Ja nüüd läinud nädalavahetuse suurtest pidudest nii nagu neid meie külalised ise kirjeldavad. Alustame algusest, reede õhtust, tantsupeo ava kordist. Vabandage, palun pea mulje. Eriti ma ei saa olla väga ilusasti organiseeritud ka, kui nad kõik tulid, kaapol, naised olid üksikud ja siis tulid mehed ja see oli kõik muusika ja ja siis rahvatants, ma leian, et see on moodsama, Eesti võimlemise või sellega kokku seotud ja see on midagi, mis olla meie, eestlased Kanadas, Teil on seal, ah nii kaugele viltu, mulje ja meie samuti mulle tundub, et rohkem pidamise prantslased ei räägita. Teooriat olen vaadanud, olen Kanadas käinud, nüüd tulin siia, vaatame, sellepärast näen vahet, see on siiski parem, olen kunagi Rootsis ka ise rahvatantsuteine eesti rühmas, muidugi teil on neid moodsamaks tehtud. Hoiavad veel väga sellest vanast stiilist kinni mõnda tantsu ma ei tunne õieti äragi, aga see on meeldivam, võib-olla vaadata niimoodi, see on rohkem nagu suur liiklus suurel laval meie rühmadeni väiksemaid ja siis rahvarõivad, meil on ka vähemusvalitsus, kui siin on, ei tunne paljusid, mõnda me ei tunnegi ära, on ju väga huvitavat. Aga no ega neid pole nii kerge. Võõrsil teha ei ole tõsta niimoodi, muidugi. No nii suur aitäh, ega ma rohkem võtke. Arvunud tuli suurepäraselt organiseeritud ajaliselt. Sõidetud arvutused. Mina mina täna kellelgi ma ütlesin, inimeste tahtmine teha, muidu ei oleks läbi viidud meest. Andke andeks, ainult üks küsimus, millised biomuljet? Väga head, isegi minul vana inseni meeldis. Miks te arvate, et isegi vanainimesel? Sellepärast et siin enamikus kõik neid vanu oli ju väga vähe. Imetnik vana inimene tuleb ka seda noorini vahetab, aga mina olin väga vaimustatud, jalad valutasid küll, aga selle unustasin ära ja olen nii reibas. Eks noorte tantsu ma ütlen pulgake üle 70 turies endaga siiski rõõmupidu ise tantsija ei ole olnud kunagi, ma mõtlen, vahtu on omal ajal kyll. Vanast pärast olen maha jätnud, selleametil noorte jaoks. Meeldiv kuulda muidugi, head on, kas midagi, sõbrad käivad veel ees ja seal oli ikka kindlasti, mina jätan iga, kui viimse veretilgani käin, ikka peavad kõik läbi. Ja suur aitäh pääle, surmatahe. Andke andeks, prouad valges eakaste vaatasite terve laulupeo terved me ei saanud kahjuks vaadata algust. Aga me nägime enamuses ja väga meeldiv Ani sõnades seda, et üksikult nimetati näiteks seal mõnda tuttavat laulu veterani ja siis üldine hula iie. Üldiselt publik sulas selle rongiga juba ühte. Ainult selles, et laulupeod on iga viie aasta tagant tihemini näha. Aga tahtsime minna publikule kaasa, praegu lihtsalt pollasele, süstis matis Silk suur kuradi pangana. Tuleb meelde minu teema ja kolmas viimane ei, seda küll, aga, aga kui palju neid on ja ei mäleta paljudel aastaid juba turjal omalan. Singiks unustan ära ja pisut vähem kui laulu sajandit vennad. Ja asi sai pühi väga midagi head, jõudu ei jätkunud ja asulaid. Kogu aeg seal ees, kõige huvitav oli muidugi vaadata Need rahvariided ja ma mäletan, vanasti oli laulupeol siis laps ei olnud ja see oli sellest aastast 1000 või isegi rohkem sõit. Muidugi kõige suurem üllatus oli ju see mina ka kunagi kaugelt olen kuskil pildil näinud see kõlakoda või kuidas te ütlete laululava, laululava ja siis muidugi seda, et nii palju koore see laululava täitus, täiesti oli huvitav vaadata oli kõik, ma mõtlesin, jääb üle, aga siis tuli veel Siivate kõik tuli, see oli nii keri mehed olid ülevalpool, seda oli üle 30 ja ma mõtlesin, et minu oli arvates, et mehi pidi olema umbes kolmandik, et kaks kolmandikku olid naised ja võib-olla sinna sisse arvatud ka lapsed. Ja siis kui hakkas Koit Koit ja, ja see on minu vana tuttav laol, ma ise laulan ka kooliks Philadelphia eesti segakooris ja väga ilusti korras siis oli seal teisi kõige võimsam oli see vihmane, see Fausti paavstist oli see orkester koos meeskooriga, siis laulsid ja mängisid ja see oli väga võimas Oreeluste kest. Geneeriliste kestis, ma mõtlesin, et igaükskõik kõikjale kuulda, kui kaugel taga oli. Ja siis mul koorijuht ütles, et kas ma ei saa midagi tuua kaaslasi. Tänased pea mulje, millised nad on väga kenad, iseäranis väga ilus oli, see rongikäik käsib ise kaasa ka meie jälgisime, siis olime tee ääres ja siis me tulime, rutta, hakkasime sättima, nüüd läheme laulupeole ja tulime hotelli tagasi ja siis utte ruttu joostes kohe jälle laulupeole. Meelis aru ei saa ja see oli nii südamelähedane, see oli väga tingimata jälle minna tagasi saanud ja ise yhe tantsupidu, eile käisime tantsupeol, see oli väga huvitav, oli jah, väga kena ja üldse on vaja kena ja see hotell on nii väga kenad inimesed on ju väga hea toit, nujah, toitume, mõlemaga nii rahul, kui vähegi veel olla saab, jah. Ja seda leiba kaasa ka veel, vaata. Kas seal musta leiba siis, noh, see on jälle, et Eestis on jälle ameerika moodi tehtud ja midagi muud, ma mõtlesin, et relv on relv. Aiale? Ei, seda, ei seal vist ei kasvagi Kanadas niisugune nisu ei pidanud kasvamagi, nagu siin haritsiga koduma. Ema, igal areng ka, kas ta nüüd tantsu käinud ka kunagi tantsu? Lähme rooli ja noorelt