Euroopa. Kultuuripärandiaasta. Vikerraadio head kuulajad tänases saates räägime me Saksamaa ja Austria rahuliikumise loojast esimesest naisest, kes sai Nobeli rahupreemia ning on oma tegevusega end kirjutanud Euroopa humanismi ajalukku. Berta von Sutmerist tuleb juttu, tema pilt kaunistab ka Austria kaheeurost münti. Silmapaistvast isiksusest, kellel üheksandal juunil oli 175. sünniaastapäev, räägib meile täna saates ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir. Hobune ei pese, ilmaski ikka näeb, karu ka ei pese, kõik kardavad, on vanasõna, millest tuleb juttu ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid räägib siis selle vanasõna tagamaadest. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Helen Elena kõmmus räägib aga ühest vanast põnevast tud loost, mis viib meid Hiiumaale ja tegemist on sõjalauluga. Nii palju siis olgu saate kohta ette öeldud minu nimi Kristo räime. Soovin teile head kuulamist. Ma. Peegele läksiidupäädegeme do nulliga onu. Küüsi teeliine. Head kuulajad ja meie tänaseks saatekülaliseks on kirjanik ajaloolane Milvi Martina Piirnaine, kes väga põnevalt suudab rääkida ajaloost, inimestest ja sündmustest. Tema loenguid on olnud võimalik kuulata keskraamatukogus, kus tarn rääkinud muinasjuttude tagamaadest. Aga täna palusin ta saatesse, ta räägiks ühest naisest üks esimesi naisi, kes sai 1905. aastal Nobeli rahuauhinna ja põnev oleks teada, et aed, millal ta elas, kuidas see soosis naiste tegemisi ja mida meil võiks olla temast sellest naisest, siis õppida naiseks, kellest juttu tuleb, on Berta, Von Sutter ja hea meel tervitada Milvi Martina Piir siin saates. Tere. Tervist. Ütle mulle, palun, mille poolest on see Berta von Sutter sinule kui kirjanikule ajaloolasele põnev persoon? Persoonid ongi need, kes on põnevad, kes teevad ajaloo põnevaks? Võib rääkida suurtest abstruktsioonidest, võib teha hästi suuri üldistusi, rääkida mingisugustest, tohututest, ajaloolistest protsessidest, tendentsidest, rääkida suurstruktuuride ajalugu, institutsioonide ajalugu, see kõik on loomulikult ka oluline, aga see kõik on midagi niisugust, mis käib kuidagi üle tavainimese pea ja sageli inimesed, kes nendes samades suurtes protsessides osalesid, ise ei olnud sellest kõigest kuigivõrd teadlikud. Kui meid huvitab pigem see, et kuidas, kuidas tuua ajalugu inimestele lähedale kuidas muuta ta nii-öelda isiklikuks, nii et võib-olla võiksime sealt midagi isegi pida noh, tuua mingisugune selline nagu moraalne iva asja juurde leida midagi niisugust, mis mis võib-olla meid endid innustaks toetaks, aitaks meil aru saada sellest, mis toimub meie enda eludes meie enda ühiskonnas, meie ümber. Sellisel juhul on kindlasti parem vaadata ajalugu noh, nii-öelda mikrotasandil. Et selle kohta on täitsa omaette termin ka olemas micro story jääb või kasutatakse ka saksakeelset terminit Aldaks, kes siis ta ehk siis igapäevaajalugu. See on lihtsalt võimalus tuua minevikusündmused inimestele lähemale, Andonile võimalus samastuda, noh, mida on väga raske teha. Sel juhul, kui, kui, kui me räägime tõesti mingisugustest suurtest protsessidest, et inimene, inimene suhestuks kuidagi isiklikumalt, et see isiklikkuse moment on, on oluline mu meelest ja ma arvan, et noh, mida noorema inimesega on tegemist, seda olulisem ta on noh, ajalooõpetuses näiteks mu meelest peaks, peaks vägagi olema see isiklikus moment sees ja noh, vaadelda mingisuguseid ajaloo sündmusi ühe persooni kaudu või ka mitme persooni kaudu, aga, aga just sellisel natukene biograafilisemal elulootasandil see on lihtsalt üks võimalus seda, seda teha. Tavaliselt ajaloo puhul öeldakse või mõne suure sündmuse pooled otsi selle tagant naist või siis raha. Antud juhul Need on siis puudutanud mehi, aga antud juhul, kui on tegemist naisega, siis mida selle tagant võiks otsida, et miks ühest naisest võib saada omal ajal tegelane, keda veel 100 150 200 aastat hiljem mäletatakse. No mulle meeldiks parem pöörata selline populaarne ütlus natukene ümber ja