Kirikuelu tere õhtust. Nimi on Meelis Süld ja tänases saates räägime Eesti televisiooni ekraanil olnud saatest kirikuelu kroonika põhiliselt välisannetustele, aga samuti Eesti kirikute nõukogu toel toodetud. Võeti Eesti televisiooni kavast sügishooajast alates välja. Kogudustes ja interneti koduleheküljel korjatakse allkirju kirikuelu kroonika jätkumise toetuseks. Aga ametlikult oli viimane kristliku televisiooni saade eetris möödunud nädalal. Miks kirikuelu kroonika hingusele läheb, räägib lähemalt kristliku televisiooni tegevdirektor. Terve usu ja saate teises pooles kuulame ära ka Eesti televisiooni esindaja arvamuse. Aga alustame kristlikus televisioonist, tegevdirektor Peeter Võsu. Möödunud talvel. Tegelikult meile tuli see suhteliselt üllatavana isegi et Eesti televisioonist tuli selline otsus, et kristliku televisiooni saade kirikule Monika peaks jääma välja. No esialgu me meid taheti isegi natukene varemgi juba välja jätta, aga küsisime siis ka põhjust ja siis esialgne vastus oli pigem selline tehniline põhjus, et et sellisel moel partnerlus ETV-le, Toby, neil on kontrollid sees, aga tundus, et, et see võis olla ka üks põhjuseid, aga, aga mitte nagu kogu kogu tõde asjast. Ja, ja selline tunne oli, et võib-olla see päris põhjus oli neil midagi muud. No rääkisime siiski läbi ja kultuurisaadete toimetus suhteliselt tahtlikult ka pikendas meie aega. Aga nüüd tõepoolest jäeti meid välja siis sellest sügishooajast alates, nii et, et tegime kevade ja suve veel otsa ja nüüd oleme eetris olnud kokku juba alates 94.-st aastast, nii et ligi 13 aastat. Aga, ja ega seda päris õiget põhjust nüüd ikkagi ei tea, sellepärast et teada on ju, et ETV tegi üsna palju programmi muudatusi ja ETV juhatuse esimees Ainar Ruussaarelt kuulsin ka, et programminõukogu kõigi muude muudatuste hulgas otsustas siis ka meie suhtes selle ära. See oli nende nägemus uuest programmist ka, et see on teistmoodi ja meie saadet seal ei ole. Aga ilmselt ka see, see lõplik. Miks ikkagi jäi ka minul saamata? Kas mingisugustest saate sisulistest küsimustest ka on omavahel räägitud? Ei suudeta formaati saate sisu, kas see on olnud ka kõne all? Nüüd Ainar Ruussaarega natuke rääkisime, et kui programmi, no see oli võib-olla ka see otsustusmehhanism, et kui programminõukogu otsustab midagi muuta, kõrvale jätta, et siis ainus viis tagasi tulla on pakkuda midagi uut. Ja me siis esialgu nagu pakkusimegi formaadimuudatuse kerge ja ma ise nagu tajusime, tundsime ka, et, et võib-olla ta on olnud meil suhteliselt selline infokeskne, et natukene isikut tuua juurde tõime saatejuhi näoga sisse ja selliselt siis oli meil see viimane kevadhooaeg ja nüüd ka suvehooaeg. Aga siiski meie kirikuelu kroonika on nagu sisult olnud infosaade põhiliselt ja eesmärk on olnud kajastada just seda, mis eesti kirikutes toimub duaalset nädala jooksul ja see on see, miks Eesti kirikud, kogudused, kristlikud organisatsioonid, meid ka on hakanud hindama ja on hakanud nagu nägema sellest saate väärtust, just et et see on infosaade ja tegelikult ka ainus Infosaade kristlik Infosaade Eesti telekanalitel. Et midagi muud ei ole ka sellist vastu pakkuda. Ja ja selles suhtes mul isegi, kui ma nüüd lehest lugesin paar päeva tagasi just ka ühte sellist kommentaari ETV-poolsete, et saade jäeti välja, kuna ETV-s teine sarnane saade on vajalik ja siis ma mõtlesin, et huvitav huvitav, et kas nad ei ole seda saadet vaadanud, et et ajalik ja ajatu ju ei ole infosaade, vaid, vaid pigem siiski võib-olla filosoofiline saade? Ta küll selgitab, tutvustab kirikut kui sellist eri kantide pealt. Aga ta kindlasti ei ole info saada sellest, mis nädala jooksul on Eesti kirikutes olulist toimunud. Kes on toetanud Eesti kristliku televisiooni tegevust, et need saated üldse on saanud nii pikalt olla eesti televisioonis? Kõige suurem toetaja on meil Hollandis üks selline kristlik fond kolm korda