Tere hommikust, on pühapäev, 12. oktoober ja juba mõnda aega on saanud linnuparvede le head teed soovida, aga jutusaate stuudios on nüüd tere tulemast, aeg. Ja saatejuht on täna hommikul Margit Kilumets, tere hommikust, Arvo Kukumägi. Tere, kaunist pühapäeva hommikut kõigile lärytin. Naljakas on öelda sulle täisnimega tere. Ja, ja ma ei taha sugugi teeselda, nagu me oleksime väga ammused sõbrad või, või ei tea mis lapsepõlve tuttavad, aga, aga kõik aegade algusest peale on öelnud sulle kukku. Ütle, kas ema ja isa ütlesid sulle iga arvu. Ema ja isa ütlesid mulle tõepoolest harva. Aga, aga mul on väga varasest lapsepõlvest olnud juba palju hüüdnimesid, mingi aeg mind, korjal kutsuti liblex. Mu emapoolne vanaisa oli nagu filmilible, mina näen, et siis mind hakati nagu libeks kutsuma ja siis keskajal kutsuti mind Guccix, aga pärast, kui ma tulin suurde linna, siis olen ma kogu aeg olnud kukkuja, nüüd on. Kui keegi mulle väga Arvo ütleb, siis, siis mingis mingis melus seltskonnas ma nagu täitsa kogemata isegi ei reageerinud. Nagu võõras nimi Sõite sellel suvel 50 aastaseks. Ütle, kui vana sa tegelikult oled? Olenevalt päevast ja olenevalt ka kellaajast olen ma väga erinevas vanuses, et kui tihtipeale ma peeglisse vaatanud, teinekord vaatanud olen väliselt 72, aga aga mõned mu lähedased ütlevad, et tal on 18 ja olen olen 35 ja ja ma iseennast nagu oma hingelt, olen oma füüsilisest vanusest natuke nooremana järksama ja aga püsis ka väga hull, praegu ei ole, et tulin, ma arvan veel kuus meetrit kaugust isegi ära hüpata hädapärast ja siin 10, aga siin paar aastat tagasi tegin ühe endise sprinteri trenni teinud poisiga, kes on minust 10 aastat noorem, tegin, tegime võistlused kolmest kolmest jooksust, kes siis võidab, ma lasin tal esimese joosta, 12. Võitsin mina ära, et et ei ole ka füüsiline vorm praegu väga hull. Sa oled selles mõttes siiras inimene, et, et ma tean, et sinu käest tohib igasuguseid küsimusi küsida. Sa oled elu jooksul päris palju oma tervist ju kurnanud ka või ennast raadanud ära, et, et ütle, kuidas need perioodid, need enesepõletamise perioodid vahelduvad niisuguse niisuguse maaeluperioodidega, et millest see sõltub, ma saan aru, et praegu sa oled heas vormis, aga aga, aga mismoodi sa sellest august välja tulid, sellest eelmisest august? Oleks neid auke ole olnud siin elus palju ja ma ei häbene, ega ei ole mul mingit valehäbi, et kuidas ma välja tulen. Maksan sulle ette ja antakse ette, et ma. Olen kuskilt otsast usklikud. Niisugused nüansid on sul enda teha ja tuleb välja rabelda. Tuleb see seda elu võtta nii, nagu ta on, et et et rasked ajad on mulle mulle andnud suurt kogemust, aga see ei ole niisama vett vedama läinud, et et see on mind karastunud ja, ja üks mu hea sõber ütleb, et su siseorganid kaprannist alles käisin rollis siin eelmine nädal sain teada, et te ei ole mul häda midagi. Kui väiksed hirmud olid, ma pole kolm aastat käinud ennast kontrollima. Nüüd on mustvalgel kirjas, et ei ole hullu midagi. Ja, ja eks ma olen läbi elu enda enda nihukese füüsise eest hoolt kandnud, et trenniga ja liigun palju ja ja teen igasugu ekstreemsusi. Ja ka need hullud ajad on elus vajalikud elu ei ole üks hilisesega vati sees olemine, et kõike ja ma just hiljuti kuulasin mingit autos mingit mingit tänase päeva noore superstaariga kinos mänginud, et tema teadvat, et kuidas vanasti kinotegemise ajal joodi jaladerdati