Vikerraadio. Tere hommikust, kell on saanud 10, null viis ja käes ongi huvitaja saatetund. Täna me räägime toitumisest. Käes on kevad, see tähendab, et inimesed hakkavad üha rohkem tähelepanu pöörama oma välimusele, enesetundele, tervisele, mõtlevad, kuidas oleks hea ja kerge olla. Päike käib üha kõrgemalt ja esimesed soojakraadid on kohal. Kas peaks midagi meie toidulaual ka muutma, kas me vajame näiteks rohkem vitamiine? Oleme me nende tarbimisega juba täiesti lootusetult hiljaks jäänud? Samamoodi lapsed vedavad varasemast üha rohkem aega õues, mida me peaksime neile pakkuma, et nad kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid, neil energia kõrgel püsiks. Ning kas praeguseks peaks juba olema otsas kõik, mis me oleme varunud oma süga külmikutesse ja keldri. Kas kõik need möödunud suve head saadused ja seda me saamegi täna uurida toitumisnõustajalt ning Eesti toitumisnõustajate ühenduse juhatuse liikmelt Siiri küümannilt. Ning tunni teises pooles kuuleme aga Kaspar Viilupi soovitusi, mida põnevat nädalavahetusel ette võtta ja kuhu minna kultuuri nautima. Mina olen Kerttu Kaldoja, mõnusat kuulamist. Kui lõhna vaikus, jajah, tutvummikukstu õhtute paiku. Entsi unustab kuu, kas kuuled? Rism õrnalt puudutad meid, mu, need suured meil lihtsalt poolegi. Ja ongi meil hooaja ava täieti ei jooda enam. See on kaugelt kaugelt paistab ja pelguvalgust. Aga pole vajadust ega pole. Vaja kordamööda. Täna hommikul räägime niisiis toitumisest ja uurime, kas ja mida me peaksime talve möödudes oma toidulaual muutma. Ja stuudios on minuga jutu ajamas toitumisnõustaja Siiri krühmann, tere hommikust. Tere hommikust ka minu poolt. Siiri, räägi siis alustuseks, et kas kevadel peame suurendama seda vitamiinide hulka oma laual, nii nagu paljud inimesed seda teevad või peaksime tegelikult alustama juba talvel? Praegu oleme täiesti lootusetult hiljaks jäänud, tegelikult tervislikult toituma oma hakata pole kunagi hilja, alati on selleks kõige parem aeg ja alati on selleks kõige õigem aeg. Olgu see talvel, sügisel või kevadel, et kevadel võib-olla inimestele ongi selline uus ärkamine ja energia ja selline nagu rõõmutunne südames, mis paneb võib-olla mõtlema ka rohkem selle toitumise peale. Ja muidugi kevadel hakkavad meil valmis saama ka igasugused sellised huvitavad asjad, mida me saame toidu sisse lisada. Ja, ja need on ka sellised vitamiinirikkad. Et seetõttu võib-olla kevadel ongi natukene nagu lihtsam ennast uuesti kätte võtta ja rohkem toidule tähelepanu pöörata. Aga millised need vitamiinid on, mida me peaksime kevadel just kätte saama, millest meil võib olla talvel on rohkem vajaka jäänud? No kui alustada vitamiin, siis kindlasti C-vitamiin on üks selline, et millele rohkem tähelepanu pöörata. Et noh, muidugi meie enda sellised köögiviljad, näiteks kapsas, porgand, bee, et nendesse on see C-vitamiin säilinud kartulis on seda juba vähemaks jäänud, samamoodi külmkapimarjades tegelikult on see olemas, et C-vitamiin on kindlasti selline, mis on immuunsuse energia jaoks hästi oluline. Siis samamoodi tegelikult mis on, mis on läbi aasta ja talvel eriti on, tegelikult on D-vitamiin, et talvega ikkagi me ei saa nii palju päikest ja, ja seetõttu peakski tegelikult läbi talve ja kevadel jätkama selle D-vitamiini juurdevõtmist. Et seda toiduga ikkagi keerulisem saada. Sa mõtled siis, et võtta toidulisandit lisandina D-vitamiin küll ja toidulisandina kommentsee vitamiini saama ikkagi toidust. Et kui me pöörame tähelepanu toidu värskele toidule, just kuna C-vitamiin on selline, mis õhu ja kuumuse käes hävib, et see on just värskest toidust kättesaadav siis D-vitamiini puhul vastupidi, see on ikkagi selline, mida peaks lisandina juurde tarbima. Aga kui me räägime C-vitamiinist siis kindlasti paljud inimesed tõttavad ostma kohe välismaiseid Citruselisi, mis peaksid C-vitamiinist pakatama. Tegelikult lugesid ette mees. Meie eestimaised ja kindlasti meie eestimaised must sõstar väga vitamiinirikas astelpaju. Samamoodi nagu ma ütlesin, kas või kapsas, et meie enda eestimaised marjad on samamoodi C-vitamiinirikkad, et on muidugi kõik teavad tsitruselised kiivi on samamoodi C-vitamiinirikas. Et just sellised värsked puu- ja köögiviljad, värsked lehed, mis meil aiast hakkavad kasvama naat nõges till, sibul, et kõikidest nendest on ka võimalik C-vitamiini saada. Minu viimase aja leid poes, mida mina ise olen hakanud väga palju tarbima, on hapukapsamahl, mis tundus algul väga nagu huvitav väljakutse, kui päris aus olla, et seda niimoodi paljalt juua, aga ta tegelikult on väga maitsev ja nii palju, kui ma sildi pealt lugesin kohutavat C-vitamiinirikas. Võimalust lahkuda hapukapsas igat moodi on, ongi väga tervistav ja mitte just mitte nii, et mida keedame valmis väidet just toore salatina. Et lisaks sellele, et seal on C-vitamiini, on seal ka häid baktereid, mis on tegelikult väga vajalikud meie organismile, meie seedesüsteemile ja hapukapsa puhul ka see, et kui muidu on hapukapsa mahla, on ka selline nagu väljakutsed, kellele maitseb, kellele ei maitse