ei, ma mõtlesin, et ma ehmatasin, tantsu kõige enam teinud. Olen tantsinud nõmmel siiski tegid ühe tantsusoo ja see oli moetants. No kuidas nüüd see tulek oli, see oli siis, ma ei oska, see oli ikka midagi suurepärast, suurepärast hea mass ja me ei ole kunagi nii suurena. Ei ole mitte niimoodi, tol ajal, kui mina veel noor olin, meil ei olnud. Niisiis oligi ja eks laulupidusid palju üle elanud, enne ja millal ma tahtsingi küsida, millal viimane Rodunctory tuli, mida ta nägigi, kas seal on 39 või siis on jupp aega vahet, mina käisin siin Eestis oli, oli laste see tantsu ja seltsimehed rääkinud, mina käskisin. Noh, ja siis ma nägin esimest korda, tähendab, mulle väga meeldis. Nii et see ei olnud täiesti uus, mina olen siin juba viiendat korda, ma olin esimest korda poeg, elab siin ma niisugune esimene sõidu sissejuhatuses veidi passinooja kasutada kohe ära, kirjeldas ise eestlasi kodumaad, näha, poega näha ja peost osa võtta. Kui selle raha, dollarid ja noh, võib-olla kui teil see suurolümpiaad tuleb, siis kindlasti oleks, nüüd hakkab münde jah, just, just just nüüd hakkame raha korjama, kohe jälle. Vaja, niidan koju, lähen tööle. Korjan selga Räädist, tulen jälle. Ja väga liigutav oli, kui sealt nagu minul 30 aastat mööda, siis ma jõudsin, siis ma olin küll väääga liigub. Ja ka paljud muutunud, kõike otsime ja kõik suunab. Juhtusin kõrval seismas ja, ja siin väikeses riigis egiidi laevaga sõita, tiivaga seepeale hakkab, see on juba omaette, minul, tähendab, on juba midagi midagi huvitavat läbielamist. Ja ega seda peab tundma, seda ei oska rääkida. Ja ilusate muusikakoolita ja ma ei oska rääkida, see oli tõesti jumalik, lihtsalt jumalik, midagi ma ei oska öeldagi. Samuti on laulupeoplatsil väga kena, kes seal nii suur rahvahulk oli seal vaatamas ja nüüd laulukoorid ja Need olid kõik lihtsalt jumalikud elamuseks eluks ajaks. Kas see on nüüd siis esimest korda, kas ta ei, ma ei ole, ennem käin Silds. Mul on oma õdesid nii palju ja sugulasi ja tahtsin tulla neid enne surma veel vaatama. Minu jutt ei ole ühtegi elada nii puhas ja ta nii ilus, käisime toomel ja Muttika vana osa on ikka nagu ta on ja niimoodi teha, et võib-olla surmatunnini ma tean, ma olen siin maal ju eraldi siin, Tallinnas eraldi, ma tean seda ära. Tallinna Jaani kirikus laulatati Helleeritati ja ja kas ma tean seda linna väga-väga hästi, kristallid käsite kirikut ootab seda aega, võib-olla ma saan minna kesknädal siis enne kui me välja sõidame, kas te nüüd sammusid laulupeo rongkäigus lõpus kaasa ka meie läksin siis lauldi prograsa Me läksime laulupeole. Käisin jah, te olete ise teinud ka tantsu võib olla väga palju Eestis olin, tantsisime niikaua, kui ära läksime ja see oli väga härmas, eesti tants on alati, mind veel on. Ja need olid mu vennatütrest tantsimas, segamist kohe oli ilus vaadata, kellele kasutatakse. Glaksutan praegu ka veel. Ja ma olen täiesti hea meel. Härra ongi käigust natuke kahju, ma ei näinud seda, oli liiga lühike. Lauas see rohkem tähele ei pannud, rahvast kodust välja taburetid ja kastide kaasa võtta, sellepärast ajalehte ka ei andnud. Pikemaks kasvatanud laul oli mul hirmus energiline õde, see lapsi äärselt Kirovi kolhoosis ja rääkisin sulle kange rääkima, üks mees oli seal. Kuule, need naised on ta juba napsu võtnud, miks nad nii palju seal plätava lasermee, palju lapsest midagi. Jõudu, just lõbus meeleolud, nii tore oli, kõik üks poeg elab mustamäel, see oli jälle väga Diana, tema elas üheksanda Gorbatšov ja küll oli seal kiilus vaade. Tänane päev oli muidugi väga liigutav, arvestades rahvustuli kokku. Muidugi. Mu laulud olid eriti liigutavad jõud, võtsidki vee välja. Samuti tore oli koos olla kohaliku rahvaga ja tunne oli päris kodune. Ma arvan, see liigutas mind väga vaadata neid naisi ja lapsi kõik rahva räivates. See mulle väga meeldis. Kõik paistsid seda kaasa, elavad nii tundlikult, me olime nii palju pilte näinud ja plaati muidugi kuulatanud, et oli tore, et saime ise osa võtta neid tundeid siin samasel tunda. Ma ei oskakski praegu rohkem midagi öelda, sellepärast ma ei arva, et meil kodus inimesed aru saaksid. Momendi ja momendi tähtsusest, just. Seda ma võin tutvusta olla ise kohal vahetult. Ja see tuleleek küll, seda ma ei oska lihtsalt sõnadesse panna. See on ainulaadne just niisugune rahvas tuleb kokku vist peaaegu pool Eestit koos ja sarnas kooli kindlasti. Muljed on väga-väga ilusas ja see oli minu esimene laulupidu minu elus ei ole kunagi varem laevadel käinud ja sellepärast minema rajale kahe täiesti ikka väga suur elamus täis, eks ole, kõigepealt Ware'i värgid, ilusad värvid, eks ole, ja see seda massi peate sinna lavale tuua ja viia ja see liikumine, see oli minu meelest lihtsalt võrratu. Kõik klappis kuskile, ei näinud seal mingisuguseid viperusi v või midagi niisugust asja ja see juba ise malevas, eks ole, ja muidugi laul jääl muusika pääle seal veel nägu. Aga siis, kui hakkasime maast üles seal ladest üles, mine, maks, suured väravad on, eks ole, siis mida kõrgema sele läksime seda paremini pastes ja sinna ma jäin siis seisma ja seal