Mina mõtlen seda, et näiteks kui me vaatamegi maailm on noor, iga päev toob endaga midagi uut kaasa, minu arvates see on noor, tema siis sünnitab omakorda jälle. Sealt saab midagi muud välja, aga ka jälle midagi uut, eks ole, kõige uusaastaarv suureneb, eks ole. Aga tema ise kogu aeg on see aasta järjest noor ja mina mõtlen, et inimese juures on täpselt sama, et näiteks kui nüüd Ants Lauter on 70 läbi, eks ole. Siis me ei saa kuidagi öelda, igatahes mina mitte kuidagi öelda Ants Lauteri kohta, et ta on vana inimene. Või et ta on ühesõnaga vana aastat 70, kas on kõrgiga, aga Ants Lauter tõestab vastupidist. Nas Ants Lauter läheb järjest nooremaks. Tema looming läheb järjest nooremaks, selles mõttes järjest värskemaks järjest huvitavamaks. Näiteks kui vaadata viimast tema filmi osa mäeküla piimamehes siis see on lihtsalt lausa hämmastama panev. Ei kujuta ette, et seda osa saaks paremini teha aga see on hoopis midagi uut, on leidnud uue lahenduse. Ja minu arvates see, et Lauter leiab alati uut otsib uut ja loob uut, on tingitud sellest et tema elab kogu aeg kaasa selle uue, mis sünnipäevast päeva. Nii et vaadates lautorit lihtsalt ei saa ise inimene, kes ta vaatab, mutukas nooremaks, sa pead tema kõike, seda nii palju, ta pulbitseb elujõust, elu tahtis terve kaasaja sündmustega vabu puutukse muusika valdkonda või või ma olen näinud isegi, kuidas ta suhtleb väikeste lastega. Ta oskab kohaneda. Ma olen olnud tunnistajaks kus ta on väikese lapsega koos esinenud. Väikese poisiga. Ja kuidas lahter otsekohe oskab temaga kontakti võtta? Tähendab, ta peab olema, poiss on ju kaasaegne, eks ole, ta on täitsa uus laps, uus inimene, tõrje, lapsepõli oli ju mööda ja, ja see oli hoopis midagi muud. Kasvatus ja kõik oli hoopis teine ja kena päeva laps, kes ei räägi enam kuningatest ega printsidest. Käikes ei ole, nõelad, hobust ei jää, see on tal juba nagu selle loomaaia nähtus. Eks ole, kes unistab kosmosesse lennust, kes tunneb kõiki kosmonaute korraga. Seitsmes Ants Lauter saab niisuguse suurepärase kontakti. Tähendab, nad on võrdselt noored. Kui mina olin noor näitleja, siis nägin Ants Lauter it hommikul alati enne proovi minemas tennist mängima. Ja praegu ta sõidab, nagu me kõik teame oma mootorrattal suusad suvel, talvel ja ilmale vaatamata. Nii et ma ei usu, et ka Ants Lauteri tervise vahest ei streigi, aga me ei ole kunagi kuulnud peaaegu, et Ants Lauter ilmu kuskile proovile või ülesanne täita, on haige. Küllap ta vastu on natukene haige, mõnikord käega, ta lihtsalt ei tunnista seda haigust Hellerdabi, selle momendi ja ja sellega ta võidab. Siit tulebki huvitav mõte, kas ei ole üks nooruse saladus ka inimese suhtumises oma aastatesse ja muidugi ka ei loe aastaid. Tal on tegemist muude asjadega rohkem kui oma aastate lugemisega, näiteks. Ta loeb väga palju sealjuures kuna me teame, tal on silmad haiged, aga ometi. Ma ei usu, et autoril jääks midagi lugema. Sellepärast et ta silmad on tõesti raskesti haiged. Aga tahtejõudu tuleb osata kasutada, sest on ju naisi. Ma mõtlen just eriti naisi, kuigi meie teeria ega naised, kes kulutavad tohutult tahtejõudu enda säilitamisele, aga kes siiski ei jää noorte sellepärast, et terve tema tahtejõu säilitamine läheb oma isiku peal, eks ole, tähelepanu ainult enda peale. Inimene irdub juhimestest, kardab vähem magada, kui tema on plaanis under ütleme seal 10 tundi, kardab naer kardab naerda ja see kõik vanade vanaldab, aga see on vastupidi. Mida rohkem inimene on heas tujus, seda noorem ta on ju alati. Sest ma ei usu, et oleks inimest, kellel absoluutselt mingisuguseid raskusi, kus ei ole. Ja ega nendest keegi muu ei aita, kui inimene ise peab nendest üle saama. Ja kuidas nendest üle saada, et minu arvates see on kõige oluline, ei saa jääda, ei tohi jääda inimene oma muret hellitama, oma valu hellitama. Siis ta lihtsalt sureb ja vananeb selle valu juure. Ta peab sile