Pere on laupäev väga ümmarguse kuulda laevaga null üheksa null üheksa null kuus ja eetris on selle hooaja esimene kultuuriga ja täna saates. Täpselt 10 aastat tagasi kirjutas üks tööliskirjanik Ameerikas järgmised read. Kaklusklubi esimene reegel on, kaklusklubist ei räägita. Kaklusklubi teine reegel on. Kaklusklubist ei räägita. Meie räägime. Reegleid rikuvad kirjanik Sass Henno ja filmi kraator Elen Lotman. Meeldetuletuse, et oleks aeg taas kaklusklubi teemaks võtta, andis selle suve Eesti Ekspress linastuselt ilmunud kaklusklubiraamat veel saates. Ka õppejõud Andreas vee rikub reegleid ja mõtleb rahast. Ja küsib, miks õigupoolest omad peaksid investeerima. Tartu Ülikooli doktorant Jaak Tomberg elab Tartus ja sattus elukohaliste ise pärasuste tõttu eklektika festivalile. Mis asi on eklektika ja kas see on eelkõige subkultuuride laulupidu, seda kuuleta tänase kultuurikaja lõpus. Mina olen kultuuriga ja toimetaja Esta Katri. Kui kirjanik Chuck palaks njuk 10 aastat tagasi oma novellile kaklusklubi nimeks pani ei näidanud ükski märk, et kolme aasta pärast räägib sellest kogu maailm. Ilmselt oleks sellest Anda ground kultuuri kuuluvast ost ka kunagi kultuurifenomeni saanud, kui režissöör David Fincher'i poleks sellest filmi teinud. Peaosades Edward Don ja präpit. Sel suvel ilmus viimaks raamat Tiina randuse tõlkes ka eesti keeles. Kaklusklubi ehk Faid Klaad. Ainult kultusteos või üks mõjuvamaid filme, mida Hollywoodi unelmatevabrik on suutnud toota. Tegemist on 90.-te ühiskonna ja kultuuripildiessentsiga. See on kokkuvõte 90.-te maailmatajust kustuva appi kultuuri saabumisest, anarhiasse globaalselt majandusest ja purustavast vabanemisest. Tänaseks on Faik laabi katsest lääne kultuuri mõtteviisi koduse nitroglütseriini ka õhku lasta möödas seitse aastat ning sel suvel raamatut taas üle lugedes tekkis mul kuri kahtlus, et plahvatust ei ole kunagi toimunudki. Tarbimisühiskonna tugisammast ümber mässitud kodune dünamiit lõi küll krohvikihti võrasid, kuid jättis vundamendi paika. Või ma siiski eksin? Muutis kaklusklubi kellegi jaoks midagi. Küsime kirjaniks Aciennalt. Kaklusklubi loeb Tambet Tuisk. Seitse minutit. Ma olen Parker Morris peedingu katusel. Ja mul on Tyleri relvatoru suus. Lauad ja kaustaga pidi arvutid langevad meteooride hoonet ümbritseva rahvamassi peale. Katkistest akendest tõuseb suitsu ning kolme kvartali kaugusel jälgib purustusmeeskond kella. Mina tean, et relv, anarhia ja plahvatus on tegelikult Marla Singeri pärast. Kuus minutit. Meil on selline kolmnurk. Mina tahan Tylerit. Tyler tahab Marlat. Marla tahab mind. Mina ei taha Marlot ning Tyleri taha mind segama. Enam mitte. Asi pole armastuses ja hoolitsemises. Asi on peremehe tundes Jomandis. Ilma Marlata poleks Tyler midagi. Viis minutit. Võib olla meist saabki legend, võib-olla mitte. Ei ütlen ma, oota, mis oleks Jeesusest saanud, kui keegi poleks evangeeliumi kirjutanud? Neli minutit. Ma lükkan relvatorukeelega põske ja ütlen, et kui sa tahad legendiks saada Tyler siis ma teen sind legendiks. Ma olen seda algusest peale pealt näinud. Mäletan kõike. Kolm minutit. Ma arvan, et mulle kõige südamelähedasema tõlgenduse kohaselt räägib Faitkläbi lugu ühest meeste põlvkonnast yks põlvkonna inimestest Ameerikas. Põlvkond, kellel ei ole oma võitlust käes, ei ole üle elanud suurt depressiooni 20.