Missugune ta on neile väljarändajate, kolmandale, neljandale põlvele, on ta juba meeles palmide, akratsiate küpresside varjus nelinurksena iga seina poole langeva katusega. Siin ei kasva kask, mille õues ega pole lagendik, kus rukkiväli heljuks. Siin on ööd tintmustad päevad päikesest tulised ja mäed vihmahallid. Siin on teised laulud. Ent kaasa toodi Läänemere kaldalt töö, armastus, oma keel ja viisid. Maad ja paremaid elamistingimusi otsinud eesti talupoegadest väljerend. Hindajad ilmusid Kaukaasia Musta mere rannikule Abhaasiasse Kodori jõe äärde pärast jaanipäeva 100 aastat tagasi. Nad leidsid eest kosutava kliima metsiku looduse läbipääsmatute metsadega ja mitte ruutmeetritki. Niisugust maad, kuhu oleks võinud põldu teha aga siiski tehti, rajati uus kodu. Ja praegu on nii, eest on ka küla kui samanimeline kolhoos õitsev aed. See on kohalik kõnepruuk, mis tulnud teistelt rahvastelt, kes samuti Eston kasse elama asunud. Siin elab nüüd paljude rahvaste sõbralik pere sest on ka varasem nimi oli Estonia kuid väikese muudatuse nime lõbus põhjustanud kenad linalakka tüdrukud kellede nägemine mägede nõlvadel olnud üllatuseks. Praegu on aga kõik sellega harjunud, nii nagu ei imestata kolhoosi hea käekäigu üle keda peetakse rajooni, aga ka Abhaasia parimaks majandiks. Küla peaväljakul kolhoosi kontori uhke hoone ja langenute ausamba juures sain teretuttavaks kahe põlise mägede elaniku. Endiste külakooli õpetajate praeguste pensionäridega Marja Linden Baum ja Artur Hennoga. Siinmail on üsna kodune ringi käia, keeli on teil väga erinevaid ja mitmesuguseid aga eesti keelt ikka kuuleb üsna tihti. Meie peres on eesti keel, meie lapsed oskasid eesti keelt kõik ja me räägime omakeskis ka eesti keelt, vene keelt väga vähe, kodus räägime. Udune seenevihmas on tõrjunud küll kõik need Kaukaasia mäed lähtamatusse kuhugi kaugele ja kui ei teaks, et oled Apyanža mäe jalamil, siis võid küll arvata, et Eestimaal kuigi kadakaid siin teie juures ei ole kolm aastat kuisudele kalage siia tee äärt spondil, aga millegipärast siiski kuivestele Ridalas tähendab kadakakoht ei ole, ei ole tema kohta prooviga külvamad veel ikka natuke soojem. Olgugi et tänane päev on täitsa nagu Eestis on viima bossist. Käisime raatsi põles ükspäev esimene sügise tänavast alles, kui palju siin üldse külalised on, eesti külasid ligidal, kaugases viisist, veid Abhaasias, Alam-Linda, ülemlilla, Sulevi ja Salme, seal on eestlasi rohkem. Meil on ka ikka. Iga aastaga vaatad, väheneb ja väheneb. Noored, kes õppima läks, ära läks. Mis te tahate, meie pisikene eesti küla siit andis kunagi Tartu ülikoolist kuus õppejõudu meie külast päritud. Sellest jätkub küllalt ja siin küla, kes seal väljakul on ka ausammast suurest isamaasõjast osavõtjatele. 40 ESTO on ka eestlased on võidelnud suures isamaasõjas ja põhiliselt muidugi Eesti laskurkorpuse ridades ja paljud loomulikult ei tulnud tagasi. Mina isiklikult käisin isamaasõja kõik läbi, mina ei olnud korpuses aga niimoodi ka paljud teisi mott tänagi, keda me nägime, eeterlikud tema ei olnud ka Eesti korpuses. Paljud jäid muidugi tublismid suurtele sõja rinnetel. Ausamba, mis me tegime, see on ka meie meeste ettevõttel kist tulivad sõjast tagasi. Kõik oli siin uus, ootamatu ja ohtudega seotud, pida esiasukad, 14 peret läbi, elasid liigniiskus ja malaariamägi