Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad käes ongi jälle reede ja selle nädala viimane huvitaja. Saatetund läheb eetrisse täna, räägime suvest ja keskkonnast ning uurime lähemalt, miks ei tohiks praeguste kuumade ilmadega juua plastpudelitesse pakendatud. Lisaks püüame me teada saada, millised on need alternatiivid, mida me saaksime kasutada. Et suvised grillipeod ja piknikud oleksid küll võimalikult mugavad ja mõnusad, aga samal ajal ka võimalikult keskkonnasõbralikud. Minuga on täna juttu ajamas arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe. Tunni teises pooles ajame juttu Jakob Rosinaga portaalist geenius, et uurida, millised on kõige põnevamad uudised tehnoloogiamaailmas. Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja. Põnevat kuulamist neile. Vikerraadio Tartu stuudios on meiega nüüd ühinenud Katrin Pärgmäe. Tere hommikust. Tervist. Katrin, ütle palun. Alustuseks, mis on arengukoostöö ümarlaud, millega ta tegeleb? See nimetus on tõesti natukene keeruline, aga meil on tegelikult kolm hästi selget või sellist tavalist eesmärki. Esiteks me tahaksime, et kõik inimesed maailmas saaksid elada hästi see tähendab ühest küljest tervisliku elu ja teisest küljest ühiskonnas, kus, kus neid austada, takse on ta siis naine, muud värvipuudega, ehk siis et kõikidel inimestel oleks hea elada ja nad saaksid teha elus seda, mida nad tahavad. Teiseks, et meil oleks loodust, mida me saaksime oma lastele pärandada. Ja kolmandaks, et majandusest võidaksid kõik, mitte ainult suurkorporatsioonid. Ehk siis see kolm sellist väga ambitsioonikat eesmärki. Ambitsioon on tõesti paigas, aga täna me pühendume natukene ühele nendest, ehk siis räägime sellest loodusest, mida me võiksime tõepoolest oma lastele pärandada. Ja ma arvan, et puudutame täna väga palju ka neid hetki et meil oleksid maneerid ja kombed, mida ma lastele parandada. Mulle tundub, et see on kõige olulisem, sest need harjumused, mis on meil endal tugevalt küljes, lähevad ilmselgelt ka edasi. Meie lastele ja lapsed on need, keda me väga tihti näeme, samuti nendesamade plastpudelitega tänavatel ringi jooksmas. Ja kui nüüd mõtlema, et viimastel päevadel on olnud väga kuumad ilmad jooma, me peame seal selge mis on halvasti, siis nende plastikust veepudelitega, miks me peaksime neid vältima? No kui väga lihtsalt öelda, siis needsamad kolm eesmärki siis plastpudel on nagu musternäidis, sellepärast et ta teeb halba kõigele kolmele, ehk siis ta on plast, on halb meie tervisele, ta on halb keskkonnale ja see plastpudelis vesi on meeletult ülehinnatud ja nii-öelda kahjustab väikeseid kogukondi ja samas loomab suurkorporatsioone ehk siis ükskõik, millise nurga alt me vaatame siis noh, ei ole mõistlik juua plastpudelis. Et tervis võib-olla meile endale kõige nagu lähemal siis sellest rääkides teaduslikult on leitud, et plast on selline naljakas ühend, kust lekib siukseid pisikesi-pisikesi plastiosakesi vette. Tehti uuring, kus ühes Nestleja pudelis ühe liitri, kui kohta oli seda mikroplastik 10000 osakest see on nagu ma ei tea nagu põhimõtteliselt ja mida ta siis teeb, on see, et ta ei tee meil kõhtu lahti ega kuidagi vaid see keemia mõjutab meie hormoonsüsteemi, see tähendab seda, et näiteks puberteet on lastel kas liiga varajane või teistsugune, poistel esineb viljad, sest siis on allergiaid. Ehk siis mul üks sõber ütles, et noh, et mis sellest siis on, et eks me sureme kõik korra ära, et noh, mis sa siis paanitsed siis minu arust ei ole oluline mitte see, et millal me sureme, vaid see, et kuidas me elame ja see plastik just nimelt halvendab oluliselt meie elukvaliteet ehk siis ta teeb meid haigemaks. Ma saan viimaste uuringute valguses, mida ma lugesin ka, oli kirjas, et isegi 90 protsenti sellest pudeliveest, mida me joome, et see kõik sisaldab sedasama mikroplastikut, kas see on tõsi? No mina lugesin sama uuringute ja nii see seal oli, et, et kui me nüüd mõtleme selle peale, et 40 protsenti ehk siis peaaegu pool pudeliveest on seesama kraanivesi ehk siis inimesed ostavad seda pudelivett, et nagu sellepärast reklaamist on jäänud mulje, et see nagu puhtam või parema maitsega või ägedam ja noh, lõppude lõpuks, kui ma ostan pudelivett, mis on nagu mitu 1000 korda kallim kui kraanivesi, siis noh, mul psühholoogiliselt, eks ta peabki parem olema, eks ole, sest ma maksan tema raha. Et, aga tegelikult ongi see, et meie kraanivesi on puhas, kontrollitud. Ma käisin enne seda intervjuud Tallinna tart toob Pärnu ja Narva vett pakkuvate nii-öelda ettevõtete kodulehekülgedel ja igal kodulehel oli olemas näitajad, proovid, mida on sellest kroonivest leitud, ehk siis kõik normid, kõik on korras, vesi on puhas. Kui ma ostan pudelis vee sisse, plastik satub sinna kõigepealt selle natuke korgist, kui seda korki sinna pealegi keeratakse. Ja mis veel olulisem, kui me näiteks jätame selle plastiku tükiks ajaks seisma, ostame selle plastpudeli koju ja siis noh, ei kasuta seda natuke aega või jätame ta päikese kätte, siis sellest samast pudelist lekib seda plastikut sinna vette ka. Ehk, mida sa praegu ütled, on see, et me tegelikult seesama kraanivesi, mida