ja. Mulle väga see jutt naerma, et. Noorsand ise teadmata, mis tol ajal tehti, et ta nagu sel ajal sõna ja siis saade niuke hästi ümmargune null. Täiesti korralik ja kõik on niukene noodi järgi ja elunoodi järgi ei ole see nii. Mida, mida suuremad võnked on? Üks põhjus, miks me täna hommikul siin sinuga juttu räägime, on 22. oktoobril Sõpruse kinos uuesti linastuv Eesti mängufilm Peeter Simmi käe all valminud nimega ideaalmaastik. Ja see on film nüüd siis restaureeritud mis kunagi aastakümneid tagasi oli Arvo Kukumäe tähelend. Ses mõttes, et see on film, millega sa ikkagi murdsid ennast, ma arvan, päris paljude Eesti kinosõprade südamesse. Kuidas sa ise selle filmi peale nüüd aastaid hiljem tagasi vaatad? Toredasti ja teataval määral mingisuguse niukse toreda nostalgiaga, et tol ajal filmi tegemise protsess oli juba hoopis teistsugune aega rohkem ja kogu see seltskond, kes seda asja tegi, oli, oli palju rohkem ühe ühe asja eest väljas ja ühe eesmärgi nimel töötas, kui seda on tänasel päeval, sellepärast et on ka objektiivsed põhjused. No tänasel päeval on aega nii palju vähe, iga tund on suur kotitäisraamis õhku lendab. Tänasel päeval aga tol ajal oli oli mingi ports raha aja siis mingi kolm kuud vähemalt aega, kus sai rahulikult teha ja tegeleda võib-olla isegi ütleme loominguga. Et ja see, need, need kino legendid olnud siis vahet olid sa, valgustaja, olid sa näitleja, et kõik oli üks suur pere ja see ühine olemine ja ühine hingamine, söömine ja joomine ja saunas käimine ja jälle töö tegemine ja see oli, oli ühe suure pereelu, oli siis kolm või neli kuud või? Jama. Täna hommikul just meenutasin, et kes me seda lugu tegime. Legendaarsed valgustavad Aadot, häkker oli niuke, ta käis mustad prillid olid nina peal ja vahtis kogu aeg vasta taevast seda ja tol ajal oli hästi tähtis, et millal tuleb jälle päike välja ja tal oli niuke võis 10 sekundi täpsusega öelda, et need on kolm minutit, aga jäänud kaks minutit, tagajad ja pilved liikusid, tema tema töö oli taevasse vahtides ema, brigadir ja pürotehnik trips ja üks valgustaja pywossi. Temaga niuke tore legend, mida legend, vaid tõestisündinud lugu, et et tihtipeale valgustavad, õpetasid operaatoreid välja ja meil laatoriks Arvo iho. Ja siis oli algustaabivossi. Istus puu all ja luges raamatut ja õlut ja sa oled suured suured prorektorid tikkideks kutsuti, mis kaalusid seal 80 kilo, et Arvo Sis hüüab. Bigossi kiirt paremale pywossi istub liigutav. On Arvo kiirvanemale väga ajabivossi käega mööda biosi, keera kiirt natuke. Samaks asi istub. Avo Kiir on kitsam, vaht tagaja nüüd filmime ja nii läkski edaspidi vussi ei olnud õnneks tema pärisnimi ei olnud jahe. Kuidas on tema tema passinimi, mis tal passis oli? Selliseid legende oli palju ja muidugi meie tollal kutsuti filmi direktoriks. Aga tuua võrdlusi tänapäeva tänasesse päeva, siis tema nimi on Veronika Babossova Moskvast pärit inimene kes pärast kinokooli suunati Eestisse tööle, et tema oli tol ajal tõepoolest Eesti kinoema. Ja tänases päeva ülekantuna oli ta tõeline produtsent. Väga haritud inimene, kes, kes tundis tõepoolest kunstilise külje pealt rohkem huvi, kui kui numbreid kokku lõi, et mitu, mitu rubla ja hoolitses inimestest seal oli kõik olid kallid ja ja tähtsad, et see masinavärk töötaks ja see oli, tema oli üks võimas emasinimene, aga kui oli ka noh, ei läinud kõik nii nagu tema järgi tema tema seda arvad, siis