Kui inimese jaoks töö on ka tema harrastushobi ja nõrkus, siis olevat see õnneliku inimese Malem. Nüüd algavas saates me kohtume niisuguse inimesega. Uno Järvela, ühest küljest on teil olnud väga huvitav elu, te olete töötanud väga erinevates kohtades, teisest küljest seal olnud ka väga üksluine söandanud kogu aeg seotud kooride ja koorijuhtimisega võib ju niimoodi öelda, kui me nüüd hakkame võtma asju natukene nagu järjekorras. Ramm oli teie esimene, ütleme, niisugune professionaalne töökoht, valija, tariti seal alguses laulja ja kuidas te sinna saite? Ja no inimese elus on, on sündmus, mis määravad võib-olla tema edaspidise elutee. Ja minul oli seepärast sõda, see oli novembrikuus 1944 kohtumine Gustav Ernesaksaga. Kuidas see toimus, see toimus nii, et ma olin õppimas konservatooriumis viiuliklassis. Vahepeal oli küll tulnud sõja tõttuks aastane paus ja siis soovisin ma jätkata. Ja meid kui õpilasi kutsuti sinna aitama taastada Kaarli tänav kolm maja, mille aknad olid purunenud. Meid pandi seal kittima, olin ühe flöödimängija õpilasega koos seal ühes ruumis oli vasakut kätt seal oreliklassi vastas, kui järsku tuli sisse Gustav Ernesaks. Kolme nelja mehega taastus klaveri juurde ja hakkas nendega. Kuulutatud välja rammi asutamine. Jaa, Ernesaks katsetas siis neid mehi, kes soovisid astuda nagu koorikutseliseks lauljateks. Mina igastahes lehest lugenud, aga erilist nagu tähelepanu sellele pööranud, siis mullu oli teine siht nagu ikkagi jätkata viiuliõpinguid. Ja siis oli nii, kui me seal kuulasime, katkestasin siis Ernesaks, kui viimase mehe oli ära saatnud, pööras minu poole, et palun nüüd teid. Ma pidin ütlema, et ei, mina ei ole tulnud katsetele, aga pärast mõtlesin, aga miks mitte lasta kuulata, mis maestro menu hääle kohta ütleb. Ja siis tegingi ikka hääleharjutused järele. Ja kui see oli lõppenud, siis ta tundis huvi, millega ma tegelen. Kuulnud, et ma õpin seal viiulit, siis läks jutt päris pikale. Tundis huvi, mida ma olen mänginud kontserti, missuguseid tööde? Mul on üks vaba kohtparid rööbas, kas ei taha tulla sinna tööle? Kodus oli niisugune olukord, et õde tahtis minna Tartusse õppima ja isa ema sissetulekud ei olnud suured ja kuna see oli siiski korralik 690 rubla palka pakkus kuus, siis siis ma lõpuks võtsin selle vastu stani teisi mehi ka proovis, keda ta proovis ja kõigile ütles, et et kahjuks küll, et selles rühmas on mul juba kõik kohad täis. Ta saatis need teised mehed ennem kõik kõik siis ära vastu Nonii ja siis oligi nii, et 16. novembril kinnitati mind ka juba ja kõiki neid teisi ligi 80 meest siis Eesti riikliku filharmoonia meeskoori lauljateks stati tol korral rammi ja neid oli ligi 80 meest ja esimene proov toimus seitsmeteistkümnendal novembril siis juba konservatooriumi, siis selles Kaarli puiestee kolm majas teatavasti seal rubid väga kitsad see nõndanimetatud saal, see oli läbikäidav kuidagi ära mahutada seda suurt koori, siis pandi diagonaalis sinna istuma ja tehti kõrval uksed kõik lahti, klaver oli teises toas ja nii siis esimesed proovid toimusid esimesel proovil oli seal siis Gustav Ernesaks Jüri varistes, kes oli siis ka dirigendiks ja Arno Kallikorm, Nemad olid kolmekesi siis tol korral Arnold Kallikorm ei olnud küll kaua, aga esimestel proovidel ta siiski oli. Gustav Ernesaks tol korral juba võttis nagu kokku kokku seda, mida tema sellest meeskoorist tahab hiljem saada. Missuguseid tulemusi ta loodab sellelt