öelda, et pigem tuleks sündmuste tagant otsida inimest. Jah, ja mulle meeldiks noh, antud juhul ka seda meie meie tänast kangelast siis kui nii võib öelda käsitleda pigem pigem inimesena see, et ta, et ta oli naissoost. Noh, see kindlasti andis tema eluloole teatud värvinguid, mida tal ei oleks olnud, kui ta oleks sündinud mehena. Aga see, mida ta tegi põhimõtteliselt see, miks ta oluline oli nii omas ajas kui ka kui ka praegu, kui tegelikult laiemalt üldse sellises euroopalikus mõtteloos, tal on seal oma koht kindlalt. Et see on, see on tegelikult isegi mõtleks soost sõltumatu ja noh väga sageli kipume ajaloost rääkima pigem selles võtmes, mis teeks meid eriliseks või noh, seda, mis on meile lähedane või oluline meie ise, meie suguvõsa, meie maa, riik võib-olla et see on, see on üks viis läheneda ajaloole, teine viis on see, et pigem otsida seda, mis meid ühendab kõigi teistega, kuitahes erinevad nad ka ei tunduks esimesel pilgul Võtame Berta Von Sutneri loo lahti, ta sündis grafinnana. Kõik oli ilus ja kena ja miks hakkab üks krahvinna patsisistiks, hakkab raamatuid kirjutama, hakkab mässama. Jah, ta sündis grafinnana, elas suurema osa oma elust parunessina, nii et ta kindlasti kuulus priviligeeritud seisusesse. No eks põhjus, miks temast veel rääkida, on see, et no kuivõrd ta sündis aastal 1843, üheksandal juunil siis käesoleva aasta üheksandal juunil, siis müüdud 175 aastat tema sünnist ja ta sündis Prahas. Tol ajal oli tegemist siis Austria keisririigiga. Austria-Ungari hiljem sündis Kinskite krahvisuguvõsas, nii et tema sünnipärane tiitel oli Bertav on Kinski. See oli üsna selline kuulus ja tuntud suguvõsa ulatus juba sajandit taha juba keskaega. Enamik selle suguvõsa meesliikmed olid sõjaväelased, ohvitserid ja nii ka Berta isa, tõsi küll, kõrda sündis selle suguvõsa niisugusesse kõrvalharusse või noh, ütleme noorema poja, noorema poja nooremale pojale. Nii et sinna põhilisse liini ta ei kuulunud, aga no sellegipoolest see kuulus nimi Kinski andis talle teatud sellise hea stardiellu. Samas, kuna ta ema jällegi oli madalamast soost, no vot siis siin tulevad mängu need et seltskonna vastuolulised väärtushinnangud ta koges noores eas sellist teatud seltskondlikku tõrjuda just, ja ilmselt oli tal ikkagi ise ka soodumust istuda. Raamatute tagasi hakkaski nagu väga palju lugema, pühendus sellistele pigem vaimsetele huvidele ja ta Beta muide, sündis postuumselt, tema isa oli juba enne sündimist surnud, ema oli oluliselt noorem isast, nii et et ei osanud vist kaaslase jäetud pärandusega hästi ümber käia. Ütleme nii, et teda põhilist rolli ei täitnud, mida noorelt aristokraatlikus tütarlapselt oodata? Mehele ta ei läinud, seal tekkisid mõned kosilased, aga vastastikuse mõistmiseni ei jõutud ja ja nii siis juhtuski, et kui ta oli umbes kolmekümneaastane jätkuvalt vallaline, noh, tegelikult seltskonna silmis täiesti maha kantud. Siis sai raha otsa ja leidis ennast olukorrast, et tuleb ise elatist teenida ja nii ta siis sattuski kuvernandiks. Parun Sutne perekonda, seal oli neli väikest tütart, aga oli ka kolm poega ja need olid vanemad ja kõige noorem, aga nendest Arturiga tekkis tal siis selline romantiline suhe, mida püüti loomulikult varjata ja esialgu ka õnnestus varjata. Aga kui see välja tuli, siis loomulikult sunniti siis reegleid rikkunud kuvernant lahkuma. Mõnes suhtes läks Bertal hästi sellepärast et parasjagu samal ajal ajalehekuulutuses keegi härrasmees Pariisis otsis endale horitud vaimsete huvidega daami abiliseks, sekretäriks, majapidamise juhiks. Berta vastas sellele kuulutusele kirja teel, loomulikult nagu tol ajal asjad käisid ikka tigupostiga. Ja tegi seda ilmselt siis nii hästi, et, et vastuskirjas siis paluti tal Pariis sõita ja ametikohale asuda. Ja see nüüd mõnes suhtes oli selline Berta elu pöördepunkt, ehkki tol hetkel seda keegi veel ei tea. Vaata sest see härrasmees seal Pariisis osutus olema Alfred Nobel. Mõlemad sellised targad, haritud, vaimsete huvidega inimesed, kes valutasid