ta võis ka seda välja öelda. Paisid kukeroli, tema üks väljend niuke. Peeter Simmi konkreetselt peab ta oma kinoristipojaks, eks ole ju küll. Sina oleksid seda filmi tegema lavakunstikateedri koolipingist, kui niimodi luuleliselt väljenduda. Ütle, kas sa oled mõnikord mõelnud, et, et see oli äkki liiga vara, et, et see oleks pidanud. Aga ma võib-olla natuke rohkem rahulikult koolis käia ja õppida, et täitsa sattusid nagu sellesse keerisesse või pöörisesse justkui poole pealt. Ei ole nii õige, kõik, iga asi tuleb õigel ajal tagantjärgi vaadates. Nii hea kui halb kõik tulevad õigel ajal. Mulle oli see järelikult õige aeg. Oleksime marineerinud kuskil teatris mingeid lastetükke vehkides ja siis oleksid olnud, siis ma oleks võib-olla ära juba olnud. Kolonna, ma sain õigel ajal õige maigu suhu. Et oli, oli suur töö, millele sai ennast pühenduda ja üleüldse see aastal 1980 oli ju. Olin niuke pöördeline aasta, et. Sain isaks sel aastal ideaalmaastikutegemise ajal, siis olid olümpiamängud. Ma lõpetasin teatrikooli sel aastal niuksed aga noh, ütleme, et mingit märgiga märgiga sündmused toimusid sel aastal mõju. Ja, ja lik, ideaalmaastik maastikutegemine on üldse väga, aga niuke teistmoodi aeg, et ma lõpetasin teatrikoolis, diplomietendused olid igal pool üle Eesti ja ja kinos olid, olid pikad päevad, et oli sõita. Siis oli üks legendaarne bussijuht meil härra Peebel tema pimedal ajal üle 40 see kiirus ei sõitnud, aga kui sul oli tarvis kuskilt Eestimaa teisest otsast sinna Vihulasse Rakvere külje alla jõuda, see võttis õiged mitmed tunnid siis pärast paaritunnist magamist sa pidid jälle olema? Olen ma värske triklis ja. Aga tema on jah, niukene legendaarne mees igal täistunnil pidas oma mikrobussi kinni ja siis võimles viis minutit ja ta ei lase magada kaadris ta rääkis, rääkis nii tõestisündinud lugusid kui kui oma armuseiklusi noortele poistele Paul Poomiga oma kursusevennaga sõitsime, tavaliselt koos. Palju sõitsin muidugi ma üksi ka ja siis oli siin viietunnised armulaengud, kuidas peab elama? Teatri. Ütled sinust kukku ei saanudki, eks ole. Ega saagi kunagi. Mis selle teatriga siis lahti on, et see ei sobi sinna või sa ei taha seda teha? Ei, mina ei sobi sellesse organisatsiooni Nonii sisse ja, ja ma ei sobi sobi ilmselt kuna ma olen nii allumatu tüüp igasugusele igasugusele paadile noh mis, mis mulle nagu vastu käib ja teatris on hästi palju rutiini, midagi see ei ole. Et ma vist ise ei sobi, teater pole selles süüdi, vaid vaid minu, see, kuidas mina kokku olen pannud, pandud et ei sobi võib-olla tõesti niuke mingi projekti näitlejana, ma nagu võiksin midagi teha, Need on ka valitud asjad ilmselt võiksid olla, mida, mis peaks mulle sobima, asendaks mulle meeldima, ma peaksin kirega asja kallale minema ilma kireta midagi teha, ma ei saa mitte midagi teha, kui mulle ei meeldi ja mida aeg edasi, mida vanemaks ja siis ma enam neid asju eriti ei katsuge teha. Mida ma ei taha teha. Kuimulika tuluke süttib sees, siis ma seda ka teen. See ei ole ainult mitte noh, näitame mängu, mis puudutab või kino kõiki asju elus, mis sa toimetad. Paratamatult, neil on vaja mingeid ebameeldivaid asju teha ja need ebameeldivad, tuleb niuke vähem meeldivaks muuta, siis saab hakkama ja siis ei teki pingeid ja ei lähe lõhki ja ja ei olegi, ei olegi hullu, kõige tähtsam muidugi, et ei kaotaks oma inimpalet ta ära siin ilmas ja teiste inimestega