siis hapukapsast salatina on kindlasti lihtsam süüa ja teine asi hapukapsa puhul, kui sa näiteks keedupeediga segamini panna selline mine kreti moodi, siis tahan veel mahedam, et siis saavad süüa ka need, kes muidu võib-olla hapukapsast toorena liiga selliseks tugevamaitseliseks peavad. Aga sa rääkisid ka, et nüüd hakkavad võrsema meie enda koduaedades kõik just need nadid ja erinevad taimed, et mida me siis saaksime endale sealt aiast leida ja endale salatisse pista, mis maitseb ka. Loomulikult ja toiduga ongi see, et ega toit peab maitsema, et see kuma korjame nüüd aiast biodeienaati kõrvenõgest ja ja nurmenukk ja kõik selle ära püreestame ja lusikaga sööma hakkame siis, no üks-kaks, võib-olla kolm hommikut. Me jaksame seda teha, aga oluline on see, et toit maitseb, et siis me saame seda pikaajaliselt süüa, et seetõttu ma soovitangi alustada, võib-olla mõnest lehest panna seda smuuti sisse hakkida näiteks tavalise rohelise lehtsalati ja kurgiga segamini. Ta oleks selliste tuttavate maitsete vahel ja muidugi kui juba maitsega harjunud, siis saab seda kogust suurendada. Samamoodi võib teha kotletid. Ta võib panna püreesuppi siis pirukas ka peale, et võimalusi on tegelikult hästi palju, kuidas neid kasutada. Ma saan aru, et enam-vähem kõik kõlbab, mis praegu Võriusuma hakkab, ja muidugi selles mõttes aga tuleb ikkagi teada ja tunda, taimed naad sobib roheline sibul, sobib, till, sobib nurmenukk, mis meil tulema hakkab. Aga jah, nendega on ka niimoodi, et kui need lehed juba liiga suureks lähevad, siis nad lähevad selliseks liiga tugeva maitseliseks, et just sobib, kui nad on sellised väiksed ja noored lehed, et et jagada su koduaias ringi, vaadata mis juba tulema hakkab, mina juba talisibulat otseteni nägin tulemas ennem kui lumi peale tuli, nii et tulevad. Tulevad Vikerhommikus just oli enne jutuks, et munakoori inimesed purustavad ja siis segavad endale näiteks pudru sisse või kuhu iganes, kas või kes rusikaga paljalt kaltsiumi kätte saada. No see on üks võimalus, aga jällegi jõuame sinna, et, et kaltsiumit saab ka maitsvamal viisil kätte, et saame ju kaltsiumit kätte, kapsast, saame kaltsiumit kätte, kolist saame kätte kaltsiumit, piimast, piimatoodetest, apelsinist, seemnetest, et mina eelistaksin ise ja soovitan ka oma klientidele, seal on natukene sellist maitsvamat viisi, seda kaltsium omastamiseks, et ma ei ütle, et see on paha mõte, et kellele see tundub hea mõte, et ega ei saa keelata inimeste niimoodi tarbimast. Aga, aga mina arvan, et toita maitsema ja meeldiv olema ja seda saab muul kujul ka. Aga nagu sa enne ütlesid ka, et kõik need maitsvad vitamiinid, mis tulevad ka meie enda kodustest marjadest, et praegu kevadel mainib Marju, pole veel kuskilt võtta, aga paljudel on kindlasti neid veel sügavkülmas on moose tehtud kõik, et kas me nendest veel saame kätte vitamiine, mis on möödunud suvel kassist keedetud või pandud lihtsalt külma. Ikka saame, et sügavkülmamarjad tegelikult aasta jagu säilivad kenasti külmkapis ja kui endal külmkapist hakkab otsa saama, siis ma tegelikult olen vaadanud, et ka kaubandusvõrgus on väga hästi olemas eestimaised, sügavkülmutatud marju ja pigem soovitangi sügavkülmutatud kujul, kui siis magusa moosina. Et seda suhkrut saame me igalt poolt mujalt ka piisavalt ja mari ise, kui selle maitsega harjuda, on ka piisavalt magus ja neid sama sügavkülma marju otse pudru peale panna, smuuti sisse, niisama süüa, et loomulikult me saame sealt ka kätte ikkagi vitamiine. Eestlased on ikkagi kõvad moosi ja mahlakeetjad, et sa ei saa midagi selle vastu, et meil olle keldrimoosipurke täis säilivad ikkagi seal samamoodi säilivad, ikka säilivad küll sügavkülmas paremini kui keedetuna, kus me ju need marjad ära keedame, aga säilivad ikka ja kui see on kodu enda tehtud moos ja ta on pigem nagu sellise väiksema suhkrusisaldusega, siis loomulikult on see pudru peal ka hea valik, et et pigem on need moosid, mis on poes ja kaubandusvõrgus valmis tehtud, et nendes on suhkrukogus vähemalt võrdne marjade kogusega, kui mitte suurem. Et kodus me siiski paneme oluliselt vähem suhkrut. Aga nendest moosides on samamoodi ka praegu veel vitamiinid säilinud ja umbes aasta hiljem ikka on. On ikka. Aga kui me räägime nendest samadest taimedest võrsetest, mida me saame endale panna salatitesse smuuti idesse, et kui me ka neid praegu näiteks korjame ja paneme sügavkülma, kas ka need säilivad ja saame neid mingil hetkel? Maitseroheliste kohta öeldakse, et kuskil pool aastat. Nii et selles mõttes saame süüa neid, jah, aga suvel meil tuleb kogu aeg enda laiast värskeid ja noori peale. Et aga eake sügavkülmas kusagil poole aasta jagu, saab neid süüa. Aga räägime natukene äkki lastest ka ja nende toiduvalikutest, sest lapsi noh, nii kergelt sa neid naadivõrseid ilmseid sööma ei saa. Aga, aga kas laste toidulauda peab ka kevadel samamoodi vitamiinidega rohkem rikastama? Ja ikka samamoodi tuleb ka lastele ju tähelepanu pöörata, nemad on samamoodi pikast kooliaastast tegelikult väsinud võib-olla ka stressis, pinges ja stressi ja