Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime me kõigepealt töödest ja tegemistest, mis tuleks aias enne jaanipäeva ära toimetada. Samuti kõneleme sellest, kuidas taimed on toime tulnud ebahariliku, põua ja kuumaga ning otse loomulikult on head kuulajad oodatud ka teie küsimused. Meil saate ajal siis telefonile 611 40 40 ning täna on meil saates annab nõu ja soovitusi ajakirja peatoimetaja Eva Luigas ja ühtlasi ka esimene selline aiaraadio. Ehk siis saate aeda minnes raadio Ta ja kuulata, kui küsimusi on koega, helistada ning tunni lõpus Eesti loodusest väike ülevaade on ilmunud 96 lehekülge põnevaid lugusid ja kauneid pilte. Juuni juulinumber ning Riho Kinks, ajakirja vastutav väljaandja räägib meile siis, millised on seekordsed lood, mis on kokku kogutud ja kuidas nad on ka sündinud ja milliseid põnevaid aspekte tasub silmas pidada. Kaanetüdrukuks või poisiks on seekord Eesti loodusele, aga Ilves, salapärane aasta loom. Niisugused on teemad, minu nimi, Krista, taim, head kuulamist ja kuigi ma vaatan praegu aknast välja, Tallinnas rihma enam ei 100, siis lugu, mis kohe kõlama hakkab, on igati tänase päeva vääril. Vihmavarjus ma sel hetkel seisan. Kuid mullu tehti lihtsalt naljaks kui ootel Siis juba. Mis seevastu põske Vikeksidelt ja sooja, siis mulle luba ja sinna jää. Vihm on olnud kõigile meeltele keeltele viimased, ma ei tea paar päeva, paar nädalat, võib-olla isegi aiapidajatel kindlasti rohkem. Ning vihmast Me põuest mega. Täna alustame kõigepealt, aga muidugi Eva Luigas, tere. Tere. Ja aeg peatoimetaja. Täna oled saates kui spetsialist, kes annab meile natukene nõu ja räägib sellest, mis siis aias toimub. Ole kena, räägi mulle, mis põudned võis teha meil aedades. No tegelikult on niimoodi, et taimed on tavaliselt üsna hästi kohastunud või nad on võimelised kohastuma erinevate ilmastikutingimustega. Ja, ja kindlasti on inimesed näinud, kuidas kuival perioodil lehed tõmbuvad mõnedel taimedel natukene rulli, eks ole ju, et taim tegelikult Ta oskab ennast kaitsta. Ja nüüd oleneb meest, kas me toetame teda või me ei toeta teda ja kõige hullem asi, mis võib juhtuda põuase põua ajal on kasta taimi vähe või siis keskpäeval, jah, no keskpäeval on, on lihtsalt see, et enamus sellest veest aurab tõesti minema. Aga see õige kastmine on tihtipeale üsna raske ja päris õigesti saab kasta siis, kui sul on seda vett vabalt käes, et ehk ta tuleb sul kuskilt tõesti suurest sisternist või või siis suisa on, on veetoru kuskil maal ja, ja et sa pead tegelikult kastma niimoodi, et see et mullapindalaks vähemalt 10 15 veel parem 20 sentimeetri ulatuses läbi niiskunud, see tähendab tegelikult terve öökastmest iseenesest ja, ja mis siis juhtub, kui, kui siis niimoodi lihtsalt tirtsutada. Siis juhtub selline asi. Taim saab aru, et ahhaa niiskus on ülevalpool ja tegelikult tõesti ta tõstab oma narmasjuured. Sest taime saab kõike, mida taim vajab narmasjuurte kaudu ja ta hakkab neid niimoodi ülespoole kasvatama. Ja see tähendab seda, et taimed on järjest enam ja enam põuaga ohtlikud. Et sa peadki nagu pidevalt kastma. Paljud ütlevad, et no jaheta jaksan kasta veel ütleme peenraid, eks ole ju, aga muru ma küll ei jaksa kasta, et mis ma teen. Ega otseselt, ega keegi ei saagi nüüd päris hektarite kaupa Paju midagi kasta, eks. Paremas olukorras on need, kes kevadel usinalt sammalt ei eemaldanud. Et samblal on see omadus, et ta tegelikult selle õhtuse kastaja niiskuse tõmbab enda sisse ja ta ta nagu ta natukene nagu maapinnal multsiks, ehkki ta pealtnäha vaatab päevale. Ta on selline pruun, eks ole, aga ta on ikkagi võimeline midagi nagu salvestama. Aga muruga on selline lugu, et parim, mis me teha saame, on mitte niita teda väga madalalt, nüüd. Et kui mõtled, et kas ma nüüd veel niidan ja vaatad, et nädal aega ikkagi on, on anna asi nagu hull, et siis sättida see niidukõrgus, kui saab, ilmtingimata peab niitma sättida natukene kõrgemale ja midagi ei ole teha, muutubki muru kõrbebki ära, mõnes kohas aga teadmiseks, et murutaim on ikkagi selline pool higihaljas püsilill eks ju, et tema taastumisvõime, tal on ikkagi olemas taastumisvõime ja kui ei ole päris päris nii liivane maa või niimoodi, et küll ta siis lõpuks taastub, ehk ehk siis tuleb teha võimalike millalgi, kellel on nüüd väga hullusti, tuleb teha lisakülla, aga need inimesed, kellel ei ole sellist ühe liigist muru, et tal ei ole ainult murruga kõrrelisi, kellel on seda, seda kirikakart, mida suunatakse, eks ole, või näiteks risti, kus siis need ained peavad pohla paremini vastu, et need ikkagi sellised jaksavad veel õitseda. Et mina, mina soovitan lihtsalt rahulikult võtta ja, ja nii ongi, et aiandusinimesed on ju, tegelevad kogu aeg