Kes selle ilusa laulu tegi? Kooliõpetaja eestlane Smiine kelme, millises asunduste elas Kaukaasias punasel lagedal punasel ägedel oli siis juhtumine muidugi, kust ta selle laulu tegi ja see oli seal jest jõgi on seal mägede mäe all mäe servas, kus punase jõgi jookseb, see seal Sõrves kohe. Ja see on siis sellest tehtud siis see laul muidugi oli seal mõni sel keskavi, kellega te seal siis midagi tegemist liia nädal sellel kurval laulul on siis tõsieluline alusaia. Niisiis omal ajal, kui te elasite punasel lagedal seal löödi palju laulu ajal oli laulmist alati, neid ei olegi kuulda enam niisugusi, laulusega lauljaid kui see aeg, kui seal oli kuskil vahel pidud või pühad või kõik seal elanikud, kes olid mehed ja naised, kõik oskasid, lauldi ja olime kuuest kõik kohe kambas ja laulsime kohe sealgi kolme, nelja häälega ilusti. Ja siis, kui Miina härma siin 12. aastal ja siis see õpetas mulle veel laule ja ja panin ise siin näitemängu, taime, säärane mulk heliloojale lavastus välja vastavas mängus Miina härma käisel puhkama, siin puhkusel ja ka seal veel teisigi eesti keeles, kui kirjanik Tammsaare oli, nad olid yhes majas korteris ja siis tema käis alalõpmata ikka seal koolimajas, me ei olnudki kaugele eestlasest siis see maja oli üks maja, oli meie vahet, Tammsaare käis tõesti haigeid kopse ravimas punasel lagedal kõrgmäed, väga hea. Mida te mäletate, Tammsaar, näide seda, et ta on üks tubli inimene ja käis alati meil iga päev õpetas minu mehel seal meil viiulit mängima saksa keelt õpetas seal ja ja siis ta oli mul Maderiks seal ja Miina Hermanni mulle paberiks seal. Ja sepisime seal siis kaks korda veel näitemängu tegijad seal ees, kord oli seal lagedal päris võsastikus, seal oli klubi ei olnudki seal ja teinekord oli siis kolime ja õues seal kohe olime ja õue peal seal lagedal tas Tammsaare võttis osalete mängudest, kus ta korteris oli, nimelt mäletavad, et et on võtta osa näitemängust, kuidas Tammsaare muidu seal aega veetis, mida tema tegevus, tema oli alati korralik, näha, kuidas arstid olid teda käskinud ja korralikult süüa, ma korra järele ja, ja kõik magasi ja puhkas ja sealt inimesed, kes mäletavad veel, et oleme seal midagi kirjutanud raamatut ka veel sealt Punase Lageda elust ja inimestest. Ta avaldas Eesti ajal, jah, ja kuna sellega. Ja siis mine, aastasin nalja, jah, ja Miina mängis kaasa, seal oli väikene viskermoonim koolimajas meil ja tema mängis sellega kaasa ja mina laulsin palju laulude üldse võite osata. Võidupäevade võiksite järjest laulda, kui ma neid kõiki, kas meil ei tule enam ei tea, padruneid endalgi. Kui paljude laulu oskate sellele sama raske vastata, kui palju te olete näiteks Kaukaasias söönud viinamarju? Kui palju olin mina lapsepõlvest saadik lauldi, lapsepõlvest välja astunud, kui me alles koolis käisin ja talle kinni aasta olin, siis juba õppisin ja, ja pandi mind üksipäini laulma, kus kolde lapsepõlv möödus Järva-Jaani kihelkondades ristimäel endise Järva-Jaani kihelkondades Roosna-Alliku mõisa all, seal juba seal aruka külas ja pärast Eestimaal ka olite juba laulukooris olin, ja mina hakkasin juba siis ma ütlen, et ma olin üksipäini jänes alla 10 aasta, kui ma hakkasin juba üksipäini väljastama laulma ja siis ma olin 14 aastane, kui ma juba päris laulukooris olin, käisin laulu, laulu pidul veel Tallinnas, sealt see oli kuues laulupidusid, jah, ja sestsaadik olen mina alati laulukoori Soldial laulupidudel olnud ja ka siin ja siin ka oma eluaja olen lauludega metsad. Kuidas te tunnete end kaheksakümneaastased? Nii kaua, kui mul ikka hääldan, nii kaua laula nike tuletan ühtepuhku meeli ja tulevad veel vanad Teamis, põlised laulud vahel neele järsku ärkan, soovime teile head tervist ja seda laulu kunagi ei lakkaks. Ei pea. Nii kaua kui ma ning sees on nii kaua, nad kestavad ikka edasi, sest ei saa mitte vaiki, ei saa.