pingeolukorras tegelikult vitamiinid, mineraalid omastuni hästi. Ent seetõttu ikka pikast kooliaastast oleks neid ka mõistlik turgutada, nende toitumisele tähelepanu pöörata. Naati nad võib-olla niimoodi ei võta, aga jänesekapsast metsa alt enamik lapsi siiski sööd, mis on samamoodi ja tegelikult väga maitsev. Aga sedasama naati või, või siis või siis mis iganes muud maitserohelist. Jällegi roheline sibul, till, mis praegu ka aknalaua peal imeliselt hästi kasvab, et seda supi sisse autise peale raputada, neile sööb tegelikult enamik lapsi samamoodi smuuti sisse vaikselt poetada väike peotäis rohelisi lehti. Kui ta ei näe, siis ta suure tõenäosusega ei saagi aru, Nad on sinna sisse pandud ja joob selle hea meelega ära. Aga jällegi, kas muuti puhul see, et ta peab olema ikkagi maitsev lapse jaoks on seal sees siis üks pirn või banaan, mis selle magusaks teeb. Et vägisi ei saa jällegi panna sööma, et toit peab olema maitsev ja tuleb teha maitsvaks tervislikult. No see on küll asi, mida ma võin omast kogemusest öelda, et kui peotäis spinatit salaja sisse paned, siis ju täpselt sama hea meelega, kui, kui kõike muud magusat. Just et laste puhul jah, paraku on need lapsed, kes köögivilju väga ei armasta, siis nende puhul märkamatult panna kotleti sisse, kartulipudru sisse, smuuti sisse ka tavalise hommikupudru sisse natuke kõrvitsat panna, siis tegelikult söövad nad neid köögivilju ka nii nende enesele teadmata väga hästi. Aga kui me teeme näiteks kooke, mis on täis kõrvitsat, peeti baklažaani, tehakse ju igasugustest imeainetest, et kas sealt nad omastavad ka vitamiine? Kuumtöötlemisel osa vitamiine ikkagi läheb vähemaks, aga jääb ju alles ja samamoodi supis nagu ka ühepajatoidus on samaga koogiga, Jugume ahjus, hoiame külma jama ahjus ja päris kõrgel kuumusel ja pikalt. Aga loomulikult on seal ka kasulikke aineid alles, et ma tean tegelikult. Ja Eesti toitumisnõustajate ühenduse ajal on laste toitumisest tulemas ju ka terve konverents, peagi 14. aprillil just räägi natukene sellest ka, et kellele see mõeldud on, on see pigem kooli kas siis koolijuhtidele, nende toitlustajatele on see lapsevanemad. Et keda te sinna ootate? Jah, et konverents on meil tulemas, et miks laste toitumise konverents just seetõttu, et alati on uusi lapsi alati uusi lapsevanemaid ja laste toitumine tegelikult on hästi aktuaalne teema, igal ajahetkel on kasvanud laste ülekaalulisus, laste allergiad ja, ja seetõttu ongi selline just lastele suunatud konverents ja konverentsile Me ootamegi tegelikult nii lapsevanemaid, kes ise tahavad enda teadlikkust tõsta laste toitumise koha pealt kui ka tegelikult neid, kes tegelevad tööalaselt laste toitlustamisega ja tänaseks päevaks meil tegelikult ongi sellised pooled registreenutest on need, kes on koolides lasteaedades laste toitlustusega tegevad ja pooled on siis lapsevanemad, kes ise tahavad ennast enda teadlikkust tõsta. Aga milliseid punkti seal käsitleti, vaid, mida me seal lapsevanemana näiteks sealt konverentsilt teada saanud? Tegelikult on läbilõige erinevas vanuses laste toitumisest ja ka erinevatest toitumisse sellistest probleemidest või kitsaskohtadest on meil lasteaialapse, toitumist, kooli lapse toitumist lastearst, mitte lastearst, vaid vabandust, perearst räägib meile laste allergiate teemalt. Siis on laste toitumine ja toitumise seos vaimse tervisega toitumishäired, kuidas neid märgata, laste puhul. Ja üks selline uudne teema on meil ka selline Soome esineja tuleb meile rääkima, kes tegeleb Soome toitumissoovituste väljatöötamisega, tuleb meile rääkima, kuidas nemad Soomes on teinud sellist laste toitumise õpetust just lasteaedades just sellises väikeste laste seas. Kuidas lapsed on ise siis katsetanud, toiduga proovinud maitsnud vastupidiselt meie dogmadele, kus me keelame lastel toiduga mängida, taldrikut tühjaks süüa, on nemad just kõike seda last lastel teha, et nädalast lastel mängida, toiduga proovida, katsetada ja sellega nad on tegelikult, et laste ülekaalulisust vähendanud. Et see on üks teema, mis tuleb siis ka konverentsil ettekandele. See võiks kunagi olla ka Eestis võimalik, et meie lasteaedades ei käi enam asi, niiet tellitakse toit mingi teatud kaloraaži järgi ainult ja ja süüakse seda, mis ette pannakse, vaid just, et laps saab ise mõelda. Et tegelikult väga tahaks loota ja sedasama projekti, mis siis Soomes praegu saab pereprojekt, mis seal toimib, seda me tegelikult toitumisnõustajate ühendusega tahame ka Eestis juurutada, rakendada, et praegu otsimegi endale koostööpartnereid ja uurime võimalusi, kuidas seda Eestis siis ellu viia. See kindlasti nõuab ka väga palju raha. Seda kindlasti. Sest ma sain aru, et miks meie lasteaedades ja koolides on toitumisprobleeme, pigem ongi ju selle taga raha, et iga toidukord maksab teatud summa ja, ja nii palju, kui sellest saad nii palju sa saad. Ja no mõneti on kindlasti ka raha, aga samas kui kui hästi kombineerida, siis tegelikult on ka selle väikse raha eest võimalik veidikene paremini toitu pakkuda, paremaid toite pakkuda, sest köögiviljad