselt, esialgu küll mitte, aga kui siin räägitakse, minust oleks võinud saada. Ma ei tea, telemaja partorg muidugi oleks võinud, ainult, küsimus on selles, et Meil ei ole mõtet spekuleerida praegu sellega, mida kellestki oleks võinud saada ei saanud ja kui me räägime, kui me võime rääkida sellest, mis kellestki on saanud ja miks telemaja partorg minust oleks võinud saada EKP ideoloogiasekretär, suurepärane ideoloogiasekretär, ma oleksin võinud laulupeo eel sellise kõne pidada, eks ole, nutnud ja loomulikult ainult et küsimus on selles lihtsalt, et noh, ei ole mulle kunagi sellist ettepanekut tehtud, kas või kusjuures eemale peda, lõpetasin teiegi, komsomoli tahetud sind tööle saada või komsomoli keskkomiteesse tööle kutsuti. Ja ainult sinna ma ei läinud, sest no ma tahtsin ikka saada televisiooni. Sest vaata, maja olen üldiselt niisugune. Ma ei ole andekas inimene, aga ma olen noh, niisugune võimekas võib-olla teatavate niisuguste eeldustega selles mõttes, et Haapsalu televisioon täpselt ühesõnaga see koht, kuhu ma saada tahtsid ja kus ma tundsin, et vaat siin ma võin, tähendab üht-teist teha, aga aga ühesõnaga. Ma ei ole sugugi selline inimene, kes nüüd oleks öelnud seal, ma ei tea, kui mul oleks pakutud seal 70.-te aastate lõpus parteilist karjääri, et nüüd mitte mingil juhul, et mul on nüüd sellised veendumused ja see ei luba mu vaated, ei luba mul seda karjääri teha ja nii edasi. Absoluutselt mitte, sest küsimus on ju kõik on ostetav ja müüdav. Absoluutselt minu seisukoht on, kusjuures ma praegu kuulan, kujutan ette, kuidas inimesed raadiote juures karjatavad. Ei, kõik ei ole müüdav on küll tähendab alati kõigel on oma hind. Kui mul oleks pakutud vastavad tingimused, oleksin ma loomulikuks läinud seda teed, nendega minust suurt aatelisust eriti ei ole, ma olen ikkagi pragmaatikuma, elan ühe korra ja ja ma ei ole, ühesõnaga see, kes mingi idee nimel on nõus ma tea, nälga surema või saad aru selles mõttes. Me tõmbame rinna, lahtisest ja respekteerin väga, ütleme seal dissidente ja tõepoolest inimesi, kes oma isiklikust heaolust on loobunud idee nimel suurepärased inimesed minust, seda ei ole. Armastus jumala olid, kuna see oli, see oli ikkagi väga ammu, ma mõtlen, see võis olla kusagil niimoodi seitsmendas klassis oli üks erakordselt ilus tõmmu tüdruk otepää ja oli meie klassis ja no erakordselt niisuguse heliseva naeruga ja ma ei tea absoluutselt, mis on temast saanud siis sellest ajast on noh, niipalju aega mööda läinud üle 20 aasta me ei ole kohtunud ega näinud, arvatavasti ei tunnekski enam ära, aga mäletan, ma küll mulle tundus, et see ongi, tähendab esimene armastus, kusjuures mulle tundus, et mulle lihtsalt tookord imponeeris, noh, tema niisugune väline mina olen, eks ole, niisugune heledat verd, tema oli niisugune tume ja mind on alati tõmmanud vot niisuguste tõmmud. Aga kas sa ei kujuta, et need klassikokkutulekud, mida ikka nostalgiliselt korraldatakse üle viie aasta või läheb aeg veel edasi üle 10 aasta, et need ongi selleks, et vaadata, oi jumal jumal, milliseks sina oled saanud ja vaatad, testija, näeb, milline retsina mulle ütles kunagi Raimond Pauls, et ära kunagi klassikokkutulekutele