me siis põlgama ära Me ostame sedasama vett pudelist mitu korda kallimalt ja lisaks on talvel mürgitatud nende plastiku osakestega, ehk me maksame peale, et juua sama vett, aga vee halvas olukorras. Ja loomalik jah, selles mõttes, et kui me ostame seda kraanivett seda kõige odavamat, siis jah, et noh, teine variant on muidugi see, et see on tõesti nagu mitte kraaniveest tehtud, aga, aga tulemus selles mõttes on sama, et seal on ikkagi seisneb plastiosakesed ja me võiksime sama lihtsalt osta endale kas klaasist või terasest korduvkasutatava pudeli täita seda kodus kraaniveega ja võtta seda kaasa testi randa igale poole. Et kui me nüüd räägime sellest teisest asjast, mis on keskkonnareostus, siis arvatakse, et aastaks 2050, mis ei olegi enam nii väga kaugel on maailma meredes rohkem plastikut kui kala kilogrammides. Ehk siis see plastik, me arvame, et noh, ma ei viskest otsemaide, kes juhib Tallinna lahte, et kuidas see plastik sinna jõuab, et, et seal on väga palju erinevaid viise. Üks võimalus on see, et ta, et ta sõna otseses mõttes nagu nii-öelda sa panete sinna maa alla, eksju seisma ta laguneb seal 1000 aastat ja selle käigus tegelikult seesama mikroplastide läheb selliseks pisikeseks mikroplasti puruks seisatab põhjavette uuesti sellega merre ja noh, on muidugi riike, kus lihtsalt visatakse prügi merre, õnneks Eestis eriti ei ole. Aga oletame, et ma olen käinud rannas. Käisin nädalavahetusel rannas täna reede, võtsin oma rannakoti kätte ja leiad sealt ühe pudelivee, mille posis eelmisel laupäeval olen sinna unustanud, on seisnud seal ilmselt päev läbi kuuma ranna käes kuuma päikese käes rannas. Kui ma seda nüüd joon täna siis siis vesi on tunduvalt hullemas olukorras kui siis, kui ma ta poest ostsin. Võib arvata küll jah, just, sest kui ta on kuumas nii-öelda see plastplastist, hakkab kemikaale lekkima just kuumas päikeses rohkem. Väga hirmutav väljavaade, et kõik see, mida sa neile räägid kui, kui me jätame need praegu kõrvale sellesama ainult pudeli, siis seda plasti tegelikult on ju suvel meie ümber absoluutselt igal pool. Et me tahame ju ikkagi õhtul istuda oma aias, Me grillime, Me lähme pere ja sõpradega piknikule. No tavaliselt ei taheta oma serviisi sinna kaasa vedada, et millised need alternatiivid siis on, et, et me ei viskaks seda plastini metsikul hulgal ära. Jah, kui me räägime nüüd mitte pudelitest, vaid igasugustest plastnõudest, topsi, kahvlid ja kõik siis MTÜ topsiring tegi eelmisel aastal uuringu, Eestis kasutatakse 200000 ühekordset topsi päevas, see on täiesti hirmutav number, see on metsik number, see on muidugi kodud pluss nii-öelda need kiirtoidurestoranid ja kõik kokku. Mis on kõige lihtsam teha, on tegelikult see, et vaadata enda prügikastile otsa, ehk siis mis on see prügi, mis on see plastprügi, mis mulle üldse tekib kõige rohkem. Näiteks meil oli eelmisel suvel mehega üks selline suurem pidu, kus meil oli 50 külalist ja meil oli põhimõtet, et meie ei kasuta plasti. Ja mis me siis tegime, oli see, et ma ma uurisin erinevaid neid komposteeruvaid nii-öelda nõusid, mis on ühekordsed. Selle juurest tuleb veel öelda seda, et biolagunev ja komposteeruv on kaks täiesti erinevat asja. Ehk siis kui on kirjas biolagunev, siis see tähendab seda, et see on tehtud plastikust, kuhu on pandud natukene nagu lahjendid hulka, et ta lihtsalt nagu kiiremini laguneks plastiku osadeks. Ehk siis bioplasti biolagunevate ei soovita ka osta. Aga komposteeruda on siis see, mida saab nagu kompostida, ehk siis ongi tehtud kas põhust või maisist või millest iganes. Ja lõpuks me leidsime, et kõige lihtsam oli minna uuskasutuskeskusesse, osta neid vanu vanaema sõna otseses mõttes neid nõukaaegseid taldrikuid 20 senti tükk, viiskend pesimened pärast ära ja meil on, oli eelmiseks hooajaks ja selleks hooajaks ja noh, järgmiseks 10-ks aastaks on meil neid nii-öelda nõusid olemas, et väga lihtne ja odav lahendus. Kusjuures kes kardab seda katkiminekut ja siis meil oli peol, ma ei tea, 15 last ja mitte ühtegi taldrikut ei läinud katki. Et need lapsed tegelikult ikka ei peksa neid nagu noh, vastu maad, nii sageli. Et. Ilmselt ma kardan, et põhjus, miks inimesed neid taldrikuid ka hoopis pelgavad, on ikkagi see, et see mugavus et üks asi, et sa viskad ta lihtsalt sinna suurde prügikotti ära, teine asi on see, et sa pead pärast ära koristama, ära pesema, kuivatama, mida kõike nendega tegema, eks ole? Ja selle kohta oleks väga armas lauset, meie ühiskond on jõudnud punkti, kus nafta maa seest kättesaamine, selle rafineerimine, selle tooteks, farmi vormistamine või nii-öelda toote vormimine, selle Hiinast Eestisse saatmine ja selle poest kojutoomine on vähem vaeva kui lusika ära pesemine. Kui sa oled sellega nagu või nagu ükskord kohvi seganud ehk siis võib-olla oleks aeg vaadata nagu mitte nii-öelda isiklikku mugavust, tõesti see, et ma nagu võtan ta pakist välja ja viskan siis minema vaid seda, et mis on selle toote elu ja mugavus, sest noh, mida me teeme, on ju see, et olgu ma Ma võtan selle hunniku plasti. Ja ka mina olen kasutanud plastnõus, et selles mõttes, et ega me keegi pole nagu sündinud silma tarkadele