südant maailma asjade pärast ja üldse tundsid huvi nagu natukene laiemalt kui, kui ainult selline oma oma lähim ümbruskond. Neil väga kiiresti tekkis, mingi selline vastastikune äratundmine või noh, arusaamine, et tegemist on niisuguse sugulashingega, tõsi küll Nende koosolemine seal väga kaua Pariisis ei kestnud, romantilist suhet ei tekkinud, et noh, et ei jääks vale vale muljet. Aga niisugune vaimne sõprussuhe ja sümpaatiad, need jäid eluks ajaks kestma. Nobel kutsuti varsti tagasi Rootsi, noh, ega Kaber tal ei jäänud muud üle, kui pöörduda tagasi viidi ja seal siis läks ikka nüüd nii palju hästi isiklikus plaanis, et see keelatud või, või tõrjutud abielu. Artur Sutneriga sai teoks nii et siis Berta fon, Kinskist sai Berta tantsud ja selle nime all on ta siis läinud ka ajalukku ja kuna siis see äsja abiellunud paar oli seltskonna silmis sisuliselt välja tõugatud ja ega neil ei olnud ka mingeid elatusvahendeid, et noh, perekond pani ikka väga pahaks seda noormehele siis eks Berto sõbratore päristitermingreerija kutsus Bertaat pilissi. Ja see oli nüüd küll niisugune olukord, kus naised et see keskkonnavahetus võib-olla ei ole väga soodus, et ühe impeeriumi keskusest satuti teise impeeriumi perifeeriasse. Tagantjärele tarkusega võib nii öelda, et, et kui, kui petele oli ette nähtud niisugune erakordne saatus, siis võib-olla see pidigi kaua küpsema. Et sa ei saanudki ennast väga varakult ilmutada. Ja need filisi aastad, mida siis oli kokku üheksa Nad, jäid sinna üheksaks aastaks. No see oli niisugune aeg, kus kus nad mõlemad perstoga York tur väga palju lugesid, tellisid endale raamatuid, ajakirju Euroopast elatamiseks nad andsid seal muusikatunde ja keeletunde, aga nad hakkasid seal kirjutama mõlemad. Ja iseäranis just Berta osutus osutus olema niisuguse ladusa ja eesti veenva ja mõjusa sulega kirjutatud ja ta ei ole kunagi ega kuskil väitnud, et ta nüüd ongi jumalast antud andega kirjanik, et pigem vast ta ikkagi oli väga hea ajakirjanik, briljantne ajakirjanik ja noh, see on nende nende tooted küpsesid muuhulgas ka kogesid nad seal ise Vene-Türgi sõda ja noh, selle selle koledusi ja see on see sõjavastasus ja rahu pooldamine. Noh, kui ei tee, et see siis nagu küpses ja arenes abielu paaris, lapsi neile ei sündinud, et noh, ilmselt on see ka üks põhjus, miks neil oli võimalik pühenduda nii palju sellistele nagu vaimsed tele- ja intellektuaalsetele huvidele. Igatahes hakkasid nad mõlemad seal kirjutama, iseäranis Berta eest avaldama Euroopa ajakirjanduses, nii et kui nad pöördusid tagasi Viini, siis selleks ajaks olid nad juba tuntud mõlemad ja iseäranis jällegi just Berda. Ja siis järgnesid nüüd ikkagi tegelikult aastakümned lausa, kus nad rändasid mööda Euroopat, nad reisisid väga palju ja hakkasid tegelikult ka koondama sarnase mõtteviisiga inimesi erinevatest maadest, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Saksamaalt loomulikult, sest noh, neid inimesi oli, kes tundsid muret selle pärast, sõjatrumme seal kõmistati ja see sõjaretoorika oli niisugune üsna üsna jõhker ja räme ja niisugune võimas rõhuti Patšifismile ja noh, väga tugevalt oli siin nüüd mängus Prantsusmaa ja Saksamaa vastuolud Prantsuse-Preisi sõda 1870 mille tulemusena siis loodigi ühine või ühtne Saksa riik, Saksa keisririik. No üks asi oli see, et selle uue riigi tekkimine lõi Euroopas täiesti paigast ära igasuguse jõudude tasakaalu, kui see, nagu see varem oli olnud. Ja, ja noh, teised riigid loomulikult hakkasid ennast tundma ohustatuna, et Saksamaal ikkagi niisugune nagu tugevalt esiletõusev jõud, arenev, tegutsev agressiivne. Tarne oma selliselt üldiselt riigi ettuselt ja pürgis ikkagi suurriigi peatusesse algusest peale taotlusega siis kompenseerida seda sajanditepikkust killustatust, Prantsusmaa oli, oli väga niisugune raevus Prantsusmaalt ka arvamus oli väga raevus šašlotringi kaotuse pärast sellesse 1870. aasta sõjas. Et see on üldse olnud niisugune piirkond seal Prantsusmaa ja Saksamaa või saksa alade