selles mõttes, et kui inimesel on enda suhtes veel säilinud mingisuguseid illusioone, noh, et ei näegi väga halb välja nooled, eks ole, kaalus juurde võtnud ja paksemaks läinud, vanemaks läinud ja noh, see on, eks ole, loomulik. Reeglina aga et kui sa kohtud seal, ütleme, klassiõdedega, keda sa mäletad, ütleme 20 aastat pole näinud seal noort saledat sõtketena ja kui sa järsku vaatad, ühesõnaga milliseks nad on muutunud, siis sa saad ka paratamatult aru, et sa ka ise pole enam oma kõrgvormis ja see pidi olema niisugune kohutav šokk. Ma ei ole klassikokkutulekutel käinud, kuigi mind on paar korda kutsutud ja siin ei ole absoluutselt küsimus selles, et ma oleksin kuidagi kõrk või ülbe või et mulle ei sobi minna ja nii edasi, aga ma ütlen täiesti ausalt, Olavi. Võib-olla see hetk ei ole mu elus lihtsalt veel kätte jõudnud, aga mind absoluutselt ei huvita see, mis oli. Tähendab, ma ei, ma nii palju aastaid on möödunud, eks ole, 20 aastat ma ei ole nende inimestega vahepeal kohtunud, tähendab ja ma ei ole võib-olla emotsionaalselt lihtsalt valmis selleks löögiks, mis sealt minu jaoks tähendab noh tulla või ma ei, ma ütlen tõsiselt, see see mind ei huvita ja, ja, ja tähendab mul ei ole olnud mitte mingisuguseid sidemeid ja mind huvitab ikkagi esialgu veel see, mis on ees, mis tuleb kui ühesõnaga, sõeludanud pidevalt selles, mis on juba nagunii mööda. Nojaa, aga klassikokkutulekud, kui me meenutame Nõukogude filmikunsti kullafondi kuuluvaid filme, see on siis see, et kui üksik inimene või inimene, kes on jäänud üksikuks oma naisest lahku läinud, läheb klassikokkutulekule sisse, kooli armastus lööb taas Väljase puhkeb see nii paganama ilus sellest, et sa oled selline suurepärane perekond, kas sa sellist illusiooni endale ei loo ja ma ei ole kunagi selle peale mõelnud? Ei tea, proovinud minu arvati. Ma arvan, et seal on olemas vastupidine, pigem võimalus, et see kooliarmastus tundub. Eks ole, kui aastad on läinud niivõrd naeruväärne ja niivõrd groteskne ja mõttetu ka selline variant võib olla, eks ole, et parem on seda, seda niisugust ilusat hetke oma elus säilitada ja mõelda, et noh, elu lõpuni, et see oligi ilus. Nii et klassikokkutulekutest. Ma suhtun niimoodi, kusjuures kordan veelkord, siin ei ole mitte mingisugust isikliku kõrkust. Absoluutselt mitte. Ma lihtsalt ütlen ausalt, ma ei ole, mul tõesti ei ole selles suhtes mitte mingisugust huvi. Aga ilmselt kima Urmas nendest naistest, kes keerlevad sinu ümber või kellega siin koos on nähtud. Sest mul on üks tuttav, kes sattus teatrisse. Ja kui ma küsisin, mida sa vaatasid. Kuule Ma ei mäleta, mida ma vaatasin, ma läksin midagi vaatama, aga seal istus esimeses reas Urmas Ott ja tema kõrval oli Eneli. Kujuta ette, Evelin oma kerge kehaga taandus tema õlale, muidugi ma selle peale natuke laeva kõigepealt ei ole sugugi mitte nii eriti kerge kehaline, aga fakt õigete koos teha me oleme ja ins kutsus meid lihtsalt Baskin otsus ja ütles, et ühesõnaga, et kas sa tuled, et oled, sa tähendab, et tähendab nõus, et Evelin tuleb ka, et tähendab olete koos, ma ütlesin, aga loomulikult, sest ma tunnen õeli väga palju aastaid ja ja me saame väga hästi läbi ja, ja siin ei