Unustamatud tere. Tänane unustamatu muusika on maika veel Briti saartelt pärit multiinstrumentalist. Maicel kordan, Aalzeld sündis 15. mail 1953 Londoni lähistel radingi linnas. Isa oli velsker, ema, haiglaõde, Mikey õde ja vend olid temast vanemad, sälli kuus aastat ja terrigolm kõigist on saanud muusikud. Õulfildi muusikukarjäär algas juba õrnas teismeeas, kui mängis akustilist kitarri folgiklubides. Dollalgi kestsid mõned kitarrikompositsioonid oma veerand tundi ja kostsid kõik inimlikud emotsioonid, mida pill väljendada saab. 14 aastaselt mängis koos õega Falk, tuues sälliansi 16-lt vennaga rokkduo marsruut. Aastal 1970 saime Golfi eeldist bassimees juba tuntud muusiku Kevin Meyersi uues bändis Haul vajal. Ja oli siis ka lühemat aega stuudio pillimeheks kuulsis abi Rauli stuudios, kus sai näppida igasugu huvitavaid pille. Just sealt saidki alguse üksinda muusika tegemise plaanid. Plaanideks oleks need usutavasti jäänud jaolfil tundmatute bändide tundmatuks pillimeheks, kui juhus poleks teda kokku viinud ühe briti tänase edukaima ärimehega. Õulfilist kolm aastat vanem Richard Branson oli üks ettevõtlik tüüp. 15 aastaselt katsetas äri, jõulukuuskede ja papagoid, nüüd aga kuueteistkümneselt asutas üleriigiliselt müügis olnud kooli ajalehe süüdanud mäge, siin. Järgmisena avastas, et allahinnatud plaate saab ka posti teel müüa ja tegi selleks oma esimese vöötšini nime kandnud ettevõtte. Järgnes plaadipood Londonis teenitud raha eest, ostis vaiksesse kohta maamaja ning sisustas helistuudio esimese sellise, kus muusikud samas majas ka elada said. Ning pidi olema ikka väga pime juhus. Tundmatu Rudolf Veldi lint tundmatu bränsoni olematusse plaadifirmasse juhtus aga nii see oli. Maika golfil pani aluse Richard Branson rikkusele ja prantslanna aluse Holfili kuulsusele. Kolm meest täitsid selles protsessis katalüsaatori rolli. Saimalt Toomas Newman ja saime raipar. Esimesed kaks olid stuudioinseneri Bransoni mänaris stuudios. Just nemad kuulsid esimesena Aulfildi proovilinte ja saatsid selle edasi siis saevand klipparile Bransoni kompanjonile, kes oskas aru saada, et selline üksi mängitas ikka lahe on. Siiski kulus temalindliku tulemisest terve aasta, enne kui mehed helistasid ja uurisid, mis Pille vaja läheks. Ordil saatis. Kevlar Veltsi salvestamine algas 72. aasta sügisel plaatori välja 73. aasta mai lõpus ja ainuüksi Briti saartel võib seda tänaseks leida enam kui kahel ja poolel miljonil plaadiriiulil. Muide, nagu tihtilugu Ameerika filmidel on Kaczybularbelsil järjed lausa neli tükki. Esimene sümfooniaorkestri variant juba aastal 75, teine aastal 92, kolmas 98. aastal neljas aastal 2003 too 92. aasta versioon, nüüd siis korraks kõlab. Chill Out tausttöödele tegemistele puhkehetkele suur osa Ulfieli 26-st stuudioplaadist ongi just selline muusika meeleolust, meeleollu, kõlast, kõlasse liikumine, taust, mis tavaliselt ei häiri, aga mida raadiot ka mängi. Mille jaoks siis plaat osta tuleb? Kõiki kahtekümmet kuut helikandjat me selles saates muidugi ei mängi, küll aga vast iseloomulikumaid helindeid tollest rikkalikust varasalvest. 