loomad, hundid, rebased, šaakalid olid veel julged ja käisid otsetare alla. Kuid püsima jäädi. Ja täna, 100 aastat hiljem avati Kodori jõe kaldapealsel oma külakalmistul küla asutajatele eestvedajatele Jaan Kilgile ja Peeter piirile mälestussammas. Selle valmistas oma küla mees kujur Ludwig nuud siin juba sündinud ja kasvanud esiasukate kolmanda põlve esindaja, mis kivist. See ausammas tehtud on? Mina ei oska muidugi arvata, sellepärast ma neid kivisid, siinkandis ei tunne, Kaljo kivistan, tema, tema purustatakse ära, eks väikestest tükkidest ja tema on veel kahte värvi ja sisse pensioneerimine kokku. Ütleb, et vaat alus ma näitan, maalin maalis ära mulle, aga pea selle, sa ise taipa, ese muretseedee, kas sa oskad, no tahaks võinud kõrgemad ja suuremad ja need 100 aastat tagasi, kui need kaks meest siiamaile tulid, panid aluseid eestlaste asundusele teie elule, kus nii, kas oma eluga, olete siinmail rahul, rahul küll, ei sobi mul kuskile mujale minna, mina olen siin sündinud. Isa ema on Eestist pärit. Aga mina olen harjunud siin vanem inimene juba tahab soojemad maad ja soe, see sobib. Üle aastaga saame ja seeläbi on siin palju võõras rahvas juba läbi nende pidudel käime ja nemad meepidudel ja nii edasi. Ma ei orkestrimängija puhkpillimängija kuskil Ülase külas, seda ei ole, ainult Eesti külades oli orkester, ennem oli Sibonitsiski all kestel seal venekeelse sõna, no saad aru, seal ma mängisin viiuli peal alti osa ja seal ma õppisin AB ja siis 27.-st aastast näidime pasunakooris. Siin elu on niisugune, et kui keegi natukene midagi teed sil saab kaks, kaks põllusaaki aastas ja ka kolm k kolm kolm ka saame. Ja maa on siin ja kliima on hea. Miks, miks mitte siin elada? Ja juubelipidustused on alanud, külatänavad on pidulisi täis. Peo kõned on juba veetud, kultuurimaja, lippude ja vanikute kirju saal jääb selja taha. Ja kõik see, tere külalistega ligidalt ja kaugelt läheb Estonka pasunakoori järel üles mägedesse, kus kenal väljal pähklipuude vilus on katusealune pikkade laudadega kaetud kõikvõimalike lõunama roogadega veinidega Chadciaga kolhoosi esimees, Estantka külas sündinud ja kasvanud mitmed kõrgkoolid läbi teinud grusiin lane Anson Chitaja annab iseloomustuse tänasele juubelile. Väike tutvustus tänasele eestanca kolhoosile ajendil on 234 liiget. 70 protsenti sissetulekust saadakse tubaka ja teekasvatusest. Tänaseks on aastal Daniel juba täidetud. Jõudsalt areneb loomakasvatus, kolhoosil on Abhaasia parim piimakari. Puu- ja juurviljakasvatus on Kodori jõe ääres saja-aastase kogemusega. Põhitööd on mehhaniseeritud ja siin tehakse kõige vähem käsitsi tööd võrreldes Abhaasia teiste majanditeks. Näiteks teekoristus on täielikult mehhaniseeritud. Teeistandused on kui iluaiad palliks pügatud põõsastega. Üks teekoristuskombain teeb ära viie 60 inimese töö. Kõrgema sordi teelehti saadakse 12 tonni hektarilt. On seda palju või vähe? Mulle öeldi, et kõvasti üle rajooni keskmise. Tähtsaim pidavat olema, et teelehed lähevad kõrgemasse sort. Kogu tee juttu ajasin mäenõlval teeistanduses. Siinses süvis. Päevas aga minule täiesti Eestimaa suves. Teie mehed olete siis nüüd tee kombaini pealt ta meiega ja kaua aega. No Eestimaal niisugust kombaini muidugi ei tunta, ma tean, et Ernst Raudja Robert kalla töid on autasustatud ka tööpunalipu ordeniga ja ühesõnaga olete