loodusega ja loodus saab hakkama nii hästi või halvasti, kui ta oskab. Aga kui me kastame, siis kastame korralikult ja täna pisikese vihmaga päev on kõige parem ilm kastmiseks, kas see vesi imendub paremini ja jauru ära? Novot siis, aga muidu? Kolm nädalat põuda, kuiva see on vist ikka väga ränk, ütleme püsikutel ja nendele, kes on harjunud, kes ei ole, ütleme, inimese poolt üles poputatud, nendel pole ta jah ja aga kes on, ütleme, pani kolm nädalat tagasi herne maha, võib-olla mõnibanikaalik. No köögiviljaaias tuleb seda kastmest ju kogu aeg köögiviljaaeda ei ole selline, et et sa lihtsalt paned mingi asja maha, eks ole, ja siis lahkud uhkelt kuuks ajaks. Et mina ka hoidsin ennast tagasi ja just siin sinuga enne saadet rääkisime, et mõtle, kui ja meie külvasime eile. Ja, ja tõesti, need, kes nüüd vahepeal tegid külve, võib juhtuda täiesti võib juhtuda, et midagi ei ole Tajak tärganud herneste ja ubade ebameeldiv komme üldse ebaühtlaselt ärganud. Ja nüüd on, tasub üles otsida kõik need tarkused, et mis aitavad meil peenral niiskust paremini säilida, aga kindlasti on paremas olukorras kõik need, kes teevad omale peenraid natukene kas täielikult või noh, natukene selle permakultuuri põhimõttele põhk eks ole, ju on peal üldse igasugune heledama materjaliga multsimine, ka liivaga multsimine on muideks päris hea, et ta, ta ei kuumene niimoodi üle. Siis mis veel, sa ütlesid, et noh, et üheaastased taimed näiteks, eks ole ju, et kipuvad need amplitaimed Ta läbi kuivama sellel põhjusel, et taimed ei ole veel potti jõudnud ära katta ja pott on tume. Et vaat siis, kui see, kui see pott läheb väga kuumaks, siis see on nagu nagu üsna raske, eks ole, ju, siis ei ole midagi teha, otsime niisukese varjulisema ja pool varjulisema koha. Et, et kõik sellised, ka ampli peal on võimalik tegelikult multsida, kui muud ei ole, pange kergkruusa. Vot nii, nii. Võtame nüüd ruttu ka need tööd läbi, mida teha enne jaanipäeva, sest mul on tunne, et jaanipäev on juba kohe varsti paar nädalat selja. Tegelikult ongi ja jaanipäev on aianduses selline päev, mis läbib, läbib seda aiandusaastat nagu punane joon. Et on mingid asjad, mis tuleb teha enne ja midagi, mis tuleb, mis tuleb siis pärast ja kõige, kõige olulisem teadmine on see, et siis suure lämmastikusisaldusega väetised tuleks nüüd juba praegu tegelikult, et kõrvale jätta ja, ja, ja väetada nagu suveväetistega muidugi kõik suvelilleväetis, et need on natukene teistmoodi, eks ole, joad, suvelilli peame ikka kõvasti väetama, aga just igasugused, et vanasti oli näiteks olemas mingi aiasuvi ja sellised, et ärme enam siis suurema lämmastikusisaldusega väetisi. Et see on nüüd see kõige olulisem ja pikaajaliste väetiste, väetiste lisamine on, on nüüd juba jääb ka nagu ära, aga, aga on taimi, mis, mis natukene, vajavad ta nüüd juba hoolitsust. Ja hästi oluline on siis nende sibullillede just tulbid nartsissid, aga meil on ka väga palju muid suvelilli, mis kipuvad juba praegu mõnusalt seemneid valmistama. Et kui sa tahad, et see täitsa sibul ikkagi korjaks toitu. Ja järgmine aasta õitseks siis murrase seemne kupar pealt ära ja, ja mõni aeg tagasi käis siin aiandusgruppides Facebookis suur sõda, et kui palju siis tulpidel peaks nüüd tagasi murdma. Ja tegelikult Ta peaks ikkagi, ütleme niimoodi tulbile meeldiks, kui temalt murtakse ära ainult seemne kupar ja see vars ka jääks püsti. Kole või natuke. No see on kujunduse küsimus, sellepärast et Ta on noh, ega me ilus ja kole on üldse sellised sellised nagu inimese poolt välja mõeldud inimeste poolt välja mõeldud asjad, aga aias ja aednik ka, kui ta on nüüd juba mõned aastad aeda pidanud, peaks leppima sellega, et erinevatel taimedel on erinevad aastaringid, eks ju, et kui me läheme troopikas väga paljud armastavad käia troopikas puhkamas, siis troopikas me näiteks näeme, et alati on kellegil sügis, mis sest, et väljas on nagu suur suvi, eks ole ju. Et see on, see on nüüd kujundus küsimus, kogumekondulbile parem. Ma olen tulbi ära lõiganud kellegile ära kinkinud, las ta jääb ainult väikese alles siis on ka lootust et ta hakkab mul järgi. Sel kevadel ikkagi õitseb, aga jätame siis minimaalselt kaks lehte, eks ole, need alumised lehed on veel kõige kõige suuremad ka tavaliselt ja ikkagi tulpa korjatakse ja ega seda ei saa ära keelata. Aga, aga inimene, kes armastab lõikelill niimoodi väga-väga noh, kasvatada just lõikelille pärast siis võiks eraldi peenarde neid suisa kasvatada, eks ole ju. Niiet et kuna see vars taimel on ka toitaineid paksult täis ja see sibul tegelikult toitubki nüüd nendest taimeosadest, sellepärast hoitakse neid kuni kolletumiseni ja kujundustrikk on siis selles, et ära kasvata tulpe peenra ääres, et