piirialadel, mis on käinud sajandeid käest kätte aitäh, ja sellepärast on, on palju sõdu peetud, palju vaieldud, noh, ta on ressursside rikas piirkond kultuuriliselt niisugune noh, peaaegu kakskeelne, palju segaabielusid paljud niisugustega elanikkonda, aga sellegipoolest kumbki riik on pidanud seda strateegiliselt oluliseks alaks ja sellepärast on väga paljud tülitsetud. Ja ega need vastuolud ei ole kadunud ka 20. sajandil, et põhimõtteliselt, kui me meenutame, et mis oli põhjused Kloodise terase pühendus 1950 eks euroop praeguse Euroopa Liidu eelkäija, siis selle põhjus oligi just see, et võtta rahvusvahelise kontrolli alla need strateegilised piirialad Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Et vältida edaspidi seda lõputut tülitsemist, mõttetuid konflikte selle üle ja ka praegusesse Euroopa poliitikasse eelkõige just Saksamaa ja Prantsusmaa suhted on need võtmesuhted. Nii et see ajalooline taak on täiesti täiesti olemas ja nähtav ka tänases päevas, aga nüüd Berta aegadesse tagasi minnes, siis nüüd, kui need eri maade rahupooldajad hakkasid koonduma ja, ja organiseeruma, siis noh, kuna ta abielupaar, Sutnerid olid seal väga tegev ja jällegi eriti just Bertha pean seda kogu aeg rõhutama refräänina siis, siis jah, just temast kujunes, kujunes selline entusiastlik eestvedaja. No inimene, keda tõesti tead, D kes oli tuntud väga kaugel väljaspool oma Austria keisririigipiire tuntud ka Ameerika Ühendriikides, ta võttis, et sinna elu jooksul kaks mitmekuist loengu reisi noh, põhimõtteliselt käis kas trolli kui nii-öelda ja, ja saalid olid täis ja, ja ta oli, ta oli väga oodatud, väga populaarne, temast ilmus tohutult artikleid ja ta ise kirjutas tohutult raamatuid ja tohutult artikleid. Nüüd see põhiteos mille järgi teda tuntakse, on siis eestikeelses tõlkes siis relvad maha, demofiniider. Seda on võrreldud sellise raamatuga nagu onu Tommy, Annika eesti keeles ka ilmunud. Ja kui onu Tomi Annik oma ilmumise ajal ta nii-öelda avas üldsuse silmad orjuse suhtes Ameerikas siis umbes midagi sama tegi see Berta Fonsultneri relvad maha siis noh, rahulikumise pooldajatel või noh, tegid niisuguse suure suure teene ta avalikkuse jaoks, teadvustas sõjakoledused selle, mida sõda teeb tavaliste inimestega ja kui oluline on, on hoida rahvusvahelisi suhteid ikkagi rahumeelsena. Et iseenesest raamatus ei, see ei ole midagi keerulist, on üsna lihtsakoeline, et selle peategelaseks on krahvitarges neljas erinevas sõjas järjestikuses, sõjas 19. sajandil, need ei ole mingid suured sõjad. Kaotab järjest oma pereliikmeid oma esimese abikaasa, kes langeb rindel tema õed-vennad surevad sõjast põhjustatud taudidesse vist oli koolera tema isa sureb lihtsalt südame valusse kurbuses leinaalaste kaotuse pärast. Tema teine abikaasa lõpuks saab hukka seetõttu, et üleüldises sõja paranoiaks kahtlustatakse teda spionaažis. Et ta nende oma lähedaste kaotust kaudu näitab, see näitab seda, kui kuidas sõda mõjutab taolist inimest. Noh, antud juhul siis nagu veel naisterahvast peategelasena. Et selleks, et olla sõja ohver, ei pea sugugi langema lahinguväljal relv käes. Et sõda ei jäta mõjutamata mitte ühtegi inimest, ükskõik kui sügaval tagalas taga ei oleks seda, seda raamatut on nimetatud 19. sajandi tõeliseks bestselleriks. Et Berta enda eluajal jõudis sellest ilmuda umbes 40 uustrüki, see on, see on kohutav arv tolle aja kohta, tiraaži ma ei oska isegi ütelda, aga see ulatus miljonitesse, tõesti miljonitesse, kõikides suuremates Euroopa keeltes ta ilmus kogu järgnev Berta elu oli, oli täidetud nendesamade tegevustega reisid, loengud, esinemised, ettekanded, artiklid, aga tema suhted Alfred novelliga. Ta kohtus korduvalt Alfred Nobeli ka aastate jooksul. Uuendas seda tutvust noh, ega ei olnudki katkenud ka Tbilisi aastatel, nad olid ikkagi kirjavahetuses. Selles ei ole nüüd küll mitte mingisugust kahtlust, et just tänu Berta tegevusele just tänu tänu Berta väsimatu entusiastliku tegevusele rahu kaitsel. Otsustas noobel täiendada oma