mees koorilt ja rääkis ka, et tema on nagu nakkunud selle mees kuripisikuga juba Tšehhoslovakkias enne sõda, kui ta käis seal määrima õpetajate meeskooriproovidel. Ja siis, kui küsiti, et missugust kutselist koori on vaja, siis ilma pikemalt mõtlemata ütlesid, et see peaks olema meeskoor. Kahjuks on nii, et meeskooride liikumine on Euroopas läinud tagasi sedasama määrime õpetajate koor, see olevat vist laiali läinud. Kiratsevad eks paraad. Kuukooride tulevik ja seisukord sõltub väga palju ka koorijuhist. Nii et võib-olla tõesti, et kui ei leitud jälle sobivat inimest sellele kohale, siis võib tõesti juhtuda nii, et koor lakkab oma tegevuses. Milles seisneb kui lühidalt öelda Gustav Ernesaksa fenomen, miks ta tõusis nagu teiste Eesti koorijuhtide seas nagu pool pead kõrgemale? No tegelikult tema kunstnikunatuur ta oskas hästi koostada kavu. Need olid ikka tõusvas järjekorras ja kontserdi lõpus oli ta saavutanud alati selle, et publik juubeldas. Ta võrdles natukene koorijuhi tegevust nagu näitleja elukutsega ta näiteks oma õpilastele edaspidi ikka soovitas siis lugeda Stanislavski minu elu kunstis, see oli temale, kuid see on tähtsam raamat kui mõni mõni kurijuhi käsiraamat, et näiteks kui kontsert tuli, siis ta oli ikka pool tundi varem, ta käis laval ringi vennast nagu viis juba sellesse kontserdi töösse. Ja muidugi, ta oli alati väga täpne, mine ja ei sallinud, et keegi oleks hiljem tulnud või kuidagi nagu distsipliinis nagu nägu rikkunud. Kas oli mingeid nõkse ja niisuguseid võtteid, mis olid temale nagu iseloomulikud ja mis teil praegu meelde tulevad? No see taha juhatas ikka täisenergiaga, see oli muidugi miks ta oskas ennast viia sellesse laulvuse sisusse ja kuidagi väljendus kõiges tema olemus ja seda on raske seletada tema näoilmes miimikas ja muidugi ka selle teose kujundamises tema juhatamis, maneer oli väga kaasahaarav ja väga väljenduslik nadalis, esimesed emotsionaalne koorijuht ja väga emotsionaalne oli. Aga kas niisugust ratsionaalsust ja analüüsi jäi väheks mõnikord sageli proovides, ta jättis kuri nagu seisma ja kas siis rääkima, mis tema kavatsused on. Ja huvitav oli see, et ega ta ei rääkinud kunagi tugeva häälega, ta rääkis võrdlemisi vaikselt, isegi nii-öelda aga see, mida ta tahtis nagu eriti koorile ütelda, see sai nagu nagu kõigile selgeks ja sel juhul oli nagu sidekoori ja lisaks on vahel alati olemas ja tema oskas seda sidet luua. Elukutseline meeskoor ei ole tavaline nähtus ei selles suures riigis ega ka Euroopas. Kas see oli endastmõistetav, rahvuslik meeskoor püsib, tegutseb, talle, makstakse palka. Kas tema saatus ei olnud kunagi, ütleme siis küsimärgi all? Ei mäleta, et oleks olnud. Sellepärast et tol perioodil siiski Gustav Ernesaksa väga hinnata. Et koori hoiti nii suures koosseisus 80 liikmelisena, see näitas, et siiski oldi nõus katma need kulutused, mida see suur koor nõudis ja me teame, et praegu siiski ei leita enam nii suure koosseisu jaoks. Rahakoor on juba vähenenud 50-le. Ja kui Kernse sees küsiti, kui koor loodi, et kui suur see kool peaks olema, siis ta ütles, see peab olema vähemalt kaheksakümneliikmeline nemad, tema leidis seda, et, et palju väiksema kooriga ei ole võimalik siiski saavutada neid kunstilisi taotlusi, mida, mida korjuv tahab. Ta ei olnud partei liige, jah, ei olnud. Kas see teema kerkis üles, kas teil on meeles, kas sellel teemal oli juttu, kas tal oli selles suhtes ka raskusi? Sellest