-te lõpus kolmekümnendatel, kellel ei ole olnud maailmasõda, kellel ei ole olnud oma võitlust kõik nende võitlus, on see võõras võitlus, nemad anduse, Vietnami sõjapõlvkond. Ja siis need on mehed, see on generatsioon, kes näeb tõenäoliselt, et neil on vajadus millegi püsivama järele kui see, mille nimel nad lihtsalt on õppinud töötama karjääri ühiskonnas. Ma arvan, et see on see Eestikeelne tõlge ilmus sellel suvel ja see on siis 10 aastat originaali ilmumisest, kas aastal 2006 kirjutatud vaid klapp oleks samasugune. Selle üle on arutatud autori internetifoorumites hästi palju ja on spekuleeritud teema üle, et kas üheksa 11 oleks mõjutanud selle raamatu käekäiku või oleks mõjutanud selle raamatu valmimist, kui see oleks juhtunud enne kui autoril see idee tekkis. Ma ennustamisega ei saa tegeleda lihtsalt millegipärast arvan, et Hollywood praegu ei saaks teha näiteks sellise lõpuga filmi, kus terved finantskeskus kollapsid sõna otseses mõttes. Ma kardan, et see on praegu selline situatsioon Ühendriikides. Kultuurilises teadvuses on David Fincher'i film ja tšaktolas njuki raamat teatud mõttes kokku sulanud. Üheks teoseks on need sinu jaoks ka üks teos. Kui läheda puht sisuliselt läheneda läbi selle, millest see lugu meile räägib või milleks on kirjutatud siis seal on, loomulikult, see on nagu üks eesmärk, see on üks mõte aga mina isiklikult alati too näiteid tšakiste tema loomingust, siis ma mainin seda filmi sellepärast, et filmid jäävad kõik soni blockwasterid. Brad Pitt ja Edward Norton ja film on see, millega ma saan luua seoseid, kui ma ütlen, et see on üks osa, kaasaegne kirjanik, ta on kirjutanud veel need ja need, need asjad, need noored, näiteks, kelle poole ma pöördun, pruugi seda teada. Et see film on lihtsalt selline meie kõigi ühisosa, seda filmi Nad peavad kõik seda filmi on keegi kunagi näinud teeveegolmest või Coca-Cola Plazas või kus iganes, et see film on selles mõttes hea näide, et see film on teinud tšakile ja tema kirjanikukarjäärile ja kogu sellele mõttemaailmale, mida tema ja selline autori põlvkond kannab väga suure teene. Ja see on nagu tõeline õnn, et hästi hea eestlasena On sellel eestikeelsel tõlkele, et kui Chuck kirjutas originaal Faikla abikäsikirja 96. aastal, siis alles 2004 kirjutas ta juurde Rimegi lühe eestlasena. Räägib sellest loost, kuidas see raamat on arenenud, kuidas see lugu on üle maailma tuntuks saanud, et kuidas sellest, kui kriitikud ütlesid, et seal liiga jõhker lugu jäi, et see ei ole ikka loogiline ja noh, tegid seda igatpidi maha ja kui see käsikiri müüdi maha 5000 dollari eest, mis on selline viisakas äraütlemistasu Ameerikas, et noh, et see on selline hästi, selline südamlik ülevaade sellest, kuidas see film on muutnud kogu seda situatsiooni, et kuidas film on muutunud nagu tuhandete tuhandete inimeste mõttemaailma teenelist raamat seda poleks suutnud, lihtsalt mis tegeleja seksmajandust. Vaidgab on 90.-te kukute, kas need üheksakümnendad, millest FayPkleb, lähtub, kas need kestavad siiamaani? Kas lõpuks ometi ilmunud eestikeelne tõlge on õigeaegne või on ta tegelikult ikkagi hiljaks jäänud? See eestikeelne tõlge siis ta nagu meil praegu olemas on, see on tõeline kingitus, ma arvan, eestlastele selles mõttes, et igasugune tekst, igasugune raamat, eesti keeles, igasugune tõlge, eestikeelne, see peaks olema meile tõeline kompliment ja ma arvan, et see nii heas tõlkes nüüd olemas on, et see tõesti on. Aga, ja see teema ja need üheksakümnendad ja need probleemid mingil määral kindlasti jätkuvad, see sajandivahetus ei ole selles suhtes midagi muutnud. Et kogu see vundament, millel see probleemistik rajaneb, on ju ikkagi seotud selle metsik üle tarbimisega metsiku amokijooksuga mingi pseudokarjääri nimel, et väärtustega, mis tegelikult ei ole väärtused ja mille üle raamatukogu aeg, iroonitsebki praktiliselt igas peatükis. Aga võib-olla lihtsalt see, et tagasi on tulnud Ameerika Ühendriikide inimestele mingisugune