ole absoluutselt mitte midagi niisugust, spetsiaalselt muidugi Tony maja kõiketeadjad, naised rääkisid, et ei, ei, ei televisiooni juba hakkavadki ilmselt seadma. Televisioonimaja naised teavad üldse liiga palju ja televisioonimaja naised, aga mulle tundub, võiksid keskenduda lihtsalt sellele. Et ausalt öeldes ennast välja elada rohkem ekraanil. Sest et liiga palju energiat kulub sellele, et lihtsalt teha kõikvõimalikke prognoose ja, ja ma arvan, et ka see tohutu kogus kohvi, mida kõiki neid jutte heietada mõeldes ära juuakse, võib kahjustada siseorganeid. Võit. Aga kas eneri on siis praegusel hetkel see naine, kes on vallutanud sinu südame? Ei, selles mõttes loomulikult mitte, tähendab mingis mõttes südameid ene liimiga, me suhtleme niimoodi, nagu ma suhtlen väga paljude lihtsalt heade tuttavate inimestega ja tal ei ole mingisugust niisugust. Maikuu tähendab, kui sa pead silmas mingisugust suurt armastust või mingisugust romaani, loomulikult mitte. Kuule, me oleme mõlemad vanad inimesed, eieiei kullakene, aga loeme ajalehti, siis selgub, et Urmas otile on kõige meeldivam koduloom üldse terves Eestis evelini kohitsetud. Kõigepealt ma tahan öelda Fjodori kohta, sa pead paluma vabandust, deodorant tõesti fantastiline kass ja kohitsetud ei ole ta loomulikult. Fjodor on säilitanud oma ehtsa niisuguse võitlevad ja iseloomu ja mulle Fjodor väga meeldib mulle üldse kassidega meeldivad esile. Fjodor on suurepärane kass, kes teeb, mida ta tahab ja Fjodor, et ma lihtsalt jumaldan, aga Fjodori perenaist hea sõber. Me oleme, tähendab, ma ei saa öelda, et hea sõber selles mõttes, et ma üldse väldin sellist terminit, sõber, mul ei ole nagu sõpru, mul on sõprusest selline lihtsalt natukene teistsugune ettekujutus, mul on tunne, et sõber, see on tõesti väga lähedane inimene, kellele usaldatakse palju ja nii edasi, mul ei ole sõpru, selles mõttes ma pean kõikide oma probleemidega ise toime tulema, tähendab ma ei ole üldiselt inimene, kes kes küsiks mingites väga tähtsaks probleemidest, mis puudutavad mind kelleltki nõu ja nii edasi, ma olen kahjuks kahjuks ennast küllaltki isoleerinud ja, ja see ringkond, kellega ma läbi käinud läbikäimine piirdub ka praktiliselt ainult helistamisega ja nii edasi üldiselt. No kahjuks olen ma või õnneks või ma ei tea, olen ma noh, küllaltki niisugune üksik ei usalda inimesi. Tähendab, ja leian, et kõikide probleemidega pean ma ise vastuse leidma ja kõikides situatsioonides ise välja tulema. Nii et ma eelistan sõnale sõber alati niisugust terminit väga headust. Nii. Ja see müür, mille sa enda ümber olid ehitanud, see ilmselt kaitseb sind piisavalt hästi või mitte. Tal on loomulikult, ta kaitseb piisavalt hästi ja loomulikult ma kordan veel kord seda vana tõde, kui, kui küsitakse, et noh, et on, see teile meeldib, kui teid seal ära tuntakse ja loomulikult on see meeldiv. Tähendab reeglina loomulikult ma olen just selle poole püüelnud selleks viidiiotism, olen 15 aastat selle nimel teinud tööd ja vaeva näinud, et mind tuntakse, kui ma nüüd teataksin, et mul on see kohutavalt vastik ja õudselt, käib närvidele ja, ja nii edasi, sest vastasel korral, kui see tõesti kuulsus sulle nii väga