oli meil juttu siis, kui ma olin juba koorijuht ja sõitsime ringi ja siis korrada mulle avaldas seda, et ta oli ka juba lähedal sellele, et teda oleks nimetatud ka nagu natsionalistiks tol ajal ju selle nimetuse said Vetik ja Karindi Päts ja nad kõiki vangistati. Aga nähtavasti Gustav Ernesaksal oli siiski ka kõrgel valitsuse tasemel oli inimesi, kes siiski seda ei lasknud sündida. Veel üks tähelepanek oli näiteks noh, oli neid küll, kui mehed kirusid Nõukogude võimu või kritiseerisid seda siis, kui Gustav Ernesaks seal lähedal oli, tavaliselt ta läks sealt ära. Ja ükskord ringi reisides Siberis olles olime ühes hotellitoas ja siis ta mulle ütles, et jah, et temal on selles mõttes küllaltki raske, et üks vend elab Ameerikas ja teine langes saksa sõjaväe koosseisus sinimägedes. Ja see muidugi tema olukorda ei kergendanud, see on selge ja, ja sealt see kinni haarata küll. Aga kui me nüüd räägime jälle edasi teie karjääri järgmistest astmetest. Kuidas teist sai RAMi koorijuht üks koorijuhtidest, kuidas te saite selle ameti peale? Kõigepealt ma katkestasin viiuliõpingud 46.-le Ernesaks ettepanekul ta soovis, et ma siiski õpiksin koorijuhtimist. Ma mõtlesin, et kuidas koorijuhtimine, võib-olla see ära mind elatab, siis läksin ma esialgu kooli muusikaosakonda. Ma õppisin seal üks aasta, aga pärast siiski Ernesaks soovitusel läksin juba üle koorijuhtimise osakonda tema enda käe alla. Tema enda käe all olin ma juba koolimuusika. Tema oli siis minu eriala õpetaja, professor tockman oli, oli partituuri õpetaja, nii et sealt läks siis nagu edasi, aga teatavasti minu elu vahepeal siin katkes Eestis ma pidin minema pere juurde ja siis meil need sidemed säilisid telefoni teel. Kui ma hakkasin ära sõitma 50. aastal, siis too mulle mitu korda ütles, et mõtle ikka järele, et kuidas konservatooriumi pooleli. Aga kuna ma teadsin, et minu pere olukord on niivõrd hull, et ma saan neid aidata ainult nii, et kui ma sinna ise sõidan, ma saan nad sealt metsast ära. Ja sel juhul ma ikkagi sõitsin, aga Ernesaks oli meil ühendus. Ja siis ta teatas mulle 51. aastal, et uuesti, et ma tulgu ikka nüüd lõpetama. Ma olen teinud konservatooriumis juba kõike pasaegseid lõpetada ühel aastal kaks kursust, mul oli lõpetamata 405. kursus. No see oli juba niisugune kergendus, mis pani mind mõtlema ja nii ma ka tegin, tulin tagasi ja sain lõpetada konservatooriumi ja siis oli mul juba palju kergem oma tööd leida ja see andis mulle võimaluse töötada seal neli aastat hiljem veel siis muusikaõpetajana muusikakoolis ja tulite sealt ära ja siis uuesti sideme trammiga. Siis oli niimoodi, et kui aastatel 56 hakati laskma õieti juba varem pärast Stalini surma, 53. aastal hakati vabastama vange ja kuskil aasta pärast või pooleteise pärast hakati vabastama ka neid, keda küüditatud. Ja siis oli Ernesaksa keele telefoni teel ühendust ja ta ütles nii, et ta ootab mind tagasi, nüüd koori juba siis kurijuhi kohale, nii et see oli nagu telefoni teel juba ennem kokku lepitud ja 56 oligi see aeg, kus ma tulin tagasi, oli Artur Vahter oli veel mõned kuud oli siis veel koorijuhiks ja hiljem teie jäänud konsulteeri professoriks ja mina siis 57. aasta algusest olin siis juba täis. Voliline RAMi dirigent. Dirigendi otsus, ütleme niimoodi, see oli tema otsus ja nonii, mõnes mõttes on dirigendile kasulik, kui tal on realaulja kogemus, ma kujutan ette, ta mõnda asja oskab paremini näha ja see oli tõesti