tunne, et neil nüüd lõpuks on oma võitlus tänu Bushi administratsioonile ja sellisele hirmu külvavale, propagandale terrorismi ees. Et võib-olla need inimesed ei ole enam praegu nii üksi, kui nad endale kuskile auto külgede peale Ameerika lippe kleebivad ja mütsikest külge, et äkki selline fanaatiline patriotism kuidagi nagu kompenseeriks seda tühimikku, mis üheksakümnendatel võis olla. Vaikla võiks olla raamatupoes riiulil kuhu on kinnitatud silt kultusromaanid mis teeb ühest romaanist kultusromaani. Mister Faid Klaabist kultusromaani selleks ei, selleks ei pea isegi küüniline olema, et öelda, et kindlasti see on see film Brad Pitti Edward nartoniga, sellepärast et see mastaap, kus Lewis enne filmi ja mis hakkas saama pärast filmi astmes 10 suurem viimase kasuks. Selles mõttes, et Faid klappi ainus tunnustus on see romaani preemia, mis ta Oregonist sai aasta pärast ilmumist, kui ma ei eksi, võin eksida ka ühest auhinnatud osariigi romaanist. Nagu ülemaailmset tuntust oodata oleks absurdne, ilma selleta, kui ei oleks Hollywoodi produtsendid üles leidnud seda teemat ja sellest filmi teinud. Tõenäoliselt seda toetab ikka tugevalt see filmilugu. Aga, ja no sisuline külg, et see räägib üle ootuste teravmeelselt väga päevade ajalisest ja olulisest asjast, diaportreteerib seda Ühendriikide ühiskonda üldse seda eesmärgitut, mõttemaailma, kus eesmärk pole enam järglasi saada ja kus eesmärk pole enam kodu luua, vaid kus eesmärk on lihtsalt karjääri teha ja hästi elada ja nende kodu hästi sisustada. Sa ostad mööblit. Sa ütled endale, et see on viimane diivan, milles oma elus ostad. Soostad diivani ära ja oled paar aastat rahul, et ükskõik, mis ka valesti lähed, diivani asi on mul korras. Siis õige serviis, siis täiuslik voodi, siis kardinad vait. Siis oled sa oma kaunis pesas lõksus ning asjad, mis varem olid sinu omad omavad nüüd sind. Paljud on öelnud, et kui eesti kirjanikest otsida kedagi, keda on Chuck prahniku mõjutanud siis oled see sina. Oled või? Kindlasti olen, kindlasti olen loomulikult kui ma kunagi keskkooli ajal seal vist üheteistkümnendas klassis seda filmi kinos nägin. Minu esimene reaktsioon oli see, et ma tellisin kõik tema seni ilmunud romaanid. Järelikult ikkagi puudutas järelikult see vaatenurk ja tema teksti tehnika ka, ja tema võrdlemisi omanäoline stiil, mida Eestis pole varem pole avastanud, vähemalt et see lihtsalt mind ei suutnud puudutamata küll jätta ja ma olen ikka väga palju õppinud temalt, ma arvan tšakile sellised omased meetodid, need on tegelikult ürgsed, aga ta on viinud nad kuidagi minimalismi, nii et ma arvan, et need tema lause ja lõigu seaduspärasused on, millele ta üles ehitab kogu teksti, rütmi, kordused, siis lõigu rütmide vaheldumine ühe teema juurde tagasi hüppamine, mingisugustele, märgilistele nähtustele erineva nurga alt lähenemine ja selline lühilauseline tasandite juurde põimumine või põikkimine lõikude lõpus. Et see on selline lihtsalt nagu selline teravmeelne, satiiriline ja samas lugemise tempot tõstev meetod. Mis on sinu jaoks Faid klubi sõnum? Mul on kuidagi väga sügava mulje jätnud see, see armastuslugu, mis seal kõigi kõigi nende sinna ümber ehitatud sündmuste taustal jookseb, sellepärast et tegelikult mingil tasandil on see omakorda lugu ühest mehest, kes kolmekümnendates eluaastates on ikka veel liiga arget võtta mingisugust suuremat vastutust oma elu eest. Ja ta ei julge seda endale teadvustada. Sellest ka kõik see, kogu see alter ego tekkimine ja kogu see skisofreenia, mis lihtsalt vastandub sellele, kes ta tegelikult olla tahaks, kui ei oleks neid seatud raame, kui ei oleks neid sotsiaalseid ootusi. Igaüks