ma kuulasin selle lõpu eksale. Ja seal on ikka väga suur ala lasteaias. Ma ei osanud midagi niisugust ette kujutada üldse. Kas teil ei üllatanud dirigentide populaarsus, mu õed? Aga sellest ma olin juba enne kuulnud, eks ole, ma olen juba, kes varematel aastatel on käinud ja lugenud palju, eks ole lehest ja muidugi üllatus muidugi hellaks, aga juba see mass teate laulma panna, ma ei kujuta ette, mitukümmend 1000 neid seal oli üks kolm-nelikümmend või seal ikka tohutu töö. Võrratu. Ja nüüd on muljet Aarne Viisimaa käes. Härra püsima on üle paljude aastakümnetel jälle kodumaal käimas. Ja päris keerukas ongi kohe jututeemat üles võtta, millest alustada, kas kohtumisest kodustega tuttavatega või laulupeost või Eestimaa suvest? Millised valiksite? Minu esimeseks sooviks oli õieti kohata omi endiseid kolleege, muidugi ka poega ja sellega ühenduses kõiki. Ja oligi nii, et kui ma olin tallanud tuttavaid Tallinna tänavaid, siis viiski mind minu teekond esimeseks pühapäeva hommikul taina metsakalmistule, kuhu ma reisin siis küünlad oma headele kolleegidele ja lilled ja lilled olid need päämiselt, millega mind nii rikkalikult vastu võeti. Kui ma saabusin Tallinna sadamasse Teil pojaga, oli kohtumisi ennem ka juba, ega see polnud esimene kord pärast sõda? No ei olnud ja mul on Soomest üteldud, et poiss on siin väga hinnatud ja väga populaarne. Mulle näis kõik kuidagi olevat õige, mõistatuslik, kuna mina pean ühe teatriinimese populaarsust peamiselt selle järele, mida tema on suuteline andma nüüd oma kutsealal. Aga mul siiamaani näib kuidagi, et Tevalo populaarsus hoopis teisel alal, ta on kuidagi väga nii kõikidega hästi sobiv ja ma räägin, et kõndides temaga siin Tallinna tänaval, et ta oli palju populaarsem Tallinnas, kui mina omal ajal olid, seda oli meeldiv muidugi tõdeda. Teil endal ja, aga noh, eks aeg on edasi läinud, kombeid ja inimesed muutuvad. Aga kas jäi nüüd, kui esimese hooga mõelda silma, midagi sellist, mida ennem ei teadnud? Me võtame näiteks kasvõi linnapildi ja linnapilt oli tohutult muutunud. Ma ei oleks kuidagi Oskar täitseks Estonia diaatristola Faehlmanni tänavale, minu poja koju. Lihtsalt Tallinn on midagi muud, kui ta oli, ütleme siis, kui mina Tallinast lahkusin. Ta on lihtsalt muutunud suurlinnaks. Tallinn oma keskosas, kui me võtame lid Estonia ümbrust, on lõpmatult lõpmatult ilusam, kui vana kirju turg oli. Need on suurepärased pargid, ilusad lillepeenrad. Ma olen seal istunud mitmed korrad ja nautinud seda, seda ilusat ümbrust, mis sõna võiks pärat kootud ümber Estonia teatrisse, mis just sai laulupeoks uue kate. Aga kui nina Estoniast Toompea poole, siis on ju kõik nii, nagu ta ikka oli. Aga kui Toompeal edasi minna, kus mul on olnud võimalus just eile olin Rocca al-Maaras ja siis mustamäel kõige nende siis oled täitsa sellises keskuses, nagu see on meile väga omane. Kui me läheme Stockholmis välja kusagile eeslinna, ükskõik kus ta siis on laialt asfalteeritud, teed väga korralikult paistvat kuue-seitsmekorruselised majade plokid, nii et see on täitsa uueaegne ja vanale Tallinnale täiesti uus pale. Kas mõnda teatri etendust juhtusite nägema ja ma olin peaaegu iga iga etendust vaatamas, mis siin võimalik oli näha? Ja see ei olnud mulle ei pakkunud midagi erilist uudist, sest ma sain põhjaliku ülevaate nädala jooksul. Kui omal ajal vist seal 66 või 67, kui Estonia teater käis nädalasel külaskäigul ja sellest jäi mul kõige positiivsem mulje, mulje halvenult neid põrmugi, kuigi Estonia teater oli nii-ütelda pidevast tegevusest olnud eemal võib olla pool aastat või isegi rohkem, aga nüüd oli siiski suudetud teater sellisesse olukorda viia, et etendused anti ja edendus läksid väga korralikud mõne sõnaga ka siis laulupeo muljest rongikäigust ja rongikäik oli neid ja laulupidu ise seekord üks, üks pingutavam asi. Pidime minema küllaltki aegsasti kohale, et saada neid võimalikult hea väljavaade kogu laulupeole, sest olin seda suure põnevusega oodanud ja nii tuli minul laulupeol istuda kella ühest kuni kella üheksani, see on kaheksa tundi järjest paberit, tema oli väga palju uudset eriti silmale. Kuid laulupidu ei ole kunagi õieti andnud ka endisel ajal nii palju südamele ja selleks on ta tavaliselt olnud iga laulupeo lõpp, kus siis õieti usku publigi ärkad ja korraga saab talle selgeks, et see ilus asi, mis on nii-nii põnev ja nii nii suured ette valmistada, Jaakob korraga lõppema ja siis ta seal alale v laulame v laulame v ja nii sündisse ka sel korral ikka lõpp läheb ülesse. Aga küll oli uuendus selles mõttes selkordsel laulupeol. Just lauljaskond ise, kes olid tohutu massid koos, oli eriti kuidagi suhtus enda töö lõppresultaati palju suurema innuga, kui varem laulupidudel see toimus, missugused on, näevad välja, et teie siis teatri- ja kontserttegevus, kui ma olin 40 aastat teatriga olnud kontaktis, sest ma ei loe mitte neid aegu, nüüd, mis Rootsis, tegelesin seal mõniteistkümmend aastat diaatriga, nüüd mingisuguseks ja kutseliseks teatri tegemiseks kutselise teatri tegevust minule lõppes õieti Soomega. Ja kui ma juba Rootsi tulin, siis