Tere, Te kullede mulgi uudiseid, tõmbe kõneleme sellest, kuidas vanal ajal lastel kooliharidust anti. Nimelt kutsub ERMi Heimtali muuseum huvilisi vanaaegsesse koolitunni kus saab proovini Krihvlege tahvli pääle, kui tindiga papre peale kirjutamist tääda, kuidas kutsuti õppeaineid, kuidas latsigiteti ja karistati ja palju muud. Siig ICOM, Heimtali muuseumi, EK vanane, Heimtali koolimaja, kus oma olemeni vanaaegse kooli, Bengi kui kik muu asjamees vanast kooli nullive kui kaugesse haigasi koolitund Ladze Piip kõneleb nüüd Viljandi muuseumi koolmeister ja projekti eestvedajaid Liina Roht. Rändame ajas tagasi 100 120 aastat, umbes selle koolitunni me tegime siis Viljandi muuseumi ja ERMi Heimtali muuseumi ka kahepeale tundi on oodatud esimeste kuni kuuenda klasside lapsed ja see ajavahemik on 16 aprill kuni 11, mai, millal saab tulla Heimtali muuseumisse? Koolitundi? Heimtali kooli koolmeister ja luulane Imbi-Sirje Torm oma Uurnu Heimtali kooli ajalugu nii esi- kui üten kooli lastega. Tema teab täpselt, kuidas Sigolin käimine vanast Holly. Kõigepealt oli katsekool ehk kodukool, kus aga kaheksa aastaselt lits õps lugemist, kategysdmust, piiblilugusid ja vits kõrt ühte, kui ta on selle, kõik oli ilusti selges saanu, siis käis ta iga kuu korra koolimajas ja siis mamma seisi vegi poistel selja taga ja olime uhke, kui nende Ladze omale tükke üles ütlesime. Ja kui Laitsai kümneaastases, siis läits ta päris kuuli ja seal õpiti kolm aastat ja pärast seda lätsi Vena siis veel kihelkonnakooli edasi kuulakas sügisel peale, sest kui kari oli, laudan juurvilja, olime üleskorjatu, Ladze oli oma töö ära Tennu tavaliselt mardipäeva paiku ja kooli valime nad, kuni jälle kari välja läks aprilli lõpuni, mis siis vanast nii kooli, asja olliva, mis pidi koolilapsel olema. No raamatid sai valla poolt ja raamatud viisid sa koolirätiku sees agantaluber, herneste last, seal olime ka niukse papist kohvre. Aga veel enne kooli asja pandi veeezzeki sisse, see oli sihuke kate, otsage, kott keskelt kinni õmmeldud, esimene pool oli eespool, teine üle selja üle õla, ütles poolel oli söötseen, teisel poolel olime kooli raamatu, esialgu Olive grisli, millega kirjutati tahvlite peale, aga pärastpoole ikka tulid vihud sulepäev ja oli tintiga, aga see oli kõik kooli poolt muretsed, mis koolilastel seillan oli vanal ajal iki kodu, kaotu, villase kördi, poistel põlv püksi pastalile jalan, arvati, et on, paneb kui Ladze järve öösest koolimajja, et siis saame targepess ja olime terve nädale. Laupäeval siis tulli järgi viisiveneid, obesega kodu, aga muist lapsi läits ka jala, kodu kuni Ladze olime nüüd ööd ka koolimaja on, et mina seibe seal söök oli ligivõetu, kapsaputru, tangupudru, mulgiputru ja taluperemeeste lastel oli ikka lihadid ka ja nii panti kik koolmeistri juures sahvrisse. Talvel need külmesime ära, aga ses asjus uubel aeti soojas ja siis oli jälle Lämmi võtta ja kolm meistri ema teisissiki lastel Tiit ka. Kuidas käis karistamine kui ulakust. Kui saalid ulakas poiss ja sul oli palju õppimata lugusi, siis pidid sa jääma laupäeval veel pääle, tundega järgi tegema. Mina olen nüüd arhiividest välja lugenu õpetaja päevaraamat just ja seal võib näiteks lugeda siukest asja, et Mihkel on isegi Koeruse pärast tervelt veerand tundi seisnud või jäetud hooletuse ja laiskuse pärast söömata sõspantiga herneste peale. Kui enam midagi muudes aita ja seal siis oli päris valus olla. Kige rohkem jäeti ikka üleannetuste pärast söömata. Kiitmisega on vist küll vähem tegeldu, aga küll on palju kirjan kõiki neid, kus üleannetuse pärast on karistatav. Sest kõrrasson mulke kooli jutu otsan saateks, et kokku Kristi Ilves uwembet Mulgimaalt jälle tulev tõiside.