esimene rida peaksid olema siis sellised taimed, mis teevad, hakkavad kasvama tiba hiljem, me teame, kõik hostad päevaliiliad siis omas Tiiu tähed on need, mis hiljem tulevad välja näiteks näiteks nartsisse ja päevaliiliaid just soovitatakse koos kasvatada, et petab siis seal päevaliilialeht nagu katab ära selle kollatanud nartsissilehe ja Yahostad ilustiga katavad ära kurereha ideaalne taim, mida kasvatada just näiteks ma soovitan, sort teras on sellel põhjusel, et ta hakkab nüüd õitsema ja ta õitseb kuni lumeni. Ja veel, kui me nüüd räägime igasugustest ära murdmisest, siis hakkame neid vaatama neid oma mägimände. Et mägimänd teadupoolest on põõsas ja kasvukujuga mänd, aga ta ei jää niukseks nupsikuks, nagu ta poest ostes oleme saanud. Kääbusmägimännid on jah vähe aeglasema kasvuga, aga tavalises harilikust mägi männist tasa piga, päris hiiglane, kui me ei murra ära neid võrseid. Ja praegusel ajal need lähevad krõks nagu noored porgandid pooleks võib ära süüa pärast ma seal neid võib tõesti ära süüa ja, ja tasub siis olenevalt siis kasvukohast seda kasvu piirata niimoodi, et kuni kaks kolmandikku isegi kuni neli viiendikku võib ära võtta. Ma tean inimesi, kes harilik mände niimoodi lõikavad ja teevad neist selliseid vormi puusid noh, seda saab teha piiratud aja, et ühel hetkel männil on ikkagi antud ülesanne kõrgusesse kasvada ja kui enam jõud üle ei käi, siis siis lõpeb sära, eks ole ju. Aga just selline selline piiramine tuleks nüüd ette võtta. Ei, need, kellel on rodo täitsenud käisin just nädalavahetus katusel Lõuna-Eestis, seal on hoopis teine pilt kui Põhja-Eestis, vaatasin pikalt, et mis asjad need pruunide Tutsudega põõsad on, autoga ei saa ju lähemalt vaadata, siis ühel hetkel sain aru, et need on ära õitsenud sireli eks ju. Et siin Põhja-Eestis mul naabril sirel, mis alles nüüd hakkab õisi tegema olenevalt sordist ja liigist, et sirelil tasuks need õiekuprad ära lõigata. Linnud ei saa ju pärast seemneid süüa ja, aga alati on mingeid, eriti kui ta on sul väike see siis sa kindlustad selle, et ta toidab ennast. Ta on järgmine aasta pisut parem, eks ole, ta on jälle natukene suurem saanud jõudu. Et mina ei otsita nüüd kõiki taimi alata tee sügise eel, eks ole ju maha lõikama, et alati on mõni mõni puu, mis, mis millal sa ei ulatu, lihtsalt, eks ole ju, aga just sellised sordi sirelid ja mis on vähe väiksemad ja ja, ja, ja mis ma veel tahan öelda. Väga paljud õitsvad puud ja põõsad vajavad kujundamist. Ja need liigid, mis õitsevad need suve alguses näiteks tuhkur, enelasgrežaine, hästi tun taim, temal teda lõigatakse tegelikult siis, kui ta on ära õitsenud ja, ja lõigatakse siis need vanad oksad täispikkuses välja, sest muidu ta läheb, luuakse kätte, on ka for süü ja selline meie, mille, mille oksil peaks lõikama tegelikult täispikkuses ja Veigelamis minul veel õitsema veel ootan seda aega, kui ma lõigata saan. Et nüüd on, ütleme niimoodi, et need suve alguses kevade lõpu poole suve alguses on siis esimene ring selliseid hoolduslõikusi, kellel on viinapuud, tasuks silma õieõiekobaratega ta need võrsed tagasi murda ja üldse hakata niisugust kujundust juba tegema, aga sireli on see praegu siis õige aeg, siis kui on ära õitsenud ja siis võtta ja teha sellepärast et, et noh, seda, seda tööjärge on ikkagi igas kuus üsna palju, ütleme kevadist kevadised suuremad aiatööd on tegelikult nüüd juba läbi, saad nagu rohkem hinge tõmmata. Ta eks ole ju, aga ei, tasuks ta endale väga pikaks ajaks igasuguseid töid. Kas see soodustab ka uute õite tekkimist, näiteks mai roosil, kumma sealt vanad ära murran? Mainib hakata veel? No mairoos on noh, ütleme, tehnika kibuvits ei ole. Ja, ja et, et noh, kui sa viitsid, et tema on ju ikkagi selline looduslik ja ma tunnistan, et Mairosilt ma pole kunagi võtnud, sest mulle meeldivad need tumedad nupsud, mis talle sinna jääma. Aga noore taimena jah pärast õitsemist kujundamine on, on hea mõte, sellepärast et taim kasvatab endale sellel aastal veel uued võrsed, mis siis järgmine aasta õitsevad, kõik teisel teise aasta võrsed õitsevad, taimed on need, mida siis peaks praegu kujundama. Kui ma jään hiljaks, mida te kujundamisega midagi ei juhtu, tegelikult paljud küsivadki, et et oi, ma ei saa, mul anna mõni põõsas või nii käest ära, et aga ma ei saa, ma ei taha lõigata enne, kui ta õitseb ja mina olen ikkagi soovitanud, sest tegelikult maailmas ei juhtumit mitte midagi. Kui nüüd mõnel aastal mõnel taimel jääb seoses lõikamisega ju õitsemine vahele. Teinekord põõsastele tehaksegi ju ju tugevat tagasilõikust niimoodi noorendamist. Noorenduslõik on, see lõikus on see, et sa võtad praktiliselt kuni maani maha, eks ju, jana põõsa põõsa väga ilusti ja seda