testamenti sel viisil, et ta lisas nende auhindade hulka rahuauhinna või rahupreemia mida tal esialgselt ei olnud kavas. See oli just tänu Berda raamatu Laberg tegevusele ja ega nende omavaheline kirjavahetus, mis on avaldatud trükis ega see ja taga mitte mingisugust kahtlust, et see oli just tegelikult tänu tänu Bertale ta ei olnud esimene, kes ise selle auhinna sai. Küll aga oli ta esimene naine. Ta sai selle aastal 1000, et 905 ta oli esimene naine, kes sai rahupreemia. Praegu Berta Sutnerisse Austrias suhtutakse ta on küll Austria kaheeurose mündi peale, aga kas selline naine ei vääriks vähemalt 20 viiekümneeurose peal olemist? Kindlasti vääriks aga see jah, see ei ole võimalik tänu eurotsooni reeglitele, sellepärast paberrahade või pangatähtede kujundus on ju ühtne, riigid saavad otsustada ainult ainult münti ja ühe ja kaheeurost kujundamise üle. Samas kui arvestada, et Berta on kahe euro seal aga näiteks Mozart on ühe euro seal noh siis võib ju isegi tõlgendada seda niimoodi, et et kellele siis on prioriteet antud austerlaste kasuks, peab ütlema seda, et nad hoolivad oma ajaloost ja nad oskavad oma ajalugu väga hästi presenteerida. See oli nüüd mõned aastad tagasi, 2014, kui möödus 100 aastat Berta konsultandi surmast siis küll oli Viinis avatud näit kuidas tema elust ja tema tööst, ma ei oska praegu öelda, et kas korter, mille ta Viinis, no mis talle Viinis kuulusi, kus ta elu lõpus elas, et kas selles korteris asub mingisugune kortermuuseum, seda ma isegi tea praegu. Aga tal on ausammas, tema teoseid on jätkuvalt välja antud, Austria välisministeerium on avaldanud niisuguseid juubelitrükiseid muidugi, võib-olla see tal 2014 jäi natukene selle varjud, samal ajal tähistati ka esimese maailmasõja ütleme siis juubeliaasta, et 100 aastat sõja algusest. Aga noh, kuna me ju elame ka praegu tegelikult esimese maailmasõja juubeliaastates Ma ütleks seda jutumärkides et see ei ole ilmselt asi, mida me väga tahaksime meenutada. Et siis noh, jätkuvalt need Berta ideed on, on olulised ja see panus, mida, mida ta on andnud rahvusvahelisse rahuliikumisse, patsifismi. See tema taotluste hulgas oli ju ka näiteks rahvusvahelise arbitraažikohtu loomine, mis lahendaks riikidevahelisi konflikte, nii et et noh, need ei kasvaks üle järjekordseks sõjaks. Saksa ja Isarys Austria rahuliikumine on nüüd küll puhtalt Pekka loodud, tema seisab selle alguses ja hiljem on siis teised ta mõttekaaslased, muuhulgas ka tugevad naised võtnud selle teatepulga temalt üle. Tal on tugev roll ja koht Euroopa kultuuriloos. Ja kindlasti ta, ta on, ma ütleks isegi niimoodi, et tal on, tal on oma roll Euroopa humanismi ajaloos. Sest et, et astuda ikkagi tol ajal vastu sellisele üldisele Militalistlikule keetosele sellelisele, ilmavaatele, mis väärtustab meest kui sõdurit. Kodumaa kaitsjad, noh, niisugune paatos. Ja patriotism. Kus noh, igasugune noh, üleskutse rahulikule arutelule konflikti lahendamisele võis leida tõlgendamist, kui, kui ebapatriootlik tegu ja eks teda ju ka pilgati, et ei olnud sugugi niimoodi, et ta, ta kõikjal leidis ainult head vastuvõttu ja, ja poolehoidu. Oh, temast ilmus ajalehtedes ikka päris päris kibedaid tigedaid karikatuure, ta sai endale hüüdnime rahuber võtta. Ja teda küllaltki ikka mõnitati poliitiliste oponentide poolt. Leiti, et ta on niisugune järjekordne sinisukk, selline poliitiline filantroop, kes nagu ei tea tegelikust elust midagi ja kuidas üldse on võimalik elada nii et et sai relvastujad, sai kaitse oma kodumaad ja. Jah, et niisugune oli see, see toonane toonane arusaamine ja iseäranis, mida lähemale tuli esimene maailmasõda, seda seda valjemaks läksid need, need niisugused sõja sõjapooldajate või sõjaentusiastide hääled. Et kus, noh, praegu tagantjärgi lugedes tundub see isegi päris sürrealistlik, et just nagu oleks terve mõistus täielikult kadunud, et noh, niisugune tõeline nagu oleks ühiskonda vallanud selline selline tõeline kakluse isu. See, see kõik pöördus väga kiiresti hoopis vastupidiseks, sest