Nelja päeva pärast kell null null null null kõlisevad kellad, ragisevad raketid ja šampanjapudeleid lendavad korgid. Et taaskord astuda uude aastasse ja soovida head ja paremat kõigile armsatele ja vahest ehk pidada pausiga vaenlastega tüligiskumises. Ikka loodetakse, et see, mis ees on parem olnust või kel pole olnud põhjust nuriseda kui oleks vähemalt samal tasemel, kui oli seni. Vaesed koduloomad, koerad ja kassid põgenevad metsa või voodi alla, kuidas kellelegi kodune elu lubab. Kui nädala eest pajatasid jõululauludest, siis aastavahetuslaule on miskipärast kordi palju vähem. Ja siin võib ka nimetada üle maailma levinuimad laulu. See on vana šoti viis aul släng sain poeet Robert Burnsi sõnadel. Seda aitas levitada film ooterlu sild, mis valmis 1940. aastal. Peaosades Vivian Lee ja Robert Taylor. Paljud eakamad kuulajad on seda filmi ehk mitugi korda näinud ja teavad mainitud viisi sellest filmist Georg Otsa unustamatu esituses. Ent küsin, miks pole meile enestele samaväärset uus aasta laulu üks põhjus? Öelge, kui eksin. Võib-olla selles, et keegi ei taha näha vaeva laulu loomisega, mida lauldakse vaid kord aastas. Üks aus helilooja, kes nii ei mõelnud, oli Raimond Valgre. Kui ta 1944. või 45. aastal kirjutas laulu aasta uus teid pikemalt seekordse pajatusega piinama soovin pisut ette rutates kõigile kõike head uuel aastal ja panen lõpetuseks kõlama mõlemad mainitud laulud. Ühtlasi meenutus Need. Eeloleval uusaastaööl möödub 59 aastat Raimond Valgre liiga varajasest lahkumisest. Ja mida see Seal. A.