Tere õhtust täna 30 aastat tagasi, ühe tunni pärast, kell üheksa õhtul anti eetrisse esimene Päevakaja. Nii see algas, esimesest on saanud tänaseks 10025 õhtu õhtu kõrval vähesed erandid välja arvatud. Tol ajal oli see nõukoguderinghäälingus elavas vabas vormis reportaažid, vestlustega informatsiooni edastamine, ennekuulmatu. Selle julge sammu eestvedaja õhutaja eetrisse. Lekitaja oli tolleaegne raadio informatsiooni peatoimetaja, hilisem raadio juht Aado Slutsk. Meenutame täna, mida see tähendas Eesti ringhäälingule. See tähendas uut kvaliteeti üldse Eesti raadiole. Ma arvan, et seal on olnud päris kindlat nii-ütelda ja algas nii, et meie umbes kaks kuud järjest iga päev proovisime, nagu tegime kuiva drillid, kas me saame üldse päevaga, kas Eesti raadiomikrofonide ulatuses on nii palju sündmus ja kas me ulatame igale poole, et tervelt pool tundi või rohkem vahendada Meie kuulajaskonnale ja selgus, et võis siis ta algas, teine etapp ja see oli tol ajal noh, võib olla liialdatud. Ütleme jutumärkides, skandaalne Päevakaja korraga nõudis kõik reporterid oma toimetus koosseisu ja tänu tõest endale reporterite nisu suure huvi. Ja nii solidaarsusele sai see teoks ja kõik pant Lauri, kes siin on? Trikkel paras, Ene Hiion, andke andeks, kui mõni nimi jääb nimetamata. Vot need hakkasidki päevakkajad tegema. Esimese päevaga ja reporterid olid ristiisa Valdo Pant ja Lembit Lauri, Ivar Trikkel, Feliks Leet, Uudo Ugaste, Felix Kaasik. Esimese saate luges teadustaja eetrisse Hans Kivilo. Nemad olid esimesed. Nüüd on meid igapäevaseid askeldajaid Päevakaja ümber, reportereid ja kaastöölisi poolesaja ümber. Ja 30 aasta jooksul on päevaga ja mikrofoni ees olnud ligi 10000 esinejat. Nüüd aga tänane päev, mida see tõi. Kuues oktoober 1988 päeva kaija. Ülemnõukogu presiidiumis arutas täna demokratiseerimise komisjon oma tööd. Kuulati ära töögruppide aruandeid. Eesti raadio valges saalis toimus Virumaafondi pressikonverents. Pärnus kõneldi täna kultuurist, haridusest, tervishoiust, rahvale andis aru Pärnu linna täitevkomitee aseesimees Vambola talu. Pärnus algas kuues muinsuskaitseklubide kokkutulek. Tallinna kunstisalongis avati kaks uut näitust ja Raplas majal, kus elas Raimond Valgre mälestustahvel. Homme oleks helilooja saanud 75 aastaseks. Välis telegrammidest loeme. Kindral Augusto Pinocheti sai rahvahääletusel lüüa. USA kaitseminister William täht on ringsõidul Lääne-Euroopas ja kommenteerime Rumeenia partei- ja riigijuhi Moskva-visiiti. Täna on Päevakaja stuudios Helgi Ilo, Heino Irjas ja Hubert Hellermann. Alustame külalistest uudiseid. Peaminister Bruno Saul võttis täna Toompeal vastu Ameerika firma Ämmest presidendi Rein võsari, kes viibib Eestis kvalifikatsiooni Instituudi külalisena. Vahetati mõtteid meie asutuste ettevõtete võimalikest koostöösuhetest, ameerika firmadega, aga ka sellest, kuidas kaasata neisse kontaktidest ei saa rohkem väliseestlasi. Kolm päeva uurisid Saaremaa ja Muhu Kadastik, maailmakuulus geobotaanik professor Jan Parkman Hollandist Lätti Riikliku Ülikooli botaanika-ökoloogiateaduskonna dotsent Edgars vimba Galina hakkama Roska Krakowi Botaanika instituudist, Nadežda Matvei Leningradi Botaanika