Karjapasunahääl siin kivide vahel üllatas ja kutsus Tallinna linnamuuseumi muinsuskaitsekuu avamisele, mis on seekord peamine kunstiteadlane Iraynma muinsuskaitse on üks osa sellest kultuurist ja kuni me ei tunne, et see maa, millel me elame, on meie isamaa, isegi see sõna oli ju kadunud, eks ole. Ja kõik see kõlbeline alus, mis on kadunud selle Me peame taastama nii et kõigepealt minu muinsuskaitse, see on latsele suhtumise taastamine, just see suhtumine kultuuripoliitikas ja kultuurifilosoofia, see on esmatähtis. Veel kord pasuna hõik, kõneleb linnamuuseumi direktor Eerik Lätti. Minevikku tundmata ei oska me tänapäevas orienteeruda ja veel vähem tulevikuks sihte seada. Me taha ainult hellalt armastada ja möödunust uneleda, palju olulisem on käed külge panna ja midagi ühiselt üldkasulikku ära teha. Muinsuskaitsekuu peaks ses suhtes saama märkimisväärseks ürituste ahelateks. Muinsuskaitse seltsi aseesimees Jaan Tamm aga tuletab meelde Täna algavad siis juba neljandad muinsuskaitse päevad Tallinnas, mille põhivedajaks siiamaani on olnud linna täitevkomitee koos oma truu sõbraga kultuuri vallas linnamuuseumiga. Muinsuskaitse selts, mis nüüd, 12. detsembril 87. aastal moodustati, milles praegu on Tallinnas 35 klubi ja vabariigis üle 4000 liikme osaleb esimest korda muinsuskaitsekuu läbiviimisel. Nii nagu Tartus on põhiraskus pandud nendele asjadele, mis on seotud meie minevikuga, tähendab meie esivanemate mälestamise. Ja just nimelt sellega, et mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega põhiraskus on kantud üle kalmistutele sest kes ei pea lugu oma esivanematest nende kalmuküngast, sest ei oska hinnata ka tänapäeval. Nüüd peaksid järgnema tõsised teokad, sammud kogu muinsuskaitsekuu vältel. Muinsuskaitsekuu siin Tallinna linnamuuseumis on sisse juhatatud ja nüüd oleme hetke suure fotode stendi juures mälestusmärke hävitatud kalmistutelt üks põhiteema muinsuskaitsekuul ongi kalmistud. Linnamuuseumi kultuurimälestiste kaitse osakonna juhataja Mehis Brewer, miks me sellele rõhu oleme pannud? See näitus siin ei ole mõeldud mitte pelgalt kadunud väärtuste taga nutmisena. Se kalmistute kaitsjate olukord püsib viimaste nädalate näited. Endine kalamaja kalmistu, mis on nüüd kujundatud pargiks, kuid seal Allani matused säilinud. Sinna kaevati suur süvend, mille käigus lõhuti rida kirste matuseid, välja tulid inimeste pealuud-kondid, hiljuti võeti maha puud metsakalmistul, ilma et oleks arvestatud seda, et nende haudade hooldajate andmetel on tegemist tõru puudega paar päeva tagasi rikutud Jaan Knoxi hauamärk ma saan ainult viimasel paaril nädalal näit, aga need on läbi aastate koguaeg on juhtunud kalmistutel midagi ja see on tingitud eelkõige sellest, et paraku kõige kaitsetumas siin on siis pildid endistest kalmistutest kadunud Kopli kalmistu, kalamaja kalmistu poolo kalmistu juudi kalmistu praeguse sisendina, sest endised osad seal oli ka veel Muhamedi kalmistu, mis on praeguseks hävinud. Muinsuskaitsekuu sisuliselt tähendabki suhtumist suhtumist ümbritsevasse suhtumist inimesse. Need ei ole küll minu sõnad, kuid on öeldud ja veel aga kõrge sõjaväelase poolt, et ei ole võimalik õppida austama elavat inimest seni, kuni ei osata austada surnut. Lasime linnu lennulisi pilgu üle sündmuste rea, mis siis selle kuu jooksul toimumas on ette nähtud kolmel kalmistul praktilised korrastustööd. Muudest üritustest on siis olulisemad muinsuskaitsepäeva konverentsi tuluõhtu Eesti muinsuskaitse seltsi jaoks, Glehni lossis maikrahvi valimiste pidustused, Rannavärava mäel, vanavara oksjon kodulinna majas muinsuskaitsele pühendatud kunstiteoste näitusmüük pikas jalas.