Hiljaaegu püüdsin mingit korda ja süsteemi sisse viia riiulitel, kus hoian lasteraamatuid. Võtsin nõuks raamatud autorite järgi kokku otsida ja ritta seada. See töö nõudis parasjagu aega ja tegemist, kuid kasu sellest oli suur. Nüüd oli nagu peo peal näha ja võrrelda, kuidas sa tööd teed ja kuidas teevad tööd meie lastekirjanikud üldse. Kõige viljakamaks osutus Eno raud seadnud tema raamatut ritta saineid teistesse keeltesse tõlgituid ja kordustrükk arvesse võtmata terve vanapaganat usina. Lisaks veel Aino tervikuga kahasse kirjutatud Rein Karu radadel. Esimesel raamatul aastanumber 1957 13. 1962. Niisugune on Eno Raua kuue aastane töö. Olen tsipa pedantne inimene ja nii kahmasin kohe sentimeetri pulga järele, et ära muuta, kui paksu pakki see kirjasõnameeter mõõdustikus välja teeb. Aga siis hakkasin mõtlema ja panin mõõdupulga ära. Sest kirjandust isegi statistika tarbeks ei saa sentimeetri pulgaga mõõta. Parem juba mõõta elu rauda, nii et igal aastal viimase kuue jooksul on ta kirjutanud meie lastele kaks raamatut. Ja mul pole olnud juhust kuulda, et keegi tema raamatuid oleks laitnud. Küloneid aga kiidetud. Elo raud on viimaste aastate jooksul kujunenud meie loetavamaks lastekirjanikuks. Veelgi Ena Eno Raua lasteraamatuid loetakse meie kodumaa mitmetes keeltes. Eno Raua nimi on väikestele lugejatele tuttav ka Poolas, Tšehhoslovakkias, Prantsusmaal ja mitmetes teistes maades. See kõik tähendab minu meelest seda, mida noorele lugejale ütelda ja ta oskab oma sõna öelda. Kui lasteraadio tegi mulle ettepaneku Ena rauast teile jutustada, siis olin kõhklemata nõus. Mõtlesin, et tunnel enam rauda juba küllalt kaua. Olen teda lugenud. Inimesena ta mulle väga meeldib, et miks siis mitte. Paraku kui hakkasin mõtteid kuidagi ritta seadma, tuli välja, et ei olegi kerge inimesest, keda sa arvad tundvat teistele jutustada ja lõpeks. Ega sa nii väga palju teagi. Igatahes pistsin varsti nina Kirjanduse sirvi laudadesse. Niukene kasulik raamat. Ja selles oli Eno Raua kohta öeldud sõna-sõnalt. Nii. Sündis 15. veebruaril 1928. aastal Tartus. Õppis nõmmel. 1947. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate seminari ja astus Tartu riikliku ülikooli mille ajaloo-keeleteaduskonna lõpetas 1952. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal. Pärast seda töötas ta Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV riiklikus raamatukogus peamiselt lastekirjanduse propaganda alal. 1956.-st aastast alates töötab Eno raud Eesti riiklikus kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. Ja ongi eluloolistest andmetest kõik minu enda esimene tutvusena. Rauaga oli kaudne ja pärineb 1954.-st aastast. Nimelt kuigi seda raamatut Eno Raua raamatute loetelust ei leia, ilmus tema esimene raamat just 1954. aastal raamatukogu väljaandena ja tutvustas tolleaegsetele noortele lugejatele meie selleaegseid noori lastekirjanikke. Mäletan, et see oli huvitavalt kirjutatud ja üsna kasulik raamatuke ja see peab mul kodus pole veel kuskil olema. Kuid loomulikult ei osanud ma siis arvata, et kaks aastat hiljem see oli 1956. aastal, kohtun sellesama raamatukese autoriga juba tema enda lasteraamatu käsikiri arutelul Eesti riiklikus kirjastuses. Selle raamatu käsikirjaks, millest oli juttu, oli roostevaba mõõk. Tõsi küll, roostevaba mõõk ei olnudki Eno Raua esimene raamat. Juba varem oli tal Moskvas vene keeles ilmunud, mudilastele