iseenesest ju ei, ei maksa palju. Ja samamoodi näiteks kui, kui mõni muu asendus kasvõi tavaline õli, vahetada parem õli vastu või hakata pähkleid, kui ma ja lihakogust võib olla veidikene vähendada. Et seal annab kombineerida nende erinevate toitude vahel ka selliselt, et see toit, toitlustusteenus ei lähe nii palju kallimaks, et tuleb lihtsalt oskuslikult läbi mõelda ja planeerida. No me enne rääkisime ka, sa ütlesid, et tegelikult lapsed saavad sellest samast kooli ja lasteaiatoidust, et see on peaaegu 85 protsenti nende päevasest energiahulgast, tuleb kiust sealsamas Lääne päästekoolist ja lasteaiast, koolist tegelikult need söövad lõuna ja osad siis ka pikka päeva sööki. Aga lasteaias on ju meil kaks sellist põhitoidukorda ja kaks vahepala, nii et tegelikult perekonda justkui jääkski siis õhtune õhtune toit lapsele. Aga noh, paratamatult meil on natukene probleeme just sedasama hea ja värske toiduga lasteaedades, et aga mida ma peaksin oma lapsele? Siis õhtul kodus pakkuma, et eriti praegu nad muutuvad järjest aktiivsemaks, nädal rohkem õues, nad tahavad ka õhtul pärast lasteaeda minna õue ja mängida. Et mida ma õhtul peaksin lapsele andma, et ta püsiks ikkagi energiline, ta saaks täis oma päevased vitamiinid ja hea kaloraaži, et see ei tuleks. Puhtalt suhkru pealt, et noh, laste puhul nagu ka täiskasvanute puhul tegelikult kindlasti on oluline regulaarsus, et see õhtuseks ei jääks söömata, Eedee õhtuseks ei jääks väga hiljaks ja see, kui see lapsel õues jookseb, liigub, on ainult puhas rõõm kõigile lastevanematele, et ta ei ole sul kodus ekraani taga näiteks. Aga lapse puhul samamoodi siis tegelikult, et eeskuju, ühine koos söömine ja, ja kõige lihtsam on taldrikureegel ka lapse puhul, mis kehtib ka täiskasvanu puhul, et kui pool sellest taldrikust on ikkagi köögiviljad ja nendest köögiviljadest pool värskena, kas lapsed neid salatina sööta neid köögivilja kangidena? Jaa jaa. Ja seal ei ole selles mõttes ju lapse jaoks vahet, et oluline pool oleks köögiviljad. Veerandtaldrikust võiks siis olla selline täisväärtuslik süsivesikuallikas, kas siis täisterapasta tatar täisterariis ja siis veerandtaldrikust siis mõni hea selline valguallikas Õhtuks võib-olla, et isegi kala on väga hea, selline kergem valguallikas, miks mitte ka taimseid, valguallikaid, kaunvilja sinna lisada kana. Et kerge, kerge valk, kerge ja täisterasüsivesik ja hunnik köögivilju ja peale sinna võib-olla veidike sellist külmpressitud oliivõli või külmpressitud rapsiõli ja tegelikult ongi väga selline täisväärtuslik taldrikutäis lapsele. Kui palju sa Suudad praegu näiteks üldistada, et kui palju eestlased sellist taldrikureeglit oma toitumises jälgivad tihti mehel kontoris istume ja võtame, mis, mis meile ette juhtub, mis seal lähima päevapraad. Jah, päevakraadidega on küll, selles mõttes me ei ole jõudnud päeva traadidega enamikes kohtades taldriku reeglini, et, et seal on tihtilugu kolm neli suurt kartulit, kaste ja väike jupike salatite külma alati räägin kõikidele oma klientidele ja tuttavatele, et küsige, küsige ja öelge, et tõstke palun mulle taldrikule nii palju köögivilju, topeltkogus, salatit, et veidikene vähem kartulit või tatart. Et seda tegelikult annab küsida, et olen ise ja, ja oleme ka oma tuttavatega tegelikult neid lõunasöögikohti testinud just selle koha pealt, et et palun mulle nüüd taldrik taldrikureegli järgi. Et enamasti nad on vastutulekut tulelikud, aga, aga tuleb lihtsalt küsida. Selle hakklihakastme kõrvale lihtsalt rohkem natukene sedasama värsket salatit ja, ja kõlbab see päevapraad ka siis. Selles mõttes alati on ju hea omal kodust kaasa võtta, sa ju tead, mis seal sees on, aga kiirust tavainimesena on võimalik, et lasta endale ikkagi parem, parem valikkuse standardpäevapraad, just, et suurendada köögivilja kogust, vähendada seda kartuli tatrakogust. Ja no kastme osas mina soovitaks alati pigem puhas liha, kala, mitte kastme sees, sest kaste on ju teadagi meil korralik kogus küllastunud rasva ja nisujahu ja koort või piima. Et pigem nagu puhas puhas lihatükk sinna kõrvale. Aga mida mina näiteks kontoriinimese peaksin endale? Tööle kaasa võtma, kui ma nüüd olen tubli ja tee nendele õhtul toidu siiski valmis, et ilmselgelt minu energiakulu ei ole ju väga suur siin laua taga istudes. Kontoriinimesena ongi võimalik Sull õhtusööki natuke rohkem teha ja seesama õhtusöök kaasa võtta või hästi lihtne on tegelikult ka kontorisse varuda, selline suur kogus erinevate salatimaterjali, et teha värske salatiga värske salati puhul siis tasubki mõelda, et seal on suur kogus köögivilju, tasub mõelda, et mis on seal selline süsivesikuallikas, sellepärast et aju vajab meil ikkagi süsivesikuid energia tootmiseks. Oleks seal siis sees, kas seal võiks olla tatart sees, on seal kõrval viil täisteraleiba, on seal sees kinoad, kruupi, et oleks salatist süsivesik sees ja et oleks ka valku. Ja valge puhul siis on seal sees näiteks kanaliha, on seal sees kaunvilju kala, et tasubki mõelda selliselt, et põhilised toidugrupid oleks seal salati sees