suhtlemises ja et sa suudaksid teistest lugu pidada. Millal sul viimati, kui sa nüüd kino peale mõtled filmi tegemise peale? Millal sul viimati süttis tuluke? See, mis ma ikka vastuvõtt aneks, mingi mingi tuluke on ikka süttinud ja, ja noh väga puhtalt raha pärast siin elus midagi teinud ei ole ja ka Eestimaal ei maksta seda ka, et mingi muu töödalt teeniks palju rohkem. Korstnapühkija teenib praegusel sügisperioodil tunduvalt rohkem kui näitleja, isegi eesti kinonäitleja. Ja, ja. Minu jaoks on tähtis, et mida teha ja, ja hästi oluline on seega muidugi, kellega koos teha. Aga millal nüüd viimati? Tulegi väga-väga ette mõnda lu. Kino mu jaoks praegu, viimasel ajal on nihukesed episood voodiline. Polegi midagi tõsist saanud teha. Sa oled ise filmi praegu, ega sa seda teed ju ka tulukese pärast? Mida vanemaks saad, seda rohkem lapsepõlve nagu Lähed. Seda teen magaja tulukuse pärast, et sellist, mis mind liigutab, mis mind puudutab, et et sellepärast on tõesti seda teen, muidu ma ei, küll ei teeks midagi muutunud puulusikaid voolida. Aga räägi sellest filmist noh, idee on sinu oma ja, ja ma saan aru, et sa teed seda oma lapsepõlvemaal Setumaal, aga kes on kangelane? Dokumentaalfilmides kõik muutub ja olud muutuvad ja inimesed tuvad, erinevad takistused tulevad ja erinevad hoopis hoopis muud muud jõud hakkavad siin kaasa, mängivad. Ja ma tahtsin ja tahan siiamaani teha filmi, lastehalvatust, põdevast, oma lapsepõlvesõbrast, heinast, kellena, keda me kutsusime, õigemini panime ametisse vanemana ja selle filmi esialgne pealkiri oleks ka külavanem. Et ta elab seal, minul naaberkülas ja oleme eluaeg läbi käinud ja ta on küll kehaliselt pärast operatsiooni ratastoolis ja ka aga vaimult anda Erkia. Seda elutahet ja eluusku annaks nii, nii väga paljudel, nii väga paljudel inimestel temalt nagu õppida. Et vaatamata sellele, et ta on tugeva kehalise puudega vaimult tugev ja saab hakkama. Taolisi inimesi on Eestis palju, et. Neilt on, mida õppida. Neid tuleks nagu teistmoodi toetada. Mitte sunniviisil lisele sunniviisiliselt, et riik toetab meid nii või naa ja see on, on väga suur abi neile, aga just niisugust hingetoetust lapsepõlvesõbrad, kes kunagi olid ikka edasi toetavad hingelt ja koosjale minagi, kui ma lähen, sinna ei saa, ma pean taga ikka juttu rääkima kasvõi 10 lauset ära, siis on, temal ei aja, minagi ei tunne, et ma ei ole. Ei ole oma inimpaleta kaotanud, see tagasiside on väga tähtis, minu jaoks ma lähemalt räägiks. Kuna see on täitsa raamatu, mis sellest loost välja tuleb. Ja rahastamine on ka nii selline, nagu ta on. Teeme meil on hästi väike. Hästi väike kollektiivikene. Kui tihti sa Setumaal käid? Noh olid ajad, kus ma käisin seal harva pärast olematu surma, siis ma ei tahtnud üksi nagu kodus üldse olla ja kodu on metsa sisse kasvanud siis kui mu isa-emaga oli seal põld, mets peale kasvanud. Kõik muutub ja hästi kiiresti. Ta ajas kõik muutva, nüüd mind kisub loba sinna üha rohkem ja toredad lapsepõlvesõbrad ja lapsepõlve mängumaad ja lapsepõlve hingevabadust, mida ma sealt otsin. Üksi terveid eluviise loodus on mind eluaeg mõjutanud ja mulle meeldib looduses olla, kuigi seda saab mujalt. Olen päris palju ilma pääl ringi rännanud ja vaadanud ja näinud, aga omasetuma tundub nüüd ikka kaunis ja hea ja annab mu hingele toitu ja oma kodukirikus käia ja kodukalmistule oma oma vanemaid ja oma. Oma sõpru, keda ma olen juba ära