Maestro Gustav Ernesaks on öelnud kuidas me ajaratta ringega ei loeks, kas aastate, päevade või tundide kaupa kaalu saavad nad ikkagi tehtud tegudest. Meie alanud saatele annavad kaalu maestro ise ja erilisin päev iga inimese elu aastas. Sünnipäev. Esmaspäeval, 12. detsembril on auväärsel laulutaadil Gustav Ernesaksa sünnipäev. Sedapuhku 80.. Siinkohal meie sügavaim kummardus ja tänu kõige selle eest, mida maestro meile kõigile on andnud ja soovime Gustav Ernesaksale tugevat tervist. Oleme oma mikrofoniga maestro juures kodus, Kadriorus palvega aidata ajaratast tagasi keerata Neisse aegadesse, mil laulutaat ise alles poisike oli. Niisiis mõtterännak Gustav Ernesaksa kaasabil tema lapsepõlve. No räägitakse, et ma olen maal sündinud minu isa ja mina olen sündinud Peningi vallas Perila külas. Ja ma rohkem ei mäleta sellest ajast. Hiljem sõitsin Tallinnasse kui seda momenti, kui mina sellest majast linna hakkasin sõitma. See oli vaja ees umbes 10 15 meetrit ja päike paistis paremalt, võis umbes minu varju järele. Ma võtsin ennast seal 65 aastat hiljem üles, ma lasksin võtta ja ja just selle koha peal, kus ma arvasin, et ma seisin ja selle minu varju järgi võiks arvata, et see võis kella nelja aeg olla umbes. Aga sellest ajast. Ma ei mäleta tõesti mitte midagi. Mul ainult tädi rääkis, et ta oli mind ükskord ühest väiksest tiigist välja tõmmanud, ju pea peal oli juba kõntsa olnud, nii et niisugune asi äge, siis kolisime Tallinna ja esialgsed kohad olid meil Lasnamäel kivimurru tänaval ja siis asunduse tänaval. Seal oli juba. No siis ma ei mäleta, mis näiteks kivimurru tänaval seal. Esimene, kui linna poolt tuleb esimene kivimaja, paremal pool oli seal ja mäletan ainult kaitses aknast paistev kivimüür sellise vanglamüür, mis seal, mis seal ligidal. Sealsamas sõdalas elas veel vanaisa, kellel oli üks sõrmkõver, seda ma mäletan. Ja siis üks oludest. Nii et sealt ma rohkem muusikat ei mäleta. Kui ma mäletan pühapäeva hommikul päiksepaisteline kukelaulu ja teises kohas, kus asunduse tänaval seal me olime, siis kivimurrud oli seal ei olnud Lasnamäel ühtegi maja. Kivimurdude ääres tegime paekividest väiksed mängumajad ja seal ma mäletan lõokese laulu, nii et küllap nad kõik see sinitaevas ja lõokese laul ja hiljem tuli pääsukesed ja, ja kägu ja tulid juurde ja iga asi on hiljem ka lauluks muutunud, nii et ekslaulja tekki mitte tühjale kohale kusagil seal on enesele märkamata oled juba seemneks kasvama pannud, see võib kerkida alles 70 aastat hiljem veel. Nii et ma usun väga seda, et, et need loomingu ideed on väga isevoodi, kui palju aega siis läks sellest käokukkumises ja loo kuulamisest, kuni jõudis kaante vahele laste laulukogumik? No see juba 60 aastat, kui mitte rohkem. Võib-olla alguses, kui õnnelik selle üle, kui palju ma muusikaga kokku puutunud, ma mäletan minu Meie majas oliks hoidja, kes, kes oli minu 75. aasta juubelikontserdil, oli veel elus üle 90 vana, tema laulis, mida mingisugust laulu, lohk, lopsakate lehtede. Kui kes nüüd küsida, siis küsisin, mis laul see oli, ta enam ei mäletanud. Aga minu ema ja ema, ema, õed, need laulsid väga palju, nii et see oli Raasikul suvid. Suviti ma olin seal siis kõige ilusam laul, mul paistis olevat siidi. Nemad armastasid laulda niisugused noh sel ajal olin sendi mentaalsed laulud ja ja. Igasugused 35 salmilised laulud ja nõnda edasi seal lakaluugi peal lauldi igal õhtul mitu tundi sealt siis juba need laulud hakkasid tulema meelde. Aga isal oli kolm venda, nemad laulsid aastaja algul kvartetis, nemad laulsid juba Karl August Hermanni mängu laulu ja mängu