peab siis tegema ikkagi varakult, praegu oleks juba hilja, aga mina näiteks olude sunnil vaat ega siis elu ei käi meil ainult selle looduskalendri järgi, eks ole, ju olude sunnil tuleb teha teinekord ümberistutustöid, igasuguseid asju, mingid taimed jäävad ette, kellelegi tullakse aeda ehitama, põõsas jääb, et noh, mida iganes. Olen näiteks ebajasmiini. No just niimoodi juunikuus maani maha, mitte midagi ei juhtunud, et kuna ebajasmiini lõigatakse ka peale samist tasuks lõigata, eks ju siis ta kasvatas ilusti suve lõpuks niisukese armsa puhmiku ja järgmisel aastal õitses rõõmsalt, oli lihtsalt väiksem. Et. Käärid võivad ikkagi käes olla ja, ja, ja neid, et noh, ütleme praegu neid hoolduslõikusi lihtsalt teha on, on sellepärast keerulisem, lehemass on suurem, eks ole ju, kui sul näiteks õunapuu, noh, ma olen nüüd ka, andsin, andsin sind tutvustuses teada, et murrame ära need vesivõsud. Kui sul on õunapuu pikalt hooldamata, siis see mass on sees, nii tihed, kui sa siin on, nüüd praegu sisse lähed, eks olles rapsid seal ja, ja, ja teed, teed palju viga, ütleme niimoodi. Aga samas sa saad jällegi järgmiseks aastaks kordad, pead saama ennast kuidagi järje peale mõned asjadega, siis tulebki mõnikord rohkem teha. Teeme nii kuuleme praegu ühe loo suur lilleaed apelsine Ivo Linna ning seejärel on avatud telefon 611 40 40. Saates on külas ajakirja peatoimetaja Eva Luigas ning ootame teie küsimusi ja ja mõtteavaldusi seoses siis aiatöödega ja sellega, mis praegu looduses ja aias täpsemalt toimub. Ei talumees tüdrukult tahtnudki, muudkui kanala ta ka kord anda, vaid selgitus. Nad on väär, kuid viilus sealjuures ka tüdruku nägu. Kui läinuks seal midagi uut ja küll, siis kas leiust ei saanud talle abilist alluv keskrüptsiaanik rämps ja keela. Lähemal oleksin uuril. Naisluulevad naerdes ta luudes näos nägu vall, seal hüüdis mees on küll täielik persest doosiilist õuda, vaid tal katsugu ainult ta ümbatla jõkke ja sinna saada saada võid. Sina oled Lindalt küll. Ümber. Mu mees nägi, et saatus on Jul ja üle jääb ainult Haada ülikond. Solvurraa külla. Südames ootab ülekeel mets, saab säästetud Eli ja palk ja laiskuse kondiides suuta loomislõbus kui haldjate mäng. Tähtsaimaks paigaks seal ka. Niimoodi ja läheme jutuga nüüd edasi, telefon stuudios on 611 40 40 ning head kuulajad. Oodatud on siis teie küsimused. Mõtted, mis on aias toimunud ja millega võib olla kas olete ise hätta jäänud või tahaksite nõu või vastupidi jagada oma kogemust. Saates on külas ajakirja peatoimetaja Eva Luigas. Ja enne veel, kui siis hakkame telefone vastu võtma. Tegelikult minu küsimus võib ju oodata, vaatanud inimesed helistavad aktiivselt, et võtame esimese helistaja, kuuleme teid. Tere päevast, tere. Palun, kas praegusel ajal on õige kartuleid mullata? Aitäh, ja on ikka kartuleid mullatakse hooaja jooksul ju kaks-kolm korda ja, ja muldamine peaks toimuma siis tegelikult nii, et mina olen teinud esimese Moldamise siis, kui kartulid, ninad väljas, teise muldamise siis, kui on järgmine kord, ninad väljas, et jah, see on koos selle kõplemisega, seal hakkame muldama. Ütleks, et mida rohkem neid loksutada, seda rõõmsamad. Nad on suuremaks kassa võtame järgmise helistaja, kuuleme teid. Ja olete eetris. Nii, võtame järgmise, kuuleme teid. Ja keerake raadio natukene vaiksemaks ja ja olete otse-eetris? Ma mina ei saa kuidagi lahti nendest maasikapeenrast kirpudest, ei tea, kuidas neist lahti saada, nad ronivad sinna õie sisse ja siis nad hävitavad nagu kõik selle südamiku ära. No Ma arvan, et need on seal need õielõik, olge head ja eks neil maasikal on, on päris mitmeid kahjureid. Ja kui nad on nüüd olnud ikkagi ikkagi nagu pikemalt aega juba, et ma sain rauast aru, et igal aastal muudkui niimoodi tuleb teha või tulevad peale, siis mina soovitaksin teha uus istandus teise koha peale juba. Aga maasikahooldusel on hästi oluline see, et mis sügisel tehakse, kõik pealsed maha, mul on tuttavad, kes isegi põletavad kõik kõik kõik ära ja ja, ja maasikaga on tegelikult üsna palju jant, eks nad siis iga aasta toovad uued taimed, kui nad tegelikult maasikaistandus on, niimoodi, et kuskil kolme-nelja aasta järel tegelikult tuleks taimi uuendada. Uusma ja. Niimoodi järgmine heliste kuuleme teid. Nojaa, olete? Tere minu, minul selline palve, kas ma, kas ma võin veel midagi külida, kui hernest võin külida porgandit ja Retiske? Ja ka võib rebisega, nüüd kipub olema niimoodi, et peaks natukene vahet ja sest redise idaneb väga madalal temperatuuril juba juba tahab kahe kolme kraadi juures tegelikult idaneda. Ja nüüd, kui on need kõrged temperatuurid, siis mina redisega peax vahetama. Aga mina käisin näiteks pühapäeval oma isa juures, seal käis