vaid, vaid küsimus on selles, et ma võtan selle plastiku. Ma viskan selle ära, aga see jääb ju minu lastele ja minu lastelastele. Et ma, ma kohtasin ühte El Salvadori väga sarmikas prouat Marta pena viidest, kes ütles me meil, et meiel Salvadoris iga otsuse puhul kaalume seda, mis on selle otsuse mõju. Seitse põlvkonda minu lapselastele. Et ma tahaks väga, et, et me pigem hakkaksime mõtlema sellele põlisrahvale kohaselt, et aga mis on selle plastiku mõju minu laste nii öelda kuuenda või seitsmenda põlvkonna lapselastele, et et siis võib-olla lähevad nende prioriteedid nagu paika, et kas see ikka on mugavam, kas minu lastel on pärast mugavam seda eestipinnast puhastada sellest mikroplastist või või, või elada siis mingisuguse imeliku tervisehäirega. Või püüda neid kalu, mille kogu Arbo juba jääb alla sellele plastiku hulgale? Ja absoluutselt ja noh, teine asi, mis, mille peale ma olen mõelnud, on see, et kas see tegelikult, kas see plastiku värk nagu on mugavam, kas, kas mul on mugavam pärast nende suurte kottidega, siis noh, kui ma tahan ikka mingil määral, eks ole, olla loodussõbralik, üritada neid siis sorteerida, siis mida viia siis sinna plastiku kogumisse, mida viia sinna pappi kogumisse? Et noh, kui kui kõige nagu noh, nii-öelda loodussõbralikum olla, siis, siis järgmisel hommikul võtta koos külalistega kaks nii-öelda kauss ja sealsamas õues muru peal nii-öelda lobistada need nõud läbi ja siis pärast võib-olla mingi loodussõbralikuma vahendiga nad kõigis ära pesta, et see tegelikult ei noh, see ei ole nagu nii hull asi, nagu me ette kujutame või või siis poes enda pakendiga näiteks midagi osta. Mina võtan tavalise riidest koti, panen sinna need kaks virsikud sisse ja ja ma ei pea pärast mõtlema selle peale, et kuhu ma selle kile siis panen ja mis ma temaga teen, et et kui sellega ära harjuda, siis see nii-öelda see plastikuvaba elu on ka päris mugav. Telekas poes käimisega, mina näiteks isiklikult ka poes kilekott tema ei kasuta, ei neid väikseid, ei suuri küllaga olema väga hädas kõigi nende pakenditega, mille pood ise mulle annab, et kui ma ikkagi soovin osta Ma ei tea, salatit või kala või mida iganes. No see ei ole võimalik, et sa tuled sealt poest ära. Nii et sul ei ole nagu tervet hunnikut, mingisugust kile, plastikkarpe, mida iganes, et mida sel juhul ette võtta. No mina olen ausalt öeldes ikkagi hakanud poemüüjaid nagu, nagu treenima heas mõttes. Et lähen selle oma pakendiga sinna, teen sellise näo, et ei tohi olla jumala eest selline kohtlevad, oi kas te võiksite ja nüüd erandkorras vaid panen selle. Noh, minul on roostevabast terasest sellised noh, need on sellised läikivad ja puhtad, et nad ei näe välja, nagu nad oleksid kuidagi nagu noh, 15 korda kasutatud vana plastik, panen laua peale, telepalun siia, palun siia kartulisalatit ja siis prouade Buy, aga tervisekaitse vist ma ei tea, kas ta ikka hakkas, ikka võib mille pillanud minutit, jah, ma olen rääkinud tervisekaitseametiga tohib küll, lihtsalt nagu seal on, see konks on see, et öeldakse poodidele, Te, peate olema kindel, et, et see ei ole nagu tervisele ohtlik ja puut tegelikult võib müüa oma pakendisse, ta lihtsalt peab olema kindel, et mina ei köhi sinna peale ja see pakend on tõesti puhas. Nii et, et mina käin täitsa rahulikult enda enda topsidega ja vahel muidugi satub mingisugune nii-öelda poepakend ka, aga neid tegelikult saab ikka oluliselt vähendada. Aga kuidas vähendada näiteks laste plastiku tarbimist selles mõttes, et jah, me ei pruugi neile anda neid plastikpudeleid. Ja, ja me kodus anname neile korralikud taldriku pealt süüa, aga samas kui ükskõik kuhu välja. Me läheme, laps tahab kõrt oma joogi sisse, mida värvilisemad, seda paremad, kui me lähme välja festivalidel, asjal on sellised ilusad plastikust värvilised pudelid, kuhu saab erinevaid jooke sisse panna, noh, seda on nii metsikult palju, et kuidas see lapsele seda selgeks teed. Ausalt öeldes mina, võib-olla see on ka selline harjumise asi, et mul on kaks last ja neil mõlemal on enda roostevabast terasest värviline pudel, mis näeb niisugune äge välja, käivad sellega, ja noh, see tundub neile ka niisugune väga popp kõrte puhul, kui nad tahavad kõrtsis, mul on Edgar roostevabast terasest kodus siis aga väljas olles ma lihtsalt palun, et, et ei pandaks ja, ja ma olen neile öelnud, et et see, see ei muutu mullaks lapsel ei ole mõtet väga nagu keeruliselt seletada, sest noh, väiksed lapsed ei saa lihtsalt aru. Ma olen öelnud, et ma tahan kasutada asju, millest saab teha uusi asju või mis muutuvad pärast mullaks ja siis ma ütlen, et aga vat see kõrs ei lähe enam mullaks, seda pole kuskile panna ja, ja siis nad kilt tõlgutlema taha. Ehk siis noh, kui me nagu, kui me anname nagu lapsele metsiku valiku, et oi, kas sa tahad seda plast, vidinadki toda plastvidinad, siis loomulikult need on värvilised ja lapsed valivad selle. Aga kui nad panna fakti ette, et aga selle asjaga on meie peres niimoodi, nad on suhteliselt rahul, et selle asjaga on niimoodi, et me nüüd äsja kolisime Tartusse ja ma olen käinud suhteliselt palju Tartu turul. Ja Jerona minu suurem laps käib ja