väga tugeva töömehed siin. Kaua te tööd teete päeva jooksul? Mitu tundi, kas teil ikka läheb hommikul varavalges teatu hiljani välja, nii kui on soe, siis ruttu kasvab. Sest me katsume ikka vara välja tulla ja õhta hiljeni edele Kuu aega, nii peab ootama, ta mõnikord ei kasva vääga ruttu. Küll sui võtanavat, augustikuus oli küll, te lõikate ju mitu korda, eks ole, võtate teie lehte seitse, seitsmes kord praegu lõikame L1 korral lõikame plaanibazemi täis üle plaaniewa üle plaani on vaja anda ka. Millal siis esimene lõikusele järgmisel aastal on? Maikuus juba maikuus juba jälle hakkame lõikama meloni, kus skeptarid? Jaa, jaa, nutuga korraga tuleb esile. Aga pärast me jääme nagu Kalveeriga, jah, siin lõikame pillimast. Need pimedast pimedani tuleb, ei tohi kraami raisku lasta ja plaan on hea. Kas seesama teeleht, mida teie, kui nüüd kombainiga korjata, kas see kõlbab kohe näiteks? Tassi panna ja sapiteed ei kõlba löövatama, ära äramat, niukene hea toas, kond, keedad väge, jaan jõua saalile, ei võtagi vabrikust, meie võtame kodu, kuivatan ära, vilus peab kuivatama, keeda meie väga ja on väga kasulik on. Andke mulle ka üks peotäis kaasa, siis ma eestimaal kuivatan ära ja siis proovin kasutada, kel meie anname musta kruusateed ja on vaja võtta noored ladvad mullad, ladvad, kõlbab riigivanem jalad kolm lehte, ülemine otsa ja kõige parem on, kui palju on siin lehti, nendest ei saa midagi. No see läheb ka, läheb teine teine sortima kuivatada kaks päeva vilus, ta närtsib ära ja siis võtta, läbi lihamasina lasta. Ja räega jääd, niukene, kui keedad on palju paremini poest osta. Kas paik teile nüüd meeldib? Ei meeldi mulle käia, ega ta siit ära sõita ei taha vist üldse? Siin on väga hea sooja, meil paha ei ole, mina olen siin sündinud ja minu isa vanaisa tuli noorelt hobuste peale, siia meeldib neile silma. Teie elate praegu bowlina jorss ja Voldemoriors peatänava ääres ja nii on peade nõo, õieti teie eluase, on see kogu aeg olnud? Jah, meile anti sinuga kohe ühendust, maatüki, kui meie läksime seal 34. aastal neljandal aktsiisi peale ka koos mina sõitsin just siia kevade. Tema oli Leningradis parteikoest, lõpetas selle ära, tuli siia. Te olete ise siin sündinud ja kasvanud ja siin sündinud. Tema sündinud Linda külas, aga ta oli siin. Kasvades muidugi sellepärast ma jäin vaese lapseks, õde, vanem õde oli siin mehel 16 aastasel asson komsomoli. Olin siin esimene kolhoosi organiseerija 30. aastal õieti 30. aasta alla uue aasta alla 29. aasta lõpul. Külanõukogu peale üks kolhoos nõndanimetatud komsomoli nime all, kolhoos, kim, venekeelse ütelda kommunis stiitses kindel Molodjoz. Selle alal sähmil külanõukogu peale üks esimene kolhoos Abhaasias. Pia luuaasta on, muidugi, hakkasime kohe ühiselt tööle. Esimesed vaod anti mulle künda, säigenda, kolhoosi algusel veetud esialgul olivad eestlased mitte rohkem kui 25 protsenti. Suuremal teol tulid noorühingute liikmed oma perekondadega. No ja siis vaesem kiht perekonda siia. Keskmisi oli ka, kuid muidugi teada oli niisugune, kes ei olnud selle pooldajad, kolhooli, Pollide, need olijad siis viimased sissetulijad 35. aastal tol korral mina olin juba koolist tagasi, tulin uuesti kolhoosid, tulin kolhoosiperemehe juurde, ütlesin, anna mulle paar hobusid bluu kääki, hakkan hobuste hobuste peale tööle. Ja nii ma tantsisin seda