porgandikülv. Nii et praegu tegelikult kõiki asju saab ilusti külvata ja kui me nüüd mõtleme eelmiste aastate peale, siis juunikuu oli ju tihti see, kus inimesed olles saidki maale minna, et külvake, aga tehke siis see, et kui te teete selle külvivao, siis kindlasti kastke külvivagu läbi, see on üks hea viis, kuidas niiskust säilitada, siis külvakened seemned sinna jää, ajage pealt kinni, lauaga vajutage või käega, vajutage tugevalt kinni ja pange kastmine peale pikaks ajaks. Kui palju tuleks arvestada sellega, et milline on kuu mõju parasjagu, kus nüüd juurepäev, kus nüüd vana koon nurgu. Mina arvan, et see mõjutab selles mõttes, et kui, kui kuu mõjutab ookeane tõusma ja taganema, eks ole ju mõõnaperioode tegema. Aga, aga aianduses on muud asjad olulisemad. Niiskus, soojustemperatuur, kui need asjad jätame tegema. Ta on siis kuu, meid üksi ka ei aita aru saada. Niimoodi võtame veel helistaja, kuuleme teid. Juba praegu hakkavad minema lehed pruuniks mitu aastat algul kasvas väga ilusti, ei olnud mitte midagi. Aga nüüd on miskipärast mõned aastad on niimoodi, et lähevad pruuniks. Vot kui nüüd taim hakkab nagu kärbuma, siis seal võib olla olla mitu põhjust võivad olla mõned kahjurid peal, võivad olla kahjurid all mingi koorekahjustus. Tasuks võtta need tugevad prillid või luu ja keerata siis need lehed tagurpidi, ma nüüd peast päris ei oska öelda, kes võiks nagu humalale saatuslikuks saada, aga tasuks tasuks taime just lehtede alt vaadata, vaadata veel okste pealt, koore pealt, kas seal elab keegi, ma ei kujuta ette, kas kilptäi võib elada humala peal aga alati tihti tasuks mõelda, et kas, kas ta vajab kastmist, samas kui proua ütles, et ta mitu aastat tegemist on ju puit, taimega juured peaksid olema sügaval. Niiskus, foon peaks seal olema. Et mis, ma võib-olla soovitan sellist katse-eksitus meetodil mõne taime hoolitsejaga, et mina olen praegu suures ahvivaimustuses ühe nõgesebaasil tehtud taime leotisega, mida siis müüakse nõgese ekstrakti, kui siis selle baasil tehtud just ongi nagu taime hoolitseja nimi, millega tasuks siis neid lehti pritsida ja, ja tema teeb igasuguste sööbikute elu ebamugavaks, pagedagi, eks ju. Aga ta teeb selle elu neile ebamugavaks. Aga pritsida tuleks siis nii, et nagu küll saab ja võtta see töö ette õhtul keskpäeval. Aga eks seal tuleb uurida. Ta võib-olla ma peaks ka võtma kätte, kui nüüd saade läbi on raamatu ja vaadata, et kas on humalal mõnda sellist tegelast, kes teda armastab. Samas tundub humal selline, et lollikindlam jah. Aga järgmine heliste kuuleme teid. Seda põneldada poolviltu liiva alla liiva natuke peale. Ilusad pikad varred tulevad, kõik ei tule. Sibullilled, tegelikult teevad oma selle õiepunga suve noh, suvel ja sügisel, eks ole ju, et kastan liigniiskuses, kas tal on jõudu seda teha? Minul endal tüvi, Lille'i neid suuri Püvi lilli ei ole, minul on, et need pisikesed, mida ma lapsena nimetasin Maled ulpideks tasuks mõelda, et mis siis sellel ajal on valesti, kas ta näljas, kas tal on piisavalt päikest, kas tal on piisavalt niiskust? Sellel aastal ma arvan, võib-olla mitte Ta õitsemise põhjuseks liigniiske suvi, sügis ja talv, mis oli eelmisel aastal. Et see eelmine hooaeg nüüd nüüd mõjutab seda, mis meil nüüd kevadel toimub. Et see võib võib-olla sellest Vot siis niimoodi tänaseks küsimustega kõik, aga ega meil küsimused ja teemad sellega veel läbi ole, küsin ka sellist asja, et kas on õige mõistlik hakata näiteks tulbisibulaid välja võtma, neid kuivatama või millal seda tuleks teha või võivad nad olla rahulikult seal peenras. Järgmine aasta tõuseb? No kõik need uuemad sordid, mida peenem sort, seda, seda kindlam on see, et ta tuleks igal aastal üles võtta. Ja, ja sest meie suvi on nii üürike ja tulp on pärit sellisest kohast, kus, kus tegelikult suvi on väga kuum ja sibul jõuab läbi kuivada. Selle kohta alati öeldakse, et aga mina ei võta mitte kunagi ta alus, vanad tulbid, eks need triumftulbid punased, et need õitsevad. Jah, nemad on tugevamad, aga eks nendega pealtki on näha seda kohtumist ja, ja tulbisibul teeb ju tütar sibula kõrvale ja, ja vaat, kui need pundid muutuvad liiga suureks tihkeks, siis siis aiaomanik vast näeb ise ka, et nendelt uh, nende uhkelt õitsvate tulpide kõrval on mõned taimed, kus tuleb ainult üks leht ja kogu aeg tulebki ainult üks leht ja järjest enam on neid Dainimlikkus tuleb üks leht, et ootame ära selle tulbi ja, ja, ja siis nartsissi ja hüatsindi ja mis need seal kõik on nende, nende lehtede kuivamise jäljed, ikkagi võtame nad vähemalt üle aasta üles, aga ma tean päev, mis ei näita meile järgmisel aastal sordi omast õit, kui me teda üldse ülesse võtta. Hea, kui ta näitab, need on ühed sellised uhked