instituudist ning Kuulo Kalamees ja valvasma viie Zooloogia ja Botaanika instituudist. Teadlaste arvates on sealsed kadastikud väga hinnalised ja haruldased looduskoosluse omapärase osana ning neid tuleb tingimata kaitsta. Seda soodustaks lambakasvatuse arendamine saartel. Teadlased avastasid seal ka mitmeid uusi kadakaliike. Erilist huvi tunneb kuulaja ülemnõukogu presiidiumi demokratiseerimise komisjoni töö vastu. Tänase istungi muljeid jagab Lembit karri. Tähtsust täis Üleliidulise kaliibriga ametnikule Moskvas ei saa ometi pähe mahtuda taotlus, et väikeses Eestis tahetakse muuta konstitutsiooni, koostada liidulepingut, teha imet, see on isemajandavad Eestit. Ka rahvusvärvid ja sümboolika tunduvad nelja absurd sõna. Ja nii imelik kui ka pole meie Eestimaalgi on veel taolisi inimesi, kes just niisama mõtlevad. Fakt on ka see, et suures Moskvas valmistatakse nõukogude ja ühiskonnaelu demokratiseerimise uusi fakte ka neid, mis puudutavad Eestimaad ja teisi kuid tehakse seda ilma eestimaalt nõu ja nõusolekut küsimata. Või hoidutakse kramplikult kinni vanadest näiteks 40.-te aastateaegsest eriasumisele saatmise üleliiduliste dokumentidest, mis on tänaseni jõus. Seepärast on täiesti mõistetav, miks tänagi demokratiseerimise komisjoni istungil tõstatati mõte, et meie vabariigi ülemnõukogu pöörduks Üleliidulise ülemnõukogu poole taotlusega tühistada rahvale vaenulikud aktid. Kahju on ainult sellest, et erinevates liiduvabariikides on demokratiseerimise protsess tohutult erinev. Näiteks Valgevenes pole liikumist märgata. Kuidas meil on töögruppide tegevust hinnates hetkeseis. Komisjoni esimees Arnold Rüütel. Praeguseks me oleme siiski nii kaugele jõudnud, et nagu te kuulsite, Me võisime praktiliselt iga töögrupi raames üpris asjaliku informatsiooni anda juba ja mitte ainult informatsiooni, vaid sisuliselt, millised muudatused me kavatseme teha, millised seadused, andlikud aktid on praktiliselt kui juba väljumisstaadiumis, see tähendab põhimõtteliselt läbi töötatud ja vaja ainult juriidilisse keelde ümber panna ja ka sellega juba paralleelselt alustatud. Nii et võiks selle tõttu öelda, et töögrupid väga tõsiselt tööd teinud ja see on kõik ühiskondlikus korras tehtud, sest inimestel on ju oma ametit veel kõigil. Ja see töö on olnud selles mõttes ka veel äärmiselt raske, võtame siis kasvõi näiteks eesti keele staatusest või uuest valimisseadusest või konstitutsioonist või mõnest muust teisest küsimusest. Praktiliselt me oleme pidanud täiesti esmase materjali tegema. Taolisi seadusi ei ole meil NSV liidus ja üheski vabariigis samuti ei ole. Nii et see töö on tõesti tõsine olnud ja kes on seadusandlusega kursis, see teab seda, kuivõrd tõsine on kasvõi ühe suhteliselt, isegi kitsaseaduse väljatöötamisega. Tähendab, mis võib-olla üldsust ilmselt huvitab ja meie aadressile on selles mõttes tehtud kriitikat, et me ei ole küllaldaselt avalikustanud senini seda tööd, mis on tehtud. Räägime täiesti avameelselt Wabariigisiseselt on olnud küllalt pingeline viimaste kuude jooksul ja selle tõttu mõni mõte, mis oleks olnud liialt veel läbi töötamata, läbimõtlemata lihtsalt lasta rahva hulka. Oleks võinud võib olla veel suuremat