hobuste järel kaheksateistkümnendat aastat. Kokkuvõttes seda 18. aastaga neli korda käin maakera jala, rind. Jalad on mul kani nõrgad juba all oma vanaduspõlves ka. 70 esimene aasta on mul juba turjal. Mis tööd te mõlemad olete? Aga mina olin põllul brigaadas, töötasin tubaka peal, seal, mis ette tuli tubakatoodete tunnet sügise juba nagu saab tubakas ära võetud, siis on vaja enne biendrade ringi kaevata. Ära nad annab, kõik seal see rohi ja mis on olemas ja siis hakatakse, tähendab, pannakse ennast sõnnikut peale kõiki ja hakatakse tallistukud kasvatama. Umbes veebruarikuu seas tehakse maha. Ja siis teda kasvatatakse peenrast välja istutakse juba, kui on õhk soe aprillis, aprillis, aprillis juba miljon, õhk soe, on peaaegu et aasta ringi andnud aasta ringi, nii ta ongi ja kõik see käis käsitsi. See nüüd muidugi traktorid ja kõik need on muidugi mehhaniseeritud. Täna, ma käisin tee põldu vaatamas, kui tee koristamine käis, oli korjasivatena kombainidega ja korjati käsitsi-käsitsi, oli ennekõike orjas. Tuline õhtu murdsime. Õhtuti üritasime kella 12-ni kella üheni kääni sisse, hommikul aeti meid säilijale, läksime sait korjama, karistused said, muist tubakas, lehed jäid maha, me ei jõudnud ära õhtuni üritada. Siis tulime, korjas oleks kella 12 kella üheni täitvale, seal. Andsin ära ja siis tulime. Üritasime juba õhtu. Tubakatee on väga kinni teiegi palju tööd, aga nüüd on ta rohkem mehhaniseeritud saigial naised enam ei käi. Jah, seal jana selle tee põllu peal olid puha mehed, kõik traktori peal ja kombainid ja seal võis organiseerida seda tööalal ka tubaka teise siiamaale ei ole teda veel mehhaniseeritud. Ja ometi annab tubakas kõige suurema sissetuleku. Proovivad ise, jäneselehe nõelutamine määrati kodu, näiteks. Need teie tubakas pidi väga hea tubakas olema, see tuleks siis meile, on väga väärtuslik, on rooste läinud. Ükshaaval peab nende ajalehte siis kajama. Vars, ataki, Athlon taga juba silm. Sill pannakse nörsi, Otsoniskine spagaat küljest ei ole ja siis on ta teie meetri pikkune ja siis võtad ja hakkad, aga ma pean üritama ilusti pakkidesse pandud pedede pihku jäelased. Keerasime jutule uue külje. Siin olete harjunud ka teiste rahvaste kommetega ja ja naabriti erinevalt. Meie eestlased on ka kõik erasekretär teise rahvaga poisid on võtnud teised naised pikad, teistele mehele läinud. Nii et kui ütelda, meie külast, on siin üks. Kolm nooremat paaria on, kes on eestlast tihti läinud. Aga muidu on kõik segatud noortel. Veelgi on ka poeg, pojal on teise rahvusest naine teised kombed ja muidugi tähendab väga tubli naine minias või midagi paha ütelda. Vasakult on armeenlased ja nõnda edasi, ümberringi on rahvakogu, see, nii et mina kohalise keelisi kaheksa keeldurskem. Mis veelgi lähedasemad väidiooscan türgi keeld, salaeed, Antons täident, töine eine. Šarlav, kuidas inimestega ikka läbi saatkuselt moodidu. No vot, nii palju on ma juba lapsest saadik, astasin üles nende vahel ja õppisin merre, lapsed õpivad, omandavad keelt väga kergesti, vanas eas muidugi ei omanda nii ja lapsed mängivad ühes koolis käivad niimoodi omandavad keelt väga. Emilie ja Villem küll uut, see on siis nüüd ei aed. Ja selles aias võib leida üsna palju niisuguseid vilju praegu sügisel, millest küll Eestimaa võib ainult unistada ainult aerosool. Mis ametit te pidanud olete siin