lehes laulis juba teine helistik nii-ütelda. Nii et need mõlemad omalt muidu mõjut mõjustasid. Ja kui me siis alla linna kolisime siis ma elasin laulupeo tänaval jäätisega risti tänaval Kunderi tänaval umbes kaheksas kohas. Sealt siis sõna laulupidu käis iga päev kõrvust läbi ja kinni jäin lõpuks. Seal oli esimene. Koht oli seal, muusikat ei mäleta, ma olen keldrikorterist, mäletan, et ma nägin, kui ehitati tselluloosi esimest korstent, kollast korstent ja muud ma ei mäleta seal ilmasõja algus seal vist jaa jaa. Et. Selles majas, kus ma elasin, oli kaks poissi seal Lennart Matsuvide kõrvalmajas elas Mickenad, kes oli hiljem hiljem Paul Kerese suur Aga seal käima kaljult palju muusikat kuulata, kuigi isa vahest kas seal või, või Illimati hilisemates kohtades laulis ikka õhtul magama magamaminekueelsel, nüüd on see päev ju lõppenud. Ei, ei päike paista, joo sihuke vaikse häälega ja ta laulis, laulis palju ema laulis, ka laulnud ma ei mäletanud. Aga siis ma mäletan esimest koorilaulu, see vist oli üks jaani. Ja minu isa vend Johannes Ernesaks, kes olid ärkamisaja. Ka nii nende koolmeistrite üks aste ei luba, võib-olla arenenud, tema juhatas koori, juhatas ka tselluloosist tselluloosist käis isa tööl ja veel kaks venda, nii et nemad laulsid seal laulukooris. Ma kuulsin, kui see Johannese Ernesaks juhatas rannamõisas jaaniööl Ühte soome laulu Haghorsi laulimatralle selleks hinge. Ja kui ma nüüd meelde tuletan, siis sama laul tuli esimesel Nõukogude laulupeol kavva. Ma ei tea, kes seda siis soovitas ja kahju, et ma, ma ise oleks tahtnud seda juhatada, aga, aga no mina juhatasin sel puhul meeskoore. Kas te vennad omavahel ka laulsid? Ei laulnud? Ei laulnud. Meil oli noh, ühesõnaga, meil oli kolm aastat vahet, teine oli. Esimene on praegult Ameerikas, teine Läks kaotsi kusagile, kus pooldan seda, tema temast ei tea mitte midagi, ei mina siit pooltega. Mul vend säältpoolt, aga siis suvised laulmised vanaisa juures, need olid siiski niukesed. Mis Mil, mille mõju võib-olla. Ehk hiljem tuli välja, kui ma kirjutasin. Ooperit käsikäes võib-olla see on, see on pärit sealt Raasiku vanaisa juurest. Aga tuleristsed, see oli juba siis isa rääkis väga palju ja isa vennad rääkisid väga palju 1905.-st aastast üks vend oli veel seal mõisas klaverit mänginud ja hiljem põgenes, veel sai pakku põgeneda ja. Nad olid kõik natuke tegelased sellega ja mul isa isa. Volta vabriku koosolekul ma ei tea kuskohalt edasi saadetes enna vangistati ühest Tuglase ka, nad olid vist mõlemad olid, olid Toompea vanglas. Ja Ta seal vangis oli ja teda otsiti alaveres, kus ta oli surmamõistetute nimestikus. Tsaari ametnikud, lohakas, olen mina elus. Nad ei teadnud isa vangist otsida. Nii et no siis on laulupeo tänaval mitmeid, väga mitmel pool, palju momente on näiteks. Näiteks ma mäletan kahte 20, neljas veebruar 1918 mainin õues trepi peal. See on laulupeo tänav number 14. Ja vaatasin, kui seal Viljandi raudtee kitsal ehk ehk nagu me ütlesime Viljandi suss. Et selle seal umbes tapamaja kohal lendas Saksa lennuk, teda pommitati sadamast ja ja niisugused suured suitsutupsud olid, sest teda ümbermärki ei saanud, aga ma mäletan selle kahtekümne neljandal veebruaril sile tõttu. Varem revolutsiooni päevil, siis isa võttis veidi kaasa ja käisime Paksu Margareeta juures ja ja siis oli väga tore oli, kui viinavabriku pudelisild. Ta oli väga terve, Tartu maantee oli täis, korjasime leida, need olid meie rahad siis ja ja anti välja ka oma ajalehte, sotsiaaldemokraatia nõnda edasi. Vot selle koha peal, kus on praegu lastestaadion või seal, kus tiigi