konkreetselt. Kuule vaata, emme, siin on need vaarikad papist topsis, et see läheb mullaks, et ostame, siis need vaarikad ja mõnes muutuses mõttesse muutub, muudab nagu elu lihtsamaks, et ma ei pea seal turuleti vahel valima selle 10 erineva vaarikamüüja vahel. Ma võtan lihtsalt selle ühe, kellel on täpselt sama hinnaga vaarikad lihtsalt sellest nii-öelda papist biolagunevast karbist. Aga kui me räägime nendest samadest suveüritustest, kus müüakse lastele neid toredaid värvilisi vidinaid plastikust siis ega me tegelikult ei saa ju ümber ka sellest, et ka meie ise oleme suve suvistel festivalidel sunnitud oma joogid ostma nendesamade plasttopside sees, mida me 200000 päevas tarbima sest seal ei ole alternatiive või kuidas me peaksime seal hakkama saama, klaasnõusid keegi. Loodusliku festivalialale ei kasuta. Ja vot see on nüüd see üks koht, kus tuleb öelda, et meie tarbijatena saame nii-öelda hääletada ja teha teatud otsuseid, aga on mingid otsused, mida peavad tegema ka riik, ettevõtjad, ehk siis ei saa nagu kogu vastutuse Dust lükata tarbijate nagu peale, et ah, kuulge, aga nemad valivad mesis nagu noh, ükskõik mis sektoris, eks ole, et siis meie muudkui toodame seda jama ja, aga tarbija kostab, mis me teha saame. Ehk siis tegelikult on olemas täiesti normaalsed lahendused, näiteks Tallinn minu teada keelas ära avalikel üritustel plasttopside kasutamise kas juba sellel või järgmisel suvel ja on selline MTÜ nagu topsiring, kes pakubki korduvkasutatavaid topse ehk siis sa lähed, et pandi eest, saad siis ühe või kaheeurost selle topsi ja siis pidevalt vahetad seda, seda pestakse seal 100 kraadi juures tõesti nii-öelda puhtalt topsid. Ja pärast siis kas siis jätad selle topsi endale või siis annad selle pandi rahast tagasi. Et noh, see ei ole nagu 100 protsenti ideaalne lahendus selles mõttes, et need topsiringitopsid on ka plastikust. Aga kui me kujutame ette nagu mitu inimest või mitut leppisime sellega kokku, hoiame siis noh, see ongi sellise plusside-miinuste kaalumine ja loomulikult see korduvkasutatav tops on nagu oluliselt mõistlikum. Ehk siis see on nagu see koht, kus näiteks ükskõik, kas siis omavalitsus või riik, saab öelda, et me keelame ära samamoodi nagu on ära keelatud mitmetes Euroopa riikides, plastkõrred on ära keelatud plastist vatitikud sest neile kõigile on olemas täiesti normaalsed alternatiivid. Lihtsalt hetkel on veel mugavam nii-öelda seda plastikut toota, sest rahvas ostab. Et, et siin võiks tõesti olla see koht, kus järgmistel valimistel näiteks tuleb nagu jutuks või ühe punktina üles ka see, et et milline erakond siis tahaks tegeleda sellega, et meie, Eestimaa ja üldiselt ka maailm jääks puhtamana peale meid. Kui me kõnnime poes ringi, me vaatame neid ühekordseid nõusid, me tahaksime teha täiesti natukenegi keskkonnasõbralikuma valiku iga kord tõesti ei ole võimalik võtta neid päris nõusid. Siis seda sa mainisid juba, et kindlasti tuleks võtta komposteeritav, mitte biolagunev. Aga samas on meil olemas ka erinevad näiteks puidust kahvlid-noad, lusikad, bambusest variandid, et kuidas nendega on, kas, kas need on mingi natukenegi sobivam alternatiiv. Ja loomulikult selles mõttes, et puit on igal hetkel parem kui plastik juba sellepärast, et üks asi, mida väga sageli ei räägita, on see ümbertöötlemine ehk siis meile jäetakse mulje ja mina sain seda teada tõesti nagu mõni nädal tagasi. Et plastist pudelid või siis nagu ütleme seda kahvlit saab ümber töödelda ühe korra, äärmisel juhul kaks. Ehk siis minul oli alati tunne, et ma ostan kumaga, ostan midagi plastikut, et noh, sellest ei ole ju hullu, sest ma viin ta sinna korralikult sinna pakendiringlusesse ja noh, kõik on hästi, sellest tehakse uus pudel, selgub, et pudelist ei teha iialgi uut pudelit sest see plastik ümbertöötlemise käigus läheb selliseks nagu hägu häguseks ja koledamaks. Et sellest võib teha, kas ma ei tea, fliis dresse või pargipinke aga, aga see on ka kõik sealt edasi, ta läheb juba prügimäele. Ehk siis tegelikult nagu iga plastasja saab ümber töödelda üks, kaks korda. Aga näiteks paberit saab jah, puidust paberit saab ümber töödelda juba mingi viis, kuus korda. Ja kui me räägime klaasist ja terasest, siis seda saab ümber töödelda täiesti lõputult. Ehk siis klaasi muudkui sulatatakse, sulatatakse ümber ja tema omadused ei muuda muuta nagu mitte kuidagi. Ehk siis kui sa selle järgi vaadata, siis, siis võibki nagu mõelda seda, et okei, et kui ma plast ei taha, et, et siis järgmine nagu kõige parem või noh, kõige parem lahendus olekski klaas- või teras või siis nagu puit või paber, mida saab nagu rohkem ümber töödelda. Et minul näiteks on seljakotis pisikene hästi kerge komplekt bambusest kahvel, nuga, lusikas, et see võib tunduda nagu natukene nagu obsessiiv, veidi lollakas, aga noh, ma olen ta sinna põhja ära unustanud, jah, mul seljakott on siukse normaalse suurusega, et et ma käin taga igal pool ringi ja tõesti, kui ma pean kuskil sööma, kus mul nagu noh, ei ole kaasas nagu metallist nuga ja kahvlit, et siis ma saan süüa selle bambuslusikaga ja, ja selles mõttes ta, ta on kindlasti säästnud juba kümneid nii-öelda