kaotanud ja maika veel tillutan siin ilmas ringi, vaataja juttu, nendega seal rääkida, see on mulle vajalik. Kas on mingid asjad, mingid tegevused, mida sa ainult Setumaal teed või ütleme, et teed seal kõige parema meelega? Näiteks ma ei tea, käid kalal, käid jahil? Mina jahti ei pea, mina pean jahti binokliga ant. Või ei saa ja mul on hästi tore sõber hunt, kes kasvatab vilja ja kartuleid, selle jaoks metsaloomasid toitaja. Aga nii eetiline. Jahimeest. Et see mulle hästi meeldib, kuidas tema loodust hoiab ja jahti peab väga tõsta, üksi tee paneb ka kambas kohas ja seal ikka käid kalal ikka käin ja aga mitte ainult seal vaagen, igal pool. Praegu ma enam sinna Pihkva järve peale seal oma põhikalastuskohtade peale. See on nüüd Venemaa käest. Lohusuust Peipsi pääl igal pool käin, olen Napoli lahes kala püüdnud ja Kanda Loksa lahes kala püüdnud ja Karjalas igal pool, kus, kus kalmu mu spinningu kesed on on hästi-hästi, pikki rännakuid, etavad vändikesed ja. Et see pole tähtis kalapüügi juures, saad sa kala või ei saa see olemine iseendaga ja looduse ja vaid vastuvõtja saad enda sisse vaadates on kõige parem peegel mitte selline, kui palju kurdusid või roosid on su näos vaid, mis on su hinges. Mis sul valutab, mis sulle haiget, kui miski läiget näeb, järelikult sa oled elus, kui miski rõõmu teeb ka see, ütleme, et sa oled, sa oled eluase, on, see on hea ja olemise viis. Kas see on maailmas ka oled rännanud viimasel ajal ja kas on sellised kohad, kui me nüüd selle Setumaa taga igatsetud Setumaa praegu kõrvale jätame, kuhu sind ikka ja jälle tagasi kisub? Noh, eks ikka on. Eks ikka pakuvad huvi, vahel vanad ikka, nendesse ma tahan uuesti minna ja niuksed salasoovid on Ladina-Ameerikas ringi rännata. Nüüd ainelised asjad tulevad sinna vahele, aga ma olen tegelikult nii vähenõudlik, et ma saaks hakkama. Et kui mul on juba lennukipilet edasi-tagasi taskus, siis muidu ma saan hakkama seal reisiga kingi viksida või, või maandja lehmasid toita või lehmasid lüpsta või jala rännata. Seal niuke ettevõtmise asi rohkem ma kui mul paga Eestimaal ka ilusamaid tegemisi. Ja eriti momendil ma ei saa kuskile minna, ma olen lapsepuhkusel. Koer sünnitas 12 kutsikat. Verekoerad, nüüd tulid silmad alles pähe ja ja ma pean neid lutitama. Jaa, jaa, point'ita aja ja vana koera eest eest hoolt kandma, igahommikune turulkäik on mulle väga tähtis, et talle värsket hakkliha tuua ja mul hea tuttav mul igas valdkonnas tuttavaid, seal suur buss, et mul oleks 30 aastat vana, tutvus ühe hea liharaiuja raiuja, kes annab mu Diana jaoks verivärskeid kandikesi ja, ja verivärsket hakkliha ja siis ma annan talle kala ja siis taset, paprikat ja õuna ja ja vitamiinirikast toitu, et kui lase, siis ma toitsin, et minu kutsikad peavad olema terved ja uhked ja rõõmsad ja kes nad praegu on. Kolmas etapp, neil käsid Abivad käima väga uhkeli ta öösel kella kahel vaatasin, kuidas nad, igaüks sammub oma rada ja tulgu neist sama isepäised. Kas oled turundusega juba ühele poole saanud, et päris ka see saade on suureks plussiks? Et mitte päris, aga, aga ega ma igalühel. Jana kae oma oma armsaid koeriat ja ma hakkan hiljem neid külastama, et praegu nende nimed on ka kuku üks kogu kaks kuni kokku 11 jaga viimane on Peeter Herman. Sellepärast et nad sündisid sel ajal, justkui, kui see skandaal lahvatas ja seal on oma oma kaksipidi arvaminega taga. Miks ma sellise nime panid? Et ma