kirjutatud ja hiljem paljudesse keeltesse tõlgitud. Nii või naa. Tollal ma seda muidugi ei teadnud. Nagu ma ei osanud ka arvata, et tolle pika, vaikse ning napi jutuga noormehe sulest on tulemas poiste lugu, millele pole meil siiamaani küllap teist võrdset vastu panna. Mis siis roostevabas mõõgas, nõnda võlub kõige rohkem külvist see ehtne ja läbi tuntud poiss, tema. Loed ega kahtle kordagi. Need poisid on just niisugustena elanud ja mängudki on just täpipealt nõnda mängitud. Kuigi kirjutava inimesena ise tead, et üheski raamatus ei ole midagi täpselt nii nagu elus juhtunud ja et iga tegelane raamatus on suuremal või vähemal määral kirjaniku fantaasia ja mõttetöö vili. Aga lisaks koidab raamatus veel soe lüüriline alatoon. Peale nende mõtete, mida roostevaba mõõk lugejas äratab, äratata minus veel ka teisi mõtteid. Õigupoolest küsimuse, miks see raamat kirjanikul õnnestus, kus on peidus võti, mis avab ukse autori loomikulisse kööki, nagu öeldakse. Arvan, et ma leidsin võtmesaladus avamiseks, miks Eno rauast on saanud hea lastekirjanik. Nimelt tundub mulle, et kuigi Eno raud juba ammu kannab pikki pükse ja on vahepeal juba lisakski saanud on ta kuskil hingesopis ometi suureks poisiks edasi jäänud. Sellel suurel poisil kirjaniku hinges on ahned, uudistavad silmad, laste nägemiseks, ergud korvad kuulmiseks ja, ja kambamehe süda oma mängu ja mõttekaaslastele kaasaelamiseks. See vist ongi kogu saladus. Sest ilma selle suure poisi või tüdrukute lastekirjanikud eneses on raske lastele ja lastest niimoodi kirjutada, nagu teeb seda Ena raud. Nagu roostevaba mõõga eessõnas märgitud on selle raamatu kirjutamisel kasutatud juba lapsepõlves tehtud märkmeid kambaajakirja ikke nuku näol. Eessõnas väidab autor tagasihoidlikult, et ajakirja olevat toimetanud kirjaniku koolivend ja lapsepõlvesõber Ants hakkaja. On küllalt põhjust kirjaniku seda väidet mitte puhta kullana võtta. Ands hakka ja see on minu meelest üsnagi palju autorite ennast nagu on Eno rauda ennast palju kogu raamatus. Eno rauda niisugusena, nagu ta küllap oli lapsepõlves, aga ka sellisena, nagu ta on praegu. Sest seda suurt poissi Elo rauas, mis aitab tal oma lasteraamatuid kirjutada jätkub kirjalikus ka igapäevase elu tarbeks. Ena rauas võib kohata mitmesugust Eno rauda vahel lüürilist ja unistavat vahel vaheda sõnalist hambameest. Vahel seljakotiga maailmaavastajad. Vahel lihtsalt mõistvalt seltsimeest, kellega on mõnus juttu vesta, aga ka koos vaikida ei ole igav. Nagu inimesi üldse, nii on ka kirjanikke mitmesuguseid. Ühe raamatut meeldivad sulle teise omadest rohkem. Aga ka inimestena hinda sa kõiki üheväärselt. Mis mulle Eno rauas iseäranis meeldib, on tema suhtumine oma juttude jutustuste tegelastesse. Selles suhtumises on palju lugupidamist ja muret. Ma ütleksin, head mõistvat vanema venna muret. Meenub niisugune lugu. Nagu te kõik kindlasti mäletate, on roostevaba mõõga teises raamatus peatükk Tipa. Selles on juttu kanast, mille Rolts muslastelt ragulka vastu vahetas. Kohtasin kirjanikku, kui ta selle peatüki kallal parajasti töötas. Eno raud oli üsna murelik. Pärisin, mis tal südant vaevab. Autori jutustas poiste kana ostmise loo ja kurtis, et ei oska kanaga nüüd midagi peale hakata. Laste ajavad vardasse, andsin talle nõu. See ei kõlba. Raputas kirjanik pead. Mul ei ole niisugused poisid, kes kannu tapavad. Rolts võib sellega hakkama saada küll, arvasin mina. Pealegi