et juba juba aastal ütleme 1916 on kõik need üleskutsed ja plakatid ja postkaardid hoopis teistsugused, hoopis teistsugused. See on täielik, et niisugune psühholoogiline kannapööre on toimunud, sest siis on pärale jõudnud see sõja tegelikkus ja see, see oli väga hirmus esimene maailmasõda. Berta ise seda kõike õnneks ei näinud. Mul ei ole kahtlust, Ta ta nägi ette sõja puhkemist, aga tema elu jõudis lõpule täpselt nädal aega, enne kui Sarajevos kõlasid need saatuslikud lasud millega siis tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand. Ja kuu aega hiljem kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja sellega sellega oligi siis esimene maailmasõda ametlikult alanud. Ja sellega on meie väike tutvustus, Bertab on Sutnerist ka läbi saanud. Ma väga tänan selle põneva loest, Milvi, Martina, Piirkirjanike, ajaloolane ning mis muud kui vihjad ka muusikaga ja seejärel juba kuuleme järjekordselt vanasega. Kas kaatori oli Kall, nii, arm, kadril käisid kolmed, gaasi, laase käisite mõlgolmed, koosilased, üks oli kuu ja teine päeva. Üks oli kuu ja teine päeva kolmasta poisi teeme kolmas olide. Poisike tuli aga kuu poisike Neeme Tuuli kuu poisi, teeme kuidas võimena tuul, men, kui ta soimena, kuule, mil ma ahel Ta ära määrata. Öelda. Ärata vahel tema Koidul, kohuta vahel tema koiduni. Oota. Poeesi geene tuli aga päevapoisi keeme kui ta eelmine päevale memm, kui ta sõimena päevalmen päev on päise tiiba laava päev on, päisid. La Oodraata Non Lätta traata pojal pojale. Siis tuli täht bovici keemet tonni, aga tähte poisike, seal tee saita tõsta. Salme said tööle. Ta. Hoone tall ei, k, viige ta hoogu. Pall. Talle, et leiva deeda leid. Eina, see kant käega. Seega kandke tal kaera seile, viige. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Tänane vanasõna kõlab nii, hobune ei pese, ilmaski. Ikka näed, karu ka ei pese, kõik kardavad. Folklorist Piret Voolaid Eesti kirjandusmuuseumis. Kuidas nii, mida sellega mõista? No see humoorikas, mõnevõrra kõnekäänuline ütlus on, on eesti vanasõnade neljaköitelise akadeemilises väljaandes, mis sisaldab umbkaudu 15000 erinevat rahvatarkust esindatud iseseisva tüübi numbriga 1335 ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis leidub 17 rahva pärast üleskirjutust. Ja arhiivimaterjali põhjal on olnud tun, vot see just enam saartel. Rohkem kirjapanekuid on Hiiumaalt muhust, aga ka Põhja-Eestist, rannikualadelt ja üksikud tekstid on siiski ka Kesk ja Lõuna-Eestist kirja pandud varasemas trükisõnas, jällegi see on põnev, et seda ütlust ei leidu, nii et see on tõesti rahvapärasest käibest arhiivi jõudnud. Ja näibki, et, et see ütlus hobune ei pese, ilmaski ikka näeb, karu ka ei pese, kõik kardavad. Ongi selline eestiline ütlus, mida siis ka naabritelt ei ole vanasõnana dokumenteeritud ja kõigis varasemates kirjapanekutes on võib-olla huvitav, et ei olegi peategelased just hobune ega karu, vaid vaid hoopis siga. Et vanim üleskirjutus pärinebki 1886.-st aastast Eesti kirjameeste seltsi kogust. Ja kooliõpetaja, näitekirjanik Jüri Orgusaar on siis üles täheldanud oma kodukohast Kolga-Jaanist pesemata suilisele või suveks palgatud töölisele üteldakse pilkamiseks, kuna siga, suud peseb liha hea küll. Ja ka Jakob Hurda kogust pärinevad mitmedki variandid, siis sea ka, et ütleme, 1890. aastal on Mattomp Helmest kirjutanud. Kuna siga, suudmusk, liha, külland või Hermann Nigul Viljandi kihelkonnast Uusnast, kas siga suud peseb või kas ta liha ei ole. Ja põhitähendus ongi puhtusega ei maksa liialdada, mustust pole mingi suur viga. Ja ühtepidi on määrdunud-pesemata inimest välja naerdud selle ütlusega, teisalt aga ka enda kohta naljatleb kaitsjana öeldud et siis nöögitakse neid, kes ei armasta koristada vabast vabandatakse näiteks pilgatesse laiskaja, hooletud, kel nägu on määrdunud, kunas hobune enne nägu on pesnud ja, ja seda ütlust on siis toodud põhjenduseks just laiskuse korral, kui ei viitsi pesta ja ja koristada. Ja 1964. aastal näiteks Peeter Paavel