Estanca kolhoosis? Mina näituseks olen töötanud farmis väga palju ida ega isegi Heavad, mis olin üksteistkümnenda aastat ja siis ennem olin seda, aga muidu ma olen tee peal töötanud Tiit korjasin. Ja siis olin siin Rihadesse niimoodi, harilikult töötandakigi rohkem farmide peal. Ja teie põllutööde peal olen lüli varem olnud, aga selles saarel toll organud Kalhoosis väga paljud ajad, revisjonikoondise esimees, see oli väga närviline töö, ma arvan, et ta tegi kolhoosile kasu kolhoosi eluga, võtnud iidsel ajal täitsa rahul olla, mina mäletan, alguses sai, tekkis endal koosid olnud ja kõik seda kolhoosielu teadnud. Väga suured raskused, oleme ära elanud. Noh, niisugust elu selle poolest, et teenistus on hea Kalhoosid, ei ole meil olnud. Nende palk ja vägede sissetulekud on abikaasa toonud ka ülemnõukogu saadik. Käes, ja ma olin siis farmis niigi kinni, nii et ega palju saanudki kuskil käia. Nüüd on kergel tuuakse toidud kõik kätte ja, ja söödavad, annavad ette, lähevad ära, aga me tegime sellel palju seda maad oleks rohkem kui kaks hektarid olid maad ja kõik me kahekesi selle. Kõik see said maha teha, kõrvitsad ja, ja maisiga, kõik, kõik said maha teha enda abiga, kõik sai sellel rohkem need loomad ära sõidetud ja mõtlesin, et oleks nüüd nii kerge töödelda, oleks veel võinud töötada, aga siis oli ikka väga raske kõik see endal vedamised kohale panemised ja kõik oli veidi kehv. Karaski oli siis töötada. Kui raskeks te sea siin kasvatate? Ega meil siin niisurisi, kui pole, siis ka Eestis on. No ühesõnaga, avalike peale 100 kilojõud Kõrgendi oli kaanel, kui kaua te kasvatate siis pool aastat kauem aastas, korra anti neid ära, ülejäänud oli nii, et niipalju kui võimalust olid, siis Mil müüdi põrsaid, siin on kangesti see põrsa ostmine inimesed ja siis pidudele igale poolevad niukseid, kuu ajasid põrsad, need lähevad ära. Aga siis, mis juba, aga äkki siis selle kolhoosi jaoks neetis jäivad juba jälle järgmise aasta. Ütlesin, et nähtavasti ikka loomi armastatakse, sellepärast et kui praegugi kasvõi mööda maanteed sõita või mööda külatänavat käia, siis ikka mõni põrsas või siga ikka kusagilt üle tee jookseb vabalt mullikad ja vasikad, need on tavaline nähtus. Aga tegelikult kolhoos saab oma sissetuleku ju tubakast tubaka CD-d, kuidas siis üldse eestlane on ära õppinud tubakakasvatuse teekasvatuse? Türklased, tegelikult siin tubakas, mina mäletan, mina olen isegi selle mäekülg. Ja siis türklased rentisid eestlaste käest seda maad ja tegi uduvaks peale esimese ilmasõja hakkasin tubakategevust peale, sellepärast et puuvili väljaviimist ei olnud ja puuviljast tulu ei olnud, siis hakkasid eelsed kadubakas tegema, sedasama tubakat kasvatanud, son tubakat kasvatanud ja praegu sina gurmat on. Vaat siin kui, kui vaadata nüüd sina pole seal, vaid need põhilised asjad. Feichoa üks tsitrus, maasika maitsega marjad kasvavad otsas, sisaldas samal ajal valmisse mari kui Rinidki pead, sissetulek on Velmandani ja siin on, siin on pirnid, siin on õunad. Siin viigipuu, siin on loorbereid, sinul granaatõunad, sinulik mess. Ja siin on siis nede illufadon jäänuustik, sauna nuustik, seega saab kasu ka puu otsas nagu kurkada nahale kliki pärast sinna peale minna, seal on see saunakopp, kasvab puuete sibulad, suured niuksed, suured suured niuksed. No teil on elada siin rääkida. Nii et