neid ühekordseid lusikaid ja kahvleid. Et, et see on ka võimalus ja selleks ei pea ostma spetsiaalselt mingit bambus komplekti, et võib ju võtta needsamad mis müüakse ühekordselt kasutatavad nii-öelda puidust, sellised kerged, jagage kamba peale laiali ja igaüks saab ühe kahvli ja terve suve saab sellega hakkama. Ja seda tulusam oleks ka see, kui needsamad festivalid oma ühekordsete ühekordsete topside ja sinna kõrvale pakutava toidu juurde kasvõi paneksid needsamad puidust kahvlid ja oleks juba ka mingigi võit käes. Ja no absoluutselt selles mõttes, et noh, mil, milleni me peaksime jõudma, on tegelikult see, et mitte vahetada neid ühekordselt kasutatavaid asju nagu järjest moodsamat komposteerida odavamate vastu, et jah, see on nagu lahendus, aga see on lahendus, nagu ma ei teagi, ülemineku ajaks või poolele teeleminekuks. Tegelikult me peaksime ikkagi mõtlema sellele, et kuidas mitte kasutada ühekordselt kasutatavaid asju, sest hetkel meil on olukord selline, kus Euroopa ja USA, noh, ütleme siis, nagu arenenud riigid kasutavad ära 70 protsenti kogu maailmaressurssidest ehk siis kogu sellest, mida loodus meile pakub. Ja kui me niimoodi edasi lähme, siis eelmisel aastal oli see augusti lõpukuupäev, ehk siis igal aastal tuleb lähemale see kuupäev, kus me kasutame ära kõik maailmaressursid. Ehk siis augusti lõpuks on meil kasutatud ära kõik need ressursid, mida emake maa meile pakkus terve selle aasta jooksul. Ehk siis noh, see nii-öelda see väljasuremise jutt, et vahel on nagu sihuke tundub noh, imelik, mis te hirmutate inimesi, aga reaalsus on see, et me ei saa tarbida rohkem, kui, kui maad suudab uuesti taastuda. Ehk siis pikas perspektiivis. Me võiksimegi mõelda sellele, et kuidas teha festivalidel niimoodi, et seal on täiesti normaalsed, tavalised kahvlid. Mida, mida ma kasutan viis korda pärast pestakse ära, et ongi kõik. No Euroopa komisjon tegelikult on juba ju välja pakkunud uued reeglid, et keelatagi ära nende ühekordsete plastiktoodete kasutamine, need siis sellisel juhul, millel on olemas alternatiive, aga ma tean ka väga palju inimesi, keda, keda seesama seesama asi hirmutab seepärast, et kuidagi nagu öeldakse, et aga, aga milline on Southern statiiv siis meigieemalduspadjale või, või sellelesamale, joogi, kõrrele või mida iganes, et oskad sa öelda siis, et mis, millega nagu lohutada neid, neid naisi, kes ütlevad, et nad ei saa ilma meigieemalduspatjade või vatitikud eta elada, et millised on nende mugavamad alternatiivid? Et tegelikult on igale asjale alternatiiv, ehk siis kui me järjest võtame näiteks puuetega inimestele, oli mure just nimelt kõrte osas, sest kui inimesel on näiteks raskusi joomisega, eks ole, siis kõrstab painduma, et tal ei, tal ei sobi lihtsalt roostevabakõrs. Et selleks näiteks on juba olemas turul praegu roostevabad kõrred, mis on otsast sellise painduva silikooniga täiesti kasutatav. Vatitikkude asemel tulevad ja juba on olemas siuksed, puidust väiksed vatitikud. Samas iga toote puhul võiks küsida, kas seda üldse on vaja, sellepärast prantsuse keeles näiteks kõige väiksema sõrme nimi on kõrvasõrm, ehk siis keera Salfret ümber näppu ja pista kõrva, puhasta kõrv ära, saab puhtaks küll, et need tooted, Teid on tekitatud metsikul hulgal, mille osas tekib tunne, et ma ei saa ilma selleta, aga tegelikult enamus nendest toodetest on sellised, mida meil üldse vaja ei ole. Meigieemalduspadi võtta lapse ära tud flanell iste siuksest pehmest materjalist, mingi vana, kui pidžaama lõikeselt kolm ringi nii-öelda õmble kokku on sul meigieemalduspadi järgmiseks viieks aastaks. Et, et neid nii-öelda, neid variante on hästi palju. Küsimus ongi selles, et kas me otsustame, et meil on vaja täpselt sellist nii-öelda korduvkasutatavat asja selle vastu või, või äkki me saame seda asendada sellise mingi sellise asjaga, mis meil tõesti peab vastu 10 aastat või siis äkki seda pole üldse vaja. Et, et see on võib-olla järgmise nii-öelda järgmise põlvkonna mõte, ongi see, et püüaks elada natuke vähem aga et, et seda toodete hulka tegelikult noh, ei ole mõtet hoida enda kududes eludes. Meie ilmselgelt jõuamegi sinna, kuhu me tegelikult alustasime, et inimesed on lihtsalt väga mugavad. Muga on võtta seesama vatipadi, sellega võtta õhtul oma meik maha, kui, kui võtta see korduvkasutatav, mille sa pead ka pärast taas ära pesema, kuivama panema, et teda siis jälle homme kasutada. Et vaata, ka seal on tead, mis on veel mugavam variant või see, mida mina just nimelt, see on see, mida mina teen, et ära meigi ennast jumala hästi selles mõttes tohutult mugav pesed õhtul veega näo ära ja kui need ja see on, noh aga see on jälle selline tohutult suur ühiskondlik muu. Sellepärast kui me vaatame reklaame, siis iga naine peab olema jalgadega, mis on kurguni mingi super suurte tissidega ja silmadega nagu jaapani multikas. Et ma mind minul tabas nii-öelda äratundmine, siis kui ma töötasin koos suure IT meeskonnale meeskonnaga, kus olid kõik meesterahvad, kes kellest keegi meikinud ennast, kes kõik olid tohutult nutikad ja, ja siis ma nagu harjumusest nagu igal hommikul tegin selle meigi ja siis noh, ja siis õhtul