sööb praetud kana igaüks hea meelega. Ju siis peab keegi kanad ka selleks tapma. Ainult mitterwelts, kinnitas autor. Tegelikult on Rolts väga tubli poiss, kana tapma, tema ei hakka. Ega Rolts peagi siis sellepärast halb olema. Veetsin kirjanik. Aga sa mõtle sellele, missugune vahva lugu sellest võib välja tulla, kui poisid kana praadima hakkavat. Edelaraudtee endale kindlaks. Kana peab jääma elama. Kui kirjaniku järgmine kord kohtasin, oli ta nägu naeru täis, kuulutas, tead, seganamul lipakas, unelm posid söödavate vihmaussidega ja teevad omale googelmoogelit. Tagantjärele leidsin samuti, et see oli kõige toredam lahendus kui Ena rauda tunda. Kui teada, et ta on õppinud pedagoogikat ja lisaks töötanud lasteraamatukogude alal siis ei tule ka imestada, et temast sai lastekirjanik. Aga siiski tahaks lähemalt teada, kuidas see kõik just algas. Miskipärast pole meil sellest kunagi juttu olnud. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui võtsin mikrofoni kaasa ja läksin talt seda küsima. Eno raud jutustas. Kreutzwaldi nimelises raamatukogudes töötades tuli mul lasteraamatuid rohkesti lugeda, lastekirjandust tundma õppida. Ja selle alaga tegeldes tekkis mul niisugune mõte kirjutada raamat mis paneks last mõtlema, paneks ta millegi üle nuputama. Jutt on siin praegu üsna väikesest lapsest, sest esimene, minu esimene raamat nii või naa, millest ma tahan rääkida, on kirjutatud eelkooliealistele. Ja niimoodi hakkasin magi mõtlema selle nii või naa kirjutamise peale. Nähtavasti ta nüüd sellisena. Sellisena ta sulle vist välja tuligi. Aga hakkasin rääkima ikel uput, sinu lapsepõlve roostevaba mõõka on mul ainult paar korda juhus, põgusalt sirvid olnud. Kuidas siis on, kas või raamatu tegelased on pärit kõik neist lapsepõlveaastate ülestähendustest või oled sa osa neist hoopiski siia juurde välja mõelnud? No nii nagu see kirjutamise puhul ikka on. Aga kõik tegelased muidugi mitte otse elust maha kirjutatud ei ole. Võib-olla kõige rohkem elust võetud selles raamatus on märg Jaan ja tema kamba poisid samuti Ellon, aga eriti indiaanlaste kamba, Roltsi poiste puhul on suur osa, see on jäänud fantaasia hooleks. Aga Roltsise otse midagi kedagi konkreetset ees või lihtsalt täitsa välja mõeldud. Küllap temal temas on jooni ühest ja teisest minu selleaegsest klassivennast, aga mingit otsest konkreetset prototüüpi ei ole. Minu meelest sul on selles Rostava mõõgas hästi õnnestunud teises raamatus talu peremees. Oled sa selles raamatus tabanud ta üldse kogu tolleaegset, mõtlen kodanliku võimu viimaste aastate maa miljööd. Ma ise oli neil aastatel karjapoiss niukses taludes ja ausalt öeldes mitu korda olen tagantjärgi on öelnud, et et minu teada ise, sa oled kogu aeg olnud põline linnamees. Et kuskohalt sa selle maaeluga tollal nii suu ja silm silma vastu oled kokku puutunud. Linnamees, ma olen küll põhiliselt olnud, aga mitte päris sajaprotsendiliselt. Nimelt juba seitsmendast eluaastast peale ja vist enam-vähem Neljateistkümnenda 15. eluaastani olin ma igal suvel maal vanaisa talus kus kandis see Viljandimaal Heimtalis praeguse Heimtali sovhoosi territooriumil. Ja eks seal pisemana, mis sai mängitud, suuremana ka tööd tehtud. Ja eks seal sai nähtud ka mitmesuguseid peremeeste tüüpe ja tolleaegset elu mõnevõrra tähele pandud. Väga sageli juhtub nii, et kui kirjanik hakkab kirjutama mitmeköitelist raamatut siis esimene osa või