Kuusalus Deletanudki, nii et hobune ei pese ilmaski näeb, karu ka ei pese, kõik kardavad, ütleb see, kes võitleb näo pesemise eest. Või siis 1985. aastal on Reidist selgitus. Et millal siga ennast peseb, kaota, kui valged on, ütleb humoorikalt inimene, kes ei taha ennast pesta ja ka nõukogude ajal on mitmeid arhiivitekste, mis siis kinnitavad, et oli, see oli see ikkagi tuntud. Ja, ja tegelikult võib ka seda ütlust siis ka tänapäeval kuulda, karu ka ei pese ja kõik kardavad. Ja iseenesest on sellised loomametafoorid vana saades ju levinud et mingit mõtet vaimukalt ja tabavalt ja mahlakamalt edasi anda, et ütleme, Eesti parim vanasõna uurija Arvo Krikmann on kunagi 1990.-te aastate algul koostanud ka vanasõnades esinevate loomade pingerea. Ja, ja selle edetabeli eesotsas on, on olnud siis koduloomad, koer ja hobune ja veised kana ja kukk ja kõige populaarsema metsloomana siis viiendal kohal hunt, et et see on siis nüüd siis ka Eesti rahvusloom ja kuuendal kohal siga. Ja karu on küll alles 16. kohal, selles edetabelis aga vanasõnades täiesti olemas ja ja Eesti metsades levinud ka suureloomana väga iseloomulik ja nähtav tegelaskuju. Kui tavaliselt kantakse loomadele vanasõnades mingeid selliseid inimlikke omadusi, siis selles vanasõnas või ütluses on pesemine see enim omane tegevus mida siis loomariigis sellisel kujul nagu inimestel siis justkui pole. Ja oma osa hakkab siin mängima siis ka näiteks poeetiline, hea kõla. Vot just selline alternatiivne, ka häälikuharmoonia, ütleme karu ka ei pese, kõik kardavad. Ja, ja samasugust ideed, et puhtusega ei maksa liialdada, kannavad tegelikult muudki Eesti vanasõnad, et meil on näiteks muda, ei ole rasv Moset ja lätter. Või parem söö mustas toas valget leiba, kui valges toas musta leiba. Või kelle tare risune, sellel Audraasune. Ja ka tänapäeval on see ütlus küllaltki levinud ja vägagi aktuaalne näiteks nende selliste teadusuuringute valguses, mille järgi liigne kodukeemia ja ja pesuainete kasutamine liiga steriilsed, sellised keskkonnad võivad hoopis inimese iseenesliku vastupanubakteritele hävitada ja võib-olla on allergiarohkuse põhjuseks tänapäeval aga nii nagu vanasõnadesse on mõõdukus sisse kirjutatud, tasub kõigest siis piiri pidada. Ja just sellised humoorikad ütlused Ongi mõõduka käitumise meelde tuletamisel omal kohal. Suurepärane aitäh, Piret Voolaid, ära. Hoorast leehunnik üle minna kooreveega üle. Ja nüüd päritud laulu juurde ning täna valib meile loo Eesti rahvaluule arhiivi teadur Helen kõmmus. Tere ja mis loolete meile. Eesti rahvaluule arhiivist valinud pere. Täna me räägime hiiglase sõjalaulust. Nimelt rahvasuu räägib, et maailmas olevat kolm suurt mereriiki Hiiumaa, Saaremaa ja ka Inglismaa enge ühel õigel saareriigil peab olema oma kuningas, raha ja sõjavägi. Hiidlastel on teadupärast Torupilli kuningas Johan maake rähk Torupilli Juss kuma. Rahaks olid hiidlastel 19. sajandil ja mõnel pool mujalgi maksnud klubid ehk omaaegset Kärdla kalevivabriku kodurahad. Ja praegugi on Hiiumaa muuseumist võimalik osta Euroopa rahade vastu vahetatavad hiiu eurosid. Hiiumaa kuulsusrikas sõjaajaloost pajatab samuti ja seikluslik uuem rahvalaul hiidlased, sõja laul. Kuulame, kuidas seda laulis Aare Elenud Hiiumaal Kõpu poolsaarel kiduste külas aastal 1979. Neutriis pääsil ta kaase puid saidele paa seista. Hiiglase sõjalaul on uuem riimine rahvalaul, kus räägitakse määvli kuningriigi sõjaretkest Nõmba krahvi riigi vastu. Eesti rahvaluule arhiivis leidub kümmekond Hiiumaalt kogutud lauluteksti ja salvestust. Ja nende põhjal võib rekonstrueerida järgmised sõjasündmused. Üle maa ja ilmakuulus. Mäe riigi kuningas kogub oma linna kui suure vapra sõjaväe, et minna Nõmba krahvi valduste vastu. Vägesid kutsutakse juhatama kindral kapasta talust Nõmba piiramini pommitama. Domine kestab terve päeva, mille järel rünnatakse lossid tormijooksuga. Numbe krahv palub armu ja tema väed ning sõjatehnika võetakse kuningriigi armee kontrolli alla. Langenud maetakse suure auga ja