teab, et need ei ole mingid ootused, nüüd on meil pea sees, et me peame vastama mingisugusele mudelile. Kuidas armastuslugu areneb ja kust ta kuulmine veerub, lõpuks kui peategelane ütleb, et jah, et me saime tuttavaks lihtsalt väga halval ajal mõelus. Niitutusingi mammarlaga. Tegelikult see on ju kõigest ühe mehe hirm, mis sunnib teda muutma terve maailmakorda. Kas vaid kla Bon suhtumis tarbimisse kuidagimoodi suutnud mõjutada või on see ikkagi ainult fiktsioon, et ta on suutnud? Vot see on hästi hea küsimus selles mõttes, et ma olen 100 protsenti kindel, et mingite inimeste mingites huvi arvamusgruppides Ta on kindlasti suutnud väga palju mõjutada Ühendriikide kindlasti on igas osariigis mingeid keldreid, kus ka noored mehed pärast seda raamatut või seepärast seda filmi 11 peksmas käivad. Aga märgid maailma majanduses räägivad ju ikkagi hoopis teist juttu selles mõttes, et nõudlus toornafta järele kasvab ja tõenäoliselt kasvab seni, kuni see maapõuest kättesaamine muutub nii ebaotstarbekaks, et võib selle hinna nii lakke, et lihtsalt tuleb hakata mõtlema mingi Arternatiivile või noh, kas või meil Eestis põlevkivi kaevandamine hoolimata sellest, kuidas see mõjub meie põhjaveele ja kuidas joogikõlblikku, sellist magedad põhjavett tänu sellele, et mingid vennad kuskil lihtsalt Ida-Virumaal otsustavat sütt välja kaevata, et seda ahju panna kärssama, et sellest tuleks mingi soojusenergia, mis mingit turbiini ringi kasuteguriga mingisugune kuradi 14 protsenti, eks ole. Olen sellest õppinud ja mingisugused mehed kuskil Merko Ehituse juhatuses, kes tahavad tot, alternatiivkütuseid, mis põhinevad põlevkivil. Et sa nagunii absurdne, kuigi sellest räägivad lisaks töölisklassi kirjanikele ka paljud teadlased, on sa ikkagi tegelikult nagu hane selga vesi, et ma arvan, et me oma harjumustest rabelemiseks vajame suuremat šokki lihtsalt isiklikus elus mingites harjumustest loobumiseks ja ma arvan, et ühiskonnale kollektiivne ka. Sel hommikul leiutaski Tyler hävingu projekti. Tyler küsis, mille vastu ma tegelikult võitlen. See, mida Tyler nimetab ajaloo sitaks ja orjaks olemiseks. Täpselt nii manud tundsingi. Tahtsin hävitada kõik ilusa, mis mul iial olema saab. Põletada maha Amazonase vihmametsad, pumbata kloor fluorsüsinikke otse osoonikihile Maku. Avada supertankerite pilsiklapid ja vallandada naftaplatvormide korgid. Tahtsin tappa kõik kalad, kelle söömist me endale lubada ei või ning hävitada prantsuse rannad, mida ma iial ei näe. Tahtsin, et terve maailm põhja jõuaks. Seda poissi pekstes tahtsin ma tegelikult lasta kuuli pähe igale ohustatud pandale, kes keeldub oma liigi päästmiseks keppimast ning igale vaalade ja delfiinide, kes alla annab ja kaldale viskub. Ärge võtke seda kui väljasuremist. Võtke seda kui optimeerimist. Inimolendid on tuhandeid aastaid seda planeeti perse keeranud prahti ja paska laiali loopinud. Ja nüüd ootab ajalugu, et mina kõigi järelt koristaks. Ma pean oma supipurgid ära loputama ja laiaks litsema ja viimase kui tilga kasutatud mootoriõli üle arvestust pidama. Ja ma pean maksma arveid tuumajäätmete maha maetud bensiinitsisternidega ning karjääridesse kuhjatud mürgiste jääkainete eest, mis pandi sinna terve inimpõlv enne minu sündi. Kultuuri. Mõiste mahtuvus ei käibe ainult õõnsate nõude puhul, ka kunstiteosel on mahtuvus. Kaklusklubisse mahub üksindus, häving ja seep. Mis veel, küsime filmioperaator Elen Lotman neilt. Kaklusklubi Need ilmuga raamat räägivad väga lühidalt öelda lausa ühesõnaga siis nad räägivad skisofreeniat. Aga kuna headel teostel on kombeks rääkida igale inimesele erinevat juttu igale kuulajale, igale vaatajale erinevaid