olemas, värske köögivili, oleks süsivesik ja oleks valku ja niimoodi saab tegelikult väga toeka salati endale ka kontoris kokku kombineerida. Aga räägi natuke lähemalt ka nendest süsivesikuallikatest, mis on tervislikud, sest nagu sa mainisid praegu juba data kino on tegelikult eestlasele suhteliselt värske asi, mis seal küll väga maitsev ja väga huvitav, mis ei ole võib-olla paljudeni jõudnud, aga neid uusi maitseid on ju veel väga põnevaid tulnud, et, et mis on need sellised tervislikud süsivesikuallikad, mida me võiksime võtta veel süsivesiku puhul, kindlasti tasub esmalt mõelda sellele, et tegemist oleks täisteratootega. Et on ta siis täisterariis, on ta siis täistera kaerahelves, et miks siis täistera on see trafineerimise käigus eemaldatakse ära teral kest ja, ja ja selle kesta eemaldamise käigus tegelikult kaob väga suur osa vitamiine, mineraale, häid rasvhappeid ja jääbki tegelikult selline suur kogus selliste tärkliserikaste tärklis kast massi. Et esimene mõte, et oleks siis tegemist täisteratootega. Teine jah, kinost rääkisime, et kino on, ta on väga hea valguallikas ja selline põnev toode muidugi on ta, selles mõttes ta ei ole Eesti maine on suure ökoloogilise jalajäljega, et alati on mõistlik eelistada eestimaist, aga just nagu sellise mitmekesisuse või maitseelamuse poolest vahel tasub ka proovida ja teisi. Et samamoodi meie eestimainegrupp miks mitte ka salati sisse ka salati sisse, saati siis risoto sisse, siis nii-öelda Orsotona, et samamoodi on ju toortatar, on ka väga-väga maitsev, toortatart võib ju ainult leotada ja salati sisse panna, et ei pea seda üldsegi keetma. Piisab leotamisest, keda juba on selline väga maitsev, maitsev lisand salatile. Mis, mis meil veel, kui kartul, siis keedetud kartul kindlasti mitte siis praetud või friikartul keedetud kartul on mõistlikum. Ja pasta siis täisterapasta või siis ka miks mitte tatra tatrajahust, pasta. Et valge nisujahu, pasta jällegi onju puhas rafineeritud nisujahu, kus, kus me ei saa piisavalt kiudaineid, vitamiine, mineraale ja jällegi ta tõstab ka veresuhkru liiga kiiresti liiga kõrgele ja kõht läheb kiiremini tühjaks. Talvisel pimedal külmal ajal me paratamatult sööme rohkem liha, sööme rasvast, et koguda seda jõudu ja hoida ennast soojas. Kas nüüd kevadel me peaksime lihaga näiteks natuke tagasi tõmbama ja võib-olla panemagi suuremat rõhku nendele köögiviljadele? Lisatud, seda kindlasti selles mõttes. Kui vaadata nüüd, kui võrrelda tegelikult toidupüramiidi sellega, mis on soovituslik ja võrrelda sellega, mis tegelike eestlane sööb, siis eestlane alustab toidu mõtet sellest, et, et kas me teeme täna kana või sealiha ja mis me juurde võtame, tegelikult peaks pigem olema vastupidi, et me alustame köögiviljadest ja võtame väikse jupikese liha sinna kõrvale. Et köögiviljade kogust võiks igaüks julgelt nende toidulaual suurendada. Sest et noh, ütleme ka selline riiklik soovitus vähemalt vähemalt viis Bio Biotäit, köögivilju ja puuvilju ongi selline miinimumprogramm. Keskmine pere võtab õhtul viis kartulit ja ja sellega on uisuprogramm täidetud. No kartul on tegelikult süsivesikurikas, nii et ta on tegelikult teises grupis, kartul sinna köögivilja talle üldsegi ei ei käi. Et köögiviljad on ikkagi, siis on sul seal peet, kaalikas lehtviljad on ka kurk, tomat, kõik sellised muud. Et, et selles mõttes hea, et igal juhul tasub nagu hakata teistpidi mõtlema, et kuidas neid köögivilja, köögivilja söödud köögivilja kogust suurendada. Et liha puhul ju üldsegi ka soovitustega on kuskil viis, maksimum 500 grammi nädalas, mis tegelikult tähendab päris väikene kogus liha ja mitte igal toidukorral üks suur mees suudab see 500 grammi, ma arvan, ühe praegu ära süüa kindlasti ja grilliõhtul veidikene pealegi. Selles ma isegi ei kahtle, aga, aga jällegi jah, liha, liha annab meile küll valku, aga ta annab, kui palju küllastunud rasva ja liha puhul on ka see, et me saame sealt palju oomega kuus rasvhapet ja meie kehas on oomega kolm ja oomega kuus, rasvhappesuhe on hästi oluline. Meil oleks see tasakaalus, ideaalses maailmas võiks olla üks, kahele suhe, aga tänases maailmas, kuna me sööme liha nii palju omega kuute on ka sellises osades õlides, et seetõttu meile oomega kuute kehas liiga palju ja, ja see omakorda see oomega kuue kaldu suhe tegelikult põhjustab põletusi aitäh. Ja selliste põletikke tootvate ühendite põhjustajaks. Et seetõttu me peaksime, võib olla igapäevaselt hoopis mõtlema ka, nii et, et kui me rasvaseeme, siis iga päev mõelda, et mis omega kolm allikas meil on, mis on jällegi hästi kasulik kehale ja aitab põletike kehas siis vähemaks vähemaks võtta, et et oomega kolmeallikatena siis sama kala näiteks. Kalaga on muidugi ka Eesti on küll mereriik, eks ole, aga mingil põhjusel väga tihti tähendab ikka seesama norra lõhe meie toidukorvi hakkasime sealt, et saame kõik oma vajalikud rasvhapped kätte, saame vist ka palju lisaselles mõttes, ega täna me ideaalses maailmas ei ela, et kaladest Me saame ikka, saame ka võimalik raskemetalle, saame kaladest köögivilja ju