emm. Ja nende põhitegevus ongi toetada kristlikku tele-eetrit nii Aafrikas kui Ida-Euroopas, põhiliselt siis et erinevad kristlikud teletegijad. Ja, ja siis on meil olnud kirikute nõukogu on olnud meil ka viimastel aastatel päris suureks toetajaks, aga meil on ka erinevaid üksikisikuid organisatsioone nii Eestis kui kui mujal olnud need ka läbi nende aegade. Mis saab edasi, näete te vajadust, et selline saade peaks olema ikkagi Eesti telekanalitel kusagil? Võib-olla loodeti ikkagi Eesti Televisioonis taas seda saadet käivitada. Lootus on küll, et tegelikult ikkagi ETV otsustab asja ümber nüüd kindlasti siin on kõneaine, mis formaadis täpselt, kas peaks veel muudatusi tegema ja ma arvan, et, et ikkagi alati see, mis kujul ta peaks olema, on läbirääkimise küsimus. Aga, aga ikkagi ma usun, et ETV oleks nagu õige koht sellise saate näitamiseks, sest avalik-õigusliku televisiooni üheks eesmärgiks on ikkagi teenida just info vajadusi erinevatel ühiskonnarühmadel. On see ju ka osa Eesti kultuurist kindlasti. Mis kirikute kaudu kajastub, et kõik see on, ma arvan, et kõige rohkem nagu ETV ülesanne. Et võiks ju proovida ka kommertskanalitel, aga, aga siin ma näen nagu pisut vastuolulised, kommertskanalite eesmärk on teenida omanikule tulu. Ja meie saateformaat kindlasti ja saate sisu ei ole eelkõige tulu teenimise eesmärgil kõige kõige kasulikum tegevus. Ma usun, et siis peaks midagi muud tegema. Aga, aga ma usun, et ETV seda sobiks ja et ta tegelikult ikka sisuliselt, et ka ETV peaks nagu arvestama, kuna siin on väga suur osa Eesti inimesi, kes seda saadet soovivad. Vaatajaskond hakkas meile järjest helistama, et kuulsime sellist kõlakat. Et teie saade jääb sügisest ära, et mis me teha saame? No me esimene reaktsioon oli, noh, kirjutage ETV-sse siis, et mida rohkem neile tuleb signaal, et tahetakse siis ilmselt see on ka nende jaoks siis otsustamise koht. Aga lõpuks me tegime selle lihtsamaks, panime oma kodulehele wwwgaadeeveedee, panime ühe sellise lihtsa nupu, soovin, et see saade jätkuks ETV kanalil ja sinna lihtsalt oma nimi ja oma isikuandmeid natuke. Ja siis me mõnedele kogudustele saatsime, kes on meilt küsinud, see tuli nüüd ka küsimuse peale, saatsime meili teel sellise vormi eriti kui see välja ja võtku, kui tahavad, korjata ka siis paberi peale toetust, kui palju interneti kaudu on juba neid hääli kogutud sadu jätkuks? Praeguseks oli ligi 1000 ja paberkandjal oli meil ka üle 500 juba praeguse seisuga, aga me ei kiirusta ka, sest siia vahe nagunii on sisse tekkinud, aga vaatame, kuidas need laekuvad ja üritame võib-olla siis septembrikuu jooksul jõuda selgusele, kuidas me edasi toimime selle saate osas. Aitäh Eesti kristliku televisiooni tegevdirektor Peeter Võsu. Kuulame ära, mida arvab sellest saatest Eesti televisiooni esindaja. Tänases kirikuelu saates räägime kirikuelu kroonikast, mis on olnud Eesti televisiooni ekraanil 12 aastat ja alates sellest hooajast siis enam mitte stuudiosse kutsunud Eesti televisiooni programmi tellija Gerda korde metsa, mis siis nüüd alates sellest hooajast on teisiti, et kirikuelu kroonika enam saatekavasse mahub. Konkreetselt teisiti ei ole midagi, sest selline oma programm, mõmmi jälgimine, selle uuendamine ja ajakohastamine käib nii Eesti televisiooni kui ka Eesti raadiotööga igapäevaselt kaasas, me teeme seda kogu aeg. Ja kui hooajad lõppevad, siis ikka aeg-ajalt mõni saade lõpetab, järgmisest sügisest alustab mõni kuus ja nõnda edasi. Nüüd, mis puutub konkreetselt kiriku kroonikas, siis see on üks osa sellest programmi korrastamise protsessist, mida me üritame teha, et et õigustada oma nime avalik-õiguslik televisioon teatavasti kirikuelu kroonika nagu veel mõned Eesti televisioonist praegugi olevat saateid ja nagu koos kirikuelu kroonika ka lõpetanud keskkonnasaade tasakaal on rahastatud tud mujalt. Nüüd Eesti Televisioon tahaks selles mõttes olla nagu aus