jutte siis minu jaoks räägib kaklusklubi eelkõige moodsa sõnaga kodanikualgatusest. Aga südamest võiks mõelda, et ta räägib sellest, et inimesed ei tohi magama jääda. Sarkadov heeris ja sõidad lennujaama bussiga Chicagosse. Keerad kella tunni võrra ette. Kui sa võid ärgata teises kohas, kui sa võid ärgata teises ajas. Miks sa ei või ärgata teise inimesena? Kas aastal 2006 filmitud kaklusklubi oleks samasugune kui aastal 1999 filmitud kaklusklubi? Ma arvan, et aastal 2000 koos filmitud kaklusklubis oleks kindlasti rohkem. Ei, tegelikult ma arvan, et oleks sama kui režissöör ehk seesama tiim, ehk siis tegelikult ma arvan, et see oleks sama et maailmas on palju muutunud, aga lääne ühiskonnas ma arvan, et need muutused on olnud ühiskonnasiseselt, on olnud väiksemad kui tegelikult. Arvo Mäe ja nad on üsna samas suunas läinud, mille vastu kaklusklubi võitleb. Et selle tõttu ma osaled, kui hindscher teeks seda, siis oleks ikkagi samasugune. Omaette küsimus on see, et kasvaid klapp suutis muuta ka neid inimesi, kes ei lähe vaid kaabi vaatama sest tihti on leem, et inimesed, kes on omavad potentsiaali muutuda, ongi need, kes satuvad vaatama filmi, mis võiksid muuta ja need, kes ei taha muutuda. Nad ei lähegi seda filmi vaatama. Aga ma arvan, et Faid klubi puhul on eriline see, et selle filmi turunduskampaanias kogu see ühiskonnakriitiline aspekt peideti väga osavalt action-filmivormi. Ja siis, kui mina esimest korda laagris hakkasin vaatama, siis oli see mulle selline võimas üllatus, sest ma ootasin sellest ühte paremat sorti Hollywoodi palaviku. Ja selle tõttu ma usun, et kes iganes oli vaid plaadi turundaja, oli, oli õige inimene valetada. Võib-olla on tegelikult üldse natuke liiga palju tahta, et üks kunstiteos suudaks oma mõjuga nii palju laieneda, et see tõepoolest jõuaks praeguses ühiskonna toimimise juurteni. Ma arvan, et ühiskond läheb sinna, kuhu ta läheb nii-öelda, ta on üsna keeruline sellelt valitud rajalt kõrvale kallutada. Aga mulle tundub, et kunstiteoste potentsiaal on anda inimestele võimalus tõlkida oma mõtteid keelde, mida teisedki mõistavad. Näiteks et kui mina panen endale MSNi kasutajanimeks Lott kontensoviru olled, siis inimesed, kes on ainult vaid klaavi, saavad aru, mida ma sellega öelda tahan. Et ehk on see film mõjutanud vaatajaid nii palju, et see annab võimaluse rääkida nendest teemadest ja võimaluse, et see lumepalli efekt kassad ja võimalused sellest. Ehk tuleb ka midagi enamat kui lihtsalt üks viis hormoonide, kes vaevlevad teismelistele nina veriseks lüüa. Aga ma osaled paratamatult peavad olema mingid kunstiteosed, mis üldse tekitavad inimestele kahtlusi selles igapäevaelu toimimises. Vaataja on ju aktiivses dialoogis selle tekstiga, mida ta endasse vastu võtab ja ja paratamatult produtseerib enda isiksust ka siin. Ja see, et minu jaoks ühiskonnakriitiline pool niivõrd tugevalt välja tuli, on kindlasti seotud sellega, et ma otsisin seda sellest filmist. Tyleri sülg tegi kahte asja. Märg suudlus, mu käeseljal hoidis leelisehelbeid seal paigal, kus nad põletasid. See oli esimene. Ja teiseks põletab leelis ainult siis, kui seda veega segada. Või süljega. See on keemiline põletus, ütles Tyler. See on valusam kui ükski teine põletus su senises elus. Leelise abil saab avada ummistunud torusid. Sule silmad. Meestel eelisest pasta põletab läbi alumiinium, Castroli vee ja leelisesegu lahustab puulusika. Veega segatuna kuumeneb leelis üle 200 kraadi ning kuumenedes põletab see mu käeselga. Tyler paneb ühe oma käe sõrme minu sõrmedele. Meie käed puhkavad mu pükse katvatel vere plekkidel. Ning Tyler ütleb, et ma hoolega tähele paneksin, sest