pritsitakse erinevate ainetega, et me ideaalses maailmas ei ela, aga kui meil on siiski valida, kas kala süüa või mitte, et siis sellised väiksemad rasvasemad kalad on igal juhul toidulaual väga-väga au sees ja peaksidki olema vähemalt vähemalt korra kaks, miks mitte kolm korda nädalas toidulaual just nende samade oomega, kolm rasv olete tõttu? No meil on ju ka endal tegelikult heeringas, heeringas, kilu, et selles mõttes on neid, on neid kalasi veel, mida tasub süüa, et ühtegi kala ma ei ütle, et, et see on nüüd, see ei ole väärtuslik söök, et kindlasti tasub, tasub kala siia. Kas me kala puhul peame jälgima seda ka, et näiteks heeringat me sööme tihti marineeritud kujul, eks ole. Ja võib-olla hoopis paneeritud seal nisujahuga ja marineeritud toitude puhul on üldse see, et et need on ju äädikaga tööstusliku äädikaga tehtud, et marineeritud toit toidulaual pigem on selline harv. Et ta ei ole tervisetoit. Et ta on maitseelamus ja pigem selline võiks sattuda, arvan, toidulauale marineeritud kurk salatina arvesse ei lähe, marineeritud kurke, kui nüüd kurki kuidagi töödelduna valida, siis hapukurk samamoodi väga selline väekas toit nagu hapukapsas, aga äädikaga marineeritud kurk on maitsev, aga mitte igapäevane. Marineeritud paneeritud heeringas sama tegelikult et pigem võiks jälle heeringas, isegi mitte õlistest, tihtilugu ta on sellises päevalilleõlis, mis on jällegi omaga kuuerikas. Et ta võiks olla pigem selline tavaline terve heeringas siis ära puhastada ja süüa, et ilmselt ka suitsukala suitsukala salatit ei peaks olema meie laual väga suitsukala on samamoodi tegelikult, et, et suitsetatud tooted jällegi ei ole meile kõige tervislikumad. Et kala puhul väga jaan, ahjukala aurutatud kala. Sa võtad kõik võimalik ära vähem vähem liha, rohkem kala, aga, aga samas, et kõik oleks ikkagi hästi puhas. Seo ahjukala tegelikult sobib ju nii võileiva peale, sobib sul salati lisandina sobib sulle sooja toidulisandina vormirooga. Et ahjukala on ju tegelikult võimalik kasutada erineval moel, et et sellest samast ahju kalastaja ei pea just olema suitsutatud või saab ka salati teha. Ja miks mitte ahjukala on ilmselt natukene lihtsam ka lastele pakkuda, kes ma usun, et marineeritud kala peale näiteks krõmpsutavad tihedamini nina ja, ja, ja need lapsed, kes kala nii palju ei armasta, siis ma olen soovitanud täisterapastad teha kalaga, et siis on nagu noh, pastat nad ju armastavad ja kui seda kalaga teha, siis selle kombinatsiooniga kuidagi toimib. Ja muidugi minu meelest ka püüre püreesuppi tänase kala toimib laste puhul, et nad söövad seda, peidad kalasupi sisse ära? Jah. Aga mis, mille, millega seda püreesuppi sel juhul teed, et seal kala maitse seal nii tugev ei tule. No selles mõttes annab ju panna erinevaid asju sinna, kui teha niukseks kreemisemaks, siis mina isana kookospiimaga teinud kreemisemaks, aga samamoodi tegelikult annab erinevate jõustudega veidikene kreemisemaks seda teha. Et see on vist see põhiline tõsiasi, et kui sa lapsele tahad midagi pakkuda, mida ta ei söö, siis pane sinna ohtralt juustu ja, ja siis läheb sõltuvaks. Ja aga ütlen, et tegelikult paljud lapsed armastavad ikkagi, kui neile märkamatult tervitustega jänestel porgandid laua peale ette panna väike kapsaleht juurde, siis tegelikult lapsed armastavad neid krõbistada, süüa, et ma olen ka vaadanud lasteaedades, kui ikkagi neile tükeldatakse puuviljad ja köögiviljad, siis enamik lapsi, käibe krõmpsutavad neid ükskõik mida see ema enne lasteaia päeva ütleb, kas tema lapse ta sööb või mitte, siis lasteaias näed, neid köögivilju krõmpsutavad küll. Laste puhul vist ongi see teiste eeskuju väga suur motivaator, kuidas laps panna ka sööma just nimelt ka lasteaedades ja seda kindlasti, sest kui üks teatab, et tema ei, see siis tihtilugu teised lapsed arvavad täpselt sama et nii ta on jah, et tuleks kuidagi jah, tuleks seda kuidagi nagu positiivses võtmes lastele suunata, et mitte nagu sundida ja mitte sellist nagu negatiivset eeskuju luua, et et ka vanemad ise, et mina seda ei söö, ma lapsele ei paku, siis tegelikult lapsel võivad hoopis teised maitse-eelistused olla. Et ka enda sellised hinnangud, kas ma midagi söön või mitte, siis laste kuuldes võiksid nad enda teada jääda. Et ostke koju ka neid toiduaineid, mida te võib-olla ise nii väga ei armastage. Just tegelikult lapsed söövad neid hea meelega. Väga huvitav, aga keda huvitab siis lasteaia toitumisteema lähemalt siis, 14. aprillil on toitumisnõustajate ühenduse korraldatud konverents kus saab sellest kõigest lähemalt kuulda. Minge ja uurige, ükskõik siis, kas te olete lasteasutuse töötaja, meditsiinitöötaja või lapsevanem et. Seda oma lapsele pakkuda ja lisainfot leiab. Lisainfot leiab Eesti toitumisnõustajate Facebook'i leheküljelt ja www toitumisnõustajad. Ee kaldkriips. Sündmus. Väga tore, aga suur aitäh siidi, küüman selle huvitava jutuajamise eest. Ja meie teeme siinkohal praegu väikese pausi, kuulame muusikat ja siis juba nagu ikka neljapäeviti. Räägime põnevatest kultuurisündmustest, mida sel nädalal tasub ette