Kiire, kui sa kuulsid seda kujundust praegu, kas tuli sulle meelde terve see aeg, millal sa oled töötab, lasteraadios oli nagu üks suur sillerdamine, oli küll, jah, ma mäletan, kuidas me mõtlesime seda pealkirja. Ja muidugi Lehose meie ideaalne väljamõtleja tema siis lõpuks leidis, et vaat silles ja siis me kõik kahmasime. Et jah, tõepoolest siller on see õige sõna ja minu meelest see on üks kõige õnnestunum kujundus ja mulle see meeldib ka väga ja sest meil on hilisemal perioodil olnud ka veel teised sillerid, suve siller ja, ja talve Siller ja. Aga need on kuidagi erilisemad, aga see oli kaela südamest, ütleb siller, heller, seller ja ta kohe ei saagi teisiti, kui lihtsalt läheb, temaga koos, sillerdab ja mis veel tähtsam, alati tuli siis ka saada teha niisugune, et see oleks tõesti väga hea ja sillerdav ja, ja kuulata. Vaata saadetega on niimoodi, et korda tuleb ja kortay, tule ja siia, nii mõtlen ma alati. Miks see nii on? Ma mäletan väga hästi, sest noh, ma olen ikka väga palju lastega tööd teinud. Mul oli ette valmistatud üks väikene tüdruk enne jõulupühi, siis olid näärid. Ma teadsin, mida ta tahab nääripoiste käest ja kõik nii edasi ja kui ma talle ukse peale vastu läksin, ta tuli emaga siia raadiosse ja kui ta siis ema käest kinni võttis, ütles ema siis oli mul täiesti selge, et sellest tüdrukust ei saama täna asja ja niimoodi läkski mitte midagi. Mul oli stuudiosse pandud kõik need üllatuskingitused, et päkapikud on avastanud temal. No et tema soovid on üles leidnud ja kõik niimoodi. Mitte midagi ei tulnud välja. Lihtsalt tagartis oli võõras ruum ja võõras tädi ja ja sa võid läbi mõtelda oma peas, ei tea, mis asja. Ja teinekord lähed ja kõik sinust endast tuleb palju ja lapsed on su ümber ja siis sa muidugi oled väsinud nagu ma ei tea, keskus ja sealt laste karjasest välja tuled, aga hea olla on, aga samal päeval enam ei saa mitte midagi teha, kui oled ikka saate ära lindistanud, siis palepunkt ja milja? Härra. Mulle väga meeldis praegu, et sa ütlesid, et sa siiamaani mõtled, et miks vahel tuleb välja ja vahel ei tule. Jah, tõesti, mõtisklenud veel praegu ka, jah, jah, ja muide, mul tuleb meelde kadunud Gustav Ernesaksa sõnad ütleb, et huvitav, et lähed proovi, on seesama ruum, needsamad mehed, laul on selge, minul ka mingisugust pahandustele laul ei kõla. Ja teinekord kõlab, vaat, on mõistatus. Ja nii on alati kohtumisel inimestega nendega, keda lindistad kohtumisel lastega, keda lindistad alati lähed avatud südame ja hea sooviga, aga kõik oleneb olukorrast absoluutselt kõik. Ja nii on meie lasteraadiarhiiv üsna rikkalik, täis väga paljusid kohtumisi väga paljude erinevate lastega. Piira kas võib öelda, et sa oled enamuse oma elust töötanud lasteraadios? Jaa, seda küll, ma olen sinuga ju ka üsna mitmed head aastat koos töötanud, et lastesaateid oled sina teinud terve elu? Pole küll ja, ja sellepärast tegin ma sulle ettepaneku alustada meie saatesarja Meie noorele kuulajale natuke meelde tuletada neid teisi aastaid ja olusid mis olid enne neid enne nende sündimist. Ei, mis on Eesti rad eetris olnud sellel ajal, kui nende emad ja isad on olnud väikesed. Ja põhjus on selles, et järgmise aasta mais, viiendal mail on saabumas päev, millal Eesti raadios olnud lastesaated eetris juba 70 aastat. Nii et see sari on pühendatud siis lastesaadete ajaloole ja millega sina täna alustad ja millega sina edasi lähed? Ja kui palju me jõuame neid saateid läbi kuulata ja Meie noorele kuulajale tutvustada ja natuke juurde rääkida ei oska me kumbki ilmselt siin praegu öelda. Sellepärast et arhiiv on rikkalik ja kohtumised on erilaadsed ja ma loodan, et ka meie kuulajale on alati mõnus üllatus kuulata midagi uut ja sinule kiira. Head teed, aitäh, väga armas ettepanek ja lasteraadio arhiivi vaadata või kuulata, õigemini on täpselt nii, nagu võtta ühte filmi, vaadata ta uuesti, et oh, armas aeg, missugune ma siis olin, ohku väike olin ja oh, mis ma siis kõik tegin ja eks praegused lapsed on samasugused, toredad, tublid, aga mina valisin küll tänasesse saatesse kunagise lasteraadio