niisugune. Sellepärast et ega erialatund lugedes ei saanud seda kogemust ja, ja neid teadmisi, mida oli näha praktilises töös. Need mehed, kõikes tor, kõlar oli, võib siin nimetada haaralt Uibosi jakk siis oli Toompea ja terve rida teisi veel. Need said muidugi mitmekordselt oma erialatunde just sellega, et nad olid, olid RAMi lauljate kohtade peal, samuti andis minule ka väga palju juurde. Kas Ernesaks määras, mis laule teie jaotate? Jah, ta andis suuna, üldiselt oli nii, et tol korral oli ju Ernesaks veel täisjõus ja tervise juures ja ta armastas muidugi väga publikuga suhelda ja juhatada. Ega me tol korral aga tujuga väga palju juhatada ei saanud ja me tavaliselt siis tegime ühe kava oli siis, mis oli täielikult meie kava siis aastas. Aga järgmiseks andis ka seal suunake, mida peaks ja mida oleks vaja. No tema oli see nii, et paraku me pidime tema ettekirjutustega või, või suunitlusse Kleppima, sest tema Nõukogude laulus ei tahtnud oma kavva võtta. Ja siis tuli meil paraku aralt Uiboga siis juhatada need laulud, sest et oli tol ajal terve rida eesti autoreid, kes siis tol ajal ka kirjutasid, aga Ernesaks väga valis neid asju, näiteks ta kuidagi ei julgenud Ta juhatama näiteks tormist alguses tormis juhatasid siis siis Uibo ja, ja mina. Ja hiljem oli veel, seisis näiteks Ester Mägi üks väga tore kantaat. Kalevipoja teekond zoomi seisis aastaid partituuri tema käes ja kui ma tulin venemalt tagasi, siis palusin luba seda teha. Ja, ja siis saigi seda minu poolt ka ette kantud Tartus Tartu Vanemuise orkestri ja ja koori RAMi esituses. Ester Mägi oli ka seal sellel etendusel. Ja noh, oli, oli neist asju, mida, mida tema siiski Belgias või millelgi muul põhjusel ei tahtnud nende uute autode, kuigi pärast need Need autorid olid muidugi väga heal positsioonil nagu heliloojate hulgas, aga aga tema ei julgenud eriti jahi või ei tahtnud eriti uus uusloominguga tegemist teha. Kas ta seletas ka teile kui oma kolleegile, miks ta ei taha tormistata? Ta vaatas neid noote ja ütles, et tema arvates on, need ei hakka kõlama niimoodi tema arvates need ei hakka kõlama, no siin oli. Ja muidugi on selge see, et Veskurise kõlavad tõesti niisugused pikad akordid ja ja tol korral oli meil ka vähemalt iga kord paar okta visti, keda nüüd enam paraku ei ole millegipärast kas, kas ei ole olemas ja öeldi niimoodi, et et õllejoojad oli niisugune sügav bass, kas ei ole lapsi, õlu ja noh, mis ei soodusta seda passi laulmist või või ei oska öelda, aga, aga tema jah, väga valis repertuaari, mida ta ette võttis? Legendide hulgas paratamatult on ka mingi varjatud konkurents. Kuidas see avaldus? Ei, ma ei ütleks, et meie vahel konkurentsi oli. No ütleme ka, ütleme siis kunstilises mõttes sellepärast et oleks niimoodi, et meil kõige aeg pidevalt üks või teine toob välja omale uusi kavasid, siis võib-olla oleks võrdlusmoment, tähendab, meie ülesanne tol korral oli peamisel kergendada Ernesaksa tööd tähendab laulud, mis olid kavas siis suure osa, võib-olla 50 protsenti sellest kohustuslikust normi täitmisest tegime juhatasime meie Uibo. Nii et seal oli suust laule, mis Ernesaks oli juba teinud ja seal, sest et norm oli võrdlemisi suur. Minu tähendab 10 kontserti vist oli, või isegi 12 vahepeal kuus. Nii et kontsert oli palju ja muidugi Ernesaks ja igale poole ei läinud, nii et meil selles mõttes Laatre tuli meil palju, aga uusi kavu tegime me siiski vähe. Teie üks oluline töökoht oli Estonia