arvan, et see ei ole sugugi õnnetu nimi? Mõelgu nüüd kõik hästi järele, kes arvavad, et ma nüüd nüüd edevusest panime mingi kiusu pärast selleni, me ei ole nii. Selle koera arvatavasti jätan endale. Oh, ma nüüd hakkasin kohe ette seda kujutama, kuidas nad öösel käima õppisid ja kuidas sina seda jälgisid ja, ja, aga sul on noh, ma ei tea, kas me jõuame kõikidest sinu harrastustest ja armastustest selle saate jooksul rääkida? Vaevalt küll, aga hobused on ju ka sinu kirg olnud läbi elu. Hobustega olen ma üles kasvanud koos mu isal oli, oli alati isa, oligi mul vanasti öeldi selle kohta hobuse Parisnik, tegelikult oli ta spekulant siis Tallinna hipodroomilt traavleid kokku ja müüs need Venemaale pappidele ja siis, kui see äriotsa lõppes, siis ta vedas Viljandimaalt leiba nälgivale Pihkva linnale ja ja kuna see on iva Läänemaa olnud läbi aegade moonutanud laineliselt aineliselt. Vaene. Ma võrdlen teda tihtipeale Sitsiilia, rajasid Sillastega mingisuguse eneseväärikusele, niisuguse isegi. Ei taha neid sõnu üteldagi välja, et ikka mis ma ütlen noh, niuke, mingisugune sisemine ja ei taha oma rahvast kiita, niuke sisemine väärikus vaatamata vaesusele ja viletsusele ja. Ja teineteist toetama. Sest hästi sarnane olles Sitsiilias käinud, tahan sinna veel tagasi minna. Veel uurida seda asja Setomaal lähemal. Pikem maa. Igast läksid, tahtsin isast rääkida. Isal oli suur, pere, oli palju vendasid ja võiks öelda, et vanaisa suri ära kohe pärast sõda ja vanem vend sai haavata. Isa pidi selle tee valima alguses. Et, et oma vennakesed üles kasvatada. Sai sellega edukalt hakkama ja siis, kui ema ikka meenutas, et kui nad isaga abiellusid, isal ei olnud, muud mitte midagi ei saa, kodu jäi nagu nooremate vendade elamise paigaks, et kui nad abiellusid, siis muud midagi, kui. PUR kotitäis raha kaelas, nädalastest oma elu ja isa oli mulle hea sõber, terve elu kõige parem sõber. Siis ma läksin lõhki pärast isa surma, ma olen kaks aastat ei saanud aru, kuidas maksa. Aga nüüd on teistmoodi, ma sõidan. Ma istun laua peale ja räägime ikka juttu ja ta annab mulle õpetust, kuidas selle jälle edasi minna, et ei ole hullu midagi. Kogustest ei rääkinudki juurde sujuvalt, hobused on mu niuke kirg ja armastus. Vot nüüd ma tihtipeale enam väga palju selga ei ole saanud, aga sel aastal on vist paar korda ratsutamas käinud, et ma mingi kunstratsutaja väga. Aga ma väga igatsen selle selle sõnatu sõpruse ja ühtekuuluvuse järele, see on, mida sa saavutad selle hobusega või, või koeraga, mida inimese puhul tihtipeale loba tapab selle õige tunnetuse ära. Et on mul üks hea sõber, üks muusik, muusikamees kitarrigeenius, et kellega me võime umbes samale liinile minna, et vait olla, nukrutsema isegi nutta ilma loba. Et seda ma saan hobuste juures küll. Jalutan ta, aga ma ei pea selga istuma, et ma tahaks nüüdki võtaks Tallinnasse ka araablase või Drakeenijat selga istukski hommikune jalutuskäik, et paneks talle hõbedased rauad alla ja hõbevaljad pähe ja lasta kepslevad mu kõrval Minama kollaste ratsasaabastega. Niuke niuke utoopia kuskilt mõni arvab oma, nii, ma mõtlen. Las ta olla. Võib-olla mu unistus toide humala kada. Sa oled selles mõttes niisugune vastuoluline mees, et, et sul on kallid riided ja sul on uhked jalanõud, aga samas ma tean, et sa saad näiteks päeva üsna väheste vahenditega õhtusse saata, ilma et sa, et sa üldse palju vajaksin, ütle, mida sul on vaja