see oli nüüd hobi asjaarmastaja asi. Ja kui ma olin 60 aastat vana ja 40 aastat teatris olnud, siis ma lõpetasin selle asja, läksin hoopis üle uuele alale. Ja see võib-olla ei ole teil kauslisi nii populaarne, aga aga ma läksin üle kiriku ja vaimuliku muusikale. Ja viimased 16 aastat olen pidevalt olnud kirikumuusikaga tegevuses. Olen Ameerikas käinud kolm korda ja Kanadas ja ka kõik Rootsi läbi, laulud risti ja põiki neid mitmed sajad korrad olnud ja jätkub nii kõrges vanuses, veel lusti ja tahtmist ja ja jätkub ka häält. No nüüd on üks niisugune asi, et ma tahtsin isegi siin laulda aga läks küll teisiti ja sellest ei tule midagi välja. Aga eile oli siiski võimalus mul Oleviste kirikus laulda, aga minu kuulajaks oli ainult minu saatja ja õpetaja rohkem publikut ei olnud, aga mulle proovisite ääre ära proovisin hääle ära, kuigi see ei olnud mitte nii, nagu ta oleks pidanud olema, sest ma ei ole siin kahjuks saanud mitte ennast niiviisi viisakalt üleval pidada, nagu võiks lauljale vajadus on. Mul on tulnud siin palju seltskonnas siin šampandieri palju taga ja seda ma ei ole kunagi õieti seal teisel pool lahte maitsnud. Ja see nähtavasti mõju mitte just väga positiivsed häälele ja eelmisel õhtul oli just Aarne Miku juurde, kas üks niisugune väikene katsetus ja, ja eile hommikul kell 10 Pilima siis Oleviste kirikus laulma, niiet. Ma päris rahul selle esinemisega ei ole nüüd paari sõnaga kas suhtumine kodumaasse muutub mingil määral, kui, kui tagasi lähete? Ei, ma ei usu, Moulin end õiget, tublisti nii vaimselt ette valmistanud, see võttis nirult väga pikka aega. Guysi otsus minus nüüd küpseks sai, et ma kodumaad tahaksin külastada ja ma olin siis oma praeguses kodukohas sellest väga paljudega nõutlenud. Ja. Seal on omad inimesed pooldasid minu mõtet. Sellepärast ei ole mul olnud nii erilisi. Ütlen, et pettumusi, aga ega midagi. Ma kujutasin seda elu täiesti nii siin ette, nii nagu ta on. Ja, ja ma lähen selle muljega ära ka, mida ma ette kujutasin ja need on täiesti positiivsed. Ma ei saanud midagi negatiivset siin leida. Kuulaja, kes läinud nädalavahetusel meie lauludest ise osa võttis v raadio kaudu sellele kaasa elas. Küllap mäletad, et need fanfaari helid kuulutasid peo kõige pidulikumat hetki. Tule süütamist ja tule kustutamist. Ja loru tornis on praegu tuli kustunud, kuid sepp põleb edasi veel kõikide rinnas. Me oleme kuulnud muljed võõrsilt ja meie rahvalt ja ta nüüd palusime suure peo järelmõtteid jagada ka laulupeo üldjuhil NSV Liidu rahvakunstnikul Gustav Ernesaksale endal. Selle laulupeoga astus meie laulurahvas teise laulu sajandisse. Kui juubelilaulupeol küsisid välisreporterid, kui kaua te olete seda laulupidu ette valmistanud, siis ma vastasin 100 aastat ja see ei olnud sugugi nali, vaid juba traditsiooniks kujunenud pidustus, igaüks teab oma kohta, igaüks teab oma ülesandeid. Ja kui me nüüd asusime uue laulupeoga nii-ütelda teise sajandisse, siis võiks endalt küsida, kuidas siis see laulupidu õnnestus ja kas on võimalik veel neid pidustusi edasi arendada suuremaks ja võimsamaks. Siin peavad ütlema, et need mõõdud kirjutab ette meie laululavamaht, aga ega see ei võimaldab palju üle 30000 laulja esimest võimaldada. Ettevalmistus oli seekord pisut teisiti korraldatud kõikides rajoonides sai kindlustatud instruktor, kes kogu aeg oli kontaktis lauljatega ja tegi nii palju haritlasi, kui vaja oli ning see uuendus täiesti õigustas ennast ja laulupeoni ütelda. Kunstiline tulemus oli päris hea. Kui küsida, kas veel soovi on ka seda peab ütlema, et niisuguse suure pidustuste juures ja üldse muusikas kas on üldse piire, nüüd on valmis ja nüüd enam paremini ei saa ka niisuguse suure pidustus juures, nagu laulupidu siin saab ja siin on veel varusid küllalt veel nõudlikumad repertuaari või esitada veel nõudlikumalt ette valmistada. Aga see, mis meile juba nii-ütelda saali ulatas selle 200000. auditooriumi ette, see on juba ikkagi midagi rohkemat kui varem peab ütlema, laulupidude tase on järjest tõusnud. Ega siia ju uusi kooriliike enam palju juurde ei mõtle, see on ühendkoorid, seal meeskoorid, segakooride, lastekoorid, naiskoorid, puhkpilliorkestris. Iga liik on laulupidude vaheajal oma erikontserte korraldanud ja oma üksust nii-ütelda arendanud veel kõrgemale tasemele. Ettevalmistuse kunstiline tulemus vastas kõigiti sellele murele ja tööle, mis ennem toimus. Huvitav muidugi ka kõikidele kuulajatele kõikidele peokülalistele. See asjaolu, et võis neid 100 piduliste rongi käiku näha, see on õieti sümfoonia silmadele, näitab rahvariiete rikkust ja see oli, see oli küllalt väsitav, aga ta oli nii kaunis ja meeldejääv. Selle laulupeo üheks sisalduseks oli veel selle massilise kõrval. Meie tõime paralleelselt veel teise ettevõtte nimel toimus samal ajal ka kooride festival, see tähendab kvaliteet ja kvantiteet ühel ajal samas linnas, muidu me suure kooriga esineme, muidugi ei jõua see kunagi oma peensustes sellel tasemele, mis üks kontsertkoori. Kuid väikene kontsertkoor või ükskõik, kui hea ta on, ei suuda hääle seda võlu pakkuda, mis peitub hiiglaslikus