teatri peakoormeister. Hea kuulaja rea raadiokuulaja oletab, et koormeister tegeleb koorigada, tegeleb proovidega, ta tegeleb koori ettevalmistamisega, kas on nii? Ja see on muidugi õige, ma ennem kui nüüd meie Estonia juurde lähme veel ütleksin nii, et terve ridakoor oli mul veel sel ajal, kui töötasin, rammis ja need olid niisugused isetegevuskoorid ja korratrusti koor, Eesti kirjastuskeskuse koor, Trükikoja, kommunist, koor, siis ETK Velli koor, vaat need olid ka veel niukses oma värks toad, kus sai nagu juba ise teha ja areneda, kindlasti aitasid nende koorile juhatamine minule kui kurijuhi arengule kaasa. Ja muidugi siis ka poistekoor, mis juba läks paralleelselt trammiga. See poistekoor on huvitav nähtust. Te olete siiski ühe uue suuna looja Eestis, kas võib nii öelda? Lõi selle kuritegelikult Aksel Pajupuu asutas ta 54, siis kui mina veel olin, olin Venemaal, aga seekord läks vahepeal laiali ja kui ma tagasi tulin, siis tehti ettepanek minule juba asuda seda koori juhatada, et oma noh, järele oli jäänud seal paarkümmend poissi, aga tasapisi meie siis olime kahekesi seal, kuna arenguga selle koori juures. Ja tasapisi see koor tõusis ja ta saavutas siiski teenelise koorinimetuse, mis tol ajal oli siiski erandlik, olid rahvakoorid. Aga teenelise koore ei olnud väga palju. Aga nüüd, kui Estonia juurde tagasi minna, jah, oli niimoodi, et et meil oli ju rammiga väga palju sõit ringreise, see tingis juba, nagu ma ütlesin, suurest normi täitmisest ja oligi 63. aastal, kui me olime, olime Tartus ringreisil. Siis helistas sinna tolleaegne kultuuriminister Ants ja pakkus mulle minekut Estonia peakoormeistri kohale. No siin oli muidugi mitmeid põhjusi, üks põhjus oli muidugi ka suurem palk. Ja kuna minul oli võrdlemisi suur, mul oli viieliikmeline pere, kolm last ja Ernesaks, arutades seda, võtsin ma selle selle koha vastu ja ma pean ütlema, et see oli siiski ükse pikk periood minu elus 22 aastat. Aga see oli ka äärmiselt tore, et ma olin niisuguse suure muusika juures ja eriti ma pean silmas siin seda koos Neeme Järvi ka. Sest juba esimene seal Karmen siis aidaa, mida me koos tegime, need olid niisugused saavutused, ma ütleksin, Estonia teatril tol korral, kui me hakkaksime tagasi vaatama, kes olid seal solistid, siis oli muidugi kõikide suure ütleme niisuguse repertuaari toomine võimalik, sellepärast et nüüd, kus tuuakse sageli välissoliste tol korral siiski oli, oli Estoniast niipalju kui võtame Krumm ja kuusikud ja Voites ja Anu Kaal ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis oli võimalik oma jõududega siiski igasuguseid raskemaid. No algtöö, ma kujutan ette, vist on nagu tavaline kooriproovi õpitakse partiisid, on, nii, vahistatakse saalise peksa ja see tavaliselt toimusti koorile anti seal kaks-kolm nädalat aega seal oma osa siis nagu selgeks õppida. Ja enamasti ta siis oli ka selleks ajaks juba kolme nädala pärast oli ka enamasti pease, siis algusest juba seade proovisid, mitu niisugust koorinumbrid tavaliselt ooperis on? Oi, see on nii väga eriline, arvata võib jah, see on väga erinev. Kui Carmenit vaadata või aidad või siis on rasked. Kooride suured kooridega on muidugi, kus on palju vähem. Aga üldiselt on niimoodi, et koor siiski saavutas oma ringreisidel, mida oli siiski minu ajal Estonial väga palju, kui me hakkame praegu vaatama, kus Estonia käis muidugi mitu korda Moskvas mitu korda tolleaegses Leningradis, siis Kiievis, siis