75. aastal ilmunud plaadil On segase filt kokku keldi viled ja torupillid ning Lõuna-Aafrikast pärit Poola ansambli rütmid. Plaadi teise osa lõpus on üks kaunis lastelaul, mis pandi ka jõulusinglile. Mõlemad filta, vana sõber William narri ja väikelastekoor. Sedalaadi kaunid lood tulid Õulfelli muusikakojast kuni 80. aastani igaks jõuluks. Ka 78. aasta topelt LP intentations kannab endas helgeid kõlasid. Kuulame kolmanda osa algust. Aasta hiljem, siis 1979 ilmus esimene maik hõlbildi üllitistest, mis koosnes ka üksikutest lugudest. Tõsi küll, üksteise külge kleebitud, aga siiski ning usutavasti oli just sel plaadil esimene kaver orbiidi seades. Plaadi lõpulooks pani Mike ühe eripärasema variandi kösch veni valas Tigak rütme. Sellel plaadil on muide juba 11 muusikat, kott abiks ja kaunis lauluhääl on vandi Roberts. Veel aastakene edasi Moskva olümpia aastal, siis 1980 ilmus Michal selgelt plaat, millel nimeks Q-I Joe kuulse suure laeva auks pandud nimi. Ülesehituselt taas sarnane eelmisega, kuid teooriarikkam ja värvikirevam. Tuntud muusikutest on osalised David Hatcher, Phil Collins, Mägi räilyn, taas kord taganema Veldi kirjutatud muusikast. Abatöötlus kõlab niimoodi. Ning jälle paar aastat edasi. Ta on 82 28 aastane, Õulfield jätkab juba sissetallatud rajal pik kompositsioon albumi alguses, seejärel riburada lühemaid värvilaike. Kuid uuele albumile Faiv aut ilmub samas ka esimene raadiolugu pala Family Man mägeraili interpretatsioonis. Siinkohal on vast ka aeg võtta teemaks Richard bränsoni suhted. Plaate oli tulnud riburada ja raha voolas, aga mitte õelfildivaid, põhiliselt bränsoni kukrusse. Asi selles, et kui 72. aastal kevlar pelsi salvestamine algas, sai sõlmitud leping, mille järgi tuludest viis protsenti õhulsildile läheb. Nüüd avastasin Mikey raamatupidajad, et uued tundmatut punk artistid saavad kaheksa ja kohati ka üheksa protsenti tuludest. Silte jätkuvalt viis. 30.-te lõpuks sai siis kaheksa protsenti välja kaubeldud Golfi uurijad kirjutavad, et suur osa selles võidus oli erilises ekse teraapias, mille muusik 70.-te lõpus läbis. Mike oli nimelt lapsest peale olnud eraklik, häbelik, ehtne sissepoole inimene introvert ja too eksegender Araabia olla dast ekstraverdid teinud. Tolle aja muusika, mida me äsja kuulsime, oli küll rõõmsam, eredam ja samas oli ka julgem. 80 talul leidis ta jälle, et ta tordilõik liiga õhukene on. Uued juristid kaebasid lõõghini jälle kohtusse ja kauplesid jälle välja. Hulga raha. On öelnud, et põhiliselt oli seda kohtuskäiku vaja eneseväärikuse taastamiseks juurde, siis tõenäoliselt Richard Branson seda pügab. Kõigest hoolimata said Branson taas kord mõneks ajaks headeks sõpradeks. 83. aastaga Laaril HS-is on ka suurim pophitt mägereili lauldud mulladhädav. Aasta on 84 album diskaveri muide seekord kokkuhoidlikult tehtud. Film mängib peaaegu kõik ise, lisamuusikust osaleb trummar Phillips ning kaks lauljat määrib Almeria mäger Reeli hypala. Sellelt plaadilt on Chefräänd. Samal 84. aastal jõuab maika golfil välja anda ka teise heliplaadi sedapuhku muusikaga mitmeid Oscareid võitnud Roland Joffe filmile Killing fiils. Surmaväljad, kuusk Wood nägi filmitaustaga vaeva lõbuks, pidi ikkagi lisama oma tavapärasele instrumentaariumi laga koorija Baieri rahvusooperi orkestri. Nende kahe dramaatikat me siinkohal ei esitle, küll aga töötluse hispaanlase Francisco tarreega ET tüüdist. Aasta on 1987 plaadi nimeks