see on suurim hetk mu elus. Sest kõik senine oli vaid muinasjutt, ütleb Tyler. Kõik tulem on samuti muinasjutt. See on suurim hetk meie elus. Faidki loob läbi sellesama skisofreenne teema toob sisse ühe, aga kas praegusel hetkel väga aktuaalse küsimuse, milleks on mitte minu jaoks isiklikult, aga mis mulle tundub, et et lääne ühiskonnas praegu pead tõstab, on üksindus. Ja seesama asi, et üks tegelane on sunnitud endale tekitama kõrval alter ego, sest Ta on niivõrd üksi. Tal ei olegi mitte mingit muud lootust, kui elada sisuliselt oma oma raha keskel, mis on mööbli tükkideks ümber konverteeritud seal karjuv vajadus inimesega, kollektiivse looma karjuv vajadus teiste inimeste järgi ja, ja karja sellest, et ühiskond on üle individualiseerunud ja indiviidi teadvuse tasand on täiesti üle tähtsustada. Elen, sa oled filmioperaator ja sa ütlesid kunagi, et Faid glob, on üks nendest filmidest, mida sa oleks teha tahtnud. Kas see peab endiselt paika ja kui, siis miks? Kindlasti endiselt peab paika see, et ma oleks tahtnud seda filmi teha, ma ei tea, kes, kui väga see, et ma juba olen filmioperaator paika peab, ma tahaks kunagi saada filmioperaatoriks, kelle võimuses on teha selliseid filme nagu vaidleb. Aga miks seesama, et Faid klubi näol on minu jaoks isiklikult on toimunud see ime, mis mind kunagi filmi juurde tõmbas, see maagia, kus kogu selle filmi tegemise kollektiivsus väljendab tervikteoses, millest sa ei mäleta eraldi ühtegi osa Sa ei mäleta, et seal oli väga ilus operaatoritöö või et seal olid väga võimsad näitlejad või seal oli see või too selle ei eristu Brad Pitt, kes tavaliselt filmides täiesti eristuv staarina vaid see on kõik muutunud niivõrd terviklikuks teoseks, sa saadki rääkida enfant lambist. Mulle tundub, et eestist kuidagi meile omaselt kaklusklubi vapustuseks siukse õrna väikse seismilise lõikumisena mööda, et see, mida paiglab osadesse sotsiaalselt tundliku närviga riikides tegi, see kindlasti ei ole võrreldav sellega, et Eestis lihtsalt mõned inimesed käisid. Vaata, mis sa arvad, et päris tore film oli. Aga lähedased ja kui palju praegu dikteerib Hollywoodis raha filme, kui vähe julgetakse teha midagi riskantset siis ma usun, et igale reaktsioonile on olemas vastureaktsioon, et ma loodan, et varsti tuleb jälle midagi sellist, mis tuletan meelde, et inimesed ei tohi magama jääda. Ma küsisin luba kasutada fuajee telefoni Paljud inimesed püüavad maailmale muljet avaldada ja ostavad liiga palju asju, ütles uksehoidja. Ma helistasin Tylerile Tyleri üürimajas, beiber striidile helises telefon. Oodayler, palun tule mulle järele. Ja telefon helises. Uksehoidjana haldus mu õlale ja ütles. Paljud noored inimesed ei tea, mida nad tegelikult tahavad. Oodayler, palun päästa mind. Ja telefon helises. Noored inimesed arvavad, et nad tahavad kogu maailma päästa mind, ära Rootsi mööbli küüsist. Päästa mind ära intellektuaalse kunsti küüsist. Ja telefon helises ja Tyler võttis toru. Kui inimene ei tea, mida ta tahab, siis saab ta hulga sellist kraami, mida ta ei tahtnudki, ütles uksehoidja. Et ma ei saaks iial valmis, et ma jääks iial rahule, et ma ei saaks iial täiuslikuks päästamentayler täiuslikkuse ja lõpetatuse eest. Leppisime Tyleriga kokku, et kohtume ühes baaris. Ma küsisin purjuspäi seal baaris, kus keegi meid ei vaadanud ja keegi meist ei hoolinud, mida Tyler tahab, et ma teeksin. Tyler vastas. Löö mind nii kõvasti, kui jaksad. Kui inimene ei tea, mida ta tahab siis saab ta hulga sellist kraami, mida ta ei tahtnudki. Aga kuidas on loomadega, kas öökull vajab pensionifondi ja toad upleid? Investeerimispanka? Kurid paistavad reklaamikampaania põhjal