Minskis, siis taski, sündis siis Bulgaarias, siis Soomes ja lõpuks veel Rootsis Stockholmis, nii et selle aja jooksul oli, oli väga palju kooril. Ringreisi pida tingis ka võib-olla maja remont kuid ka tol ajal juba hiljem, kui Neeme Järvi ära läinud eriklass oli siiski väga hea suhtleja ja tal oli väga häid sidemeid ka välismaal. Ja need sidemeid aitasid ka siis nagu Estonia teatrit viia välisCastrol reisidele. Kas Rammuta teie ajal pääses piiri taha ja mina käisin rammiga kaks korda? Esimene oli 58, see oli siis tolle Tšehhoslovakkia. Ja muidugi see menu oli, oli väga suur ja tol korral, kuna see oli nagu sõbralik rahvademokraatia maa, siis ka julgeolek mingisugust takistusi kellelegi kaasasõiduks ei teinud. Ja me sõitsime kõik tol korral ja kolme nädala jooksul andsime siiski väga mitmes linnas kontsert oligi seda endiselt. Semerrim õpetaja meeskoor oli ka siis meile vastase kohtumas ja ja eriti tema dirigent Župal, kes siis oli nagu Ernesaks, aga omal ajal juhendanud, teine sõit minu ajal oli 62, üks oli soo. Siin oli nüüd juba olukord keerulisem. Sellepärast et ikka minul oli keeruline olukord, sest teatavasti maaline Soome sõjaväes olnud, aga ankeetidesse seda märkinud ei olnud, aga ankeedid tuli täita iga kord uuesti, kui kuskile sõidetakse, siis tuli uuesti ankeet täita ja nüüd seisingi olukorra ees mida teha. Ja muidugi niisugust asja ei saanud kellelegi konsult keerida ka ja lõpuks kirjutasin Mac ankeeti siis nii et et ma viibisin emigratsioonis 1940 30 44 Soomes. No ma olin siis dirigendi kohapeal 62 ja siis oli nii et 17 meest jäeti maha Soomest. See oli selle suure, aga arvestades seda suurt koosseisu, mis oli siis ikkagi oli võimalik kontserti anda. Olime konsultant, aga seal oli, mis oli siis põhjus, tuli välja, et oli, oli veel neli soomepoissi, näiteks, keda mina ei teadnud, kõiki, siis oli, kes olid Saksa sõjaväes olnud. Neid, kes oli tädi või onu, välismaal aga oli jätnud ankeeti kirjutamata, nii et kõik asjad, mis seal, kus need olid siis põhjused, miks siis nagu maha jääb. No miks mina kaassõitsid, nähtavasti dirigendi koht juba oli ja kuna fishid olid juba Soome saadetud ja kus oli peale Ternsaks peadirigente dirigendid udujärvele siis võis ühe dirigendi mahajäämine võis ka tekitatud oletus muidugi ainult võis tekitada ka küsimust, aga ühe laulja jaani või Juhani maha jätma, neid nimekirju kuskil ei olnud ja, ja see ei saanud mingisugust nagu tekitada vastukaja seal ja see olukord on natuke teine. Nüüd kas näiteks see, et koormeister ei ole avalikkuses, ta ei dirigeerida nagu kulisside taga? Kas ei olnud pärast trammidirigendiks olemist nagu sihukeseks häirivaks faktoriks? Noh, minul oli poistekoor, mis väga palju kontserte andis, nii et ma ei jäänud. Ma ei tundnud puudust sellest, sest poistega sai ju väga palju rännatud ja sõidetud ja kontserti antud. Nii et selles mõttes, et aga ma pean siiski ütlema, et Estonia pakkus mulle väga suurt rahuldust selle pika-pika aja jooksul rohkem gramm võib-olla isegi vaata rammis oli mis, mis oli oht, et, et norm oli niivõrd suur, et tuli neid ühtesid samasid, laulusid muudkui juhatada jälle uuesti ja uuesti ja uuesti ja sellepärast Ernesaks tihti läinud, saatis jälle poisid juhatama ja, ja see natukene nagu läks, tüüp tahaks võib-olla pikad Venemaareisid ka vist? Jah, kuigi need Venemaa risti olid ka huvitavad, ma mäletan, kui olime Taskendis Taškenti konservatooriumi õppejõud