närvidele käib, siis ma võiksin minna, ma ei tea tehasesse teha mingisuguseid, ma tea torusid või puurida auke, eks ole, mind ei tunne mitte keegi. Kusjuures see on kahe otsaga asi, on olemas, mingisugused tähendab situatsioonid, tõesti kui ma tahan, eks ole, ma praktiliselt ei hinga värsket õhku, sellepärast et ma lihtsalt ei käi väljas niipalju kui autoaknast tuul puhub nii palju. Aga üldiselt tähendab, on tõesti mingisuguseid situatsioonid, kus sa tahad lihtsalt käia jalutada ma tea kusagil rannas, siis on tõesti niimoodi, et müts pähe, mütsi filmile päikseprillid ette ja siis ühesõnaga kõnnid selliseid situatsioonid lihtsalt nagu sa ei taha, et sind tuntakse, kus sa tahaksid lihtsalt kõndida nagu tavaline inimene, see on loomulikult olemas, aga see ei tähenda veel seda, et ma nüüd mingisuguse rand, orande, puu või mingisuguse promineerimise pärast kusagil rannas oleksin nõus loobuma sellest, mis oma aastatega kätanud. Nojaa, aga samal ajal muidugi mõningad öised telefonikõned, kus hingeldavad naisterahvad püüavad saavutada mingit kõrget ekstaasi tunnet, see ikka häirib sind. On olemas muidugi, hea on olemas, tähendab, inimesed lihtsalt, kes helistavad, lihtsalt. Ma ei saa aru, tähendab, need on ka kaugekõnet, keegi lihtsalt helistab, üks vas loeb mingeid lolle luuletusi, naerab ta, võib niimoodi 71 korda järjest helistada, valida kõnet, keegi toob, eks ole, iga päev mingisuguseid kirju ukse taha, keegi toob, ma tea, õllepurke ukse taha, kusjuures õlut üldse ei joo ja nagunii viskan selle õlle ära, sest et ma tean, mis kuradi asi seal sees on. Keegi paneb postkastide kompvekke, keegi ühesõnaga helistab, paneb toru ära, mitte midagi ei ütle, keegi helistab iga kord kell pool üks päeval, täpselt. No see on, see on tavaline asi, siin ei ole lihtsalt mitte midagi teha, sellega sa pead loomulikult harjuma. No ikkagi selleks ja selleks ei pruugi olla sugugi väga tuntud, et sulle helistatakse, ma kujutan ette, on, on lihtsalt inimesi, kes helistavad, võib-olla teistele saab kaifi sellest, kui ma ütlen hallo ma ei tea. No vot seal see hääl, eks ole, vaat see ei pea aga ikkagi nöörid, milles ennast ümbritsenud, kui see müür oleks madalam, sinust teatakse kõiki. Jumal, Urmas Ott, eeskujulik perekonnapea. Esimene naine, neli last, lapsed on ilmselt üks, peab kindlasti juba õppima välismaal, sest see on ka prestiižne Londonis ja kindlasti kuskil seal. Ja vaat siis ilmselt jutatakse vähem, aga praegu on ikkagi nii, et salapärane üksiklane Urmas Ott ja jutuslik tähendab asi on selles, et ma ei ole mitte midagi. Vähemalt viimasel ajal küll selleks teinud on olnud periood elus, kus ma olen iseenda kohta jutte levitanud. No ja see on erakordselt huvitav tegevus, kuidas saad lõpuks jutuks? Loomulikult, ma olen ühesõnaga aeg-ajalt ühesõnaga sellega tegelenud, aga tähendab, siin ei ole mingisuguse spetsiaalse salapärast juttu, ma ei ole mitte midagi selleks teinud, et olla spetsiaalselt salapärane. Ma olen lihtsalt selline, nagu ma olen ja mulle meeldib elada nii, nagu ma elanud olen, ühesõnaga lihtsalt väga palju probleeme endaga mis on vaja kuidagi lahti harutada ja, ja selgeks mõelda, nii et sellega ma ei ole küll