Armsad sõbrad täna annab teise etenduse. Teater tuleb koju teie juurde. See on lahti raadioteater, teil pole vaja minna teatrisse, ai suurte pääsmiolstugenud, ära tülita vaid kodus üsna lihtsalt raadio sisse lülita ja vali bänni skaalal. Helindaval ehk kahe hääldab meie Piaatlik ava. See alati on mitmekesine ja sinagi, kui tahab, tuleesine, kui nüüd, armsad sõbrad, ongi aeg aeg etenduse algust puulutada. Teid esinejaid, palume nüüd valmis olla beib, kuulajaid rääkijale lähemale tulla, tähelepanu, eesriie avaneb. Teil on toas nääripuu ka. Aga kuidas me leidsime oma näärikuuse? Kuulake. Ma olen kuusk metsaga, ige Aare Kuusk ei mingi meid nääripuuks näärikuuseks. Olen aanenna tulemäeks. Vägor orjemadke venna olla. Vii mind vii meelt nääripuuks näärikuuseks, hiitu olen, teen geene, kuusk metsaga ideena arengu. Tere, lapsil jõudsingi kohale. Head uut aastat. No ütelge, mis te siis näärivana oli ka ette loeti? Lääri varamu idu oma kingituste koti lahti ei tee. Võib-olla on mõnel mõni luuletus, ei ole, sinul on tule sissi tulesi ja naas, loeme, kuulamine. Näri muinasjutt Gaucennaanile akendiku, heal, kust külmunud taiake unetuna Härma ehti, ootap kose pojake. Hommikul ta vanem õde viidi ära laiali rei lähedal, kuid teda tagasi ei olevi. Üksni liugleb Kuuse läpple, talleid taga leenutab olil nõmeli leerike Tõsu that it ette retke sõsarväetist. Nii palus tervitada, siin ei tea teenamale metsa kuuseke. Kui murueide tütar Helja särav kuueke. Kiipide Pilsetargid, kompuugattid, kirjalised, kingid, kallihinnalise kuusk on kõrgem kui see Kohja klin läkyljest kullakarva neljan naeru, näärinalju külalisi päris palju. Nõmme laululustilugu näärida. Kadantsud olgu. Tubli ilusad lood ja laulud, tublid lapsed, olete vana aasta jooksul palju õppinud. Aga kasti uue aasta tulikut, kuulsite? Aga kuidas ta siis tuli raketiga ilusad värvilised oli, aga mina kuulsin kremlikelli. No see oli ju üsna hilja, kas sa olid nii kaua üleval ja kas te kõik olite nii kaua üleval? Nii et ei olnud. Ah, või niimoodi, siis? No uue aasta auks võis seda lubada. Aga üldse on minu arvamus, kui te tahate teada niisugune, et kõik väikesed lapsed, olgu nad poisid või tüdrukud, valge, musta või pruunijuukselised sõstra või sinisilmalisi, kõik eranditult kõik peavad magama heitma. Mis te arvate, millal? Kuulsite kell üheksa. Nii ütles kell ja see on ka minu arvamine. Aga teati, lapsed, keegi, arva bemmi? Taati, ma jutustan teile. Mina lapsed olen palju käinud, palju näinud ja palju kuulnud inimene. Ja kui te mind ei usu, küsige siis minu kingsepalt, küll tema juba teile ütleb, et ma olen oma rännakutel läbi tallanud 66 paari kingi, 33 paari sandaale ja 630 paari pilte. See on hea, et ma ei kannaga veel potikuid kalossi. Heakene küll. Oma rännakutel matkasin ka Kongo maali. Meil Kongoni on palju maad. Niisama palju kui Kongo maalt meieni. No kuna see lugu juhtus just seal, siis ma ei hooli sellest, et Pongu nii kaugel asub. Jutustan teile, kuidas lugu oli. Elas ja oli Kongo maal krokodillide perepapa, krokodill mamma, krokodill ja kuulsite see oli nende poju, pisi Kroku, papa krokodill rääkis ühtelugu. Minu arvates peavad kõik väikesed krokodillid, poisid ja tüdrukud väikeste, keskmiste või suurte sabadega kõik eranditult kõik magama heitma äppidel kell üheksa õhtul. Kuid pisi Kroku ei hoolinud sellest sugugi, mis papa Kroku ütles, tema tegi nii nagu heaks arvas ja heitis magama tihtilugu üsna hilja. No mis te ütlete selle kohta kuulma toas, eks ole. Ja hommikul vara pidi mamma Kroku teda ikka sabast sikutama, et pojuke üles ärkaks. Ükskord küsis papa krokodill, pisi Krokult. Millal ometi, sa heidad magama. Kell üheksa. Pisi Kroquaga vastas. Papa krokodilli mamma, krokodill pidasid siis aru ja ostsin pojukesele