kahju teha poliitilisele olukorrale, kui see oli. Lisada võib veel nii palju, et töögruppide ja komisjoni töö toimub järgmistel nädalatel. Eht on hüppeliku finishieelset pingutusega. Eesti NSV ülemnõukogu istungjärk läheneb. Mure Virumaa saatuse pärast on meil ühine loodigi ju Virumaa fond selleks et-Virumaad paremasse tulevikku viia. Täna oli meie ringhäälinguvalges saalis Virumaa Fondi pressikonverents üks eestvõtjaid ott, kool teeb kõneldust. Kokkuvõte. Raadiomaja valges saalis oli täna keskpäeval paar tundi tihedat mõttetööd Virumaa Fondi nõukogu ja keskkonnakaitse ajakirjanikud kohtusid looduskaitsekomitee esimehe Tiit Nuudi ja EKP keskkomitee sekretäri Indrek Toomega. Kokkuvõtet tehes võib öelda Virumaa ökoloogia probleemid on Eestis kõige teravamad looduskahjustuste pilt selge kui kusagil mujal meie väikesel maal. Selles mõttes võib Viru maakonda ehk Kirde-Eestit käsitleda ohumudelina kogu Eesti jaoks nii keskkonnakaitse kui kultuuriökoloogia vaatenurgast. Südamega valge saali mõttevahetusest tegime otsides küsimuste-vastuste kaudu väljapääsu. Et poolteist tundi vestlust juba täna saates oli, tuletan meelde pressikonverentsi ühe emotsionaalsema hetke. Just täna Virumaa Fondi pressikonverentsi ajal jõudis raadiomajja Tallinna 46. keskkooli kuuenda ka see on siis kunstiklassi. Annetus Virumaafondile 25 kunstiklassi õpilast ja klassijuhataja Maire Mänd kandsid korjanduslehega fondi arvele 34 rubla. Ju see tuli väikeste inimeste taskurahast ja on sedavõrd rohkem hinnatav. Annetuse motiiviks. Lapsed soovivad, et selleks ajaks, kui nemad lõpetavad kunstiinstituudi ja hakkavad maastikke maalima säiliksid Kurtna järved ja kuremäe klooster. Nemad tahavad tulevikus teha pilte ilusast eestimaast mitte põlevkivi kaevandustest tolmavatest korstnatest. Virumaa Fondi pressiesindajana annan edasi südamliku tänu Tallinna 46. keskkooli kuuenda ka klassile. Ja kordan, Virumaa Fondi rekvisiidid, kuna neid ikka jälle küsitakse. Annetused Virumaafondi saab kanda NSVL agrotööstuspanga Rakvereosakonda arve number on 700 503. Tänan kõiki, kes aitavad meie fondi kaudu-Virumaad ökoloogilisest kriisist välja tuua. Loeme välistele gramme Kindral Augusto Pinocheti sai rahvahääletusel lüüa tema edasijäämist Tšiili presidendiks pooldas 44 protsenti hääleta, nuiste vastu oli 53 protsenti. Seoses sellega astus Tšiili valitsus tagasi veel täna on aga oodata uue valitsuse ametisse nimetamist. Opositsioon on oma poolehoidjaid kutsunud üles jääma koju ja mitte andma põhjust provokatsioonide, eks seetõttu ongi seal Diegos ja teiste Tšiili linnades olnud rahulik. Pinocheti lüüasaamine tähendab, et tuleva aasta detsembris korraldatakse Tšiilis parlamendi ja presidendivalimised. Armee valvab kõiki tähtsamaid objekte linnas, sealhulgas meresadamat, parlamendihoonet, raadiote, televisiooni ning valitseva partei peakorterit. Rahutustest võtavad osa peamiselt noored ja väljaastumise põhjuseks on Alžeeria üha halvenev majandusolukord. Saksa demokraatliku vabariigipartei riigijuht Erich hooneker lõpetas ametliku visiidi Hispaanias. Läbirääkimistel Hispaania juhtidega oli esiplaanil majanduskoostöö ida ja Lääne suhted ning Euroopa julgeolekuprobleemid