tulbid, lollipopp nad näevad välja nagu, nagu noh, selline topsijäätis või nad ei kipu meie tingimustes järgmisel aastal tegema sordi omast õit lähevad siis nagu tavaliselt ja et jagame need aiatööd natuke nagu vajub ära. Jagame need aiatööd niimoodi aastate lõikes ära, et me kahe kolme aasta järel oma kõik tulbid võtame üles ja paneme mulda ja kui selda mulda tagasi pärast läbikuivamist ja kui sellist soovi ei ole, kohe ei taha üldse teha, siis kasvatame neid looduslikke tulpe rohkem. Ja, ja vaatame nagu rohkem teiste sibullillede poole. Selge, aga ma tuleks veel korra selle tuunikalendri juurde tagasi, et oled sa muidu ikka vaadanud ise ka selle järgi, et mis kuu praegu on ja mida oleks täna hea. Ja mina olen, vihma 100. ja, ja mina olen küll vaadanud, sellepärast et mul on ju ajagi raad kogu aeg käepärast, eks ole ju. Ja seal mul see külvikalender on, et ma, ma, ma nii palju tunnistan, et kui on kirjas, et, et praegu ei ole soodusistutusaeg, et siis sellel ajal, kui on võimalik, ma ei ole seda teinud, mul ei ole raske sellest kinni pidada, sest minul on selline reegel oma aias, et ma töötan iga päev hommikul pool tundi. See on meeletu hulk tööd, mida sa jõuad teha tegelikult hommikul poole tunniga. Sidusin täna 20 tomatitaime näiteks üles, eks ju. Et ma tõesti nii palju ma vaatan, aga ma kordan veel kord, tähel ei tuuni ega ükski muu külviga, lender ei hoolitse meie aia eest üksi. Me hoolitseme selle aia eest ise. Ikka teed, kui paned seemne mulda ja ei tule sealt midagi. Aga siis võib-olla seeme vana? Ongi tore, sa saad panna mingi muu seemne, sa saad. Kaua ma võin külvata. Külvata võib aasta ringi. Aga midagi ei tule ja ma tean, ma tean, üks kalender, mis ütleb, et kartulid võib panna ka jaanuaris. Tead, eks need kalendrid on ju tehtud ka muu maailma silmas pidades, eks ole ju, ja kui sul on sellised tingimused, proovi mina tean aiapidajad, kes on pannud jaanuaris kuus kartulipotti sest taim iseenesest on ju ilus köögiaknalaua peal suures tuld alla ka muidugi tulevad pärast tõstad ju välja, suur pott peab olema, minul on praegu kartul, tomat potis, hakkas, hakkavad tulema kartulipealsed juba. Ja samalt taimelt, tomatid lähevad punaseks, ei ole võimalik, see on võimalik, me räägime sellest järgmine aiaraadio. See räägime tõesti teada, see kõlab umbes nii, et, et ühtlasi saad ka tomati, saad kartuli ja kala tuleb ka kõrvale. Kala ei tule, tubakalehti võib tulla. Räägime sellest Kaheksateistkümnendal tremeni. Aga enne veel mõni soovitus, milliste üritustele soovitad sina külastada nüüd, et kui on huvi ja tahtmist naabri aeda võib alati vaadata? No ta võib alati vaadata, aga mina kavatsen minna ja kutsun kõiki kaasa. Meil toimub Kristiine aiakeskuses, esimest korda, toimub laupäev kaheksandal juunil ja kui muidu on, noh, vanasti oli, eks ole, ju alati oli teada, millal sa sibulaga maha istutama ja on praegugi kindlad ajad, millal sa sibul lambaid maha istutama, aga on võimalik potistatud sibullille tegelikult istutada endale aeda ja, ja mina olen suurlaugu armastan, mulle tõesti meeldivad laugud. Mul on neid üle 100, Nad avavad praegu oma uhkeid õisi, kõrged laugud? Jaa, jaa. Kes tahaks proovida, et kas tema aeda laugud sobivad siis käige sealt laugu päevalt läbi, seal on väga huvitavaid liike ja sorte, ostke mõni endale kaasa, pange ta potiga Endale püsiku peenrasse, lihtsalt vaadake, et ta väga kuivaks seal ei jääks. Ja, ja siis, kui, kui taim on närbunud, eks ole, ju saate selle sibula sealt välja võtta, ta ära kuivatada ja pärast siis maha istutada või laugu puhul võib teha ka mõnel aastal niimoodi, et sa istutadki selle potitäie sinna ilusti maha ja mõne aasta pärast alles võtad tal need tütarsibulaid küljest ära ja vaatad. Ta laugud on imelised taimed ja minu meelest on, on nad kuidagi teenimatult kõrvale jäänud. Iga räägitakse kogu aeg tulpidest ja nartsissidest jäävad sentidest ja mulle meeldivad pojengid ja sulama ja pojengid hakkavad ju neid õitsema, Lõuna-Eestis juba õitsevad. Et poest laugu raamat pihku ja, ja, ja siis laugu päevale. Aga tasuks ka tasuks ka minna, reedel juba botaanikaaeda, seal avatakse näitus, siis maitse ja, ja värvitaimed. Ja siis veel sadevälja aiandustalus on, üheksandal juunil on rododendronid ta päev ja ka üheksandal juunil on avatud Paikusel Maijev Ridalini aed. See aed on rohkem tuntud kui Maie aed ja see on nii uhke aed, et nüüd kohe-kohe ilmuvas ajakirjas aed on, on majja aiast ka pikk lugu. Ja seal on võimalik siis näha, kuidas üks üks usin perenaine suudab uhket aeda rajada ja seda korras pidada praktiliselt täitsa üksi. Et minge kõik, vaadake saade, et saate kõvasti ideid ja, ja, ja, ja jälle mõtteid, mida oma aias teha. Suurepärane. Aitäh