ühendkooris, selle mõju, selle võlu, selle tämber on midagi erilist, seda saab ainult kuulata, seda ei saa sõnades edasi anda. Ja ma pean ütlema veel. Kui juhi puldis olla siis see mulje well, mis sa näed, seal on 30000 lauljat ja 60000 silma. See on inimene on siis kõige ilusam, kui ta laulab. See on nii haarav, see on nii võimas pilt ja see köidab inimesi. Ja ei ole sugugi imetse. Kahel päeval ligi pool miljonit inimest jälgib seda suurepärast etendust iga päev lõpuni. Me loodame kindlasti, et seda kõike me saame veel paremini teha, kui kiidusõnu on, väga palju, kiidetakse ja nõnda edasi. Aga eks asjaosalised ja et kus kohal need varud on veel, mida saab paremini teha, mida saab paremini ette valmistada, parimat repertuaari valida, võib-olla kavas veel kindlamad lõigud nii üksikute teemadele leida. Ja kui me astume, ütleme, 1980. olümpia-aastasse ja hakkame laulupeo tegema, küllap siis on jälle terve rida uuendusi, parandusi muidugi, kuuendasi tohib ainult nii palju teha, et vana hea vana kõrvale tuleb uut jaapanud pakkuda kuid need peavad olema hästi kaalutud. Hästi, sest siin ei ole tegemist sajaliikmelise kooriga, siin on tegemist kolmekümnetuhandelise kooriga, siin ei ole tegemist 1000 liikmelise auditoorium, aga siin on tegemist 200 tuhandelise auditooriumi. Siin maksavad uued seadused, kui ütleme see laulupeo ajal rahvakunstiõhtul, kus üks lihtne liigutus tuhandete poolt juba tuv vaimustuse ja võib-olla üksik detail, kautsjon äragi, järsku maksavad. Uued suured joonised, laulupeol uued kontrastid, kõlajõu, uued liikumised, Uudes grafriidel, uued värvid, uued vormid, uus temp. Nii et ma loodan, et see tore üritus, mis meil on traditsiooniks saanud seda me kõik armastame seda armastavalt kuulajad armastava külaliseks on iseenesest kujunenud suureks rahvaste sõpruse foorumiksin saadakse kokku paljudes ilmakaartest ja see lahkumine on pisarsilmi. Kui ma vahest olen kõnelenud, et laul on suur sild rahvaste vahel, siis ei ole siin mitte midagi üleliigset. Ma tõesti ei tea mitte midagi selle laulule kõrvale seada, mis nii seoks inimesi, külalisi, vaatajaid, kuulajaid, heliloojaid, ühiseks pereks, päris selgelt. Laulupidude üks ülesanne on kasvatada inimest distsiplineerib inimest ja Me teame kogu laulupidu. Peorahvas on ka väga tugevat tööinimesed, kellele võib alati loota. Me kutsume uusi noore meie ridade täienduseks, väga tore mõte. Meil kerkis laulupidude vaheajal korraldada koolide laulupäevi, see tähendab seda, et me hoolitseksime oma ridade eest, et tulevikus võivad laulupeod ja nii edasi minna. Ja me nägime nii festivali kui laulupeol, kes noorus on meil peale tulemas. Me nägime, tulid uusi koorijuhte, uuri üldjuhte ja te võite umbes arvata, mis tunne minul oli. Kui ma võtsin ühe väikse poisikese lavalt vastas, oli minu oma pojapoeg, kes võitis esimest korda osa üldlaulupeost ja neid pojapoegi oli seal õige rohkesti. Ja nende peale tuleb muidugi kogu aeg mõtelda, sest see on üks igavene tõrvikukandjate rida. Gustav Ernesaks, Mu isamaa on minu arm, Lydia Koidula sõnad, dirigendipuldis on autor ise ja kõlab see tema nii populaarseks laul 30-st 1000-st suust. Elamus, mille osaliseks võite need saada, siis jälle alles viie aasta pärast. Aga niimoodi kohiseb suveõhtuses tuules kaskede alle, mida mööda varsti-varsti sama laulurahvas laulukaare alla. Mäletan, 65. aastal suureks peo eel, kui ma tudengina aitasin laulupeole piduriidesse panna, olineb Kasekülas käevara jämedased. Praegu näe, ei ulata nelja kämblaga tüve ümbert kinni võtma. Nii hoogsalt. On ajaratas ringi käinud, aga laulu sõprust on aeg üksnes kinnitanud, sest laulud nüüd lähevad jälle. Jah, laulud nüüd lähevad, õietan hakkamas minema. Kuidas teie arvate, segakooride üldjuht Ants Üleoja, sest et ühendkooride juhtidega rääkida ei saa momendil nemad on ametis, hakkavad minema. Tundub, et asi nii väga hull ei olegi sest tegelikult segakooride asjad on kavas olnud kõikidel rajooni laulupidudel, nii et kõik on nagu sisse lauldud lood juba. Et võiks arvata, et hakkab minema ladusalt. Kuidas te arvate, mis on nüüd segakooride repertuaari pähkliks? Noh, siin on ikka mõned asjad, mis muret valmistavad näiteks Türnpu valvur. Erikooridele on teadagi väga nõudlik laul ja eriti muidugi laulupeomass koori jaoks nõuab ilmselt palju tööd, aga õnneks on meil siin kaks proovipäeva veel ees. Nii et selles mõttes nagu praegu on nii asjad planeeritud niimoodi, et iga raskem laul saaks ikka oma osa kätte. Ja muidugi kardan, et natuke tegemist tuleb Mozarti kantaadiga päikesele, kes on samuti eri segakooride repertuaaris. Sest ta on küllaltki kapriisne ja küllaltki ulatuslik teos, kusjuures võib-olla ettekandel seekord on pisut riskantne see, et saateorkestri asemel me tahame kasutada elektriorelit. Ja võib-olla tekib nii-öelda kokkupanemisega siin pisut raskusi. Ja kuidas terades läheb praegu ühendkooridega. Ühendkoorid on praegu nagu esimest korda koos laululaval kõik segakoorid, naiskoorid, meeskoorid, muidugi ühendkoorile kõige raskem teos on seekordne Tormise laulupeo kantaat. Taan kõigepealt