kirjutati alla Hispaania ja Saksa DV majanduslikku ja teaduslik-tehnilise koostööprogrammile. Hooneker käis ka Barcelonas ja tutvus 1992. aasta olümpiaobjektide ehitusprogrammiga. USA kaitseministri esimene asetäitja William täht on ringsõidul Lääne-Euroopas. Brüsselis lõppesid tulemusteta läbirääkimised Belgia kaitseministri hingi võimiga. Belgia ei ole nõus oma sõjalisi kulutusi NATO bloki raames suurendava, nagu Washington nõuab. Täpselt külastab veel Saksamaa liitvabariiki Hollandit, Itaaliat, Hispaaniat ja Luksemburgi ning inspekteerib Ameerika vägesid Lääne-Berliinis. Suurbritannia kaitseminister George Ange lõpetas töövisiidi Bonnis läbirääkimistel Saksamaa liitvabariigi kaitseministri Rupert Šoltsiga oli juttude särmeerimisest ja Euroopa julgeolekust ning kahepoolsest sõjalisest koostööst. Yange külastas ka mitmeid Balti meres asuvaid Saksamaa liitvabariigi merejõudude objekte, kus tutvus merejõudude relvastuse ja ettevalmistuse tasemega. Filipiinide president korrazonakino kohtus täna USA riigisekretäri Abima armakostiga, kes on Manilas kolmepäevasel visiidil. Kohtumisel arutati USA sõjaväebaaside tulevikku Filipiinidel vastavalt kahepoolsele lepingule lõpepaaside renditähtaeg 1991. aastal. Lepingu uuendamise ees tahab Manila senisest palju suuremat rahalist kompensatsiooni, kuid Washington ei ole nii suure summaga nõus. Meie kommentaar on Rumeenia juhi Moskva visiidist kõneleb Gaabriel Haasak. Aasta tagasi käis nõukogude tippjuht Mihhail Gorbatšov Rumeenias. Nüüd sai teoks Rumeenia kauaaegse liidri Nikolajev žescu vastuvisiit. Koosnikoloacheskuga olid tema abikaasa Elena Jescu, kes on Rumeenia poliitilises juhtkonnas tähtsuselt faktiliselt teine figuur. Kaasas olid samuti peaminister, descenescu ja teised juhtivad partei ning riigitegelased. Läbirääkimised Moskvas toimusid paralleelselt mitmel erineval tasandil. Kaalukamad olid muidugi Gorbatšovi ja tšauhh, Esskunud kõnelused. Valitsuse juhid kohtusid omavahel Elena Tšašescu, kes partei keskkomitee poliitbüroo liikmena tegeleb teaduse ja tehnikasfääriga pidas nõu Nõukogude valitsuse ja Teaduste Akadeemia juhtivtegelastega. Omavahel kohtusid ka parteide rahvusvahelist tegevust suunavad keskkomitee sekretärid, samuti välisministrid. Tervikuna võib konstateerida, et nii nõukogude kui Rumeenia pool peavad Moskva kohtumisi kasulikuks ning näevad reaalseid võimalusi kahepoolsete suhete edendamiseks nii partei kui riiklikul tasandil. Muide, tänane skripte ja kirjutab, et läbirääkimised Moskvas demonstreerisid mõlema partei riigi otsustavust arendada kahepoolseid sidemeid kindlal alusel. Ajaleht nimetab ka suhtlemise põhimõtted. Need on marksism-leninism, teaduslik sotsialism, täielik võrdõiguslikkus, rahvusliku sõltumatuse austamine, suveräänsus siseasjadesse mittesekkumine, vastastikune kasu, internatsionaalne solidaarsus, vastutus oma maa ning sotsialismi ühise ürituse eest maailmas. Poliitilises kontekstis on nende märksõnade rõhutamine Rumeenia poolt üsnagi tähendusrikas. Teatavasti ütles Mihhail Gorbatšov Rumeenia liidri auks korraldatud vastuvõtul, et Nõukogude Rumeenia suhted on senini rajanud nii-öelda kolmel vaalal. Esiteks Iseseisvus, teiseks