sõjavägi pidutseb Nõmba lossiveinikeldrites. Võidukad väed marsivad tubalasse ja peavad seal oma lipu all ning hiiglaslikku ümbervõiduparaadi pidustused tipnevad Hiiu riigi väljakuulutamisega. Eesti rahvaluule arhiivi rahvaviiside kartoteegi. Son hiiglase sõja laul, ano jaotuse kohalik küla kroonikal. Nimelt määvli, Nõmba ja tubala on tegelikkuses lähestikku asuvad külad põhja Hiiumaal Pühalepa vallas. Neist mõni, näiteks väävli, on tänaseks paraku juba inimtühi. Rahvasuus on siiski mälestusi, et mäe ei olnud kunagi suur jõukas ja uhke pere küla. Tõenäoliselt võis hiiglase sõjalaule olla inspireeritud omaaegsete Pühalepa talupoegade vahelisest nii-öelda Andrese-Pearu stiilist, tülist või lausa kohtuasjast millest omakandi naljamees ehk hiiglasliku humoorika ja vehkida kõige suuremaks paisutatud pilkelaulu sepitses. No need nii-öelda sõjasündmused võisid aset leida umbes 1860.-te aastate lõpus kuna sellele ajale viitab laulu varaseim rahvaluule arhiivi talletatud tekst nimelt on laulu esimene üles kirjutas aastast 920 toona 50 aastaselt Mariega Hiiumaalt. Selle lauliku andmetel oli pilkelaulu luuletanud ja viisi loonud umbes 1870. aastal Kärdla meest Tõnis Isla kes oli tollal umbes 35 aastane. Mitmed järgmised hiiglase sõjalaulu esitajad, külm mainivad et selle populaarse rahvalaulu on kunagi loonud üks kohalik mees, aga kes see on unustuse hõlma vajunud. Legendaarne Hiiumaarahva laulik, rahvaluulekogu helli kütting teadis 1009 79. aastal rääkida, et katastus Kärdla lähedal olnud üks väga tark mees. Sõidame sõjavägede ülemjuhatajaks, aga sõjavägi oli lahingu kaotanud. Pihla soosund Mätlik väli ja sead sihukses läbile erijõgi taplusest sõjast olla nii palju ei jooksnud, et jõevesi olnud punane. Huvitav on märkida, et selle laulutegelase kapastu kindrali prototüüp polevat teada. 1938. aastal Kärdlas elanud toona 73 aastane Peeter tao ühes abikaasa liisuga, kes seda küla hästi teadsid ja selle rahvaluulekogule enda ennistele ette laulsid, kinnitasid, et see tark mees, kes selle laulu sisse on pandud oli liiva Peedu katastust. Pärimuses kehtib iga mehe õigus ja rahvaluules toimuvate alateadlike reeglite piires on igal laulikul luba midagi unustada ja õigus omalt poolt vägi juurde panna. Ja nii saabki autorilaulust ajapikku rahvalik laul ja õppeks rahvalaul. Kümnekonna variandiga rahvaluule arhiivis esindatud hiiglase sõjalaul on väga hea näide just sellisest rahvale omasest rahva suvisest muutumisest varieerumisest. Näiteks muutub niisuja tehnika kui ka sõjaaegne sidepidamine lauludes ajapikku üha moodsamaks. Mängu tuleb nii rikkalik laskemoona valik ja keerulised sõjarajatised kui ka telegraaf, mille abil võidust kuningale teada antakse. Samuti on põnev jälgida laudade saidi muutuvat geograafiat ning toimuvaga samaaegselt Hiiumaakaardil sõrmega järge ajada. Kuigi laulu hilisemad esitajad ei mäleta enam selle loojat, siis peavad nad omapoolsetest mugandustest hoolimata algsest tegevusliinist üsna hästi kinni. Tore on ka teada, et see põneva teema ja taustaküla Laur pakub huviga tänastele muusikutele. Nimelt on just meile teadaolev vanim Tõnis isa laulu variant jõudnud ansambli Svjata Vatra värskele plaadile. Aitäh Helen kõmmus, Heame just kuulamegi. Nüüd lõpetuseks Atawatralt seda laulu selle plaadi pealt. Meil olime Krista taim, soovin teile kõike kaunist ning kohtumiseni uuel nädalal. Üks. Hiiu saarel siin meie, riigi kuningas. Köitis paiku? Kindralist puudus jahtistuaalist saates kirjale kapasoosis, saades kirja vastu. Samas ei saa olla. Pommi, las meile nüüd hakkas pommi tuuriteid, uuritakse klassiga looda araablasi saabuva looda olla. Kolme pommilaskmine süsteemi pommilaskmine tarbis tormi tarvis tooriumi joosta, siis on selge, et, Tarmo Tarmo Pallo. Riigi ja riistad seisavad sõidetud, sai ka ei tea, teema sõjariistad. Nüüd mindi jälle edasi, trendi seisaks ubadel ja mäele tuua see ja selle vahva soo ja selle kaasa ja panna jälle võid panna jälle. Issa sõidaks. Juuri juuri ja sõjaväe lipu alla Estonia.