otsustades arvavad, et planeedil maa ihkavad ka küülikud ainult üht rohkem aktsiaid loomalugusid, räägib kultuuriõppejõud Andreas v. Loomad on toredad, inimestele on ikka loomamuinasjutud meeldinud pärdik, eesel sikke, Mesikäpp istusid maha, et kvarteti teha ja ööbik tulite argutes nende kallal, et on vaja kõrvu põrnemaid või rohutirts riiuldas kogu suve ja sipelgas muudkui kuulas. Aga kui sügisel tuli aeg omalt poolt ka midagi vastu anda, siis sipelgas ainult ülbitsise puges prakku. Rebaseonu jälle pani jänku onule palaval päeval vaigust nukujänkuonu, kleepub selle külge ja ma ei hakka rääkimagi. Putši indiaanlaste lugu, kus rebasele õmmeldi suu kinni, sest ta ise tahtis proovida, mis tunne niimoodi on. Millelegi Gaston, loomade voorused ja puudused ikka esitatud inimese vaatevinklist. Inimestele meeldivad loomad palju rohkem siis kui nad suudavad neid endasarnasteks mõelda. Kui loomad on iseenda moodi, siis nad inimestele võib-olla enam nii väga ei meeldigi. Ja rahvajutte on igasuguseid. Korra on rebane väga kaval. Siis jälle pistab nagu loll saba urust välja koertele, sest saba olevat põgenemise käigus aina põõsastesse takerdunud. Et rebane ikka kindlasti koerte kätte jääks ja väärivad seetõttu karistust. Mina räägin täna loomadest raha pärast, selles mõttes, et raha on loomad oma vankri ette rakendanud, et nad toredasti veaksid. Mul tuleb muidugi kohe jälle üks loomamuinasjutt meelde, kus vankri ees olid luik, maduuss ja konn ja keegi ei jõudnud kuhugi. Aga seekord on tegu ainult ühe väikese rattaga, nimelt LHV investeerimisspinne Riga ja loomad on seal selleks, et iseloomustada erinevaid suhtumisi finantsalastesse riskidesse. Orav näiteks tahtvat alati veenduda, et talveks on piisav toiduvaru ning ta kasutavad kõiki vahendeid, et keegi tema toidumoona nahka ei pistaks. Päris oravad päris nii ei tee, õigemini, see ei tule neil välja. Nad peidavad küll pähklikesi sinna ja tänna, aga paraku unustavad nad palju peidukohti ära ja varad jäävad hoopiski leidmata. Lõvi jälle olevat spinneri järgi võitlejahingega ja tugev ja osav. Sellepärast saavad ta hästi hakkama olukorras, mis sisaldab karmi olelusvõitlust ja suurt riski. Muidugi on Lõvi oma ehituselt sellisteks asjadeks valmis aga miskipärast meenuvad siinkohal kõik jutud nende suurte kaslaste laiskusest ja soovimatuses teha liigseid liigutusi. Pealegi laseb isalõvi sageli töö naistel ära teha. Tõeliselt ülekohtuse hinnangu on saanud aga kakk. Öökull ei olevat tormakas, ta mõtlevat rahulikult, kaaluvad kõiki võimalusi, siis mõtlevat veel korra ja ühesõnaga. Öökull sümboliseerib sind, läbimõeldust ja riski vältimist. Mulle tundub aga, et raske on üldse leida ö kullist metsikumati ette arvamatumat kiskjat. Hääletum lennul kahinat ei tekita. Ta näeb ideaalselt, kuuleb ideaalselt, ilmub ei tea, kus kohast haarab saagi, ainult üks vilksatas ja seda, keda ta kütib, poleks nagu kunagi olnudki. Ornitoloogid räägivad lugu, kuidas väike uraaliga praeguse nimega händkakk lõi puu otsa tihase poegi rõngastama tulnud pahaaimamatu inimese ühe peale lennuga puu otsast alla ja rebis selle käigus ära pool tema kõrva. Ja ühe restaureeritava mõisa ühes ahjus olevat elanud kassiga kes oli nii suur ja sõjakas, et kõik, kes sinna ruumi siseneda tahtsid, pidid enne kakuga maadlema ja vähe olevat olnud nii tugevaid mehi, kes temast jagu said. Aga samas ega investeerimispinneri tegijatele ei saa ka etteheiteid teha. Eks me kõik oleme näinud prillidega öökulli palju sagedamini kui ilma prillideta kulli. Kuigi öökull on kindlasti üks kõige vähem prille vajav tegelane loomariigis üldse. Ja nii need jutud ja kultuuriliselt kinnistunud