aelens seda puhkama album, mille pea iga lugu eri helimehe seatud. Michael Cretu Johvri taons Tom Newman, Siemens ellips on heli seadjad. Laulavad kivine EJS Chimbrike muidugi panid hääler, kellelt nimilugu. Aga tema kuulsa hiti asemel kuulame me seekord plaadi vähetuntud kokkuvõtlikku lõpulugu mille kannab ette norralanna Anita heegerland. Kes muide aul sildi kahe lapse ema. Loo nimeks Wanda nats on Fae. 1989 album Swing säästuv album igatpidi Ataari muusika arvuti. Nende samasugune kui oli tollal ka Alo Mattiiseni töölaual on ka Õulfieldi kasutuses. Suuremana muusikast on tehtud selle masina abil ja erinevate süntesaatoritega. Pika instrumentaalpala misseni õhulferi plaatide pärisosaks ka enam pole. Mike väidab, mõõtsin lootis suuremat müügiedu selliselt tehtud plaadilt. Aga plaat ei ole hea. Jahi müüs Amarok aastast 90 on seevastu kirev fragmendi kogumik, peaaegu täiesti süntesaatori vaba sarnane Meltsiga, aga ükski teema ega mõte eriti üle minuti kesta. 10. minutis 47 eraldi teemat ühte pikka palasse kokku mängitud. Ja viimane jõulfielli vööghini perioodi albumites Hevenduse open taas 80.-te plaatide malli, ehk siis üks pikk kompositsioon, Estonia rodu väiksemaid laule. Et on järjekorras 13. ja nagu juba oleme rääkinud Richard Bransoniga leppis Õulphilt kokku alul 10 albumi tegemise, hiljem veel kolm lisaks. Nii et nüüd siis on mõõt täis. Üsna üle jala ja odavalt on selle plaadi juures läbiaetud ning laulab. Lise fragmendid on suhteliselt seosetut kokku kleepida. Niipea, kui leping vööghniga oli täidetud 13 plaati tehtud, alustas õutil 14 10.-ga tibla meelsi uusversiooni. Jah. Seda oli küll ka vöötšin ja bränson pidevalt soovinud aga õmpsildajas kiusu ning pisut vähem kui 20 aastat pärast esimese tüüblarbelsi ilmumist tuli Vornbrossi produtseerimisel välja Džibular Mels kaks. Sellele järgnes ka pikk ja võrdlemisi edukas kontserttuur. Paljud kriitikud muide arvasid ja arvavad, et vana materjali uusväljaanded näitavad Aulfieldiv viisi kaevu kuivamist. Ja ega nad vist ja ka eksi. Kuid värvimeister oli ja on õhuliselt jätkuvalt. Kui ta oli ka minetanud, võime tervikut tajuda ja kauneid meloodiaid luua, siis heli faktuurida. Tundamises oli jätkuvalt suurmeister. Vana head juubilar, mängiti uuesti uute pillide uute kõladega ja tulemus ei olnud üldse paha. Ja ka müüs päris hästi. Veel üks stiilinäide siis. Järgmine Õulfiendi rikkalikust loomepärandist oli Songs of Island. Kuulsa ulmekirjaniku raamatust inspireeritud heliplaat risti-rästi Gregoriaani koraali saame joiku ja astronautide kõnet. Jällegi saab siin nuriseda fragmentaarsuse ja seostamatuse üle, kuid usutavasti arlaste sõuthildama mustava fännklubiga ja teatud garanteeritud müügieduga. Sidki stiilinäide. Muigher aastast 96 oli algselt salvestatud põhiliselt akustiliste pillidega ja ainult keldi muusikast. Seda palus muide plaadifirma, kui oli märganud Riverdantsi edu ja iiri muusika populaarsust. Kui aga ühe Vorneri juhi tütar materjali kuulanud oli, leidis, et ilma süntesaatorid ta on muusika ikka igav ja plaanist sai taas üks tavapärane CD-plaat. Tõsi küll, üks paremaid 90.