ületama ja minu arvates kõige suurem ületamise võime on töös. See on kohustus, mitte kohustus, niisugune, et ma pean seda tegema, vaid see, et mul on vaja seda teha, ma ei saa seda. See on minu ülesanne, ei saa ju seda tegemata jätta, et jätan selle tegemata ja mõtlen, kui raske on hea elu ja ema ei saa ikka midagi. Kui inimene jääb niin arutama, siis varsti tema noorutab ja 50 aastaselt öeldakse Tel 50 ei usu. Tema terve maailm on nagu väsinud. Tema mõttemaailm on väsinud, teda ei huvita enam midagi. Ja minu arust sellest momendist hakkabki peale. Inimese vananemine võib ju väga nooruslik välja näha ja mitte kortsusid Kallole näos, kuna ta neid püüdnud vältel igal võimalikul juhul. Aga sealjuures on ta siiski vana inimene ja kui inimene midagi ei anna, siis ei olnud temaga teistelt midagi võtta, eks ole. Kuna me nüüd juba rääkisime inimesest, keda meie raadiokuulajad kindlasti kõik tunnevad Ants Lauteri, sest tema eeskujust nii ellusuhtumises siis mõni võib öelda, et see on erakordne nähtus, midagi ebatavalist. Aga ma arvan, et see näide pole muidugi mitte ainukene. Ja kuna meie jutt on väga suurel määral mõeldud naistele siis katsume kõnelda mõnest niisugusest naisest, keda kõik tunnevad alati noorena juba väga palju aastaid. Marlendiitrichi, eks ole, kes oli aastaid kadunud, nüüd filmilinal kirjeldasime tema kohta andmeid korraga, äkki mina nägin televisioonis seda naist? Marlen tiitrichi rabatuna olin sellest nägemisest sedasi, nagu on uskumatu. Minu arvates kliendilt vist peaks olema 70 ligi, see oli otse hämmasta, mitte see, tema väline antima väline, nooruslik, aga see terrordil mad terves tema olemuses on midagi noort see kõigepealt ennast uuesti kätte võtta, uut treeningut tegema hakata. Juba see on nooruse tunnus. Siis näiteks ma tahaksin tuua niisuguse näite mis on õieti nooremast väga noorest generatsiooni esindajast. Nimelt Helmi puur kes oli nii läks korda väga raskesti haige, kuna me teame, millist hirmsat tööd ma ütleksin, loomatööd nõuab. Tantsija elukutse, ja et siin ei saa tantsijana olla ükski päev ilma treeninguta juba nädal aega olla silma treeninguta juba teatud osa oma vormis olekus kaotab siis ma tahtsin seda tuua näit dünad, tahtejõust, mis on eeskujuks mitte ainult noortele, vaid ka kõikidele neile, kes on ületanud kesk ja need on võimalik oma tahtejõudu rakendada. Ja pärast nii järjekindlat tööd nii Jerry kindlat treeningut. Mida Helmi puur on teinud nii mitme aasta jooksul, milliste väikeste sammudega ta on alanud, oma tööd uuesti peal ja ometi kõikide rõõmuks ta esinesin hiljuti Estonias uuesti, tähendab, on võimalik ületada iseennast ja siin minu arvates inimene ületasis end. Ja ma usun, et Helmi puur elab kindlasti ka 70, kui mitte rohkem ja on olles seitsmekümnene, on ta sama nooruslik nagu ta nüüd. Tuleb meelde ka üks väga kuulus naine poliitikavaldkonnast. Johnicatooja, kes on sündinud, ma vaatasin spetsiaalselt seda teatnikust järele 1881. aastal möödunud sajandi lõpus. Ja kes praegu juhib naisliikumist kogu maailmas, kes on niisugune sirge rühikas daam, täiesti halli peaga, aga kelle esinemine, kõnelemine, käitumine, liikumine, kõik see on nii eesmärgi kindel, nii selge ja, ja nii suurepärane, et teda tõesti tunnevad kogu maailma naised oma ema, kes oli alati oma ülesannete kõrgusel ja oma töö poolest ja kas te olete kunagi näinud jääma neli televisioonis seda hirmuäratav vanus, kuni võrrelda, eks ole, 82. Ja olla kursis tänapäeva sündmustega, kus ei lähe mitte sündmuseid nii aeglaselt, nagu nad läksid ikka sajandi lõpul ja eks ole me praegu seal ja alul praegu lähevad ju sündmused kohutava kiirusega sammu pidada, ajaga on juba suund kunst, ta alles pärast teist maailmasõda hakkas osa võtma suurtest rahvusvahelistest sündmustest. Kuni tolle ajani tegeles ta teadusega. Loodusteadlane, täppisteadlane elas rohkem oma perekonnale, aga siis ta võttis ennast nagu