selleks, et ühe päeva jooksul hästi iseendaga hakkama saada. Mul peab olema raamat. Ilma selleta ma väga läbi ei saa, hea algu on pliiats, ma tihtipeale kritseldan niisugusi lapsed põlve- ja noorpõlve ja isegi vana põlve Impressioone paberi peale neid oma vast ei näita kellelegi kunagi tahaks näidata et võib-olla mu poeg kunagi pärandanud pojale, siis las ta loeb ja siis kui on kõlbulik, siis vaatame, mis edasi saab. Aga, aga nii ainelised mul ei ole muud, vanaemal on kui on tikud taskus, on hea, et siis ma saan sooja endale tekitada lõkkele näol kasvõi, kui muud sooja ei ole ja, ja piisab molega kahest krevetist hästi taldriku peal ühest kapsalehes ja hea on, kui saad purgikese jogurtit ka, ma saan välja ja seemneleib aga paar viljakat ja on hästi. Mul pole anneks palju vaja. Sa paned sinna jogurti sisse selliseid sulle tähtsaid asju, eks. Jah, see on päris tõsi, ma panen igasugu pähkleid ja ja astelpajumarju ja pohlasid ja teen niisuguse endale meeldiva toidumis Molaneb kohutava energia. Vitamiine söön ja kõike, kõike, mis on, mida ma tunnen, mida organism vajab, et ma jaagu liha tarvitaja. Loomulikult ma võin elus jänesega nahka pista, kui mul on, selleks mul ei ole ning ma ei ole mingisugune, et ma isee, mida kõike sööma. Olen söönud kõike. Ussikesi isegi tigusi. Aga, aga mul ei ole midagi, mingit mingit nihukesi eelistasid, ma saan kõigega hakkama, mis puudutab. Raamat on küll vajalik. Kas see on saladus, mis raamat see praegu oktoobri keskel 2008 näiteks on see muutunud, ma saan aru, said hästi ühte raamatut. Mul jah, mul mitmed raamatut kogu pooleli ja on, on mingeid raamatuid, mida ma, mis oma peas võib-olla ja ja ikka loen ja Hemingway ja päike tõuseb tema esikromaan seal ma nagu luuletusi vist, ma arvan, Mahaboristada ikka loen, mina ei tea, miks see nii on teatud teatud kirjanikud, kes mulle hästi korda lähevad, lihtsalt vähemalt su enda hingeseisundist ja vajadustest või noh, mis nimetatud, mida sa parajasti vaatad, ma tean, mida mul vaja siis on. Et sõnniku psühhotehniline draama mu sees, sest ma tean, kuhu minna, millise raamatuga oma ei vaja neid kogu koguseliselt palju, et et ma kingin edasi ära raamatu ja kui ma olen läbi lugenud ja kõike ei jõua joosta. No muusika juurde me tuleme korraks selle saate lõpus veel tagasi, sest ma võin kuulajatele öelda, et kukkuma valinud tänase saate lõpetuseks iid pikka hirmpikka muusikapala ja kontrollinud mitu korda, et selle ikka otsast lõpuni ära mängiksime, nii et, et selles mõttes on tänane saade olnud praegu muusikast vaba, aga see lugu tuleb ja kestab natuke üle üheksa minuti, nii et, et pange ennast valmis ja raadio tuleb sellel hetkel kõvasti keerata, et seda vaikselt kuulata ei tohi. Aga, aga meil on veel veidi, aga mõtle, sa oled isiklikus elus ka palju seigelnud, ma mõtlen nüüd konkreetselt. Suhetes naistega, kas sa selles mõttes oled ka praegu mingisse sadamasse jõudnud ja rahul ja õnnelik? Jah, ma olen, olen igas oma etapi saanud nii õnnelik kui, kui õnnetu ja seda südamega ei ole midagi. Mulle ei ole saatus midagi niisama pähe määrinud sildi pärast et kõik on olnud tõsine. Ütleme siis aus niukseid petukaupa ma ei ole enda hinge nagu lasknud, aga elu on selline, nagu ta on ja naised on mulle väga tähtsad olnud läbi elu. Õpetajad, mu ema. Kaaslased. Armud kired naisterahvaste näol. Kujus kehal. Et see on mulle tänapäevani väga tähtis, et see ei tähenda