Eva Luigas ja sinuga kohtume siis juba järgmine nädal, vaid ülejärgmine nädal. Just praegu aga laulab meile Tuberkuloitedit ja seejärel juba vaatame, millest kirjutab Eesti loodus. Juuni, juuli, topeltnumber. Vaata. Avad. Taine ela. Meede. Ja Tartu stuudios on meil need Eesti looduse vastutav väljaandja Riho Kinks, tere. Tõrvist kahe 96 lehekülge põnevaid lugusid ja pilte. Juuni, juuli, topeltnumber. Eesti loodus on ilmunud kaanepoisiks või tüdrukuks, ilves. Just nii, ilves on ju selle aasta loom ja kindlasti väärib palju tähelepanu. Ja siit nendest kahest loost, mis on selles ajakirjas ilvese kohta tuleb see ka hästi välja, et tegemist on väga salapärase loomaga ja seda kinnitan ka oma kogemusest, et ma olen väga palju liikunud looduses ringi ja ma mitte kunagi juhtunud Ilvestlen ja ma olen küll hunti näinud ja karu looduses, aga mitte kunagi Ilvest, et küll ta on minu siis metsa ööbimispaigast öösel salaja mööda jalutanud, akna alt ja palju jälginud, loomulikult näinud, aga mitte looma ennast. Nii et tõesti üks salapärane loom. Ja tegelikult siit esimesest loost, mida kirjutab siis Tartu Ülikooli doktorant Raido Kont, kes on Ilveseid pikki aastaid uurinud, et tegelikult Ilves liigub samadel radadel, kus inimenegi samades piirkondades ei ole üldse mingisugune paksu metsaloom, et peab minema kuhugi rappa või ei tea kuhu paksu Laandajat ilvest näha vaid vastupidi, ta liigub täpselt seal, kus inimesedki, kus käivad inimesed seenel, kus nad käivad marjul, kus nad muidu liiguvad mosaiiksus maastikus, kus on natukene põlde, natuke metsatukkasid. Nii et tegelikult samades kohtades, aga lihtsalt meie teedee ristusele ilvesega ja, ja ma olen ise kuulnud ka jahimehed räägivad, et kui tahad ilvest näha, siis pead aeg-ajalt selja taha vaatama, et on hästi uudishimulik loom ja mitte, et ta tahaks seda inimest rünnata või midagi kurja teha, vaid lihtsalt on väga uudishimulik, aga ta on ettevaatlik, ta ennast ei näita. Ja siis hiilib vaikselt järgi inimesele, kui, kui ta metsas käib. Et kui tahad ilvest näha, siis mööda sihti kõndides vaata aeg-ajalt selja taha, võib-olla seal järgneb sulle Ilves. Nii et üks hästi salapärane loom on see tegelane ja seda kinnitanud ka teine lugu, mis selles Eesti looduses on. Siin kirjutab folklorist Mall Hiiemäe natuke teise nurga alt ilvesest, et mida siis rahvas tema kohta arvanud või või millised, millised rahvapärimus tema kohta on, siis siit tuleb ka üllatuslikult välja, et Eesti vanasõnades ja loomamuinasjuttudes pole ilvesest mitte sõnagi juttu. Kuigi Ilves on siin tegelikult ju elanud koos inimesega sadu sadu aastaid, kui mitte tuhandeid. Ja nagu enne just ütlesin, siis veel ka inimese läheduses, tegelikult tegutseb aga inimese ja ilvese teede ristumit ja kuidagi kui näiteks karu käib, eks ole, mesitarude juures hunt käib lammaste juures aeg-ajalt siis ilvesel ei ole inimese juurde mitte mingisugust asja. Ja, ja sellepärast ei ole ta sattunud kai vanasõnadesse ega loomamuinasjuttudesse, et inimene lihtsalt ei oska selle ilvese kohta mitte midagi arvata mitte kuidagi teda iseloomustada selliste inimlike omadustega, seostada nagu on muinasjuttudes rebane, jänes või, või karu. Nii et puudub täiesti eesti folklooris, et siin on küll välja toodud üks vana muinasjutt 19. sajandi lõpust, mis on Eestis levinud, kus üks noorik muudetakse nõidade poolt ilves naiseks, nii et see on üks selline vähene erand. Ja siis Mall Hiiemäe siin veel kirjutab, kes on hunt, ilves ja kes on ubailves. Et siis vanarahvas on? On eristanud kahte erinevat ilvest, meil koguni Eestis, ma ei teagi, mida ise mõtlesin seda lugedes, mida arvavad selle kohta needsamad ilvese uurijad, et kas tõesti siin on mingid erinevad alamliigid olnud või, või miks kahte erinevat Ilvesti mustri, kui suuruse järgi siis rahvas on eristanud. Ja siis muidugi üks tore selline folkloor, et ilves kargab puu otsast inimesele kaela, mida minagi kartsin. Kui ma väike olin ja metsas käisin väikese poisina siis Mall Hiiemäe kirjutab sellest ka, et kust selline arvamus üldse tuleb. Ja juba võin lugejatele ära öelda, et see tõele muidugi ei vastanud, et karta ei ole midagi. Värisege aga Riho, äkki sa tooksid veel mõne loo välja, ma olen seda nüüd sirmid ja ma ütleks, et kõik lood on põnevad alates Aegna männist, mis aitab näha kauget minevikku, lõpetades leekiva põdrakanepiga või siis vesikirp, kes see veel on? No vot järgmine pikem lugu ongi vesikirbu siin ja kokku 100 lehekülge, nii et ega kõigest ei jõuagi rääkida ja lugeminegi võtab tükk aega sellel ajakirjal. Aga vesikirbud, kirjutab siis Mati Martin Tartu ülikoolist ja muidu ei pane ju neid loomi üldse tähele. Enamik inimesi ei teagi, et selline loom nagu vesi