võtta. Külla tuleb ERR-i portaalist menu. Kaspar Viilup. Ja ongi siis käes aeg kuulata, millised on need filmid ja sündmused, mida sel nädalal tasub külastada. Meil on külas Kaspar Viilup, kes kõigest kohe lähemalt pajatab. Tere hommikust. Tere hommikust. Ja Kaspar, ma tean, et sul on kaasas kaks filmi, aga alustame Ühest, mille nimi on laki, mida ma tean, et me oleme mõlemad näinud ja mis minul endal isiklikult on väga sügavalt hinges. Et räägi natuke lähemalt sellest filmist, miks sa seda soovitad? Jah, see tegelikult juba möödunud nädalal jõudis sõpruse kinno, aga eks neid sõpruse filme tasub vist esile tõsta, sest ega paljud inimesed sinna vist teed ei leia. John käral Lynci linateost tegelikult Ameerikas vist jõudis juba möödunud aasta lõpus kinodesse. Meil peaosas on siis Harride instantan, kes filmi tegemise hetkel oli arvatavasti kusagil 90 89. Ja ta möödunud aastal lahkus meie seast 91 aastasena ja ütleme, et film ongi mingis mõttes ood tema filmikarjäärile, tema elule, tema näitlemiskunstile. Ja see võib-olla ei ütle palju. Ja võib-olla ei peagi selle filmi kohta nii palju ütlema, sest see film on üsna mõtlik seal see sisu on teisejärguline, pigem kõik see, mis ekraanil toimub, lihtsalt võlub. No ma sain aru, et ta tegelikult ju mängibki selles filmis iseennast ja see ongi temale endale kirjutatud. Jah, Doniks tõre vana mees, kes sõimab, kõik, see on paras kaabakas. Aga nagu ma ütlesin, mäda filmi tegemise hetkel oli 89 90 ja, ja eks seal filmis jõuab kätte aeg, kus ta hakkab mõistma, et eks see lõpp võib-olla ei ole enam nii kaugel ja sellesse film ka võib-olla räägib, et räägib sellisest ajatusest surelikkusest. Aga, aga samas on seal ka sellist ajatumaid teemasid ja, ja see on, võib-olla seal saabki selle filmi võtmeks ja seal on palju selliseid detaile, lisaks temale endale, kes ta on selline 90 aastane, justkui selline vankumatu tinasõdur, kes ei, kes ei taha lahkuda, on seal veel mitmeid selliseid samasuguseid kujundeid, keskkonda ümbritsevad igalt poolt kaktused, mis on ka justkui sellise ajatuse märgi, et meil jooksevad ringi kilpkonnad, kes on samamoodi, võivad elada 200 aastaseks, sealse surelikkuse ajatuse vahekord on nagu hästi-hästi tuleb välja. See on selles mõttes täiesti huvitavalt geniaalne film, et ega seal ju ei juhtu mitte midagi. Ta on üks vanamees, ärkab hommikul üles, joob kohvi, teeb suitsu, joob kohvi, õhtul läheb kõrtsi ja kõik hakkab hommikul täpselt sama ringiga otsast peale. Ja tegelikult seda kõike vaadates sa naerad, sa nutad. Noh, see emotsioonide tulv on tegelikult ikkagi väga suur. Ja mõtlesin ise seda vaadates sama asja, et kui me teeks Euroopa kontekstis võib olla samasuguse filmi, mis räägiks surelikkuse siis selleks hästi masendav, nukrameelne, hall ja tume, aga see film on vastupidi, päikseline, rõõmsameelne ja näitab just seda. Vaatamata sellele, et lõpp on lähedal, tuleb naeratus, naeratus näol hoida, nagu nad ise seal ütlevad ja nagu nad ise lõpuks tõdevad, et ei tasu nagu nukrameelseks muutuda ja see võib-olla on selle filmi kõige ägedam võlu, kuidas nad on oskanud kuidagi keerata selle nupud nii täpselt paika, et seal nagu on kurvad teemadega, neid näidatakse nagunii rõõmsates valgustus ja mida ma tegelikult tahaks välja tuua, seal on ikkagi Superage kõrvalroll või tegelikult lõppude lõpuks üks käima lükkavad rolle David Lynch, keda me teame kui eksperiment, talisti ja täiesti hullutüüp, tee mängib seal ülivaguralt tegelast, kes kaotanud ärama kilpkonna ja kes on väga nukker ja käib õhtuti pubis joomas ja, ja murtud südamega. Huvitav on tegelikult selle filmi puhul ka see ju, et nii režissöör kui ka stsenaristid on teinud oma filmidebüüdi sellega ja, ja ilmselgelt on see, kes nagu särab ja täidab terve selle filmi ära, samas kogu see õhustik ja meeleolu, mis on sinna ümber loodud, on lihtsalt niivõrd vaimustav ja nii südamlik väga heade püüton. Ja tekste võib-olla mingis mõttes asetab selle ameerika sellise sõltumatu kino mingisse traditsiooni. Me võime võrdlusena tuua filmi Tatarson, mis tegelikult Charmoši filmi möödunud aastal või kaks aastat tagasi Eesti kinodes. Et samamoodi räägib argielust argielu poeesia eest ja sellest, et me peame leidma igapäevas kõige tavalisemate asjades ka mingit võlu ja rõõmu. Nii on, aga ma tean, et sa käisid vaatamas ka ühte hoopis teistsugust filmi. Ja eile oli siis Eestis esilinastus parem telesarjast teoffis kontar tuntud näitleja John gradinski, debüütmängufilm. Kena vaikne kohake, mis nimi tegelikult paljastab päris palju. Ja kui me kogu aeg otsime kinos seda, et, et kino võiks teha nüüd midagi uut, midagi sellist, mida ei ole varem tehtud, siis ma arvan, et see film teeb päris kindlasti seda ja nagu ma ütlesin, nimi reedab siis filmi kõige mõjusam osa ja võib-olla kuigi seal on neli-viis näitlejat, siis kõige mõjusam osa just vaikus ja see enamik filmist keegi midagi räägib tegelikult filmis üldse räägitakse kahe sest filmi teemaks on see, et on mingisugune paari aasta kauges tulevikus. Maailm on üle võtnud kollid, kes on