väga ulatuslik ja vägagi kapriisne. Aga üldiselt on muidugi. Mul on tunne, et kõikides rajoonides on selle kantaadiga aasta jooksul väga palju vaeva nähtud. Kohal on käinud kõik üldjuhid ja rajoonide instruktorid. Nii et tahaks küll loota sellel suurel tööl, mis selle looga kohtadel on tehtud, et sellel on nüüd tagajärge. Minul igatahes võttis küll pisarsilmi siis kõlanud minema hakkasid. No loodame, et ka kõik teised laulavad sama ilusasti ja sama hästi, nagu sellel suurel proovil praegu lähevad. Nojah, eks sellel laululavakaarel on selles mõttes küll eriline võlu, et ta maa poolest paneb, paneb kõlisema selle Lasnamäeveere siin, nii et tore on kuulata. Muljet võimsat tantsupidu oli väga tantsupidude pidu ja no väga hea korraldas nii suur rahvahulgale korraldada selliseid asju, sihuke. Müts maha. Rongikäik oli väga, väga ilus. Tähendab, see oli väga ilus, ainuke asi, mis oli hirmus trügimine, oli jälle tagasi tulla ei saa, kas tee mis tahad, kas sulle nüüd esimene külastus peale pikka siin palju vahetanud sääste parasjagu ja on väga muutunud? Ei ole. Huvitav millegiks murrete juhtu, kes ütleb? Kodumaal ekskursiooniga Tallinnas Raekoja teete, kui läheksin, tuli kohe meelde, kadrioruski, käisin, tulin kohe meel. Ahah, seal ma olen käinud. Nii, et lapsepõlve mälestused taas elust tuuled põlev ja, ja näiteks praegu õde tuli, käis külas, tuli niisugune tunne, nagu kogu aeg oleks koos olnud. No mis teie ütleksite, meeste arvamus nagu kuulnudki, et noh, minul on minul olnud 31 aastat korduvalt mullu esimest korda selle reha, parkuste, tõelist rõõmu. Aga kui kaugel te olete Austraaliast, siis on nii pikk tee selja taga, kas 31 aastat tagasi oli meil ka ju laulupidu? Söövad ikka see, mis praegu oli vait väikse või oleks mõistlik. Kes teie olete ka üle tüki aja esimest korda Tallinnast Eiale, mina käin päris tihti. Ja ma olen nüüd ütleme viie aasta jooksul juba kolmas kord ja see on minu esimene laulupidu, kus mina osa igal laulupeol oleme laulukooris laulnud. Laulupeo, kus ma ei laula, ühesõnaga ka eelmisel juubelilaulupeol olite teie lauljate hulgas ja missuguses kooris laulsid Teaduste Akadeemia naiskooris, mina abiellusin tappa viis aastat tagasi räsi ja tähendab, ühesõnaga te olete alles viis aastat austraallanna. Tantsupidu häiris imehästi tuju küllus ja tahe tantsida, te olete nii kaua ära olnud Tallinnast, mis teile tundus siin kõige rohkem muutunud olevat? Väga palju juurde. Mustamäe ka ikka siis väga laiade üldise tollega võrreldes palju kriminaalseid viivad, kellega ma rääkisin, palun, perekondlevandid, tänan väga. Ja kõike head. Kas te mõtlesite selle rongkäigu peaaegu kõike ja nii, et väga huvitav, mulle väga meeldis, see ongi kõik, see pole esimene, viimane ei ole esimene vanem väga palju kordi ja neid näinud ja, ja siis no iga kord vedas oma elamuse ikka järele ja nihetud tahtmine ikkagi, et kuidas tulevikus seal olema järgmine laulupidu jälle tulla ja vaadata seda sest midagi väga palju uut ja suurt ja niisugust võimast ja loomingulist on siin kõigest seal rongi käigus näha, sest on väga kena vaadata. Ma poleks osanud, aga muidugi ja teinekord, kui tulevad veel need tuttavad laulud veel nii nagu juba noorest põlvest vanune juba kuuldud ja kaasa lauldud ja ja siis on ikka midagi niisugust väga lähedast ja omastada. Vabandage, palun peomuljeid, millised on väga hea, et väga head lapsed armsad ja mis eriti võis olla väga ilusasti organiseeritud kokku, kui nad kõik tulid kokku, naised olid üksikud ja siis tulid mehed ja see oli kõik muusika ja ja siis rahvatants, ma leian, et see on moodsama, Eesti võimlemise või sellega seotud ja see on midagi, mis võib-olla meie, eestlased Kanadas, Teil on see nii kaugele viitu mulje ja meie samuti mulle tundub tervist või rohkemgi, on see kontsert, ei räägita, nii. Teooriat olen vaadanud, on Kanadas käinud ja nüüd tulin siia, vaatame, sellepärast näen vahet, see on siiski parem, olen kunagi Rootsis käisin rahvatantsu teinud eesti rühmas, muidugi Teil on neid moodsamaks tehtud ja meil nad hoiavad veel väge sellest vanast stiilist kinni. Mõnda tantsu ma ei tunne õieti äragi, aga see on meeldivam, võib-olla vaadata niimoodi, see on rohkem nagu suur liiklus suurel laval. Meie rühmad on väiksemad ja siis rahvarõivad, meil on ka vähemusvalitsus, kui siin on, ei tunne paljusid, mõnda me ei tunnegi ära, on ju väga huvitava. Aga no ega neid pole nii kerge. Võõrsil teha ei ole. Muidugi Nõukogude Eestimaal olnud kodus, kodus me oleme 11.