kraapisin seda maha ja siis mingil hetkel ma sain aru, et aga miks nagu nemad käivad igal hommikul duši all ja see on juba tõesti nagu hea tulemus. Ja ma lõpetasin nentimise ära, esimesed kolm päeva küsisid, et kas ma hakkan haigeks jääma. Selgus, et ei hakka ja sealt edasi lihtsalt harjuti ära minu näoga, mis ei olnud selle noh, ripsmetuši ja kõikide nende muude lisadega ja nad ei austanud mind vähem. Meil ei olnud kollegiaalselt probleeme sellega, et mina, kommunikatsioonijuhina ei saaks neile enam teha nagu mingite tsitaatide ettepanekuid ja oligi rahu majas ja jumala lihtne elu. Ja vot nii lihtsalt käibki inimeste harjumuste muutmine, seesama asi, mida me võib-olla nii väga pelgame. Aga suur-suur, aitäh, Katrin Pärgmäe, arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht, et, et sa tulid ja selgitasid natuke, et mida see plastik, mida me nii kohutaval kombel tarbime, mida see meie enda ja loodusega teeb. Ja ma tahaksin väga loota, et nii mõnigi pidu äkki saab täna õhtul natuke pidulikuma ja mõnusama ilme tavaliste ja normaalsete nõudega. Nii et suur aitäh, Katrin. Meie lähme täna siit nüüd edasi muusikaga ja siis me juba teeme juttu ka Jakob Rosinaga, kes räägib meile viimastest tehnoloogiauudistest. Tolm mees daami maha ja siis kõige suurema piknikukorvi juhatab sisse Eesti suveaastapäeva tuli haiged. Imelise ilmaga päikeseprilliga katanud silma plätud, jalga külvata ja Pärnu randa hullama teha saab ja saadab ainult positiivseid. Kui ta liiga kõrget lainet veest roiskub. Raibe. Hõiskab süda sees, pluss kokteilikaart, mis seal laual. Perre jooksen jahtuma kolm korda tunnis, iga bikiinides tüdruk räägib ainult kehakeelt. Suvine suvine mees igalt poolt kostub muusikat ja nagu suurest sulatut lahti. Rahast pole kahju ja tunnen, nagu elult poleks midagi muud tahtnud kui naisi, maasikaid ja šampusevahtu, mis tulu pidevalt ära. Mul lahtub Tutule. Ka selline suvehommik eile urjatud sai kõhtu liiga palju rüübed, joodust hingeõhku, päike, liiga ere silmad nagu japsil, et elu oleks parem. Teeme väikse natsiaega küll. Rapsist lohisema randa ja lõbustame, lab huuled, kõhud paljaks, Stahlist Tarv köiti veepiiril teeme losse nagu väiksed põnnid, hiljem veerevad ette, sest kõndida ei jaksa. Tiina pole vaja ainult lahjat Laksa, kui vaatamine hõõruks. Silmad oleksid pildis, prouad kurjaks ei lähe, sest meil on päikseprillid. Talvel tahaks abielu, aga suvel ei suuda. Kõndivad bikiinid. Kursi muudab Agassi sanatooriumi, ravi meretuul põues tinktuur, see on meie suvekuu. Kui jää sulada kuni puulehti Annan oma tammepuust matkakepi kurjaks reisi Butheroppinestikuma liiastasi Booker ükskõik kuidas pikkus, pulber teeb Polbolja suhteliselt hilja, päikse läigib kuivanud punased plekid, kurjad mõikad saanud, kas ei kehti ainult parimast poisina potti Purga just nii on enamus Eesti veekogus spets kuldaväärt, seda enam kui raha tasku tühi vangide kutsungi nagu presidendi vastuvõtt, mis kuradi lõbu ja lusti, hotellid välja müüdud, läiget välistuste tüütute pätt, kes peavad õhtubatuuriks tipuks, on veel õhtul klubi kuuba murest hakkab pea valutama, poleks löögirahana Rauki hoopis kutsun oma sõpru naised peale väikest vaheliste mõlvaadis lahti, kui saame lõpuks laagri valmis, on põhjust. Radiskus viibimegi meiega tekkinud karul oli talvel aega magada küll. Siililegi selge. Kuuled kaasa, kuuled? Käeskeemia joostes kahekse loe kuuse. Ja. Kuigi meile stuudiosse jõudnud Jakob Rosin portaalist geenius, kes toob meile kõige värskemad teadusuudised. Tere hommikust, Jakob, tere hommikust. Nii, mis sul siis kaasas on? Üks suur suur trahv. Ja suur trahv on tõepoolest Euroopa komisjoni poolt välja kirjutatud ja meile kõigile teada-tuntud ettevõttele nimega Google. Nimelt see trahv on nüüd ka rekordiline 4,34 miljardit. No see on niisugune oma, mida ilmselt enamik raadiokuulajaid ei oska öelda, isegi ettevõtted on. Tõesti, null on seal nii palju, et, et see on, see on ikkagi üle mõistuse ja kõik see selle eest, et Google on ütleme, eba ebaausalt siis Ennast mobiiliseadmete ja tegelikult äppide ja teenuste turul ette rebinud. Nimelt Stavasti Google toodab sellist sellist operatsioonisüsteemi nagu android, mis väga paljudes telefonides ja seadmetes ka on. Ja Google on ettevõtjatele ja telefonitootjatele ette kirjutanud selle, et kui nad oma seadmed loovad, tuleb sinna paigaldada Google'i otsingumootor, mis ühtlasi on ka hetkel kõige populaarsem otsingumootor. Ja vaat nüüd ongi see, et kas ta on sellepärast populaarne, et Google on siin niimoodi natukene sundinud neid ettevõtjaid enda lahendusi telefonidesse paigaldama või, või on ta tõesti sellepärast, et ta on nii kvaliteete ja Google on tõepoolest seadme tootjatel keelanud oma androidi modifitseerida ehk siis muuta see tegelikult yldiselt tähendab seda, et ütleme, et näiteks kuidas Samsungi telefoni siis seal on see Google'i loodud android aga on Samsung sinna loonud peale nende enda enda sellise kihi, mis, kus on siis Samsungi rakendused, võib-olla seda kujundust on natukene muudetud ja just selle, seda ei tohi liiga palju muuta, sest et siis on Google kurja ei lubadel seda androidi kasutada ja veel enam Google maksnud erinevatele tootjatele ratturitele selle eest, et nende teenused ja rakendused oleksid telefonides olemas. Ja 2015.