Meie kandle vanem tüüp kujunes muistsel ajal läänemeresoome ja balti hõimudel ning levis neilt naabruses Erunenud slaavlastele Kusly nimetuse all. Sellisel kandlel oli mulli kujuline puust õõnestatud kõlakast ja viis kuni seitse keelt. Mängimis viisori akordiline parema käe sõrmedega tõmmati üle keelte vasaku käe sõrmedega kaeti keeli, mis ei tohtinud kaasa iriseda. Tänased kandled on laud, kõlakastiga, trapetsi või pool trapetsikujulised. 20 30 keelega ja teatooniliselt häälestatud. Ansamblimänguks kasutatakse viisikannel, te kõrval saate ehk akord kandleid. Viimastel aastakümnetel on meie kandlemeistrid loonud ka Kromaatilisi kandleid mis võimaldavad harmoonia ning tonaalsuste vaheldust. Meie palju keelelise kandle edasiarendamiseks levikuks on palju ära teinud kandlemeistrid Toomendi Ivask, maala Luhats ja teised. Tänusõnu tuleb lausuda ka Tallinna klaverivabrikule kannel T-seeriaviisilise tootmise ja kättesaadavaks tegemise eest. Meie kanneldajad on üksteiselt mitmel korral mõõtu võtnud. Nendest võistumängimisest on kahtlemata kaalukamad olnud 1974. aasta vabariiklik maa taidluse ülevaatus ja kolm aastat hiljem toimunud esimene üleliiduline taidlusfestival mida need kinnitasid. Esiteks seda, et vahepeal tagaplaanile jäänud kannel on teiste rahvapillide seas taas populaarsust võitnud. Teiseks kannest ei kasutata üksnes soolo pillina, vaid ka viisi ja saate pildina külakapellides ja rahvamuusikaorkestrites. Kolmandaks, meil on rõõmustavalt palju erineva stiili ja mängutehnikaga kanneldajaid. Keda neist pidada paremateks? Et sellele küsimusele vastata, heitke pilk võistu mängimiste protokollidele. Vabariiklikul maa taidlusülevaatusel läks esimene koht ja laureaadi tiitel Erni kasesalule teine koht heinasõnale, kolmas koht Voldemar rõõmule ja neljas kohtakselt. Tänasele. Esimesel üleliidulisel taidlusfestivalil omandasid laureaaditiitli taas herneid Kasesalu ja Aksel Tähnas. Esimese järgu diplomid kuulusid heinasõnale ja Vassili sepale. Nende kõigi virtuooslik mäng tõestas, et sobiva repertuaari ja hea mängutehnika puhul võib teatoonilisele kandlel nauditavat muusikat pakkuda. Mängib perekond rõõmu koduorkester. Üks omapärasemaid nähtusi eesti rahvapillitraditsioonis on mänd mitmel pillil korraga. Vassili Sepp, Boris saarest sai suurepäraselt hakkama kandle suupilli ja trummi koos mänguga kasutades lisaks nendele veel Kuljuseid. Tema mäng meenutab mõnel määral meie mitmepillivirtuoosi Vladimir Sappoosneini esinemisi. Vabariiklikul maa taidlusülevaatusel esines Heino sõna nuiast tavalisel teatoonilisele kandlel esimesel üleliidulisel taidlusülevaatusel aga elektrikandlel, pidades oma loo ülesehituses spetsiaalselt silmas võimendusefekti. Sellised tehnika murrab sisse ka rahvapillimängu ei ole midagi loogikavastast. Kui on tegemist Heino sõna taolise võimeka kanneldajaga, kes pealegi oma uudsele pillile oskuslikult repertuaari valib siis on selline uuendus igati kasulik ja tähendab eesti kandlemuusika uut kvaliteeti. Tänapäeva kanneldajad püüavad täiustada mitte üksnes pilli ehitust, vaid otsivat ka mängutehnikas uusi väljendusvõimalusi ja uusi lugusid, milles