tegelenud, et nüüd ehitada enda ümber mingisugust müüri. Ühesõnaga, sellepärast olla salapärane või anda ainet mingisugusteks juttudeks. Tähendab, see siid, räägitakse juttu, see on väga hea, see on suurepärane, et räägitakse, aeg-ajalt lihtsalt. Oled hämmingus, kui sa kuuled enda kohta juttu, sest et no tähendab, mõeldakse välja uskumatuid lugusid. Aga samas ma ei ole ka. Ühesõnaga selle poolt, et nüüd ühesõnaga nii-öelda kõik ausalt ära rääkida, et kellelgi enam mingisuguseid saad aru, mingisugune saladus peab arvatavasti olema, sest ma siin on üks näide, ma tähendab alati. Me oleme ju püüelnud selle poole ka oma intervjuudes, et see oleks võimalikult avameelne ja niisugune pihtimuslik ja nii edasi. Ja kunagi ma lugesin kusagil viis aastat tagasi, kui see laine nagu hakkas üldse meie pressis ja lugesin ajakirjast Smeena pikka intervjuud Jevgeni kenaadi Hasanoriga vabandust ja tähendab, seal ta rääkis kogu oma elu, seda, kuidas tal on rasked suhted, aga ja millised olid seal perekondlikud suhted ja isa ja kuidas jättis maha ja mis seal kõik oli ja, ja vallaslapsi nii edasi. Tähendab, ma lugesin selle läbi ja ütlesin ka hiljem, aastaid hiljem, Hasanovile. Tähendab, kui ma olen selle läbi lugenud ja selle teada saanud, siis tähendab, mul on kuidagi südamel raske, mul on kuidagi raske olla, sest tuleb välja, ma ei tahagi seda teada saada, saad sa aru, millest ma räägin sandil. Aga sa rääkisid jutte, mida sa ise oled levitanud, ega ometi üks nendest juttudest ei ole see, sa ju väga hästi teada, et sinu kohta nii nagu väga paljude teistegi kohta räägitakse, ta pole abielus, ootan homo. Noh, see on lihtsalt klassikaline variant. Räägitakse väga hea, et räägitakse, olen vähemalt püüdnud kogu aeg noh, ütleme suheldes nende inimestega, kellele ma tean neid kalduvusi olevat ja suhelda nendega kui täiesti tavaliste inimestega, sest ma olen ikkagi absoluutselt seda meelt, et inimene elab ühe korra elus ja ta peab alati oma kaifi saama sellest, millest ta selle kaifi saab. Ja kui ühesõnaga küsimus on selles, kellega mina magan, siis mina magan üksinda ennast suurepäraselt on aidsiaeg ei sari. Nii muide sinu sünnipäevakaaslane selles mõttes, et teil on ühel päeval sünnipäev, William Shakespeare, kes on küll sündinud viis sajandit, arvan, et William Shakespeare 24. ei ole, ei ole, see on nagu pandud ikkagi sinuga päev on minuga ühel päeval kuidas roioobistama sinuga ühel päeval spetsiaalselt nagu püüdsin uurida, sest sel päeval oli mul saade ja ma üritasin nagu saate kaudu õnnitleda. Et et kellelegi ühel päeval, no see on Facebooki puhul tõesti niimoodi, et kas see või teine mina olen lugenud 20 ja olgu pealegi, ütleme et ta võib olla ka sinuga ühel päeval vähemalt samas tähtkujus sündinud mees on kirjutanud ühe väga ilusa luuletuse või õigemini soneti soneti ja selles ametis on sellised sõnad, on parem olla halb kui halvaks peetud ja kergem teada ennast eksivad, kui saadad teiste kohtu ette veetud süüks arvatav sündimata pat. Oi kui ma lihtsalt õnnitlen sind, sa lihtsalt tapad muuseas, selleks ma küll valmis ei olnud, essasin Shakespeari Nad, on lihtsalt ilmselt vastus ka mõningate juttudele ja mõningatele ei. Kuulujuttude