ääres luigetiigi ääres seal ei olnud mitte midagi, toomingas kasvas seal ja seal tuli üks niukene suvit, suveti oli seal lasteaed, seal ma käisin mõned mõned korrad siis ma mäletan seal üks talupoeg võtab naise seda lõbu võtta. Selliseks mängu mängulaulud olid ja. Siis sai seal laule laulvad kuulatud üldse ma käisin ka väga-väga palju. Nüüd on ka Kadriorg. Käisin sügiseti, tuhlasin nendes. Langevad lehtedes ringi ja ja eriti kui ma kooli lõpetasin, Paistu võisin tundide kaupa istuda päikseloojangu eel, jah, ja hiljem mere ääres hüüd. Ja kui ma ka seal maal kuulasin kägu ja ööbikud ja ja toomingas hakkas mul hinge peal käima. Hommikust loomuga mitu lauluõpikust ja tavast ja kõigist on. Ja ma mere ääres käisin, tuli ka palju nihukest vesiseid, lauleile, tervitš muul ja Juhan Smuul kirjutas mulle väga-väga palju, aga mis veel mulle meeldis. Vot mul meeldis, kui ma maanteel käisin ja kõrva panin vastu telefoniposti siis see muusika, mis sealt tuli, see võlus mind. See oli niisugune niisugune nagu kaugetest maadest kausis, sealt kõrgelt ja kaugelt Tulevad kostavad mingist kosmosest tuleb mingisugused hääled ja Saise aeglasel riisis viisi ei ole, aga, ja ikka kui kusagil telefoniposti juures lähen mööda, kui keegi ei näe, siis panin kõrva verstaposti ja kuule. Aga siis, kui ma koolis olin, ma käisin algus, selle nimi oli pod kommertskool. See oli seal Westholmi ruumide, sest oli mingi kooli ruumides, aga hiljem kolisime siis ka Gustav Adolfi ruumidesse. Ja kolmas koht, kus me väga kaua olime, oli Harju tänav 48, seal, kus praegu kohvik Tallina kuulus, kuulsin, olin, lõbutsesime muusikaga rohkem kokku. Sa oled lauluõpetaja, tulid minu lauluõpetaja, ta on olnud Topmann. Esimesel aastal tuli viiuliga laulutundi. Siis oli Kasemets Anton Kasemets Leinuselises väga kaua aega, hiljem oli veel teised. Hiljem operettide kirjutas Jakobson et laulutundides, eriti võib-olla Leinus lennus meil tutvustas mitmete lauludega mõned laulud on onni pidama jäänud. Sel ajal oli poiste koolide sead head meeskoorid, eriti enne sõda oli selle. Siis ta oli esimene reaalkool, seal laulsid nagu kriigi uus Isamaa ja terve rida väga raskelt hull igast kuulisel puhkpilliorkestrit poiste koolis, eriti Tallinnas oli üks, viis, kuus ja puhkpilliorkestris. Tahaks nüüd ka, et need poisid, kes enam ei saa laulda või hääle murdun, need, need saaks kuse Lukestes mängisin koore, oli leidnud lastekoorid, neid, neid oli üle maa oli väga palju. Värskelt mäletanudki oma laul, mis oli vist kas teises klassis või. Kasemets panime jõuluajal üks nii toolide peal ja nagu jõulupuu ja igalühel küünal käes, sai püha ööd laulda, ma laulsin teist häält küll, raske laulda. Nii kerge ja nii lihtne ja hiljem katsusin lauda veel. Tükkisin siis ma olin juba noormees, tükkisin hõimla koori, seal juhatas nire, aga siis mul ei olnud hääl välja kujunenud ja ma ei olegi tenor, mind pandi teised Enorisse, kes on väga, väga raske rühm oli. Aga kui, siis hiljem. Ma juba professor Aaviku klassis olin, tema juhatas Estonia muusikaosakonna segakoori seal väga hea, kas see on vastik meie ajaloo kõige muusika silmapaistvaks segakooriks. 