-st saadik ei ole päevi jõudnud lugedagi. Nii ruttu lähevad Nonii, suur aitäh, ega ma rohkem tükil. Ma arvan, et oli suurepäraselt organiseeritud ajaliselt ja sünkroniseeritud haruldaselt täpselt haruldaselt hästi. Kes seda teinud? Ma ei tea, kas ta oli hästi tehtud, aga ma mäletan Väga hästi, seda muidugi, aga, aga see mul poisist millegipärast üritusel ei mina mina näiteks täna kellelegi nii, ma ütlesin, et inimeste pil tahtmise tehane, muide see oleks läbi viidud minest. Andke andeks, ainult üks küsimus, millised nad veo muljet väga head, isegi minul vana inseni meeldid. Miks te arvate, et isegi vanainimesel? Sellepärast et noored siin enamikus kõik neid vanu oli väga vähe käsi imetnik, vana inimene tuleb ka seda noorini vahetab, aga mina olin väga vaimustatud. Jalad ütlesid küll, aga selle unustasin ära ja olen nii reibas. Eks noorte tantsu nõrgevusel Aitlejanist tõlked palju üle 70 turiesendage siiski tunnen veel rõõmupidu. Tantsija ei ole olnud kunagi, ma mõtlesin. Ah soo, omal ajal kyll. Vanasti seal on maha jätnud selleametil noorte jaoks. Nonii, meeldib kuulda, võib, muljed on head, on, egas midagi, suured peod. Laulupeol ka veel ikka kindlasti, mina ei jäta. Niikaua kui viimse veretilgani käin, ikka peavadki läbi. Suur aitäh ja surmaga. Andke andeks, prouad valges ja kas te vaatasite terve laulupeo rongkäigu? Terved me ei saanud kahjuks vaadata algust, aga me nägime enamuses ja väga meeldiv oli seal, mõtlesin, et pean ütlema suurepärane sõnades seda üksikult nimetati näiteks seal mõnda tuttavat laulu veterani ja siis oli üldine hula iie. Üldiselt publik sulas selle rongikäiguga. Ühtepidi on ainult selles, et laulupeod on iga viie aasta tagant tihemini. Aga tahtsime minna publikuga kaasa, praegu lihtsalt Hollasele sistes. Massis siin suur-suur, aitäh, palun. Te nägite ka rongiga ja mitmesse olete lehmete pidanud, tuleb meelde või? Ei, ma ei tea. Kolm aastat tagasi oli viimane, ei, seda küll, aga loba ei mäleta, paljudel aastaid juba turjal oma olen öösi hundiks unustanud. Ja pisut vähem kui laulu sajandit ennast. Sellest rongkäigust seal põlvitasin kogu aeg seal ees. Kõige huvitav oli muidugi vaadata kõiki neid rahvariideid ja ma mäletan, vanasti kui oli laulupeol, siis laps ei olnud ja see oli nendest lastest Madriidi või isegi rohkem seest. Ja muidugi kõige suurem üllatus oli ju see minaga kunagi kaugelt olen kuskil pildilt näinud see kõlakoda või kuidas te ütlesite, laululava, laululava ja siis muidugi seda, et palju koore, see, kui laululava täitus, täiesti oli huvitav vaadata oli kõik, ma mõtlesin, jääb üle, aga siis tuli veel lapsilvate, kõik tuli, see oli nii, kirjamehed olid ülevalpool, seda oli üle 30 tuha ja ma mõtlesin, et minu oli arvates, et mehi pidi olema umbes kolmandik, et kaks kolmandikku olid naised ja võib-olla sinna sisse arvatud ka lapsed olid. Siis kui hakkas Koit ja, ja see on minu vana tuttav laol maisele kooris kelladel siia Eestisse ka koolis ja väga ilusti, kuidas siis oli seal teisi kõige võimsam oli see viimane Se Fausti paavstist oli see orkester koos meeskooriga, siis laulsid ja mängisid ja see oli väga võimas, väga ilusti kest. Ja nii ilusti kestis, ma mõtlesin, et igaükskõik kõikjale kuulda, kui kaugel taga oli. Ja siis mul koorijuht ütles, et kas ma ei saa midagi. Tänase peomuljeid, millised nad on väga kenad, iseäranis väga ilus oli, see rongikäik käsib ise kaasa ka. Jälgisime siis olime tee ääres ja siis Ta hakkasin sättima, et nüüd läheme laulupeole ja tulime hotelli tagasi ja siis ruttu-ruttu joostes kohe jälle laulupeole. Kuidas Koit müüris aru ei saa ja see oli nii südamelähedane, see oli väga tingimata jälle minna tagasi saanud. Ise ise tantsupidu, eila käisime tantsupeol, see oli väga huvitav jah, väga kena, levinud, see on väga kena jäähotell. Väga kenad inimesed, on ju väga hea toide nujah toitu ja mõlemaga nii rahul, kui vähegi veel olla saab ja seda leiba kaasa ka veel vaata. Kas seal musta leiba, siseseid? No see on jälle, et Eestis on jälle ameerika moodi tehtud ja midagi muud, ma mõtlesin, et võib-olla aiale. Ei, seda, ei seal vist ei kasvagi Kanadas niisugune nisu ei pidanud kasvamagi nagu siin hariks ikka koduma. Ema, igal areng ka, kas te olete isegi tantsu käinud ka kunagine tantsu? Äkki ma ehmatasin, tantsu teinud olen? Ma olen tantsinud, mine laulab nõmmel, Ühed on, haara soo ja mis oli moetants? Ja kuidas nüüd see tulek oli, mis oli siis ma ei oska, see oli ikka midagi suurepärast, suurepärast ja mass ja me ei ole kunagi nii suur, et meil ei ole mitte. Tol ajal, kui mina veel noor olin, meil ei olnud, ega niisuguseid nisu oli ja eks laulupidu nii palju üle elanud. Ma tahtsingi küsida, millal viimane Rodunctory tuli, mida ta nägite, kas sul on 39 või siis on jupp aega vahet, mina käisin siin Eestis oli, oli laste, nende see tantsu ja seltsimehed rääkisid, mina käisin siin. Noh ja siis ma nägin juba esimest korda, tähendab, mulle väga meeldis. Nii et see ei ole täiesti uus, mina olen siin juba viiendat korda, ma olin esimest korda poeg, elab siin ma sõidu sissejuhatuses niisugune ohja kasutada kohe ära nii-öelda siis ühtlasi kodumaad näha, poega näha ja peost osa võtta. Kui selle raha dollari aga noh, võib-olla, kui teil see suurolümpiaad tuleb, siis kindlasti olemas? Jah, just, just, just, just nüüd hakkame raha korjama, jälle. Vaja, liidan koiott, lähen tööle. Tulen jälle. Ja väga liigutav oli nagu minul 30 aastat mööda, siis ma jõudsin, siis ma olin väga liigutatud ja ka paljud muutud, kõike otsime ja kõik on suurem. Juhtusin kõrval seismas ja püsis egiidi allveelaevaga, sõita teema või seepeale hakkab, see on juba omaette, minul, tähendab on midagi, midagi huvitavat