köide õigupoolest kipub teistest võimeti tugevamaks jäänud. Nagu oleks kirjanik suurema osa oma loomingulisest särtsust teid sinna esimesse ära kulutanud. Sinu roostevaba mõõgaga jõuetus minu meelest vastupidi. Teine raamat sõjakirves on välja kaevatud tundub esimesest raamatust isegi sisutihedam ja tervikliku, ma lähen. Jääb tunne, et sul nendest poistest ja oma tegelastest on veel üsna palju varuks. Kas sul ei ole tekkinud niisugust mõtet, et äkki kirjutaksid kolmanda osa või veel rohkemgi neile juurde? Kunagi niisugune mõte oli. Ja oli mõte nimelt kirjutada veel üks osa kahe praegu ilmunud osa vahele. Nimelt üks, üks lugu sellest, kuidas Lemon võltsomavahel üldse sõpradeks said, sest praegu on ju esimese osa lõpus nende sõpradeks hakkamine õieti ainult aima võtab ja kolmandas osas saavad õige hästi läbi. Ühesõnaga üks niisugune kooli lugu, võib-olla sündmustik peaks sel talvel toimuma, siis nende kahe osa vahele, aga praegu siiski kavas ei ole sellega konkreetselt peale hakata ja ma pole ka päris kindel, kas ma üldse seda osa kirjutan. Sellepärast eeskätt tahaks vast ehk ikkagi midagi tänapäeva lastest paberile panna. Aitäh kõige tanulikumad Ena rauale on küll vist meie kõige nooremad lugejad mudilaspere. Eelkõige on kirjalik neile suupäraselt ümber jutustanud rea toredaid rahvajutte, nagu on seda suur toll. Kalevipoeg, kilplased mõnuga on teist küllap igaüks lugenud värsse terasest kavalandsust ja kohtlasest peremehest vanapaganast. Eno Raua koostatud on muinasjutukogumik tark mees taskus. Siia lisaks aga algupäraselt nii või naa kurjad mehikesed imepärane kiikhobu mõrukook taga tipp aga mullu ilmunud sipsik. Kui Kirjanike Liidus vaeti mullust lastekirjandust siis sipsiku kohta ei tekkinud kellelgi kaksipidi arvamust. Õigusega peetakse seda meie mulluse aasta parimaks lasteraamatuks. Aga kas ainult möödunud aasta parimaks? Mulle isiklikult tundub, et sipsik on meie sõjajärgsete aastate parim mudilaste raamat üldse. Kui väljenduda vanamoeliselt, siis sipsikuga teeniseno raud endale lastekirjaniku meistripaberit. Sipsik on imepärane raamat. Ta on niisugune raamat, millest on isegi raske jutustada, nagu on raske sõnades edasi anda hea muusika, ilu, muusikat peab ise kuulama, sipsikut tuleb endal lugeda. Ei pane sugugi imestama, et sipsiku kirjutas Eno raud alles nüüd pärast seda, kui ta oli kirjutanud juba nii palju raamatuid mudilastele. Kui oled läbi lugenud Eno Raua sipsiku ja istud kirjutamise mõttega laua taha siis vaevalt söandad enam lõpuni mõtlemata mõtet või lohisevad ja halli lauset või lohakalt kokku traageldatud süžeed kergekäeliselt paberile panna. Eno Raua juurde tuli mul selle saate asjus veel teinegi kord minna. Läksin küsima, kust ta selle sipsiku õige võttis. Mõtlesin välja, et seal ma olin vaadanud televisioonis seda Buratino, mis lastele hästi meeldis ja tekkis niisugune mõte, et võib-olla ei teeks paha kui meie lastekirjanduses oleks ka üks natuke lähema sünnipäraga mis lastele rõõmu teeks. Ja sipsikut kirjutama hakates oli mul veel teine plaan. Nimelt ma tahtsin, et ta Burantiinoga või mõne tema taolise nukuga võrreldes oleks nagu natukene kuidas seda nüüd väljendada? Et tema ümber oleks natuke rohkem sugust soojust ja ta ei oleks mitte ainult tore ja lõbus, vaid oleks sinna juurde ka veel kuidagi Adamson või südamlikum ja. Ja see on sul kordaneljate läbitel? No kui juba jutt siia läks, nagu