ja mitte silmakirjad seda, et kui meil on vaja religioonisaadet või kui meil on vaja keskkonnasaadet, siis me leiame selleks vahendid ja me tellime selle saate kelleltki või toodame selle ise. Et natukene on siin, vahepealsetel rasketel aastatel või nendele üleminekuaastatel olnud selline olukord, et me oleme võtnud oma programmi saateid mille vastu õigupoolest kellelgi midagi ei ole. Nad tulevad meile odavalt kätte, aitäh või nad tulevad meile peaaegu tasuta. Ja selle tõttu on nad sinna sattunud, et vajadus nende järgi ei ole nii olnud, nii suur ja nüüd kirikuelu kroonika on just nimelt natukene see juhus kuna kui me vaatame kiriku kroonika vaataja protsenti, siis see on olnud keskeltläbi selline 0,3 kuni üks protsent Eesti rahvastikust. Et see ei ole väga suur. Ennetades küsimust selle kohta, et kas avalik-õiguslik kanal ikka peab reitinguid väga järgima, siis loomulikult ei ole reiting meie esimene ega isegi mitte peamine otsustamise alus. Kuid kui juba teha nagu televisioonisaadet või raadiosaadet või kirjutada kas või raamat või näidend, siis ju ometigi eeldatakse, et seda tehakse kellelegi, keegi peab seal olema kusagil seal väljas, kelle jaoks on ka tähtis mitte ainult tegija enda jaoks, nii et selles mõttes peame me natukene reitingut ikkagi jälgima. Ja loomulikult ei ole mõtet Eesti televisiooni elus hoida enam siis, kui seda üldse mitte keegi ei vaata, nii et noh, siin on terve mõistus, ilmselt see, mis otsustab, nii et selles mõttes kiriku kroonika lõpetamine ei ole olnud mingisugune selles mõttes sihiteadlik otsus, et me tahame lõpetada ära religiooni saate või seal olnud, et lihtsalt meie programmi kõiki osiseid kaaludes sellel hetkel meile tundunud õigena, sest kui me vaatame programmi, meil on olemas saade, ajalik ja ajatu, mida me ise hindame väga kõrgelt, mis tegelikult valmib ju ka koostööna kirikute nõukogu, mis ei ole puhas Eesti televisiooni omatoodang. Meil on jumalateenistused, mille vaatamise protsent pidevalt praegu kasvab, vahepeal see langes, nüüd jälle kasvab, nii et meil on nagu tegelikult üldse käsil see, et me vaagima seda religiooni programmi tervikuna võimalike jaanuarist 2007 või või sügisest 2007 me teeme kogu selles religiooni programmis hoopiski midagi ümber. Kas teie hinnangul on vajadust üldse sellise info saate järele, nagu seda on olnud kirikuelu kroonika kajastades seda, mida kirikud ja kogudused ja kristlikud organisatsioonid teevad Eestis? Mulle on jäänud küll mulje, et, et sellise saatevajadus on pigem nagu selle pruuni sees ehk siis see on kindlasti väga vajalik saade usklikele ja kirikuinimestele natukene väiksem on see vajadus ilmselt selle infoga kursis hoida tervet Eesti rahvast pidevalt, et kui meil on ikkagi kiriku elus mõni tõeliselt tähtis sündmus ma ei tea seal Jaani kiriku pühitsemine või metropoliiti külaskäik, siis see minu arusaamist mööda reeglina jõuab ka aktuaalses kaameras meie uudistesse laiemalt, et et selle tõttu kiriku kroonikas võib-olla oli natukene palju sellist, seda uudist, mis ühtepidi ei olnud enam värske kord nädalas ja teistpidi ei olnud nagu laiemale vaatajale kuigi kõnekas uudis. Nii et selles mõttes siin oli nagu kaks sellist asja küll ei arvama, et, et, et seda ei peaks tegema, et on olemas hulgaliselt selliseid kitsaid kanaleid alates internetist, kus juba täna saab tegelikult oma programmidega välja tulla. Lõpetades kaabellevikanalitega seoses digitaaltelevisioonile üleminekuga muutuvad kättesaadavaks kõikidele Eesti inimestele. Et minu arust võiks selline programm, mille rahastamine ei ole nagunii nendel noh, selles mõttes, et nad ei ole saanud oma raha Eesti televisioonilt, et seda saada, toota. Et nendel väljundeid tänasel päeval peaks olema minu meelest küll ja siia juurde võib kahtlemata lisada ka veel ülejäänud Eesti telekanalid, kus mujalt tuleva rahaga toodetud programmid on täiesti tavaline nähtus ja heaks