te olete ikka rahul, täitsa rahul? No te olete siin sündinud ja kasvanud, eks ole, mina olen siin, mina jälle nina, olen Stavropoli Kreist tulivad minu vanaema ja vanaisa tulid, vanaisa suri kohe malaariasse ära, siin vanaema kasvatas oma viis poega ja kaks tütart ülesse. Ja siis mina olen nüüd järeltulija pojast ja meie pere oli laste poolest väga rikas. Meid oli 10, jõmpsikaid oli meil seitse venda ja kolm õde, olivad. Kaks vend lasevad sõjas surma, muidu me kahekesi järele. Jah, nad on nii kallid, et jumalaid Eike tuli täna ja lubas neile jääda ida. Kui tütretütar saab siis koolivaheaeg, et siis tuleb ehk järgi ja kui ei saa, siis papa läheb viima poissi ära. Mina olen oma tütrepojale paparjevad, nimetame vabaks. Ja mina paabu siin nendel ei ole siis jälle pabulia. Vanema tütre mees on meil siit maalane väga tore pere, kaks noortest kasvavad, vanem on juba 16 aastane norm, 14 toredad poisid, väga salavoolikud ja hakkajaid väga Anderikel. Nojah, ei olnud väga rahul oma eluga, erinevate rahvaste lapsed pididki andekad olema. Võib-olla, eks iga vanematele omad lapsed on alati ilusad ja kõige paremad paistavad olema. Nõnda on igalühel, eks nad on meil ka niimoodi. Teil hakkab pidu juba peale, sest lapsed koos Lükkasime jugapuumarjad pingilt eemale ja võtsime nüüd siin vana Eston Kallase maja esisel istet. Martin Rosen, kroon teile tuli praegusest Telegram. Ps Ma Empussidelia vas Victorkarhin, no ja kui lähemalt, kes ta siis tegelikult on tegelikult andasid küla elanik, muidugi, venelane, teie õpilane, minu õpilane, Lion õppisid kõigi eestlased ja teised rahvused, kes siin elavad, oli üks parematest õpilastest. Teie olete siin Kaukaasias sündinud, valan Kaukaasias sündinud, üles kasvanud, sinul on hariduse saanud. Juhtusin kooli õpetajaameti peale siia Stankasse tuli eesti keelt õpetama hakata. Mul paremat haridust ei olnud eesti keelealal kui ainult selle, mis sain külakoolis ja ema käest ema käest muidugi sain keelelisena teadmise, aga grammatilised teadmised, ma sain oma koelmutel August Martinil silla eest suri ja tuli mul siis täiendada. Nüüd kui eesti keeleõppus uuesti sisse viidi, aitas muidugi see, et kõik klassid nii palju, kui neid oli eestlastele eesti keele tunnid grusiini keele asemel, teised rahvused õppisid grusiini keelt nendes tundides eestlased eesti keelt. Et kõik klassid hakkasid aabitsast pihta, sellepärast teistsugust võimalust ei olnud. No ja siis ma ühes sellega jõudsin ikka järgi kaasa loomade keeleteadmiste täiendusega aga siinmail räägitaksegi vist üldse palju keeli. Tsaariaeg oli siin rahvusvaheline keel Kaukaasias türgi keel, türgi keelt ja peaaegu kõik rahvused. Põhjus oli ka selles, et siin oli tihtipeale ikka türgi valitsus. Maa oli türklaste all, sellega türklasi elas ka siin, eestlased kesin, õppisid türgi keele selle tõttu ära ja õigesti ütelda türgi keelega. Kui türgi keelt mõistad, siis võib üle poole nõukogude liidus ehitusest Kesk-Aasia rahvad saavad kõik türgi keelest aru. Vene keel oli muidugi türgi keele kõrval enne ka maksustamist valitsusasutusse tuli minnes tuli ikkagi vene keelega rääkida, koolistide vene keelt õppida ja nõukogude valitsusaeg siin juba tahes-tahtmata läksime, vene keel, vene keel on ikkagi meil riigikeel ja seda peab igaüks teadma. Enamvähem nõiakülas on ka kõik, asjaajamine on praegu vene