mul on kogemusi saaled omaloominguliste taanid suhtes muidu üsna kidakeelne, aga vot need kuulajatel oleks huvita kas sul on nende vähemate õdede-vendade tarbeks veel midagi uut praeguni kuskil küpsemas takitsalast. Jaanuarikuus käisime kunstnik Ants Viidalepp, aga Lapimaal. Elasime seal nädalapäevad tundras metsas laplaste jurta, sõime põdraliha, sõitsime põdrasaanidega ja nii edasi. No sellest me rääkisime televisioonis oma poolteist tunnikest, kui me tagasi tulime. Naabervara kõik kuulajad on televisioon jälginud, võib-olla natuke räägiksid siiski. Lühikese jutuajamise sees nii pikalt ei oska midagi eriti rääkida, kõige huvitavam võib-olla oli just sõit põdrasaanidega, teda tuli meil seal õige mitmel korral teha. Õige mitmesuguste ilmadega ja samuti see elamine Laklastega koos liha praadimine selles juhtas, mis luule elasite aga põdraliha muidugi. Sest me laseme 3000 pealise põdrakarja juures eemal igasugustest asulatest ja küladest. Eks ta ole umbes nii nagu meie loomaliha. Aga seal tule ääres teda mõnikord soolaga mõnikord ilma soolata süües. Igatahes jättis ta küll hästi meeldiva mulje. No küllap siin vist ikka see lapinaisega mõjus parasjagu kaasas. Nähtavasti see ümbrus ja nisugune, romantiline oleka jää ka kaasa, et hästi maitses. Nojaa, noaga, nüüd, nagu ma aru saan, sa tõid sealt siis kaasa uue raamatu teema. Ma tahtsingi hakata rääkima, kas nüüd just päris raamatut saab, aga mingisugusel määral tahaks neid reisimuljeid paberile panna, siiski. Oled sa juba midagi alguses teinud või ei ole, aga plaanis see asi on. Ja muidugi tahaks loota, et liida lõpp, kes sellel samal reisil tegi hästi palju visandeid maalis ja joonistas, tahaks loota, et võib-olla kui must selle raamatu või raamatukese kirjutada tead, saab, et tema sistama illustreeriks. Hiljaaegu ma vaatasin ühte nukufilmi, selle nimi oli väike motoroller ja mulle tuli täieliku üllatusena, et stsenaristina oli sinna tiitlitele kirjutatud Eno raud. Jah, see on minust stsenaarium küll. Möödunud suvel kirjutatud ja mutter alla oli meil vist ka lasteraamatunädala puhul. Kinolinal korraks Filksatamas. Kas seal on midagi veel niisugust kavas kinostuudiole lehel? On kaugemas plaanis kirjutada veel üks nukufilmi stsenaarium aga ma ei tea, kuidas kinostuudio plaanid praegu on, kas ta võib olla tuleval aastal või niimoodi väiksemate teoks. Aga kas see on nüüd väga suur saladus või ei ole seal oma veel päris selge mille seal juttu umbes tuleks? Mul see esialgne plaan või kava on valmis tehtud, seal tuleks juttu ühest poisist, kelle nimi on Jaak ja tema enda meisterdatud robotist. Ma ei mäleta, et ma oleksin sinu sülest midagi täiskasvanutele lugenud. Ja saaled vist üldse ainuke lastekirjanik, kes on just lastele truuks jäänud. Aga kuidas on, kas see on sul nii esialgu või kavatsedki, sa? Kirjutas selle kohta ei oska praegu midagi öelda, eks tulevik näitab seda. Lugejad on seda kindlasti märganud, et paljudel lasteraamatutel on toimetaja kohal sinu nimi. Kas sa võid öelda, kui palju lasteraamatuid on sinu toimetajapliiatsi alt läbi käinud? Umbes? Seda on järsku kaunis raske öelda, aga me võime natukene arvestada. Toimetajana ma olen töötanud umbes seitse aastat ühe toimetaja kohta ette nähtud niisugune keskmine aasta normann umbes 100 poognat, no ütleme siis tuleks 700 poognat kogu selle aja kohta või, või vähem pisut. Ja ütleme, üks keskmine raamat on umbes 10 