väikese laulumängu ja muusika lapse Jane Susi. Praegu on Jane kindlasti juba kena neiu, sest ma arvan, et ta on kuueteistaastane. Aga siis oli jälle nelja aastane, kui lasteraadios teatati, et Tartus on üks väike jutukas ja mängumaiastüdruk. Aga kui me mikrofoni jutu jaoks kokku saime, siis oli Jane juba viiene. Ja mulle meenub Tartu stuudios oli suur suur luu, mõned toolid olid seal ja laudja suur tiibklaver. Me panime jale sinna klaveri taha istuma, aga oh, hädajalakesed olid nii väikesed, et ei ulatunud Betaalideni. Ta oli klaveritüdruk. Ja mängida oli vajaga siis Janega koos oli tema vanaema, kes oli ettenägelikult kodus kaasa võtnud spetsiaalselt Janele tehtud pedaalid pikenduse. Nii et siis Jane istus klaveri taha ja vaatas mulle suurte uudishimulike silmadega otsa. Ma korraks mõtlesin, et ega sellest jutuajamisest meil küll midagi välja ei tule, sest uus ruum ja uued seinad ja kõik teistmoodi kui oma kodus või lasteaias või või muusikakoolis, kus ta siis käis kolme aastasena. Aga midagi niisugust ei juhtunud. Jane vaatas mulle otsa, naeratas ja me hakkasimegi rääkima, jutt oli ilus, Saravia kuulakesed. No mis sa arvad, miks ma just sinuga tahtsin kokku saada. Käia käelt metsa pidid muusika laps, olen. Natukene raske Palamaid kaapi mägi Heino Elleri nimelises muusikakoolis, kuna Kann aastane Kaia krooniali läkski. Ma lähen kaebale aastane Toomatsiooni selgeks Ei oska öelda aga kindlasti mitte nii vana, et teda vanaks pidada. Sul on tore vanaema ja kõige parem sõber ehk ja ma arvan ka, sest sina ju lasteaialaps ei ole. Jale Kadonele. Õpetad sa ütlesid, et sul on tuumasuur, oli juba selge siis, kui sa olid väike, kahe ja poole aastane. Ta on minuga Corveliga, käituminaaridan Corveliga. Aga ma kuulsin, jah, näed, sa oled ka ise lugusid Loonat, jah, olin küll. Väikene, Lindsignenjotestasime minesite, aga kõik see side käsk või ise välja mõtlema, ega ta ütles, et ma jutustan nendest linnapargi Aravetelt. Nädalad mõnikord neile vastu kaks väikse oravat. Holliga läxine. Enne ma annan nad toole alla ei tule, enne, tähendab mõju, äkki toe alla ei tule. Käed tuli jälle äikale, kärbet neljankovi karjaske. Lävendi kaks tilka. Nüüd ei ole nii palju, sul läheb aega, muusika peale päevas kooli logosid mänginud umbes veerand tongi, rumalad, kokku siis. Terved. Kas sa arvad, et sellest piisab? Ääreõpetajad on rahul sinuga? Jah? On küll, aga meil on hea võimalus praegu õpetaja käest küsida, kuidas võistlus läks ja ja kuidas õppimine sul seal seisus läheb. Õpetaja Helgi kuus, palun. Ja neil läheb väga hästi. Kuna tal on absoluutne kuulmine, siis me panime ta suurte tüdrukute rühma kolmanda klassi rühma õppima ja ta on seal praegu kõige edu, pliin kirju, tagalat, tsitaadid esimesena. Ja kõiki heliredelid intervalle oskab, parandab isegi teisi lapsi, kui need valesti laulavad. Ja meil oli kolmanda klassi konkurss, oli kirjalik ja suuline ja tema lahendas kõik ülesanded hindele viis, nii et väga tubli. Ja ta oskab kirjutada kirjatähtedega. Isegi võib-olla me teeme praegu mehikese solfedžotunnises ja Jane on siin ja õpetaja on siin, klaver on ka siin, palun kestnud klaveri taha istub, temal ei olegi vaja häält, et anda, tema võtab ise õige hääle, laseme, teeme natuke proovi, ole hea laps, laula meile, meloodiline Siiminaar üles ja alla. Nii toodi. Laula veel, palun, ebaküsivad ja küsivad astmed. Ägeski toodeti nii kiire aeg. Ja veel toonika subdominant, dominant, kolmkõlad. Tere. Palun, laula veel mõned intervallid siin aadist puhas klint üles. Laula ülemisest, siis puhas kvartal alla. Ja laula siis veel suur sext alla. Ma mängin sulle paar intervalli, arva ära, millised need onnid Lenimed. Nüüd leiame, missugust siis peab saama nüüd? Ja kohe kindlasti ja. Eks jäävadki nii helilooja talile. Treiman ta naisele ja jätkal muidugi. No niisugune oli siis meie esimene kohtumine viieaastase Janega aga lasteraadio tädina olen kohtunud väga paljude lastega, kes kuni koolini või kooli algklasside nii on, väga säravad jutukad ja fantaasiarikkad olnud ja nendega on väga kerge rääkida