niisuguse kella, mida meie nimetame käekellaks kuid krokodillide käsi ei ole, siis nemad nimetavad seda sabakellaks. Kui Kroku poju seda kella vaatas, ütles ta. Ja jälle pidasid papa krokodilli mamma krokodille haru ning ostsid natuke suurema kella. Meie nimetame seda äratuskellaks, kuid krokodillid, kes võivad ärgata ilma äratuskella tirinata nimetavad sellist kella uinumise kellaks. Ka see kell ei meeldinud Crocupojukesele. Ja uuesti pidasid nõu papa krokodilli mamma, krokodill. Anna meile kõige suurem Kell kõige suurema pendliga. Krokodillide kellasseppmeister andis neli pliika pendliga kella. Oi lapsed, kui te vaid teaksite, missugust vaeva tuli näha selle kella kojutoomisega. Kui pisi Croc uut kella nägi, tahtis ta ütelda, et seegi pole küllalt suur. Vaevalt sai ta aga alustada. Kui minutiosuti krabastal pükstest kinni ja heitis otse voodisse. Ning samal minutil hakkas kell lööma iga löögi ajal pisi Kroku, ütles. Lendab. Mooni. Aga mis siis, kui ta mingi veel koordi viskab? Mis siis, kui ma praegu koeb pikali heita? Ja. Üsna õige. Heida pikali. Üheksanda paugu ajal pisi Crocumagas juba sügavad toonud ega ärganud enne, kui hommikul. Teadagi, lapsed see lugu juhtus väga-väga ammu, kuid sellegipärast on Minovja papa krokodilli arvamus üks ja sama. Kell üheksa köik lapsed magama. Kuule jääb lasteaed ja teatrikülastajad just nagu päris teatriski, et oleks kõik, mis vaja, nii meiegi nyyd kuulutane vaja. Teatrietenduse vaheajal teeme teatavaks, kus veeta sisukalt nääripuhkust. Kõigepealt. Tähelepanu Tallinna lapsed. Täna kell 16 algab Estonia. Spordisaalis laste estraadietendus. Etendus tuleb kordamisele kolmandal-neljandal jaanuaril. Tallinna riiklik Draamateater esitab lastele näärivaheajal kolm näidendit. Teisel, viiendal ja kaheksandal jaanuaril algusega kell 12 lumekuninganna. Kolmandal jaanuaril kell 11 ja 14 nukitsamees. Sama näidend etendub veel. Kaheksandal jaanuaril kell 12. Kevadet näete Draamateatri laval kuuendal ja 10. jaanuaril. Etenduse algus kell 12. Neljandal jaanuaril kell 15 ja 18 annab Draamateatris külalisetenduse ametiühingute Tartu kultuurihoone lastenäitaja balletiring. Külalised esitavad näidendi hüpiknukk pääsmed eelmüügil, riikliku nukuteatri kassas. Lai tänav üks, telefon 412 52. Kuuendal jaanuaril kell 17 algab kaleviliuväljal suur nääriKaarne. Seitsmendal kell 17 tõuseb masti Nõmme pioneeride maja pioneeriaktiivi laagrilipp. 10. jaanuaril Nõmme pioneeride majas mängude päev. Edasi Tartu laste näärivaheaja ürituste plaan. Kolmas jaanuar. Kell 11 algab tervishoiutöötajate majas ülelinnaline nääripidu. Kuues jaanuar. Algusega kell 11 ja 16. Ning seitsmendal jaanuaril kell 16 Sütüüp nääripuu ametiühingute, Tartu kultuurihoones. 10. jaanuaril korraldab Tartu pioneeride maja noorte tehnikute kohtumisõhtu. Nüüd tähelepanu Viljandi lapsed. Kolmandal jaanuaril võtke osa pioneeride Kaarnevalist. Karneval algab kell 13 Viljandi esimeses keskkoolis. Kuuendal jaanuaril aga on talvepäev oktoobri lastele kogunemine Viljandi pioneeride majja kell 11. Üheksandal jaanuaril toimub matk pioneeridele, kogunemine samuti pioneeride majja kell 11. Toreda ürituse korraldavad näärivaheajal Haapsalu pioneerid. Kuuendal jaanuaril kell 11 algab Haapsalu kultuurimajas üle rajooniline sõpruspidu. Nüüd jälle esinejaid, palutakse mikrofoni ette lavale, teist korda täna meil eesriie avaneb. Vaheajal saabus helitervitus Bulgaariast. On meile vägagi ja kuulake, mida bulgaaria lapsed räägivad selle selgel. Uue aasta esimese päeva vastuvõtmine Bulgaarias on üheks kõige kaunimaks pidupäevaks lastele. See päev on täis rõõmulaulu ja Enne kui kõige suuremat rõõmu valmistab Bulgaaria lastele vana kombetäitmine. Seda on pärandatud põlvest põlve juba iidsetest aegadest alates ja