120 lauljad oli umbes siis laulsin seal paar aastat, see on tore, et ma neid nendes koolides laulsin. Sa teadku, kuidas, kuidas kuri juht ka laulja poolt välja näeb. Koolis sai mängitud võrkpalli ja korvpalli ja jääpalli sõi talvel uisutada, sai palju jalgrattaga, sai siinsamas Kadriorus ringi sõita. Ja siis ma alles siis sain teada, mis mikspärast ma tahtsin jalgrattaga väga kihutada. Kui ma küsisin vana näitleja käest Lauteri käest, miks sa sõidad selle mootorrattaga, ta ütles, et ma tahan, et tuul minust läbi käiv. Toredasti ütles muidugi. Seal oli ja siis me mõtlesime igasuguseid niisuguseid spordialasid, mis ei ole kunagi olnud olümpiaadil ega ei tule ka kunagi. Kuna ruumi oli vähe, siis siis kasutasime seda. Isegi ma mäletan sellele, kui me seal elasime. Et üks üks mees käib seal õue peal majas ikka soni peas ja selgus, et see oli Ma mäletan teda, mis ma võisin olla siis, siis mul alles harmoonium tekkis majja, isa muretses Mayer on otse puugile tänaval. Isa muuseas, oli nii tore, et ta võttis meid poisse igale poole kaasa spordivõistlustele ja kogemata oli harmoonium järsku kodus Terkmani seto tuisk 1920 või seal. Ja siis ma õppisin ära. Isaba näitas muljeid nooridet. Karl August Hermanni. Me teretame lahkid kõiki nii lahkesti, nüüd tahtsin oreliklassi astuda ja tegin eksami ka ja vot mängisin sedasama. Sellepärast, et jalad ei ulatanud alla pedaalile. Üldiselt mine klaveriklassi, tule klaveriklassi otsimis, pildise klaver on, ei läinud. Aga hiljem läksin klaverit õppima. Aga siis, kui ma aru sain, liiga hilja, olen hakanud õppima kõiki neid Pillegi klaverit ja viiulit, neid tuleb hakata juba maast madalast. Nagu tennis mängu ja siis hiljem ikka käisin oreliklassis ka mõned aastad praegu kooli laulmisõpetajad ikka kurdavad, ei ole vastavat repertuaari Eeaa kohalist repertuaari, mida õpilastele laulutundides õpetada. Kas teie õpetajad ka niisuguse kurtmisega kunagi lagedale tulid, seda ei kurdetud, aga hiljem olid väga head laulikud oli Riho Pätsil. Need olid siis Leelod ja pärast oli lemmiklaulud. See oli vist kuule kuuendale klassile eraldi ja see oli väga suur repertuaar, oli nüüd me laulsime hiljem muidugi. Aga selle all olid laulikud, oli üks Tammanni lauluraamat, oli küll. Garrison orkester mängis sellel pikal puiesteel, mis siit minu juures praegult läheb, otse kunstimuuseumi poole, seal väga palju noori käisin. Kuigi olid erilised muljed on mul nendest esimestest laulupidudest, milles mina sain osa võtta, see on 23. 28. hiljem olin juba oma. 38. võtsin juba olin juba laulude liidu ridades. Jõudsin isegi kolmekoorija ühe puhkpilliorkestriga 33. aastal laulupeost osa. Ja 38. Mul tuli juba oma laule juhatada. Aga öelge, kui te olite päris pisikene poiss, kas te mäletate veel seda, kas te kunagi mõtlesite ka selle peale, et teist võiks saada suur helilooja, dirigent, aga mul on. Mul on siin üks raamat ja ma loen teile ette. 11 aastaselt, keeldusin. Ma mäletan, et seal oli seitse viga, ka see on 11 aastane, kelleks ma tahan saada. Mina arvan, et ma tahan saada kooliõpetajaks ja et siis lapsi õpetama, hakkaks. Eesti rahvale head teha. Kui ma selle kooli läbi teen, siis lähen sinna kylge tormis enna senna kooli kus õpetajad ette valmistatakse. Kui ma juba kooliõpetaja olen, siiski võtan mõne raamatu, võib-olla Vaissaa kooli õpetajaks, aga ma loodan, et päeval annan tunde ja õhtul käin mõnel kursusel, et ennast täiendada. No nimi suri, mõtted mul ei olnud. Sest minu meelest oli juba sel ajal kõige suuremad mehed, olid laulu õpetad, seal Kasemets leidus, need olid kõige kuulsamad mehed. Muidugi, välja arvatud spordimehed, ka seal kolm pere ja Losmanni on nii, et sain kooli õpetajaks. Šokoli õpilaseks, ma sain siis 31. aastal kuni sõjani. Ma olin neljas gümnaasiumis õpetajaks, mõnikord olime paaris koolis korraga. Nii et see alateadlik poisikese unistus ikkagi läks täide. Aga ega ma isegi siis, kui ma olin, lõpetasin selle muusika Õpptude klassi. Ega ma siis ei mõtelnud, nagu hulluks hakkan või heliloojaks. Niuksed Juld. Ükskord