võrdõiguslikkus, kolmandaks vastastikune huvitatus. Nagu näeme, on siin märksõnade kasutamine tunduvalt kitsam ja ka lihtsam. Nõukogude partei- ja riigijuht rõhutas seejuures üldinimlike väärtuste prioriteetsust rahvusvahelises suhtlemises. See tähendab esmatähtis olla, säästa tsivilisatsioon. Pole kahtlust, et sotsialismimaadest, sealhulgas NSV Liidust ja Rumeeniast sõltub selleski osas üsna palju. Täna jõudis Nikolajev žescu Moskva-visiidil tagasi Bukaresti. Loeme uuesti koduseid uudiseid. Täna algasid Pärnus muinsuskaitse päevad ehk vabariigi kuues muinsuskaitseklubide kokkutulek. Kokkutulekut said alguse 1986. aastal Jüris, järgmised olid Tallinnas ja Keilas. Möödunud aastal peeti Neta. Muinsuskaitse päevad. Pärnus algasid talgutega, korrastati kalmistut, korraldati linnaekskursioone. Praegu mängitakse Pärnu teatris minekut. Kohvikus Vikerkaar, esitatakse Jaan Toominga stuudio lavakava. Valga Rajooni Karula sovhoosis oli tänavune meesaak suurem kui läinud aastal. Majand müüs riigile 1600 kilogrammi linnumagusat, lisaks veel see, mis oma töötajatele müüdi Jugoslaavias. See läheb 200 kida õietolmu. Neil päevil lõpetati mesipuuded talveks ettevalmistamine. Tallinna kunstisalongis avati täna kaks uut näitust, salongi suuremas saalis on metallikunstnike ekspositsioon nimetuse all medalid ja ehted teemal pühendus. Veerandsada kunstnikku on esitanud oma mitmesugustes tehnikates toodud tööd pühendatuna tänapäeva aktuaalsetele probleemidele, looduskaitseküsimustele, kultuurisündmustele, tegelastele. Kunstisalongi teises saalis on väljas metallikunstnik Tiiu Aru loomingu näitus tähistamaks autori ümmargust sünnipäeva. Ekspositsioonis on läbilõige kunstniku loomingust, mis hõlmab neid temaatilisi kui ka dekoratiivvorme. Salonginäitust saab vaadata 23. oktoobrini. Täna avati tarbekunstimuuseumis Moskvas asuva Vene NFSV tarbe- ja rahvakunstimuuseumi kogudest komplekteeritud näitus 20.-te ja 30.-te aastate portselan eksponeeritud ana sadakond portselani ja 30 tekstiilinäidist. Näitus jääb lahti kuuks ajaks. Rapla rajooni ajalehe ühistöö esilehekülg on täna pühendatud Raimond Valgre-ülehomme oleks populaarne helilooja saanud 75 aastaseks. Rapla meenutab Raimond Valgret näitlejatunnis, kus külaliseks on näitleja Sulev Luik. Tallinna maantee üheksa majal, kus helilooja nooruses elas, avati mälestustahvel, mis on valmistatud Rapla laste poolt kogutud rahaga. Sõnum Leedust. Täna algas parandas balti liiduvabariikide Leningradi amatöörfilmide 20. festival. Festivalil osaleb 25 liikmeline Eesti harrastusfilmitegijate delegatsioon, kellel on kaasas kahe tunneline programm. Festivali laureaadid selguvad esmaspäevaks. Kultuur haridus, tervishoid, kuidas neid Pärnus arendada püütakse? Pärnu ajakirjanik Grete Naaber andis oma usutelu telefoniliine pidi edasi. Täna oli ajalehes Pärnu Postimees pressisaali kohtumine linna esimehe asetäitja Mamba taluga, kelle kureerida on linnas siis kultuurharidus. Sporditöö tee täna esimeste siin ajakirjanike ees oma programmiga. Esiteks me tahaksime seda, et linnas ei oleks tulevikus laastus hüümi. See tähendab seda, et meie vanemad saaksid oma lapsi kasvatada kodus ja praeguste arvestuste