poognat, see oleks siis vast ehk 70 raamatut. Aga kuna ma olen üsna palju toimetanud ka pildiraamatuid, mille maht on hoopis väiksem siis võiks öelda, et noh, üle 100 raamatu Annika toimetatud See on ikka päris päris tubli ports. Toimetajana, sa näed muidugi paljude autorite viltu lööke käsikirjades ja pead uute raamatute sünni juures nendel autoritel nõu andma ja abiks olema. Kas see toimetaja töö sulle endale ka midagi niisugust kasulikku annab? Päris kindlasti annad, kõigepealt on toimetamine heaks stiili kooli, eks ja teiseks, kuna sa võõraid käsikiri väga tähelepanelikult loed, püüad kogu aeg teraselt näha, kas seal on midagi viltu, kas seal loogika koha pealt midagi ei klapi ja nii edasi. Siis harjud sa oma käsikirja ka sedavõrd tähelepanelikum Altia nõudlikumalt lugema. No kuna paras juhus ahvateksinud põgusal ametisaladuse reetmisele. Kuule kindlasti huvitaks, missuguseid uusi lasteraamatuid lähemal ajal kirjastuselt oodata on. Ma olen praegu puhkusel ja seetõttu võib olla päris Täpselt ei oska vastata sellele ma ei tea, kas raamatukauplustesse on juba jõudnud, Ellen Niidu Pille-Riin ei ole veel olnud, igatahes peaks ta siis kõige lähemal ajal raamatupoodidesse tulema. Siis Asso pillariini kohta võib-olla jah, seal seda märkida, et ta on kindlasti üks kõige ilusama väljanägemisega raamatuid, mis meie raamatuturul üldse on viimaste aastate jooksul ilmunud võib-olla, et et ei olegi nii kirjut ja kaunist lasteraamatut meil senini olemas, kui see. Nii et seda tulevad jääda siis ootama. Arvan küll, nad maksaks ära osta. Nüüd peale selle peaks tulema nüüd varsti müügil esimene raamat uuest sarjast. Maailm ja noorus või nooruse maailm ikka. See esimene raamat selles sarjas on Kaidaari teosed kahes köites. Aga missugust raamatut sa ise toimetasid, enne kui saab? Kus öeldakse, et mina toimetasin ka üht raamatut sellest samast sarjast, nimelt Ungari kirjaniku Masterhaasi hästi põnevat juttu revolutsioonilistest sündmustest Ungaris. Raamat kannab pealkirja paar sammu piirini. Ja, ja kuidas sa arvad, et see võiks lugeja kätte jõuda aasta lõpus? Tavaliselt esitatakse ka kirjutajate ringile küsimus. Missugune raamat on su lemmikraamatuks, siis küsin sinult ka. Ma ei oskakski nimetada niisugust üht raamatut, mille ma kõigi teiste hulgast kuidagi eriliselt välja tõstaksin. Aga lapsepõlves mulle küll niisugune raamat oli olemas, nimelt Lohtingi doktor tuulitel vabankasin tõlkima ühte lasteraamat, et ja mis Austria kirjaniku Felix Saltteni raamat Bambi. Kirjamehed on kõik kanged kalamehed, kes sind ka see mõnus tõbi vaeva. Viimati ma püüdsin kala Karjala matkal aga see on siis kolm aastat tagasi, siis ei olnud ka ammu ammust aega püüdnud. Aga Karjalas oli kalapüüdmine võrdlemisi igav töö selles mõttes, et nakas kole kergesti ja ei olnud seda. Põnev selle asja juures seal, aga mis sa oled õngemees või spinningu meis? Lapsena püüdsin õngega ja täiskasvanuna jala püüdnud õieti üldse. Nii et ikka õiget kala vestlustest ei ola, paistab, kahjusin aitäh tüli tegemise eest ja head puhkust, ühesõnaga, suur tänu. Eno raud on alles noormees. Tema loominguline tee on õigupoolest alles ees. Oma teel on tallaga tald juba tugevasti maas. See annab õigused Alt veel palju oodata ja palju loota. Ja rääkida sina rauast. Ma arvan, et väljendan kõigi noorte lugejate mõtteid. Õeldes. Ootame Sult, Eno raud veel palju ja häid ja lõbusaid lasteraamatuid.