kutsusid mind ja Ernesaksaga siis enne kohtuma, siis, siis oli niisugune huvitav blufi söömine ja ja kõik nagunii nagu peab olema ja vaiba peal istumine ja, aga meile oli see võrdlemisi tülikas, sest jalad surid ära ja jalgu sirutada ei saanud, siis oleks läinud, blufib aknasse. Nii et meil oli suur piideriliseks, aga, aga, aga kohtumine oli muidugi tore ja nihukesi huvitavaid mälestusi on ka nendel reisidel küll. Ja pealist viina joomine see kogemus on mul ka selle laiba peal. Jah, seda tehakse jah, aga see oli nii, et seda tehakse ennem, juuakse veini ja siis, kui on juba Blohvi söömine, siis sinna vahele enam ei, ei ole. Nii et, aga süüakse muidugi kätega ja, ja, ja kui tahetakse lagu Tähelepanukülalisele, siis ehitatakse torn käe peale ja, ja surutakse suhu, seal siis austusavaldused. Et aga enne pestakse käed niukses tila alla, hästi-hästi puhtaks. Peremees, siis saab selle just ja austusavaldus küll. Aga nüüd teie koorijuhi tegevuses on veel üks unikaalne lehekülg või peadega, kas te olite soomepoistekoori dirigent? See sündis, ütleme juba enne Eesti vabariigi taastamist ja ei, see asutati 1991, kui Eesti vabariik oli juba juba olemas. Aga soomepoiste koondumine Eestis algas küll tõesti juba nõukogude ajal, 89 juba oli Tartus kogunesid soomepoisid kui oli juba enam-vähem koostatud nimekirjad, need olid, see oli võrdlemisi suur, 650 soomepoissi saadi teada, kes elavad Eestis, vot siis ühel kokkutulekul siin Tallinnas tehti ettepanek asutada soomepoistekoor, mis minule esialgu küll tundus nagu utoopiline, sest mehed olid kõik üle 70 aasta. Aga peab ütlema, et, et nähtavasti ikka oli kodanlikus Eestis väga tugev muusikaõpetus ja lauljaid ikka leidus ja nende meestega oli võimalik veel ikka Assadi jooksul üles ehitada võrdlemisi korralik meeskoor, millega me andsime mitusada kontserti. Andsime Soomes, Soome, sai mitu korda läbi sõidetud Lapimaal see kolm kord oldud viimase lappima sõidul käisime ka Norras, Põhja-Jäämerre järgnes siis peale selle kõlas soomepoistekoorilaul veel Rootsis, Norras, Leedus ja üks viimase pikemaid sõite oli Kanadas. Nii et see kontserttegevus on huvitav, oleme koondanud ka oma kõik kavad ja sõidud. Ja nagu kokku ja tahame ka jätta selle jäljega muusikamuuseumile. Et tõesti tegutses üks niisugune koor, kes oli ajal koos ja vanadusepäevil, siis aitas meid nagu ühte hoida siis juba laul. No ma kujutan ette, et Soome veteranid võtsid teid alati hästi vastu, teil oli teatud soodustusi, mida teised koorid ei saanud, kes siit Eestist läksid, kas teil on ka näiteks niisuguseid asju, käisite sanatooriumid ja spaades ja ja, ja missuguseid niisuguseid austusavaldusi te tantsite? No kui kooriga nüüd rääkida, küpsis kooril oli tõesti niimoodi, et kui me sõitsime sinna, meil pidi olema endal rahalaevasõiduks ja siis seal ütleme, bussisõiduks sõiduraha. Me pidime saama ja, aga, aga edasi oli juba meie ööbisime tavaliselt kas kodudes või sõjaväeosades. Nii et ööbimise eest meil kunagi maksta ei tuld ja seal ka toitlustati meid. Ja mis puutub siis sõidus, siis kontserdite tulu tavaliselt anti meil nii, et see oli nagu uueks reisiks, siis jälle võimalus antud meile, et me saame jälle uuesti uuesti sõita. Veid võeti muidugi vastu, mitte ainult kui meeskoori Eestist, vaid kui võitlejaid, kes olid siis aidanud hoida siis Soome vabadust. Jätkusõja ajal see hoidjad, toetus ja tunnustus oli kindlasti pidevalt teie ümber, tundsite seda küll, seda