kohaselt, kaotades ära lastesõimed ja jagades selle raha lastevanematele. Me teame, et üle Eestimaa paigas on olemas inimesi, kes on tulnud Pärnust läinud Pärnust, kust, kes südames hoiavad oma Pärnat Et tulla oma mõtete ja jõuga appi rännuprobleemide arengusse ei ole meil ju oma teaduslikku kollektiivi. Ei ole meil Teadusmõte, et miks mitte seda siis endiste pärnakate abiga uuesti üles leida. Esimene konkreetne asi on see, et järgmisest õppeaastast meie neljanda keskkooli juures saab alguse muusikakeskkooli esimene etapp, mis praegu tulevikus nagu oma kooli saada. Kõrgkooli osas on tulnud mitmeid ettepanekuid. Meie arvamus on see, et me vajaksime arvatavasti vabariigi tasandilt, arvestades nii ökoloogia kui kurortoloogia arendamise suundi. Need kõlbasid väga hästi Pärnu linna. Sa ei pea olema see suur kõrgkool tingimata rohkearvuline. Ta võib olla väga vabalt alguses mõne kõrgkooli filiaal. Ja eelmisel aastal me alustasime sõprussidemete arendamist Taani linnaga. Singer. Kus me saime kokku mitme Rootsi linna linnapeaga? Leppisime siis kokku, et selle aasta oktoobrikuus, arvatavasti meie kultuuripäevade ajal Soomes kaasas Me tahame ümber organiseerida rännulinnas ka puhkuseturismialase teenindamise ja need küsimused. Selle tõttu sai moodustatud praegusel hetkel täitevkomitee juurde kooperatiiv, mis arvatavasti tulevikus muutub väikefirmaks. On ju siin 70 protsenti, vabariigi sanatooriumid, puhkekodusid ja see peaks olemegi meie tulevikunägemus Pärnust Pärnus kukuvad ja puhkusel ennast mittetööstuse. Rubriik, mis juhtus vetelpäästest? Praegused sügisilmad on soosinud harrastus kalastajaid, kuid viimastel päevadel on juhtunud sageli, et mitmed on pidanud paadimootori rikke tõttu veetma järvel kaks isegi kolm ööpäeva. Nii võitlesid Peipsil kaks start last mitu ööpäeva tuule ja lainetuse ka seni, kuni tuul muutis suunda ja kalastajad randa kandis. Sama juhtus ka Mehikoormas tervele sõitnud kalastajatega. Ka siis paadimootor seiskus, kui oli kolme kilomeetri kaugusel kaldast. Tema otsimiseks palun Te isegi lendurite abi. Poolteadvusetu ja üdini külmunud mees leiti kalda äärest kätest. Kolm päeva loksusid Peipsil mootorpaadiga tuule võimusesse sattunud neli meest. Peipsi kaluri kalurid leidsid järve, hädalised toimetasid nad kaldale. Taolisi juhtumeid on olnud ka merelahtedel. Mitmed kalastajad on pääsenud, mitmed on aga uppunud. Vetelpääste paneb kõigile südamele, kes kalavetele sõidavad. Enne sadamast väljumist tuleb ikka arvestada tuult, lainetust. Tuulise ilmaga ei tohiks üldse veekogule sõita. Kontrollida tuleb ka mootorit ja vaadata. Kütust oleks piisavalt kaasas. Ja ilmast. Madalrõhulohk liigub lõunas Skandinaavia kohalt Läänemere maadele. Täna öösel ja homme päeval on oodata pilvisuse suurenemist. Homme hommikul ja päeval sajab Lääne-Eestis hoovihma. Tuul puhub lõunast kuus kuni 10, homme päeval rannikualadel ja saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja tuleb öösel viis kuni 10, paiguti kuni kaks, homme päeval 10 kuni 15 kraadi. Laupäeval ja pühapäeval on jahe ilm, aeg-ajalt sajab hoovihma. Ja ongi kõik, see oli 30 aasta ja ühe päeva vanune päevakaja. Rõõmsaid puhkepäevi. Kuulmiseni homme õhtul.