vastu ei ole mul midagi, las küsivad nii. Ja nüüd on kuulajate küsimused, sest neid on tõepoolest olnud palju. Sest huvi sinu isiku vastu on muidugi vaibumatu. Kui sa ükskord järjega lahkud, siis võid päris kindel olla, et inertsist 10 aastat ikka veel tuuakse ratsiooni maja Maxima valvelauda sinu sünnipäeval lillekesi ja ikka kohtate tänava peal kortsukaga tütarlast siis valmis, et ta tahab sinu käest saada autogrammi. Nii. Kas Urmas Ott ei tahaks oma jumaliku naeruga kasseti välja anda, sest see ei kesta ju ometi elu lõpuni, kas ta saab ise ka aru, kui suur väärtus? Ei, ma ei pea, ma lihtsalt määran niimoodi, siin ei ole mitte midagi pea, sest paljud arvavad, et see on muidugi kuidagi kunstlikult välja mõeldud. Naer näiteks minu ema omal ajal palju-palju aastaid tagasi keeldus minuga tulemast koos kinno, sest ükskord tekitasime, tähendab, mina tekitasin tõelise skandaali ühe kurva, nukra india filmi seal. Kui see kinopileti rebia tahtis mind ühesõnaga saalist välja tõsta, sest ma naersin sobimatutel kohtadel ja niisuguse kõlava häälega naeran. Naeran, kas Urmas kavatseb, saadad veel lisaks, vot see on küsimus, eks ole, kes ütleb, et ta ei ole isa? No vot seda on ühesõnaga raske öelda selles mõttes, et kui sellega ei kaasne mingisugused kohustused, ma tea, alimendid ja kinnipidamised rahaliselt kõikvõimalikest honoraride, siis palun, aga üldiselt tähendab praeguses materiaalses seisus nii-öelda raha lihtsalt loopida selle nimel. Ei ma ei ole sellel austus kunagi küll mõelnud. Sa oled ikka ilmselt väga ettevaatlik, sest üks teine staar, no ütleme, tahan maailmas nagu tuntum, kuigi ta on ka eakam kui sina. Kuulja. Ma olen lugenud nagu väga valusad vitsad, lihtsalt tuuakse talle, Rod Stewartil on jamad, tuuakse koju, see on sinu poeg ja maksa ja kuna sissetulekud on kolossaalsed ja suured, siis loomulikult need summad on ka suhteliselt suured, muidu pole üldse rääkinud veel sinuga rahast ja pole üldse rahast rääkimiseks üheski teleintervjuus rahastamisel. Rahvas räägib tänase päeva väljaminekud siiani, kell hakkab saama pool viis, eks ole, tellisin ära teised, kuidas seda nimetatakse poolaasta ajalehed ja, ja mida ma praktiliselt ei loe, loevad ainult pealkirju, aga mulle meeldib. Käivad ja on olemas ja maksin ära kaugekõned ja väljaminekud on 1200 EEK. Noh, on vaja veel, ma ei tea, tankida. Võtta bensiini on vaja veel auto pesta, nii et ei ole veel õhtu. Ühesõnaga. Muidugi on see raske probleem, ma ei kuulu nende inimeste hulka, kusjuures ma lahen, kui seal mingisugust statistikat ja mõtlen, seal seal on mainitud, ma ei tea, et väga rikkad inimesed on need, kes kulutavad, eks ole, selle ühe pereliikme peale, niipalju siis ütlen, et see nii palju ei olegi tegelikult nii palju sellega on küllalt raske elada, aga rahaga muidugi. Ma tahan lihtsalt, et inimesed õieti sellest aru saaksid, et ma kujutan ette, kusagil seal keegi pensionäridest karjatab, et aga meie peame elama 260 pruuniga ja nii edasi. No alati töötav inimene saab ikkagi alati suuremat palka kui pensionär ja ma ei ole selles süüdi, et mulle makstakse lihtsalt paremini, makstakse rohkem. Aga samas ma ei, mul ei olegi, saad aru, mul ei ole