kiidetud nähtus. Ajalik ja ajatu on ju ka vähemasti osaliselt kirikute nõukogu rahade eest tehtud. Kas edaspidi võib ka seda saadet oodata sama saatus, et see kaob ära? Ei, seda mitte selles mõttes, et kui ajalik ja ajatu kunagi peaks kaduma, siis siis selle põhjuseks kindlasti on pigem see, et vajadus sellise saate järele on, on kadunud, hääliku ajada too suureks plussiks siiamaani ja ma arvan, ka edaspidi on olnud see, et nad on hästi paindlikud. Seal me oleme näinud konfessioonide ajalugu, mille oleme püüdnud erinevad konfessioonide traditsioone, on meile lahti mõtestatud nende kombeid, et nad on püüdnud olla hästi tolerantsed kõigi suhtes, see, mis Eesti Televisioonis hetkel puudub ja mida ühiskonnal on minu meelest äärmiselt vaja on see, et, et keegi seletaks meile, miks Islamiusuliste inimeste hulgas on selliseid, kellest võivad saada enesetaputerroristid. Kas öeldakse, et budism on maailma kõige leebem Musk ja nõnda edasi, et seda laiemat konteksti, nii nagu meil koolides arutletakse, kas peaks olema religiooni ehk usundiõpetus või usuõpetus? Mulle tundub, et hetkel meil siin luterlikus maailmas on selle kristluse mõistmisega nagu päris hästi välja arvatud see, et võib-olla eestlane on liiga leige, et kui me võrdleme seda 90 teist aastat, kui me kõik ummisjalu kirikusse tormasime oma lapsi ristima siis nüüd ju ma arvan, et 80 protsenti eestlastest on selliseid jõulukristlased. Et neile meeldib see hetk küll jõulud küll vastu võtta kiriku harduses, aga Ma ei tea, kui paljud meist on tegelikult oma südames kristlased, et mulle mulle tundub, et eestlaste hulgas on ka väga palju neid, kes võib-olla usuvad palve jõusse, aga suhtuvad kirikusse mitte eriti soosivalt, kes on niisugused iseendas kristlased. Nii et selles mõttes mulle tundub, et, et hetkel lihtsalt kuna meie religiooniprogramm Eesti Televisioonis on suuresti välja kujunenud just 91 92, kui selleks avanes võimalus. Ja nüüd on läinud 15 aastat mööda ja me küsime endalt igasuguseid küsimusi, kaasa arvatud seda, kas me sellist Eestit tahtsime. Siis mulle tundub, et, et me peaksime sellega mitte ümber hindama. Aga üle vaatama. Et kas, kas see, mida Eesti inimene nagu ühelt religiooniprogrammilt hetkel ootab, on sama, mis oli 92, nii et selles mõttes on see on see meie jaoks küsimise koht. Ja ma arvan, et muuseas ka kirikuelu kroonika jaoks, sest et ma ei tea vastust ja ma ei ütle, et minu vastus oleks ei. Aga minu meelest võiks küsida, et kas seda kroonikana. On vaja laiale publikule võib-olla kroonika midagi sellist, mida me peame üles kirjutama, kusagil talletama ja kindlasti on nii, et noh, siin on küsimisi hästi palju, me tegeleme nendega ja ma ei tea, täna vastuseks Eesti kristlik televisioon kogub ka allkirju. Umbes 1500 allkirja on tänaseks päevaks koos ja küllap on neid edaspidi ka rohkem. Kas see muudab midagi, kas see saade võiks tulla tagasi? Ma olen sunnitud siin vastu küsima, kuidas teie arvate Mehlis, kui mõni Eesti erakondadest kogub allkirju selleks, et pühapäeva hommikuti kell 10 oleks Eesti raadios selle erakonna juhi vestlustund, kas eesti raadio korraldaks oma programmi ümber? Avalik-õiguslik organisatsioon on vaba otsustama, mida ta programmi paneks. Jah, ja kahtlemata ei saa avalik-õiguslik organisatsioon hakata oma programmi ümber seadma ühe nii-öelda huvigrupi allkirjade kogumise põhjal. Et selles mõttes kindlasti kui see, kui see allkirjade ka kiri jõuab Eesti televisiooni, siis me arutame seda uuesti. Ka see ei saa olla Eesti televisiooni programmi koostamise aluseks. Aitäh Eesti televisiooni programmi tellija Gerda kordemets tulemast siia vikerraadiosaatesse. Kirikuelu Eesti kristlik televisioon jätkabki esialgu uudiste vahendamist ja videolõikude näitamist internetis koduleheküljel www. IKT v e. Tänase saate pani kokku Meelis Süld kuulmiseni kirikuelu, saates taas järgmisel pühapäeval kell 19 ja viis minutit.