kir. On olemas, muidugi karta pole midagi, et ta nagu inimese või, või see tavaline kirpinud meid näksama hakkaks seal vees lihtsalt natukene kirbusarnane ja hüpleb vees ringi nagu kirp. Aga neid on siis Eestis 80 liiki ja kõige tavalisemad on toredate nimedega. Siin kiivrik, nokik, lestik, klaasik, paunik, ise lugesin, siis mõtlesin, et nagu seitse päkapikku täpselt oleks. Nii, et hästi toredate nimedega ja siin on ka väga vahvad pildid tehtud siis mikroskoobi all lähivaates nendest pisi pisikestest millimeetriteks kustest elukatest ja näevad välja nagu ka mingeid fantaasialoomad muidugi ja nad elavad siis kõigis veekogudes meres, lompides, tiikide, soojades, ükskõik kus vett on, seal võib tegelikult neid kohata, aga nad on väga pisikesed läbipaistmatud, aga samas moodustavad nad väga tähtsa osa siis vee-elustikust, sest et nad on toiduks paljudele kaladele ja teistele vee-elukatele. Ja tegelikult siin Mati Martin ütlebki, et väga paljud inimesed on vesikirpude ka kokku puutunud, küll otseselt isegi neid käes hoidnud, sellepärast et kellel on akvaariumikalad kodus ja ostavad kalatoitu poest, siis lugege paki pealt, siin on kirjutatud, et need on kuivatatud vesikirbud kõik. Et paljud inimesed on enda teadmata juba vesikirpude ka kokkugi puutunud ja siin on pikalt-pikalt juttu veel sellest, et kuidas neil on väga huvitav, omapärane sigimisstrateegia olenevalt sellest, kas on siis hea aasta või halb aasta. Ja nii edasi. Sellisest väikesest nähtamatust loomast nagu vesikirp saab ka väga huvitavalt kirjutada. Absoluutselt. Aga teil on üks huvitav lugu, siin on neile, kellele meeldivad ilusad kivid. Siberi imekivi, Saurii. Ja selle nimi on, tšaroitab Harold selle kivi nimi ja see on tõesti üks müstilisemaid vääriskive maailmas, sellepärast et tal on ainult üks leiukoht teada, see asub Venemaal ja tema ümber selle kivi ümber on palju müstikat olnud siin. Mõni aeg tagasi, kas eelmisel aastal, üks ka ajakirja Horisont numbris oli pikalt pikalt juttu sellest tšaroidist, mis kivi see selline on, aga siin Eesti looduses on rohkem selle ümber juttu, et kas tegemist on radioaktiivse kiviga, et võib-olla on teda saadaga siin esoteerika ka poodides ja muudes kivipoodidesse on hästi populaarne praegu ja kantakse endas kaela, endal kaelas võib-olla sellist, ta on väga ilus, ilusat, lillat värvi, eks ole, see tšaroid nimetatakse ka sirelikiviks, sellepärast et on sellise sireli õievärvi täpselt ja väga kaunis, et kes paneb endale kaela, kas pole karta, et tegemist on radioaktiivse elemendiga, mis kogu aeg kaelas ripub ja siis meid kuidagi mõjutab või kiiritab. Ja tuleb välja, et see on nii ja naa. Kes keda see huvitab, võib siit ise lugeda, milles asi täpselt on. Et tõesti, tšaroidi sees on mitte tšaroidi ise, siis ei ole puhas kivim radioaktiivne, vaid ta sageli esineb koos radioaktiivsete elementidega, nii et tõesti seal kivi sees võib olla radioaktiivseid elemente, aga mitte sellisel määral, et ta tegelikult inimest väga palju mõjutaks, kes seda kivi kannab, aga seda peab igaüks ise otsustama muidugi. Kuidas ta sellesse suhtub. Vot siis niimoodi võib-olla kiirelt veel mõned teemad, mis vääriks sedasi esiletoomist, kui kõik on põnev. No kõik on põnevad, aga ütleme siin üks pikk-pikk lugu on matkarajast, mida riigimetsa majandamise keskus hakkab augustikuus avama. Siin varasematel aastatel on avatud kaks väga pikka matkarada, mis lähevad ühest Eesti otsast teise, siiani on avatud siis matkarada Iklast lahemaale või siis vastupidi lahemalt Iklasse, kuidas keegi soovib käia ja teine Läänemaalt Eesti Eesti kagunurka, nii et läbi Eesti ja nüüd avatakse siis kolmas, selline pikk matkarada, mis kulgeb Matsalust Läänemaalt läbi Põhja-Eesti kuni siis Peipsi põhjarannikule, kaugsisse-välja ja väga mitmekesine maastik on sellel matkarajal, sinna luuakse siis uusi puhkekohti, kus saab peatuda, telkida nii, et kes tahab, saab need 600 kilomeetrit siis kas jalgsi või isegi jalgrattal pidi olema läbitav saab selle läbi käia ja väga hea ülevaate, et siis tegelikult Eesti maastikest ja loodusest see avatakse siis augustikuus ja siin kirjeldatakse ka neid varem valminud matkaradasid, et mida seal siis näha saab ja mida huvitavat nende matkateede ääres on? Aga millal nüüd järgmine Eesti loodus ilmub, juulikuus oodata ei ole. Juulikuus oodata ei ole, on väike paus ja järgmine tuleb siis augusti alguses ja võin juba ette ära öelda, et sellega tuleb kaasa ilmselt ka üks CD-plaat, nagu siin viimastel aastatel on kombeks saanud Eesti looduse häältega, nii et tasub seda augustinumbrit ka oodata. Absoluutselt aitäh, Riho Kinks ja head kuulajad. Tänaseks on saade läbi. Kohtume õige pea jälle ning soovin teile kena päeva.