ka selliseid noh, mingisuguseid erilisi eesmärke, et ma nüüd koguksin raha või selle nimel, et endale osta, mingisugust ma ei tea, autot või nii edasi, ma elan üldiselt ühe päeva korraga ja üldiselt mulle on üsna vähe vaja. Bensiin ja toit, ma ei ole niisugune, kes ostab mingeid luksuslikke asju kokku, mul on eluks vajalik, see, mis mul on tarvis, on mul olemas. Elu on lühike, kõike hauda kaasa ei võta ja alati mõtled, kas selle nimel on, on, on seda nüüd kõike mõtet nii-öelda kokku ajada ei aja. Aga samal ajal ma olen väike niisugune kahtlus, et ega Eesti televisiooni ja mitte teps seda kõike raha, mida sa suudad kulutada meiega loomulikult mitte, sest ma ei tööta ainult eesti televisioonis. Ja see on, see on täiesti ebareaalne, sest kui ma töötaks ainult eesti televisioonis elaksin sellest rahast siis ma ei tea, ma ei kujuta seda hästi ette, aga mul ei ole siin mingisuguseid pretensioone Eesti televisioonile või juhtkonnale või et mulle makstakse seal niivõrd vähe või asi ei ole, selles makstakse nii palju lihtsalt kui raha on ja mitte keegi ei hoia mind jõuga Eesti Televisioonis kinni, kui mind ei rahuldanud tingimused, võime minna, eks ole, mujale ja saada seal selle, ma ei tea, raha, mida ma tahan olla, samal ajal oled sa midagi öelnud, et ilmselt see Venemaa ots hakkab varsti nagu ära langema. Siin on lihtsalt siin on olemas. Tuleb veel kord hakata lihtsalt raha pärast tegema, mõningaid asju esialgu olema sellest loobunud, sest et alati tehes mingisugust asja raha pärast. Nüüd on küsimus ainult summades. Kõike võib ju teha, küsimus on ainult selles, kuidas makstakse. Aga mulle lihtsalt tundub, et praegu meile maksjad, kes on meil ühiskonnas niinimetatud rikkad inimesed, tähendab, nad teavad seda inimeste üldist vaesust, pihtide vaesust ja ostetakse seal mingisugusteks õhtuteks inimesi seal kusagil lavale või ma ei tea, konfereerima mingi 500 krooni eest või 1000 krooni eest või tähendab, kui mulle helistatakse selles küsimuses ja siis ma lihtsalt eriliselt naera, kullakesed, kelleks te mind peate, mõtlete, et maksate mulle, ma ei tea, 100 dollarit, jooksen kohale, Need ajad ei ole veel kätte jõudnud, tähendab niiskust korraliku, selles mõttes maksmist ei ole lihtsalt ja siis samas öeldakse mulle, et oi, te küsite, eks ole, seal niipalju siis ma küsin tõesti fantastilisi summasid selles mõttes ma tean, et ma nagunii seda tegema ei lähe seda üritust. Varem on mul siis bluffida. Ma küsin 10000 dollarit. Näiteks, eks ole, aga tuleb, ütleme, mingi multimiljonär annab sulle 10000, tähendab sa pead ikkagi teadma oma hindu, sest et raha lõpeb otsaga häbi jääb ja selle eest tuleb sulle maksta, aga meil ei ole ju välja, kujuneb Sa oled veel ütleme see süsteem, mis on läänes. Et sa, ma ei tea, kannab teatava firmast särki või, või ülikonda või lipsu ja selle eest sulle maksma. Aga ometi oled sa mööda suurte mõõtmatult Venemaad sõitnud ringi, väga palju oma. Nimetasite kontserdid, aga see nüüd on loomingulised ja ma olen väga palju ja tänu sellele ma praegu elangi, tänu sellele on mul praegu korter, mis seal sisustatud mul on autol ja nii edasi, sest ma lihtsalt sattusin sellele karussellile sellel ajal, kui