-st aastast on Euroopa Komisjon seda olukorda uurinud ja nüüd on siis välja kirjutatud eilse vabandust üleeilse seisuga, et 4,34 miljonit miljardit eurot on see trahv, mis muide see raha läheb siis liikmesriikide vahel jagamisele, nii et äkki saame siit meiegi midagi. Ja nüüd on siis hoopis Euroopa komisjon see, kes on kurjaks saanud ja ma saan aru, et tegemist on suurima trahviga, mis on kunagine äratus. Absoluutselt on tõesti kõige suurem trahv, mis, mis iial määratud on ja ma arvan, et siin on tõesti see üks põhjus see, et tegemist on väga suure konkurentsi nii-öelda konkurentsiolukorra väärkasutamisega. Teised tootjad, kes toodavad sarnaseid teenuseid, on on vähem, vähem eelistatud seisus tänu sellele Google'i naha nahaalselt nahaalselt käitumisele. Google on juba teada andnud, et nad kaebavad selle otsuse edasi aga vaevalt, et see summa nüüd oluliselt vähenenud. Et jah, midagi suurt siin ei muutu, et tõenäoliselt võib siin minna pisidetailide kallal vaidlemiseks. Järsku see, see, see kogu vaidlus võib venida siin pikemaks, aga ma kahtlen, et kindlasti ära ta ei kao ja kindlasti väga palju väiksemaks ei lähe. Aga Google on õige pea tulemas ju ka Eestisse sõitma ringi sõitma. Ja kes tahab saada Google Mapsi mingil moel ennast jäädvustada, siis nüüd on see võimalus Google StreetView's teatavasti siis on see lahendus Google'i kaartides ja Google rakenduses, kus sa saad võtta Ta ette mõne koha, mõne paiga ja selle seda kohta reaalselt ja siis vaadata, mis, milline ta välja näeb, ehk siis kuugi sõidab mööda maailma ringi erinevate autodega, seal peal on hulganisti kaameraid, hulganisti teisi sensoreid, mis teevad pilte ja neid kaardiga kokku kleebivad, nii et kaardi peale on ilusasti olemas sellest kohast ka fotod ja nüüd on nad jõudmas tõesti Eestisse, 25.-st juulist alates need autod siin ringi sõidavad ja see ongi selles suhtes vahvad küll, Nad on siin Eestis veel käinud, aga, aga seda väga mitu aastat tagasi, nii et need on aeg siis olukorda uuendada. Ja ehkki, kui ma alguses mainisin, et noh, et kes tahab ennast jäädvustada, siis tõesti, nad on hoolivad inimeste privaatsusest kaotavad ära või udustavad ära tegelikult fotodega inimeste näod, autode numbrimärgid, nii et on võimalik ennast täiesti mitte avaldada selle, selle selle peale loomulikult võib tekkida apsakaid, selleks on olemas eraldi võimalused Google StreetView's teenuses anda märku sellest siis, et sellel pildil on sisu, mis võib kellegi privaatsust rikkuda, aga näiteks kui ennast väga värviliselt riidesse panna, siis see võib ikka veidi peale jääda. Kui kellelgi soovi on keegi Google'i autod, siis proovige ära ja kas te saate sinna peale või sa ei ole kindel, aga, aga võimalused olla. Võite meile teada ka, kui saate hea meelega teeksime ülevaate. Aga privaatsus seadetest räägime tegelikult ka järgmise uudise raames, et wifi muutub turvalisemaks. Kui me oleme siin ikka aeg-ajalt rääkinud erinevatest turvaprobleemidest ja mõni nendest seotud ka wifiga, siis turvalisemaks muutub tõesti selline selline turvastandard wifi puhul nagu VBA, kolm WBA kolm on valmis saanud ja see on suhteliselt selles mõttes nagu keeruline asi Milt, mida nii-öelda võib-olla päris, põhjalike detailideni kõigil poja pole teada ja tunnistan isegi, et ega ma päris hästi ei, ei ole kursis, kuidas ta töötab, aga siin on teada seda, et nüüd on võimalik näiteks turvalisemalt luua paroole ja neid paroole on keerulisem arvata. Lisaks sellele on wifi võrgus toimuv võimaluse korral krüpteeritud, mis tähendab seda, et kui selles wifi võrgus ütleme täna on niimoodi, et et kui, kui, kui mina ja sina istun näiteks kõrvuti samas wifi võrgus, siis tehniliselt oleks minul võimalik kuulata läbi erinevate programmide, seda, mida sinu arvuti vihvisse saadab ja mis ta saksa saada teada, just et saada teada, mis, mis ma seal teen või mis sina seal teed. Nüüd on uue standardiga, loomulikult seal nüüd nii lihtne, nagu ma ütlesin, eks ole, et siin on vaja ikkagi vaeva näha selleks, aga, aga, aga uus lahendus krüpteerib selle wifi võrgus toimuma nii et enam seda võimalik teha ei ole. Ja lisaks kõigele muule. Kuna meil on aina populaarsemaks muutumas erinevate asjade interneti seadmed, ehk siis nutikad lambipirnid, külmkapid, pesumasinad, harjavarred ja kõik muu, mis on kodus võib-olla ja kuhu saab midagi veel sisse panna ja need ühendavad ennast internetti, siis nüüd on loodud lahendused neid lihtsamini interneti koduse wifi võrguga ühendamiseks, nii et ka see probleem, et kuidas ma nüüd oma lambipirni wifi võrku ühendan, saab peagi lahenduse, loodetavasti. Üks hea ja mugav lahendus on tegelikult veel, mis puudutab hoopis bussigraafikuid. Ja kuna meil on mitmeid kaardirakendusi, Me saame ümber kuhugile märtsist, aga Apple'i seadmetele on olemas oma kaardirakendus ja mõnda aga tagasi. Nüüd juba selguski see, et Apple'i kaardirakendus hakkab näitama Eestis bussi ja ühesõnaga ühistranspordiaegasid, ehk siis bussiliiklust kuvatakse, öeldakse, millal