ettekujutused tekivad. Jah, kui mõelda päris loomade peale, siis nad õpetavad meile pigem seda Dylor pöördeni tarkust, et sa ei ole sinu rahakoti sisu. Ja isegi see on liigagi palju inimese vaatepunktist üles korjatud tarkus. Mida nad meile tegelikult õpetada võiks, sellest ma kardan, ei ole me võib-olla üldse aru saanud. Me vaatame, et loomad on toredad, armsad, aga nemad tahavad meile võib-olla nagu taglase hädansi delfiinid öelda, et teate, kuna maa lastakse kosmilisele magistraali ette jäämise pärast kohe õhku. Oleks aeg hakata minema meiega, arvame, et nad küsivad kala. Kultuuriga ja mõistagi pole kultuuriga ja eesmärk kedagi Eesti panga kombel hoiatada, et ärge nii palju tarbige. Lõppude lõpuks on ka kultuur kohanemise üks vorme ning kehva kohanejate ootab ees kultuuritus. Hea kultuur on ka tubli kohaneja. Äsja Tallinnas lõppenud kultuuritehasefestival näitas taas, et kunagisse keskkonnavaenulike mänguloomade koju polümeeri võib kõigiti kena kultuur sisse kolida. Polümeeri kultuuritehas tegi Tallinnast üürikeseks ajaks päris suurlinna sest suurlinnas toimuvad sellised festivalid kogu aeg. Kultuur on kohal. Kohalolu kultuurist. Tartu eklektika näitel räägib doktorandi Abdomberg. Kohaliku kultuurielu jaoks on oluline pigem see, et neid festivale toimuks ning toimuks pidevalt ja palju. Võiks eeldada, et olukord muutub keerulisemaks, kui tahta korraldada abset alternatiivkultuurifestivali või interdistsiplinaarse avangardkultuurifestivali, nagu praegu Tartus toimuv eklektika endise nimega. Küsimus on pigem teatavas ohus selle kultuuriloomusele, mida eklektika endasse koondab. Sest kui subkultuuridele ja avangaardile keskenduv üritus kooslus paisub liiga suureks, kui sellest saavad osa ka väga paljud inimesed, kes end otseselt nende subkultuuride kaudu ei identifitseeri ning kui alternatiivkultuurile, omasele, enesesse suunatusele on kauba märgistumise kaudu esitatud paratamatu väljakutse siis mil moel muundab niisugune esitlusviis nende kultuuride loomulik korgaanilisust ennast kas kokku surutult, ühise nimetaja alla sattumine, õõnestada liigselt sellele kultuurikooslusele omast loomulikku ja avatud mitmekesisust ning ei muuda põrandal toimuvat üheks suureks kultuuride laulupeoks. Või veel teisisõnu, kas niisugune festival ei sisalda endas liiga tugevat selle kultuurivastast komponenti, millele ta ise kanda ja kõlapinda püüad tagada? Õnneks on eklektika korraldajat suutnud väikse ja peaaegu märkamatu liigutusega nendest küsimustest kõrvale hiilida. Võrreldes eelmise aastaga, mil festival toimus kolmel päeval, kestab selleaastane eklektika 10 päeva. Sellise taktitundelise hajutatuse tulemusena võin ma toda sõbralt küsima, et mis täna ehk lektikal toimub. Ent hoopis tõenäolisem on, et ma satun puhtjuhuslikult ja endale sobival ajal võtma osa üritusest, mis mulle siirast huvi pakub. Niimoodi igale sündmusele oma privaatset ruumi tagades on eklektika suutnud ühtaegu eksisteerida festivalil ning sellelegi poolest ja samal ajal austada iseenese suut kultuurseid juuri. Ütleksin, et deklektikast on saanud kohalolufestival. Võiks korraldada aasta pikkuse eklektika ning mitte nimetada seda kultuurifestivaliks, vaid orgaaniliselt toimivaks sisuliseks normaalseks kultuuri eluks. Lõpetuseks tänane tarbimisvihje täna tartus Davytjub muusikakirjanik, kelle mõju ulatub 90.-te Londoni muusika Iisrindlastest tänasesse päeva. Legend väärib vaatamist. Kultuuriga kordust saate kuulata internetis Eesti raadio koduleheküljelt www. RÜE helirežissöör oli Külliki Valdma. Mina olen toimetaja Esta daatrik. Kultuuriga on jälle eetris järgmisel laupäeval peale kümneseid uudiseid.