keda kutsutakse puro Packaaniks. Keskpõlismetsa suurte puude vahel on peidik Kiisli põõsa. Vaatamata karmile pakasele on temalt tugevatel okstel näha väikesi kollaseid pungakesed. Uue aasta eel. Kaunistavad nad oksad, hõbe, rahakesti ja värviliste lintidega, et saabuva aasta oleks viljarikas ja õnnelik. Ja kui. Käes uue aasta esimene hommik võtavad lapsed diisli jookseb keset kätte ja lähevad salkade küla peale. Kõik uksed on nende ees avatult. Perenaised võtavad neid vastu nagu kõige kallimaid külalisi. Suruvakari löövad peremeestele Kiiseli okstega. Ka selja peale ja laulavad neile oma laule. Nendes lauludes soovitakse uueks aastaks tervist, õnne ja jõudu. Soovitakse lamba, lautodessetaalnexi, siis ja aedadesse, punapõhjalisi, õunu, suurt viljasaaki ja seda, et toad oleksid täis lapsi. Et uuel aastal oleksid kõik tervise juures ja kui laulud on lauldud, hakkavad perenaised lastele kingitusi jagama. Survaatarid käivad läbi kõik majad. Nende laul kõlab igas kodus. Nende soovid uueks aastaks. Saabus teine helitervitus, see on Poolast, Poola Pioneeridelt, Hartserid. Just Rae või ma ütlen teile, tervitust hoian ma käes mustast paberist sulgedega kaunistatud mütsi. Meile algab varsti uus aasta ball ja see müts kuulub minu balli kostüümi juurde. Sellel pallil ma laulan kaevurite laulu. Aga pärast ma lähen selles ilusas kostüümis tüdrukutega tantsima. Tore on tantsida suure särava näärikuuse ümber kuuse alla ka ootavad meid kingituste pakid. Vanni Marta palavtslankingus. Meil on väga mõnusad talveilmad. Koolivaheajal lähen koos sõpradega Viisla kaldale suusatama, aga kuna ma olen looduslooringi liige, siis käin ka koolis oma hoolealuseid, küülikuid söötmas, jootmas. Kallid sõbrad, saadame teile kõige paremad soovid terve kotitäie. Avage see ainult ja te leiate hea tervise, häid hindeid, spordirekordeid, põnevaid pioneeriüritusi. Kõiki seda soovime me teile. Aga päris oti põhjas on teie jaoks lõbus, uus aasta laul. Käte käoradu. Peatun. Jäki truck tea, mina neile. Ja sul on see au. Ja meie tervitame neid. Tegime viks Su. Jättel. Soliisu. Mees on leer, rõõmsakassi Oodo. Maali soolaste keskel hüppas kuule, krapsti käpaga serblastest paanid säästa. Vaali sugu salli läks siis üle mängima jäid karvapalli o peol alal. Veel õige, aga eks me ja idee maas ja ja järve ja jooksid kõik üksteise ja prio. Rõõmsad, kassi ja allvee- ja peal tantsisid julgelt hullasid. Mis nüüd juhtus? Ta taipab iga kassilapski, kes küll täiendiaagi suut aitab ja läheks katki. Tee. Uudinurgas karja uuriga toodi saabule jookse Fach Pedurris tuuri meenetuules koju kutsunud kanna põrna pleieri märg Agassi, betoon, Disnersruudia kõrvu kaasuv kadunud pass. Ai-ai. Rakeina pais. Ai ai, ai, ai. Nii per väge. Imre. Kurat mul oli au. Kus kus, Buratino kuidas sa siis niiviisi solvasid kassi? Arvad nii? Eksid ja eksivad kõik, kes nii mõtlevad. Selle kohta on minul kotisopis üks lugu. Tegelasteks on siin üks poiss, tema isa ja loomad. Kuulake juba jälle jooksjaid, see ilma mütsita õue. Mis sellest juba jälle oled sa sõnakuulmatu? Sellest jällegi mis sellest, mis sellest? Mitte ei saa poisist jagu. Kord, kui poiss magas, nägid aumees. Mis see tähendab, see ei ole ju nutsumeelsel moel. Sa oled ju hobune või eesel? Aeg ka. Nüüd ei pea seda tegema, vaid ees. Biokinni sa ei ole ju koss. Oh küll on hea, et see oli ainult unenägu. Ja kunagi ei ütelnud see poiss enam, mis sellest. Usun sind, Buratino. Lucia külm teadvusta siis. Ja see on ka meie tänase teatrietenduse lõpulugu. Nüüd kõigi täname, kes etendusel esinesid, laulsid ja sullegi pärle õppusena kallis kuulaja. Et kuna me ei kuulnud aplausi, siis kirjagarli kaudu meile teada saada, mis meeldis minule, eesriie jälle avaneb. Head uut aastat sõbrad nägusat näärivaheaega.