uuesti kokku ja alustas teist korda veel midagi oma elus ja võib-olla see on kõige suurem sellest, mis ta üldse on teinud ja kõike seda ta saavutas, väga kõrge, see muidugi Eesti ESM ei tohi unustada antud momendini, eks ole, tal oli oma kutsetöö väga suur ja väga nagu täppisteadus, eks ole. Väga tähtis ini, väikse keisiks, tal olid perekond kuni tema perekond on juba ütleme iseseisvaks saanud. Selle tõttu tal langes osa kohustust üle, aga ta ei jäänud käed sülle, siis ma olen oma tööd teinud. Minu suur elutöö on tehtud, mina võin nüüd minna loorberitele, ei, ta leidis omale kohe uue töö asemele. Oletame, et on olemas tahtejõud ja oskus eluga kaasas käia, kõik kõik seal olemas. Aga siiski on tarvis veel ka neid väikesi elutarkusi, et neid suuri asju saavutada. Kas teie, kas te suitsetate? Ärge ärme sellest räägi. Tänud alati ja, aga selles ma mõtlesin, et me räägime sellest, et nii palju lapsi kuule, võib-olla see oleks tahes oli. Ärme sellest lee näiteks kohvi ja joon. Ma olen suur kohvijooja, kas te armastate maitsvalt süüa? Ma ei ütleks nii, et ma tahan hirmus hästi süüa. Mul ei ole olnud kunagi söök, niisugune elu elu ees, märkey ta ka, et kas see toit teeb mind vanaks või nooreks või see on mulle hirmus kasulik või kahjulik või? Ei, seda ma küll ei ole elus veel mõtelnud ka selle peale, aga mingid saladused veel siiski on. Mina olin treeninud niiviisi. Vähemalt 15 aastat järgemööda, iga päev kaks tundi tugevat treeningut teinud mitte sellepärast, öelge palun, kui need 15 aastat kestsid, kas te läksite igal hommikul vilistades ja lauluga ja siis mulle meeldis väga minna, meeldis tema ja ühtlasi tunned, et see on hästi tore tunne on peale tundi, kui sa käid duši all ära saad nagu uuesti sündinud. Ja siis teiseks ma kui näitleja ma teadsin, et see on ka mulle kui näitlejale vajalik. Kas teil on laval last või noorukit mängida raskem kui täiskasvanud inimest? Kui ralli oled kätte saanud, kui osavõtt, kui osa oled suutnud lahendada, siis on nad võrds, poisil on jällegi juba oma psühholoogia oma mõtlemise viis oma elurüüt võiks olla oma liikumise rütm. Kui seda tead, missugune Rütma sinu rollil, kes, poiss, kes on 13 aastat vana, kus keskkonnast on, kui seda kõike tead, ja kui suudad, siis neid ülesandeid täita, mis sinult nõutakse ja mida roll nõuab, mida autor nõuab. Kui sa selle kätte saad, siis siis ei teki, siin ei tekkinud küsimus kas ta on vana või noor kuidagi, kas teie oskate ja suudate jälgida võikuste praktiliselt jälgite neid noorukeid elu kätte elus? Aastaga ma näe, teie tutvusringkond, eks ole? Ei ole ju niisugused lapsed, aga nagunii ümberringi meist meil lapsega nii ümberringi nad tulevad, koolist lähevad kooli Nat õiendavatena vend. Ja tihtipeale inimesed lähevad mööda, näevad kaks poisime oi kui pahad poisid. Aga nüüd korraga need kaks paha poissi väga huvitavad kitsalt vaatama. Mul ei ole seekord, nad on mulle kummitavad eks ole, aga mulle lihtsalt huvitav, sellepärast et ka sellepärast, et nendes on see maailma Loorus ja korraga nad on nii erinevad, eks ole, egot, mind korraga paelub see, tema, niisugune otsus võib olla mina olen lihtsalt palju neid poissi mänginud. Need poisid on teie lemmikrollid ka, on küll, on jah, nii et teie. Ma pean siiski ütlema, et te olete niisugune inimene, kelle elukutse on noorus ja mehed, teie õpetused nooruslikkuse ja nooruse säilitamiseks on kõige autoriteetsem kõigist ja mul ei olegi, õpetas, sellepärast et minul ei ole saladust. Ma elan oma igapäevast elu täitsa tavalist. Elagu kaasajas, võtku kõigist töödest osa. Olgu heas tujus, ärgu mõelgu selle peale, küll on hirmus, ma saan vanaks. Minu arust aitäh. Tänuga ühinevad kindlasti ka kuulajad. Ainult neile olen ma veel võlgu. Esinejat pole ju tutvustatudki. Tehku seda Väike-heliginud fonoteegis. Vaadake, Emmakatikeenika Välbe, tuul, lit, Jäpper, eitan karma koitma, et olen näpp tuuli, märk.