pimedad. Need liiguvad ainult kuulmise järgi, seega inimesed ei tohi omavahel rääkida, nad ei tohi mingit häält teha. Ja nii läheb kaudne. Tegemist on see õudusfilmiga, just tahtsin selleni jõuda, et õudusfilm, kus ei räägita, aga samas pinget saab selle võrra üha rohkem kruvida. See on füüsiliselt valus, on see pinge isegi mingitel hetkedel surud küüned ikka tooli käepidemetega ja raske on vaadata, kui muidu meil õudusfilmides traditsiooniline mudel on see, et meil on seal mingisugune viis sekundit vaikust ja siis mingi koll hüppab näkku, siis kujutagem ette, et meil on poolteist tundi vaikust ja ega ma päris täpselt ei tea, millal see kolinud näkku hüppab. Et see võib juhtuda iga hetk, iga sekund. Ja see toimib lihtsalt nii hästi. Filmi peaosas mängib ka samamoodi ise John Katzynski koos oma abikaasa ennilblantiga. Ja näiteks üks küsimus, mis filmis siis välja tuleb, kuidas sünnitada, nii et sa ei tee ühtegi häält? Ma ei taha isegi vastu aga ma sain aru, et tegemist on ühe järjekordse nii-öelda kvaliteetse õudusfilmiga, mida on tegelikult viimase aasta jooksul tulnud ju sageli, et õudusfilmi žanr on tegelikult ju öeldakse ikkagi, et noh, ta ei ole kõige levinum, kõige populaarsem žanr. Et kui palju sa neid mootorsaega või kirvega taga ajavaid inimesi ikka vaatad, eks ole, aga nüüd viimase aasta jooksul tegi näiteks filmide outi täiesti märgi, pani maha nii-öelda kandideerides Oscarile, et kas selle filmi näol on tegemist samamoodi tõeliselt kvaliteetse filmiga. Jah, võib öelda küll out, kindlasti saime Oskari paljuski selle sotsiaalkriitika pärast, selles filmis seda nii palju ei ole. Aga ta on kindlasti ülikvaliteetne ja ma arvan, et jääb kuskile õudusfilmi mingites ajaloo annaalidesse kindlasti väga märgilasena püsima, sest on ikka väga-väga eriline film ja toimib ikka super hästi, soovitan kõigil minna kinodesse, vaatame kindlasti sesse surround, helisüsteem, kuidas need krõbinad ja kolinat kuskil selja taga käivad ja ja kui juhuslikult on ka kinosaal, kus inimesed suudavad vaikselt alla ja krõbistada popkorni kega lurista joogiga liialt, siis, siis on ikka päris. Võimus minge nautige kinos vaikset filmi aga lisaks filmidele on ju endiselt käimas veel Tallinn Music Week ja ma tean, et sa oled välja valinud mõned paremad palad, mida tasuks külastada. Jah, Tallinn Music Week iga on muidugi see häda, et Tallinn Music Week iga aasta aina kasvab suuremaks ja ma arvan, et paljud inimesed äkki jätavad juba minemata, kuna kava lööb nagu kiviga vastu pead ja ega sealt ei ole väga kerge midagi leida, aga võib-olla mõned soovitused? Homme õhtul toimub ilmselt kõige erilisem Tallinn Music Weeki õhtune öine kontsert Rotermanni Maaluses keldris. Juba paar aastat Tallinn Music Week on korraldanud igasugu tantsumuusika rei väädes ootamatutes kohtades, möödunud aastal oli see balti jaama tunnelis balti jaama ootesaalis. Sel aastal siis Rotermanni keldrisse tuleb nii Eesti kui välismaised tantsumuusikat ka tegijad, sa võtad siis parklat autoparklat ja all on parkla ja, ja läheb mölluks, ma arvan, et nii palju, kui ma nägin mingit pilti, siis seal on ikkagi ka visuaalselt väga hästi lahendatud, sinna pandud palju valgust ja, ja peaks olema päris omapärane. Aga kui rääkida veel siis vikerraadios promoda raadio kahte, siis tegelikult homme kell kahest biit, nii plaadipoes on meil siis muusikanõukogu erisaate salvestusmuusikanõukogu, iganädalaselt on raadio kahest kell kahest väideti, aga sel korral on võimalik minna siis ise vaatama, kuidas tüübid juttu ajavad. Ja see on ka eriline saade, kuna kohal on lisaks siis tavalistele saate tegijatele Siim Nestorile, Raul saaremetsale ka välismaised muusikaspetsialistid. Ja mudeliks on see, et inimesed on saanud ise viia lugusid, mida nad tahavad, et hinnatakse ja siis nad kuulavad seal lugusid ja siis kastambivad maa alla või äkki ka kiidavad. Ja võib-olla viimaseks veel väike soovitus, et kes ei taha muidugi see muusikanõukogu vaatamine on ka tasuta. Ja samamoodi minu järgmine kontserdi soovitus laupäeval. 16 45 jooks rattapoes saab vaadata noori Eesti räppareid, keik ei palmi ja mic muul. Kui me teame, et Eesti räpis on tuntud tegijad Genka ja, ja reket ja nii edasi ja nii edasi, siis tegelikult ütleme isegi viimase aastaga viimase poole aastaga meil tegijaid tulnud nagu seeni pärast vihma ja tasub võib-olla pilk peale heita. Võib-olla esmapilgul isegi usuks, et need tüübid on Eestist, saab täitsa tasuta vaatama minna, ma arvan, et niisugune väike pooletunnine kontsert sobib laupäeval kenasti. Et uued Eesti muusikud ja, ja värsked välismaa filmid, tundub, et on põhjust minna küll nii kinno kui kontsertidele. Nii et sa nautige siis saabuvat nädalalõppu. Käige väljas, nautige kultuuri, nautige ühe kevadise maid, ilmasid huvitaja on selleks korraks läbi. Saate tõid täieni Marika Leetme ja Kirtugaldaja. Eeskätt. TV toob juba üheteistkümnendat korda eetrisse ajujahi ehk leida säravaid äriideid. Millised neist suudavad seekord maailma muuta. Ajujahi uus hooaeg, neljapäeval kell 21 40 Eesti televisioonis.