läbielamist. Ja ega seda peab tundma, seda ei oska rääkida, ei oska rääkida. Nägime see paraad oli väga kena ja kõik need ilusad vormid ja ja ilusad muusikakoorid ja ma ei oska rääkida, see oli tõesti jumalik, lihtsalt jumalik, midagi, ma ei oska muud midagi öeldagi. Samuti on laulupeoplatsil väga kena, kes seal nii suur rahvahulk oli seal vaatamas ja nüüd laulukoorid ja ja need olid kõik, lihtsalt jumalikud jääb elamuseks eluks ajaks. Kas see on nüüd siis esimest korda, kas ta ei, ma ei ole, neil, käin Sildse siin, mul on oma õde ise nii palju ja sugulasi ja tahtsin tulla neid enne surma veel vaatama. Ühte kenad on puhas jagada, nii ilus, käisime toomel ja Muttika vana osa on ikka nagu ta on ja niimoodi teha, et võib-olla surmatunnini ma tean, ma olen siin maal elanud siin Tallinnas eraldi, ma tean seda ära. Tallinna Jaani kirikus laulatati Ameerikat ja sellepärast ma tean seda. Meil on väga hästi kristallid käsite kirikult lihtsalt aega, võib-olla ma saan minna kesknädal siis enne kui me välja sõidame. Kas te nüüd sammusid laulupeo rongkäigus lõpuks kaasa ka meil? Läksin siis laulupeoga kaasa, läksime laulu peale. Mujal on ära, ärge rääkige, palun ära üles ära, sest nüüd on sõpra käimisest elamises ja basseinis kõigis pidudele, nägite nüüd karaski jää, käisin jah, te olete ise tehnikatants, võib olla väga palju Eestis, olin siis tantsisime niikaua kui ära läksime ja see oli väga armas, eesti tants on alati Mentrelond. Härrangi käigus ta oli natuke kahju, ma ei näinud seda, olin liiga lühike. Mina nägin rahvast nii palju. Tähele ei pannud rahvast, viidi kodust välja taburetid ja kastidesse. Ja sa ei võta sellepärast ei ajalehte ka, ei olnud pikemaks kasvatada. Laul oli mul hirmus energiline õde elab sealset Kirovi kolhoosis ja rääkisin soolaga, angerjat räägime, üks mees oli seal. Kuule, need naised on ta juba napsu võtnud, lihtsalt nii palju sealt Lätava masendus meie palju lapsest mööda jäi, too tuju oli selle jõudu just lõbus meel, hoolas, nii tore oli kõik üks. Mustlane, see oli jälle väga kena ema, elas 90. Gorbatšov ja küll oli seal kiilus vaade Tallinna lahel ja Toompeal ja lihtsalt jumalik. Tänane päev oli muidugi väga liigutav, arvestades rahvustuli kukkusid, muidugi rahvuslikud laulud olid eriti liigutavad, võtsidki vee välja, samuti tore oli koos olla kohaliku rahvaga ja tunne oli päris kodune. Ja jõime sinna kadriorule veel päris pikka aega seda asja kuulama ja vaatama pildistama. Ma arvan, see liigutas mind väga vaadata neid naisi ja lapsi kõik rahvarõivastes. See mulle väga meeldis. Kõik kassid seda kaasa elavad nii tundlikult, võib-olla elasite kaasa ja elasime kaasa täielikult. Kumb, muidugi mu isamaa, mu arm, Koit, täitsa tuttav lugu laulab seda kaunimad laulud oli muidugi kas te istusite päris ees või kaugemal istusime, kaugemale kuulda oli väga hästi. Igatpidi kui rahvasuuska vabalt. Siin väljas Viru hotelli aknast vaadates näeme. Laulupidu käib edasi sedasama Tronkriku üsnagi Kadrioru mingi paar tundi peale peo lõppu, mis niisugune mulje jääb, et peol ei tulegi lõppu seekord lihtsalt ei tule? Ei tea, kas homseks on kõik võnglemite homseks, nüüd? Ei oska öelda, et on, aga paari päevaga sõidavad nad ära kindlasti. Siis ma annan infi, Dorian film, see meile, meie saame sellest aru. Ja nii tore kuulata kuulda eesti keelt. Me olime nii palju pilte näinud ja plaate muidugi kuulatanud, et oli tore, et saime ise osa võtta, neid tundeid siin samasel tunda. Ma ei oskakski praegu rohkem midagi öelda, sellepärast ma ei arva, et meil kodus inimesed aru saaksid momendi. Ja momendi tähtsusest just. Seda momenti olla ise kohal vahetult. Ja see tuleleek küll seda ma ei oska lihtsalt sõnadesse panna. Pilte oleme näinud küll, aga pildi peale ikkagi. See on ainulaadne. Niisugune rahvas tuleb kokku vist peaaegu pool Eestit koos. Ja samas kool kindlasti maailmas ei ole. Muljed on väga head, väga ilusad ja see oli minu esimene laulupidu üldse minu elus. Ma ei ole kunagi varem laua peal käinud üldse ja sellepärast minul ajal ei kahe täiesti ikka väga suurel armasse täiest, eks ole, kõigepealt rahvarõivad ilusad värvid, eks ole, ja see seda massi teadke sinna lavale tuua ja viia ja see liikumine, see oli minu meelest lihtsalt võrratu. Kõik klappis kuskile, ei näinud seal mingisuguseid viperusi või midagi niisugust asja ja see juba ise Maivas, eks ole, ja muidugi laul ja muusika peale selle veel nägunis. Aga siis hakkasime mäest ülesse senna teest üles minema, suured väravad on, eks ole, siis mida kõrgema sele läksime, seda paremini kostis ja sinna ma jäin siis seisma seal ma kuulasin selle lõpu, eks ole. Ja see oli ikka ikka väga suure Laamas tõest. Ma ei osanud midagi niisugust ette kujutada üldse. Kas tüvi üllatanud dirigentide populaarsus ja mu õed? Aga sellest ma olin juba enne kuulnud, eks ole, ma olin juba, kes varematel aastatel on käinud ja lugenud palju, eks ole, lehest ja muidugi üllalt muidugi üllatas, aga juba see mass teate laulma panna, ma ei kujuta ette, mitukümmend 1000, neid seal oli ikka üks kolm-nelikümmend või seal ikka tohutu töö.