küll ja see on senini jäänud, kui nüüd koor küll ei tegutsenud juba paar aastat kontserte ei anna, aga, aga ikkagi kutsutakse vahel siia-sinna ja ja, ja see tähelepanu on, on Kuniv praeguse ajane. Kas te meenutaksite mõnda niisugust värvikat iseloomulikku seika või episoodi, mis seda suhet iseloomustab? Noh, võib olla kasvõi seda, Me oleme viiest laulupeost osa võtnud sõjaväes Soome suves toimuvad sõjaveteranide laulupeod ja need on olnud juba mitmel pool, esimene oli, kus meie osa võtsime, oli Helsingis ja viimane, kus me nüüd oleme laulnud, oli Joensuus nüüd teatavasti vabariigi 90. aastapäev ja sel aastal ja toimub veel viimane sõjaveteran nende laulupidu Turus. Aga seal võtavad ka osa juba noorematele ütelda, Nad ütlevad, pärimuskoorid tähendab, ühesõnaga, kes on siis läinud, kas lisaks nendele kooridele laulma või on loonud ise niukesed, noorte noortekorterid on jäädvustatud Soomes veel niux sodilospoigi sõjapojad, sodilas, pojad, kes on ka siis nagu moodustanud koorid ja need siis laulavad ka sellel kaasa. Nii et see on muidugi mulje on suur ja see on tavaliselt on, on need toimunud suurtes hallides, spordihallides ja kuulajaid on tavaliselt olnud kas mitte nelja 6000 ümber, nii et see on ka niisugune väga pidulik olnud ja ka minul on tulnud seal üldjuhi puldis seista mitmel korral. Jah, meeleolu on kindlasti ülev, selles ei ole kahtlust. Soome veteranidele on ka mingisugused võimalused puhkekodudes ja spaades ja nendes on ja no see ei lähe nüüd ei puuduta nagu koori seal nagu üldine ja tõesti soomlane ettenähtud kõikidel rinde võitlejatel on lähtudes rinde raha ja sinna lülitatud ka nüüd kõik siis Eestis elavad mehed, kes võitlesid tol ajal seal see ei ole suur, aga siiski 7000 krooni on see aastas ja peale selle on üks kord võimalik siis riigikontori poolt, kes tasub siis kinni siis juba tervisepuhkuse kuskil siis raviasutuses seda siis on võimalik siis kaks nädalat seal nagu puhata ja tervist ravida. Aga peale selle on muidugi terve rida ühiskondliku organisatsioone, kes toetavad soomepoiss, et me saame tuua välja omal võib-olla raamatuid me, mis puudutavad soomepoiste ajalugu, meie tegevust sõja ajal pärast sõda ja, ja nii, et neid organisatsioone on Lionsid, on, on radarid. Terve rida fonde, kes on aidanud ja praegu on meil nii, et meie saame toetada neid Eestis olevaid kahtsada viitekümmend, soomepoissi, kes praegu elus on ja peale selle veel abikaasasid ja leski kokku on viie-kuuesaja inimese ümber, kes saavad toetustas siis arstirohtude toetuseks väljamaksmiseks või samuti sanatooriumis minekuks. Selleks on loodud siis soome söövat Eesti Ühendus, kes pidevalt vahendab seda ja aitab siis raskustesse sattunud haigeks jäänud siis soomepoisse nende abikaasast või lesk. Kuidas mööduvad praegu teie päevad Teie soliidses eas jälgite muusikaelu kindlasti, või on teil veel mingisugune eriline harrastus või hobinuia? Eks see, see haare jääb ikka väiksemaks, ei päev ei ole enam. Võib-olla nii sisukas, kui, kui varem oli. Ja noh, suur töö on nüüd läinud, kui koor enam ei tegutse, ka on just see ühenduse töö. Olen Soome sõjaväe tõesti ühenduse esimees ja seal on küllaltki palju vaja siis aidata. Kas või nagu ütlesin mõne sõjamehe juubeli tähistamisel või ka tema matusel juba meie soomepoisi matusepaigale metsakalmistul. Aitäh stuudiosse tulemast. Koorijuht, emeriitprofessor Uno Järvela. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.