tõesti inimesed teenisid siin kusagil 200 300 rubla kuus, aga mulle maksti ühest õhtust 1000 ja kui ma tegin tavaliselt kaks kontserti, tähendab veel kaks kontserti päevas, see oli 2000, auto maksis 8000 enam nelja päeva töö eest võisime osta auto, need olid väga suured rahad, tookord ma sattusin lihtsalt õigel ajal, praegu sellega enam keegi ei tegele, eks ole, selles mõttes, et noh, need summad on läinud kohutavalt suureks, mulle praegu maksab auto, ma ei pea seal ütleme ma ei tea, viis miljonit nagu keegi ei maksa mulle, eks ole, seal ma ei tea, miljon mingisuguseid. Nojaa, aga samal ajal kui sa läheksid näiteks staadionikontserte, sest Venemaa estraadion praegu staadionikontsertide peale kutsutakse kokku väga suur hulk tähti staadionilt leida, äkki ka laulavad ja kindla kindlasti peab keegi täht olema. Üritati ei, see aeg on ausalt öeldes möödas, sest et enam niimoodi artistid ei käi mingisugustel kontsertidel selles mõttes, et inimene ostab pileti ja siis ühesõnaga mingi spordihall 5000 kohta seal 1000 rubla maksab pilet, eks ole, seal tuleb mingisugune summa kokku, niimoodi ei käida, otsivad ainult rikkad, mingisugused kontsernid võivad kutsuda ühe artisti, maksavad seal mitukümmend miljonit, eks ole, talle ja sisseartist tuleb, sest sellest ühesõnaga rahast, mida inimene ise on suuteline maksma kontserdi pileti eest sai osta enam mitte kedagi sisse, kui nad on olemas, teised võimalused näiteks tihti on, pakutakse lihtsalt noh, niisuguseid asju näiteks Moskvas toimuvad ütleme väga rikaste firmade presentatsioonid lihtsalt helistatakse, et kas te tuleksite metropol selles hotellis on presentatsioon. Niinoriitši, mida ma pean tegema, ei pea mitte midagi tegema, sa lihtsalt tuled jaole ja oled, pead sa seda nina retsite. Ei, sa ei pea seal Niinaritsid peale kallama, sa lihtsalt istud, sest seal on kohal televisiooni on tarvis, et tuntud näod istuksid ja tähendab vot sellel õhtul ja selle eest makstakse suuri rahas. Nii et üldiselt see, mida annab, ütleme seal televisioon ja see on kõik, seal on, nüüd on kõik ühekordsed projektid, ma loodan, et sa ei jookse need maksuametile seda ette kandma. Ma ei tea, mina ei kanna midagi ette, aga ma kujutan, ma maksuametist, päev on juba muidugi vihti lõppenud, aga ma kardan, et nad kuulevad. Sest see on tulu, mis ilmselt on su deklar. Aga see on saadud ka välisriigis. Sain aru, mitte maksan sotsiaal tulumaksu. Õige õige vastus. See oli siis esimene tund, Slovi kordussaadetest, esimene tund, Urmas otiga. Jutu vahele kõlas Elton Johni kaunis lugu Nikitast. Pärast kella kolme said uudiseid, kuulame valitud lõike Eino Baskinit Neilt, kes oli raadio kahes stuudios selawi saatekülaline. Neljandal juunil. Päevad Tallinna lillepaviljonis, 10. 11. juulil aktsiaselts jaanuari poolt imporditavat kvaliteetkohvisortide luksus Kolumbia don Pedro tasuta degusteerimine. Samas müüakse kohvi hulgihinnaga peale selle Norra, Soome ja Eesti tipplilleseadete demonstratsioonesinemised. Nelja paviljon ootab teid 10. ja 11. juulil kella 10-st 18-ni. Täna toimub Pärnus aktsiaseltsi Viru rand toodete degusteerimine, kell 12 kaupluses Tiina ja kell 13 kaupluses Pärnu. Palume külastada.