keeles isegi perekonnapidudel või sündmustel nagu matused, hauakõned ja niuksed asjad, kõik vene keeles rääkida, sellepärast publik on nii kirju. Et kui räägid eesti keeles, ma ei saa midagi aru ja nii edasi. Isegi kirjasõnas on läbi läinud seep, teie kui lätlane olete õpetanud, sellest on ka eesti keelt yle. Seda küll. Tänava ääres on majad ja kohe nende kõrval alati ka aiad kuid niisugust aeda siinmail näen ma esmakordselt Artur pihlakas. Muidugi kirjeldada seda on üpris mõttetu, kuid vast ehk nii palju mitu sorti näiteks õunapuid til ainult on, minu aias kasvab üle 20 tordi, igasugusi, õunapuid talgudelt ma ei teadnud. Nimelt missugune sort kõige paremini kasvavad meie niisketes tingimustes. Sest need on kõik prantsuse itaalia-ameerika õunasordid. Seal on kliima Volga kuivem kui meil siin Abhaasias. Seetõttu ma pidin proovima ja pärast välja valima need sordid, mis paremini meil kohalikus oludes kasvavad. Nähtavasti asi ei ole mitte ainult sordis. Eks te siin poogite ja keldrite muidki katseid kindlasti siin on puudutatud püsti nagu inimesed räägivad inimese kombel. Siin näete, näete, on terve rida puid mul viltu ja 45 kraadise nurga sisse ladvad on istutatud põhja poole sees oksad painutatakse lõuna poole ja ühesõnaga aetakse kõik segamini. See nimetatakse Prantsusmaa süsteem, trapo marssand, väga varad hakkab kandma ja annab iga aasta väga hea saagi. Õunad on ka suurem kui mehe rusikas. Kindlasti see oleneb kõik ära selle istikust, mille peale on õun pungatud või poogitud. No need on õunad, kutil kasvab siin palju muudki. No peaasjalikult limonid või sidrunid. Noh, nendega on vähem tööd kui õuntega. See maa ja see kliima kasvatab ja kasvatab hästi, ainult tööd on vaja teha yle igas ilmas midagi, isegi seen lõunas ei kasva. Kõik nõuab tööd, hoolt ja teadmasi. Kogu aeg olen minu töö on pseudoaiandusega kolhoosilt põhjalikult. Ma olin 10 aastat aianduse brigadir. Me kasvatasime noori puuviljaistikuid, peamiselt sidruni, Villesi, mandariini, see sidruneid ja nõnda edasi. Puu Viljandis on siinmail ju alati au sees olnud, juba esimesed eestlased, kes siia tulid, hakkasid kohe puid kasvatama. Jah, sellega on kogu aja nii palju, kui mina tean meie külas samuti ka täiesti eesti külades tegelenud kõvasti aiandusega. Ja meie puuvili on Suhhumi turul. Siinmail olete te ainus Abhaasia teeneline põllumajandustöötaja küllap vist ikkagi puuviljade kasvatamise eest. Meie puu kuuel kolhoosil on alati olnud eelrindlik ja väga palju käis meil delegatsiooni väljamaalt. Te olete siin sündinud ja teie vanemad ka juba siin sündinud või on siin sündinud. Ema on pärit Eestist. Ema oli mul kooliõpetaja, isa oli tugev mees, külalt kõige tugevam mees. Mina nagu näete, olen kleenuke, olen läinud emasse, kunagi oli siin palju peresid, justkui rohkem. Viimasel ajal on vähemaks jäänud, noored sõidavad kõik Eesti. Nii on minu lastega, nii on ka naabrite lastega meie vanaemad, elame siin rahulikult soojas palmide all käime eeskätt laste juures, kõlas ja arvame, et niisugune eluviis on kõigi ette. Te ei arva, et võib-olla veel parem oleks, kui lapsed ka siin oleks? Ei arva, Eesti on ikka meile kõige ligem südamele, meie esivanemad on tulnud Eestilt. Mina väga pean lugu oma esivanemate sünnipaigast ja alati rõõmuga leinaneezki ja ootan alati seda päeva, millal võin jälle külastada.