mingit nihukest. Ma õpin neilt hästi palju naisterahvast, kästi just nimelt teistmoodi mõtlemist ja ja avaramat hinge ja ja tolerantsust, mida ma arvan, et on nats palju rohkem kui meestes. Tolerantsusega on üleüldse teema, et ma püüan seda siiamaani ikka õppida ja tänane see meie saade on ka kuidagi ümmarguseks, kuule, nendega ma niuke ninna tinen. Päris ei ole, et, et siin mikrofoni taga. Ma olen kuidagi ahistav seisundit, seisa Karel päringijaga röökida, karjub trump see et ma niuke elava loomuga endiselt ja. Aga mis puudutab naisi, sest nad on mulle tähtsad, kallid noored naised ja keskealised ja vanad, mul on kõigilt, mida võtta. Aga meestega on nii, et endaealistega on konkurents ja konflikt, aga nooremate ja vanadega ma saan jälle paremini hakkama. Läbi elu. Mida sa neile inimestele oskaksid öelda, kes tulevad ülejärgmisel nädalal näiteks kinno vaatama ideaalmaastiku ja kohtuvad mure kukuga uuesti, kas on sul selle filmi tegemise ja, ja filmi peale mõeldes midagi neile inimestele kaasa öelda või neile tähelepanu nende tähelepanu juhtida millelegi, mis, mis on sinu arvates oluline? See on sul küll nüüd niuke pähkel, küsimus, millele on mul on väga raske vastata, et et võib-olla võib-olla aa üks asi selle filmimuusika peale tuleks tähelepanust, kui hästi see sinna sobib ja. Noh, neid noori näitlejaid, kes me nüüd oleme juba vanatädid ja niuksed me siis välja nägime ja ja ma veel kord toonitan, tol ajal oli kino tegime hoopis midagi muud, issanda tänasel päeval, see oli niuke Niuke purjelaevade ajastu niuke, kus oli aega voolata, mõtiskleda aga see oli siis saalid, noh, mitte ainult filmimise aja kolm kuud. Vot siis ma sain näiteks rolli teada pool aastat ennem et mina hakkan seda tegema. See, mis sealt välja paistab, see on ainult veebel, pealne osake. Hulka hulka tööd tuleb kodus selle ameti peale teha. See on põnev ja, ja tore on, kui see sealt välja ka paistab, mis, mis ekraani peale kandub, et need on ju väga väiksed piibud, mis sinna ja seal sai palju ameteid õpitud näituseks näiteks ninal, seal operaatori assistendina tegev olnud isegi mingil määral ka stsenaristina, et need, kui, kui kaamera liigub selle kaardi peal, see on fookus, on minu veetud. Mu sõber, operaator Arvo iho lubas mul seda teha ja suhtusin sellesse nii suure tõsidusega vastu rohkem rohkem kui enda enda mängi, mis, et see oli minu jaoks nii tähtis, et mina salanud seda fookust, seal tähendab aga tuli välja, et mul on kohutavalt hea meel, on tänase päevani ja ma võin kas või selle käruress olla kinotegemise juures. Kino tegemine on nii püha asi, mis mulle meeldib. No näed, kui palju vihjeid andsid inimestele, kes tulevad kinno, aga nüüd on seal täpselt minut, kukuvad sisse juhatada tänase saate ainus ja viimane muusikapala kuulajatele ütleme siinkohal ilusat pühapäeva stuudios olid Margit Kilumets ja Arvo Kukumägi. Mis mul ikka öelda ei ole, mina prohvet, aga armastage 11, õigemini sõna on devalveerunud. Hoidkem 11 ja ärge kaotage, Moskva asi ei ole nii hull, et need pangad koguvad, sellega ei kuku mitte elu, see teeb meid aina aina tugevneb, omaks ja isegi rõõmsamaks pääseme, saame sellest kandvast lahti, mis rahaga ei ole siis ära, nii väga. Teda leidub igal pool jälle uuesti ja aasta tolle peale. Nagu bukeseni setomaa metsa alla oskan ainult noppida üles saame jälle rikkamaks, kaineliselt ja rõõmsat meelt kõigile ja, ja teineteise hoidmist.