ütleb, et kuule minu, mine minu asemele juhatada õhtukooli, see oli Tallinna valgustuse ja v muretsemise osakonna meeskoor. Paarkümmend meest oli kaunis tagasihoidliku häälematerjaliga ja ma läksin teda asendama, sõduri riides olin. Ja sinna siis pidama jäin ja väga hea, et niisugune tagasihoidlike võimetega oli, seal ma pidin hakkama nagu korgitõmbega välja tõmbama, pidise laulma ja hääl arenes ka. Kõige halvem laulja segakooris ei olnudki. Aga seal ma juba nägin, mis tähendab, mis tähendab laule lihtsale inimesele, seal kogesin esimest kuuldeliselt kui mudil. Lihtne tööline tuli pärast proovi proovida, tihti ei tahtnud ära lõpetada, tuli pisarad olid silmas, tänas teist kord, ma tundsin seda, seda tunnet, kui ma olin mobiliseeritud sõja ajal tagalasse ja ma olin tööpataljoni, kus oli 1200 meest ja kus ma moodustasin. Võib-olla mitte mina üksi, vaid teised, ka muudes moodustasime meeskoori, see oli 75, lauljad on seal juba päris hea. Et laulupidudest, kui koju läheme, tingimata time laulupeol. Kas teil on kusagil olemas ka mõni selline register, mis ütleb, kui palju te ise olete elu jooksul lastele? Kuule kirjutatud, küllap nimestik on, aga neid on ikka kaunis palju. Väga palju, mul oli üheselt laule ka järsku mul sattus minu kätte Ellen Niidu üks luulekogu ja ma peaaegu seal 50 laulu kirjutasin ilma saatjata. Malex tahtsin sellepärast teha, et kui lapsed laulavad ikka igalt poolt, selle klaverid ei olegi, et õpivad üks. Seal oli väga mitmesuguseid laul. Too esimesed laulud, mis ma kirjutasin, ei olnud mitte lastelaulul. Seal oli, ma mäletan, kiigu, liigu, laevukene ja siis ma veel ei olnudki kompositsiooniklassis. Kõige toredam. Üks esimesest laulust rong sõitis suhteliselt suur, seal oli saade ja seda hakati väga palju laulma. Leid esimese laule hakati mulle ütles, et kui ma kirjutasin meeskoorilaul selles esimeses laulus hakkame mehed minema, see lendas ka päris kiiresti. Ja paljugi need, mis ma kirjutasin 50 aastat tagasi, on alles nüüd ellu äraga ärganud seal Sireli kas mul õnne ja meelespea ja nüüd on hiljem hiljem jälle elama hakanud lastelaulja, kes on hiljem rohkem. Neli kogullast laule, üks oli siis esimene oli siis leevike, need lühiajalised, teine oli sis lõoke ilmumise järel kahehäälsed, kolmas oli pääsuke, kolmehäälsed. Neljas oli ööbik, oli siis neljahäälsed lihtsalt segakoore? Päris kõvasti, kui raadiost laul kõlakas, te tunnete kohe ära ka, et see on minu laulja ja tuleb meelde. Mitte alati, mõnikord tuleb ootamatult kusagil üks laul, mida ei ole mitukümmend aastat lauluda, järsku järsku tuleb, siis hakkad mõtlema, nagu tuttav on ja siis tuleb Soova laul. Mida te ütleksite tänastele lastele kes siis laulupeost osa võtnud, see on juba kadunud link, ühesõnaga see poolselt laulust enam lahti ei saa. Aga need lapsed, kes ei laula, ärgu karku vigu, kui vähegi saab lauliku kuurist. Alguses võib olla raske. Aga kui ikka paar aastat kooris laulnud. Kooris John, sündis niisugune asi ka, et seal tulevad uued sõbrad, seal tuleb ühiselt murred, ühised pingutused, ühised rõõmud. Ja te näete, et keskalates peal laulnud Need laulavad pärast ka kusagil pensionärid pensionäride kooris. Ma tean isegi ühte laulupidu, kus laulsid koos vanaisa, isa ja pojapoeg. Soovitan kõikidel noortel kusagil jõukohases kooris kaasa laulda, see pakub väga palju, väga palju vaheldus. Aitäh maestro-le muheda meenutuste pooltunni eest ja läkitame talle tänutäheks kimbukese lume, kellukesest, meelespeast ja kellukest. Kimbukese, mille maestro ise on helidesse vorminud. Kõlab see Ellerheina ettevalmistus koorilt.