bussid väljuvad, millal saabuvad suuremates linnades toimub Tallinnas. On olemas ka trammid ja trollid ning Elroni rongide sõiduplaanid on ka ilusasti Sanna ära toodud, et enam ei ole vaja, kes on Apple'i kaardirakenduse fänn, kes seda kogu aeg kasutab, siis neil on, nüüd ei ole vaja sõita, minna kusagil eraldi äppi eraldi veebilehel kontrollida, millal rong väljub, nüüd on võimalik seda sealt kaardirakendusest teha ja, ja ka see rakendus oskab seda ise ka arvestada. Ehk kui sa näiteks ütled, et sul on vaja sõita Tallinnast noh, ütleme siis näiteks valk ka, või kuhugi, Sist oskab ilusasti sulle näidata ära. Kui kaua sul selleks kuju kulub, sellepärast, et ta teab, millal lähevad bussid, lähevad muud transpordi, nii et kõike seda on ka nüüd sellest kaardirakendusest Appleisi kaardirakendusest võimalik näha seesama kaardirakendus, mis kõigil on telefoni automaatselt juba paigaldatud, nii et suhteliselt lihtne peaks peaks olema. Ehk kes ei taha seda rakendust, mis on sunniviisiliselt Google Talle pannud androidile saab kasutada äppist. Just täpselt sedagi liftide puhul androidile kahjuks Apple'i oma pole, aga õnneks Aifonile Apple paigaldab ise sunniviisiliselt, aga neil on see õigus. Nii aga räägime natuke ka Samsung galaksist. Ja mõtlesin selle peale, et alati millegipärast on niimoodi, et räägitakse palju Aifonidest ja nende kuulujuttudest, aga sageli keegi räägi üldse Samsungitest räägime siis natukene nendestki. Samsung on oma lipulaeva seeria kassis galaxy S seeriaga jõudnud juba 10. mudelina, mis peaks tulema välja tegelikult alles järgmise aasta ütleme alguse poole kalakeses 10 sellegi eest. Sellegipoolest on selle kohta palju nii-öelda kuulujutte ja sahinaid ja räägitakse, et telefon tuleb tegelikult kolmes erinevas suuruses. Viie koma kaheksatollise ekraaniga, kuue koma ühel oli sekraaniga ja kuue koma neljatollise ekraaniga, mis muide, kui vaadata kõrvale Alfoniga seonduvaid kuulujutte, on peaaegu täpselt samad numbrid kui eeldatakse seda, millega Apple sügisel välja tuleb. Ja sõrmejälje lugejaga sobivad nad siin teha natukene imet nimelt panna kahe suurema telefonimudeli puhul sõrmejäljelugeja ekraani sisse, mis tähendab seda, et sul ei olegi. Sul ei pruugi ollagi ühtegi konkreetset kohta kuulsama sõrmede panema, nii kui sa paned oma sõrme ekraani peale, võib-olla on seal mingisugune ala, aga põhimõtteliselt, kui sa paned oma sõrme ekraani peale, siis juba telefon teab, kes sa oled ja teeb ennast lukust lahti või või kinnitab, kinnitab maksed. Ja lisaks sellele tehnoloogiale on arvatud, et selles kalakeses 10. võiks olla viis kaamerat. Ja see on, see on juba niimoodi, et kas ma ostan nüüd kaamerakomplekti vastama telefon, eks ole. Et tõesti telefoni tagakülg saab ühe lainurk kaamera, nii et on võimalik paremini veel paremini fotosid teha ja telefoni esiküljele tekib v1 kaamera. Mis aitab siis teha nii-öelda erinevaid, lisada erinevaid efekte fotodele, et need näeksid välja huvitavamad ja ägedamad ja, ja ilusamad. Saaksite iseendast teha veel huvitavamaid. Põnev. Lihtsalt selleks, selleks need kõik välja mõeldud on, aga need on kõik kuulujutud, nüüd ei, ei ole, 100 protsenti kindlalt, kõik võib veel muutuda, aga vähemalt niimoodi kõlab, et asi läheb põnevaks. No teeme ühe põneva uudise veel siia lõppu kiirelt. Skype'iga saab hakata kõnesid salvestama. Ja Skype on läbimas paljusid uuendusi, Microsoft tahab Skypeist teha veelgi populaarsema suhtlusplatvormi, kuna viimasel ajal on hakanud Skype'i nii-öelda uute kasutajate arv vähenema. Aga, ja nüüd on tõesti peagi tulemas Skype'ile, suru õendus ja üks oluline uuendus on tõesti see, et saab hakata Skype'is kõnesid salvestama. Mis on, mis on selles mõttes hea, et tõesti sageli on vaja võib-olla mõnda koosolekut salvestada või pole veel keegi, teeb intervjuud, on, on hea lindistada. Nii et selles suhtes on kõnede salvestamine Skype'is täiesti täiesti hea. Asjakohane just, et oluline. Aga oskad sa öelda ka, et millal see uuendus? Võiks tulla, ta jõuab juuli lõpus, ehk siis ta ei ole veel kohe-kohe-kohe, ei ole ta veel meie arvutites, aga ütleme, paari nädala jooksul tuleb Skype'ile suure uuenduse, siis on võimalik seda erinevates seadmetes kasutada. See on vahva uudis, sellega on hea lõpetada, suur aitäh sulle, Jakob külla tulemast ja järgmise korrani. Tallinnas täna väga head rannailma ei ole, vihma sajab ehk kuskil mujal Eestimaal on võimalik siiski minna ka veemõnusid nautima. Aga Tallinnas Pikakari son neid. Punane lipp kaheksa kraadi, Stroomi seitse kraadi, punane lipp. Kakumäel kaheksa kraadi ja punane lipp. Küll aga võib jalgupidi vette sulistama minna Harkusse, kus on 23 kraadi ja kollane lipp. Narva-Jõesuus on 17 kraadi ja kollane lipp. Ja päriselt-päriselt ujumismõnusid võib nautida näiteks kaugsiis 23 kraadises vees paralepast 21 kraadises vees. Kuid huvitaja tõmbab siinkohal täna otsad kokku. Kes ennast täna siis randa või piknikule sätib, võtke ikka päris nõud kaasa. Jätkeneb plasttopsid ja taldrikud poeriiulitele. Meie kohtume teiega juba järgmisel nädalal. Saate tõid täna teieni Kerttu Kaldoja ja Ingrid Roosipõld, kaunist päeva.