pilliomadused ja mängutehnika paremini esile tulevad. Enamik Anneldajaid eelistab praegu uuemat, muudelt pillidelt laenatud tehnikat, mille puhul üks käsi mängib viisi ja teine eraldi keeltel. Akorde vanema traditsioonilise katmistehnika kasutajaid seevastu on üsna väheks jäänud. Hästi valdab seda tehnikat aktselt Tähnas Järvseljalt ja seepärast on igati õigustatud tema esimese üleliidulise taidlusfestivali laureaadiks kroonimine, tema mängu heliplaadile salvestamine ja tulevastele põlvedele säilitamine. Omas laadis täiuslikkuse saavutanud kahe ülevaatuse laureaat Erni Kasesalu kes oma 53-st eluaastast 47 on kannelt mänginud. Ehkki ta mängib Tallinna klaverivabrikus valmistatud tavaliseliseerija kandlel, jääb kuulajaile mulje, nagu kasutaks ta spetsiaalset kontsert kannelt. Heli jõuab kuulajani kuidagi ebaharilikult tugevana. Miks seepärast, et terni Kasesalu toetapilli vertikaalselt pikema küljega lauale ja oskuslikult valitud koht paneb laua resonaatorina tegutsema, ongi kogu saladus, milleni jõutud pikaajaliste otsingute ja katsetustega. Erni Kasesalukannel on helisenud Eesti raadios ja televisioonis Estonia ja Vanemuise, aga ka mitmete teiste Nõukogude Liidu linnade kontserdisaalides isegi Soomes, kus ta möödunud aasta oktoobris käis rahvakunstiansambli torupill liikme jah, solistina. Erni Kasesalu on öelnud kuigi valsi viicia Balsi viisiks ei saa sellest järeldada, nagu poleks kandlel nõudlikumaks musitseerimiseks võimalusi. Kandlehäältele kombinatsioonidel pole lõppu, tuleb vaid need võimalused ära kasutada ja kuuldavale tuua. Kahjuks pole meie heliloojad kandle jaoks veel midagi sellist kirjutanud mis lubaks kõiki kandlemängus peituvaid võimalusi avada. Kui ei tee selliseid lugusid teised, siis tuleb neid pillimehel endal teha. Erni Kasesalu on loonud hulga kandle jaoks nõudlikke palu nagu kohtumiste vahelis kevad sinu silmades helise kannel, polka koolikaaslased, kodukandi laul, Vembukas, Veskipoistelugu ja teised. Neist neli esimese noodid avaldati kogumikus mängutükke küla kapellidele. Teine kohtumiste vahelisi eest, mida me äsja kuulsime, sai Erni Kasesalu 1974. aasta vabariiklikul maa taidluse ülevaatusel. Žürii eripreemia. Pakume tema lugudest veel kuulata, kevad sinu silmades. Taidlejate kõrval on meil ka kutselisi kanneldajaid, olgu siin nimetatud kõigepealt kandleõpetajat ja risti keelisse Roodet, kes on saanud kõrgema kooli diplomi kandlealal kuulama esinemas kandleduot, Els Roode ja Urvi Haasma. Kui võrrelda Erni Kasesalu, Aksel Tähnas, Heino sõna ja teiste meile täna esinenud kanneldajate mängu Els Roode omaga siis võime tõdeda, et meie taidlejate mängutase on kiiduväärselt kõrge. Tänu Wells Roodele heik Toivile, Toivo Luhats ei leia teistele. Meie kandle õpetajatele on meil oma pilli armastav ja selle tehnikat hästi valdav noorpõlv kes meie kande traditsioone edasi viibi arendab. Selle heaks näiteks on Tallinna laste muusikakooli vilistlaste kandleansambel, mis tegutseb Els Roode juhatusel. Nende omalaadne õrn stiil näib olevat rahvamuusikaorkestrite seisukohalt vägagi perspektiivne. Lõpetame kandlemuusikakool tunni nende esinemisega.