ja üldse hea koos olla. Aga läheb mõni aasta edasi ja sellest väikesest säravast ning fantaasiarikast lapsest on saanud vaikne ja tõsine koolile Ps kellega ei olegi enam niisama lihtne vestelda, ta kontrollib, mida ja kuidas ütleb ja ei saa mitte kuidagi jutule. Ja ma tahtsin kontrollida, kas ja neid on samasugune lugu juhtus. Ja nii ma otsustasin kahe aasta pärast uuesti Janega kohtuda. Jane oli siis seitsmeaastane, esimene klassi oli lõpetatud ja ilus, suur suvi oli kätte jõudnud. Jah, aga kõik, mis on ilusam, väga ilus, näiteks selle linnulaul, mis praegu kostis. Oi kui ilusti lõunat ei usu ega vihma ei tule. Arver. Kas sa kuulad linnulaulu ja meie aias käib tohutult palju lindmets, tegi pesasi siis hall-kärbsenäpid, lehelinud salu, leheke, mina ise ütleb, et kuul talu lehekas siis kuule, lepa lehikas tema. Tema teeb alati nii, et lehekad kaste, ling ilusti nimetab väljuvaid leekas. Kus on nüüd rasvatihane ja Meie panime kuldnokkade pesa katki ja ükskord eelmine aasta nägime ühte väga naljakat asja taheks varblane otsiga endale kodu ja näeb, et kodu just valmis tehtud ja loomulikult kohe pessa ja okseaugu sisse kandma. Heina, muud risu, kõik, siis tuleb kuldnokk ja ärkas, äge võitlus. Muidugi ei kuulnud peale oma vanasse pesakasti, aga siis oli veel üks naljakas, kolm agaaga kella omale pesa ehitama, sest ta oli loopinud varblase pesa kõik välja ja võttis aga kõik, kuhu lendas eemale ja vihkas ära. Aga kogemata väikese pika oksarao ja läks sinna pesakasti auku. Ja hakkad niimoodi ise sisse minema, aga eks ta oksaga andmed järgi sellest Octerakoli suur kui pressis pressiga nokka täiekeni e ülejäänud murdus kõik ära ja panin muidugi selle noka täiekesebeeessegi. Teie Altegi pihtis otsapidi sisse lükati. Nii et kolm kala on ka natukene tarkust. No ei, ma arvan, et palju tarkust, igal linnul on üldse lootusele, palju Sõrkust endale, sellest, mis sa arvad, jäme, kas inimene peab loodusest midagi õppima? Inimene teeb väga palju looduselt õppima, mis on see on, et Leedul ja nende loomade mõtteid tunduma? Kuidas tuleb suhtuma loodusesse, loodusesse peab suhtuma väga hästi. Miks sellepärast, et muidu, kui ei suhtu loodusesse hästi, kõik puud on siin aegs tühjad, kõik linnud on tühjad, siis sa ei mõista midagi loodusest. Ja siis kaoks meie maalt kõik nagu loodus kaoks. Sellepärast et meie oleme ka nagu mõistusega loomad. Ja inimene on ka looduselaps väga õigesti ütlesid. Sellepärast inimene ei tohi kunagi ära unustada, et tema on üks osake sellest loodusest. Loodus aga meie kale üritanud enda majad Nendest puudest maakividest. Ja kõik tehakse ju loodusest. Puud, kivid on tekkinud loodusest ja ei mõtle, kui meil ei oleks aia sülte, heina, mingeid taimi, siis oleks elu ju nii iga mingeid poisid, siis oleks elu nii inetu. Aga sellepärast peame meie loodust või ilma, et säilitada taim. Iga taim paljundab ka, et et paljuneda. Looduses mitte välja hävida. Looduses on kõik ringluses, mina armastan väga-väga loodust, mulje meri, läpaniiged. Tähendab tema soov on nagu mingisugune jõu kuninglik tasa, niisugune jõud. Võimas, sest see on niisugune ka samal ajal hell. Väga ilus. Mulle väga meeldib. Nii on, ehk me oleme sinuga pikalt rääkinud, kinud õppisime lõpetuseks ütleme lõpetuseks ikka, et head nägemist. Väga tore, et sa ütlesid, Ma tahan ikka sinuga kokku saada ja plastika teises klassis. Ja mina soovin sulle ilusat suve ja teab, mis veel. Raadiot kaheks raadio on ka ju sõbraseks valgel Te kuulsite esinemas väikest Tartu tüdrukut, Jane Susi. Need lindistused olid tehtud 1985. ja 1987. aastal. Muidugi mõista oleks huvitav teada saada, missugune jale on praegu. Ta on ju kuueteistaastane ja kas sa Jane tegeleka praegu veel muusikaga? Kui see juhtub meie saadet kuulama, siis kirjuta meile lasteraadioaadress on ikka sama. Tallinn, e null null null üks, Gonsiori 21. Meie järgmine saade, pilklaste raadio arhiivi on kavas esimesel märtsil samal ajal, see on siis kell 18. Null viis. Siis kuulame jälle lasteraadio kunagisi aktiivseid esinejaid. Aga seniks teile kõike head ja kuulmiseni.