-te uschillidest. Küllap vist seepärast, et suur osa lugudest traditsioon, sellised keldi rahvaste imekaunid meloodiad. Viimasel aastal ja viimased seitse stuudioalbumit on olnud vähemasti siinkõneleja arvates võrdlemisi verevaesed. Mõni lausa halb. Nüüd, kui meie saade pea lõpuni on jõudnud, siis ka sellest, mis kuulajate eriti huvitab unustamatu eraelust. Ning kõike muud kui tavaline, on see küll. Kujutlege vaid poissi, kes kooli 14 aastaselt ilma põhiharidustki saamata pooleli jätta. Et see poiss on enne 20. eluaasta täitmist miljonär ja raha on teeninud muusikaga. PÖFFil Dali nii häbelik ja nii uje, ilma napsita õieti sõna suust ei saanud. Selline kipsutamine on aastate jooksul mõnevõrra progresseeruv ning pärast ühte suuremat kodutu tüli, kui kohal käis politsei on mees siis ka ravil käinud. Siin on kokku seitse, kolm 80.-te alguses seal kooperiga kaks last, 80.-te lõpus norralanna Anita heegerlandiga ja kaks mudilast praeguse naise Fanny vander Kekhoviga. Praegu elab Fild Palma de Mallorcal. 2007. aastal hülgas Inglismaa. Briti press kirjutas, kuidas üha suurenev kontroll inimeste üle kiiruskaamerad ja suitsetamiskeeld tunduvad olema sarnased ammuse kooliajaga, mis oli ületamatult vastik. Teine koduonul sildil Monacos. Üheksakümnendatel on ta elanud muide Kaibiitsal. Mõned aastad tagasi kaotas kohtuvaidluse teise briti muusiku nael, kelle keriga käsi piitsa maja kalli raha eest ära ostis, aga siis avastas, et osa krundist järjekindlalt merre variseb. Mida teeb Õulfil vabal ajal, kui ta just stuudios istuv tehnika Anolfildi huvitanud väiksest peale tal on lausa viise, erinevalt mootorratast, millega mööda Mallorcalt ringi tuiskab. Tal on lenduri litsents, tõsi küll, mitte oma lennukit praegu olnud hirm, kiire Ferrari. Kui roppkallis Bentli praegu tõsi küll, sõidab ta pehme ja turvalise S-klassi Mercedesega. Ja et miljonäri elu ikka täiuslik oleks, siis on tal ka kaks paati. Aga tagasi jõulfildid töiste tegemiste juurde juba aastaid on teda huvitanud muusikaliste virtuaalmaailmade loomine ning ühte sellist mängu pakub ta allalaadimiseks ka oma ametlikul kodulehel. Hetkel viimane heliplaatidest nimega Music of sfäärs ei ole just päris klassikaalbum, olgugi et briti klassikaalbumite müügitabelis jõudis tippu õhulphilt lihvis seda mitu aastat alustas tööd kohe pärast eelmise 2005. aasta plaadi laitend šeid valmimist. Esmasena koodi kirja orkestri jaoks tegi ta notaator programmiga, mis klahvidele mängitu paberile kirjutas. Selline meetod oli aga võrdlemisi ebatäpne, nii et Karl Jenkins adjeemuse projektidest tuntud mees kirjutas kõik üle. Juunis 2007 toimus Londonis häbi rooli stuudios salvestus. Jenkinsi juhatas suurt orkestrit ja Hiina päritolu pianist Lang Lang mängis teisel pool ookeani stuudios ja jälgis dirigenti läbi interneti. Tulles tagasi klassika või mitteklassi ka juurde, eksto ju lihtsalt üks järjekordne failiplaat. Tule need paarikümneni minutilised pikalt palad, mis 70.-te lõpus 80.-te alguses plaate kaunistasid, oleks tegelikult võinud kõik ju suurele orkestrile orkestreerida ja crossover rinnaga klassikariiuleid sisustada. Selline siis ma ikka pillilugu, mis kindlasti ka veel jätkub. Vaevalt võõrsilt, küll enam 80.-te aastateni koodi rikkuseni või 70.-te naiivse märskuseni küünib, aga edasi läheb ta kindlasti pole, veer oli stuudios kuni saate lõpuni maikolfeldi muusikat 2008. aasta albumilt sfääride muusikakehad.