No virve, kuidas siis selle kevadega elu läheb, sirinad hakkavad õitsemist lõpetama, sirinad meitel Kasel ikka õitsvad veel ning ka seda nette suureks kasun. Kellele häkkeri kõrunud leksikoni hõied, lahkega silver, vähe viga, et vihma ei tule ja see õitsidel enne mängu võtab elu välja. Oled mõne õnne ka omal leidnud, sellel aastal? See on leidnud erakond näeb välja, kui ma nagu mina olen, mina ei ole ühtegi liini, terves elus ei põle, neid, leidub. Tšiili Ülle mäel metsas ja elada seal mõni sihuke armas oma puu kua niukse juure läheb niga juttu temaga ning. Ei, mul ei ole mitte kellelgi ilusamalt, kui kuu kõri öeldi rohkem. Q3 reegleid rohkem ütleme ainult jõukate üks niisugune laul oli kohe. Tere kaebu ilma Leda film sind mõistab ikka hukka. Aga levid, kuule see magavast Kuugan torenen, reetme regikuuga. Ja kuust rohkem teame, kui küsitakse, et mihukest Oandu uudist siis selle peale vastad, et koer vaatab kuud kuudist. Aga mede sellepärast kui kuuend karune Cityle Tõrma tossu tähendab kuu kõruna kuuekõrvane ei ole näinud, mäe tuli jälle õhta saunast. Nii kuulitaevas nime Elleksiidikud, kooni mereksid eestile nüüd tuult koondkõrvane karune kuu ja tuliva oligi hullen, väga tuuline oli. Inimene õpib kogu elu ja teha seda, et kuu ümberratas on need, siis on suur toru yld olemas. Siis tuleb külm ja kui küünal kuulbie ja päikesel tuleb jälle Tõrma. Nüüd räägime sellest kaasasja pärast, mida sa oled täna küla tuli jalatsi Lüllemäe Ligis. See on niisugune ette tähtis koht, kihnu alus, et see lille Lüll elas ühes tassi ning oli ükse Kihnu kuulsamasinu Leiger Hiiumaal ning suurtel Saaremaal ning ühe õhta tulid suured harvesterid ning müristasid ka, kuulsid, kuidas seal Lüllemäe taga suur metsalangetamine käes. Vaata, mina mitte ei põle, kuul. Jõuame magasini Peeveevee öösel, mis seal nägime? Kus mul tühjest ikka sealsamas, kui sinivõetide. Urve, sa oled siis näinud ka, kus kohtas seda, metsasid maha, võeti vä? Nii, ja nüüd hakatakse kõiki maha tõmbama ning hakatakse ju siinsamas karjääris nii mis iganes ning ema tahtis metsateedelt sellemaks teha seda teed. Teie emal oli öeldud, et aga ta pole küll seda paremat paremat taris, et nagunii teedel mitte keegi ei käi ju. Aga iga päev tulevad inimesed meile neiling. Suuremad ülemused ei teagi, palju rahvast käibki. Kui presidendi ning peaministrid inimesed põlenud, siis muidugi käidud. Ei käi ega käigi tänamaiku, hakkas pihta nüüd õhtuni, vällanemixi tuleb terve suvi läbi, rahvas. Saarerahvas tahab ju paremaks, ei tee siis ka ja selleks on kruusa, tarisin muidugi Rus auku taris laialdasi jumala selge. Hädasti iva siia oma järjekorda asfaltteed kõik asjameestele ning kõigil olnud õue teed tehtud. Te olete virvezi ju peota poolama, elusi metsas elan, et kuidas ene maali, kas siis, kui linnud esitlevad, kas siis ka mindi saega metsa? Talvi tihti metsas puid, kui tehti suIIe tiheski vetes, kuigi givede konte õlle kunagi tehtud. Nüüd pole Eesti enam kuidagi hulga päevi mis tahes, mis pähe tuleb, seda tehakse, mis pähe kargab. Metsavahi Arno ja vanaisa, seo ema, sa ise oled, on Kihnu metsavaheks ning riigimetsa olete, valvan JA 100 aastat asja seal lageraietest, arvavad Kihnus. Nendel on selline lugu, et seda pole mitte kunagi tehtud, kes missa mees teeb, mis öelda, heil raie mehedame metsa, kasum õelusest. Võtame hea elu, väikse väikse tuti, võtame lõikama välja. Me lõikame ühe väikse augu sisse ning seal jätame seemnepuud kasuma, mitte selles, et me võtame materdama maha, tallama kõikjal kallama jooksul jää küll need karjäärid, värgid, need on möll vormis, et need on tehtud, need on nõutud minu käes ning lennujaama pikendus on minu käest välja nõutud. Selle peale öeldi lennuk, muidu ei tule. Arno, aga kui seadmeid oleks veel metsavaht, millas lubaks seda teha, on see sügise tali, kevade või suisa kallid inimesed ei lähe, puud, raiutakse talgukallid, inimesed, kallid inimesed. Talve raiutakse hiiepuud tõstama varrased, Kihnus magamast. Sädame manejas, näeme, kuidas ta lähtuvat Turatseid huvika lähtuvalt Kihnust, mine möll. Mitterluse oksi, naastusi, võlla metsas nagu orava siege, meie teisi putukad magava tunne tööde ning Panatestamal laha veel. Linnuteadlane Mati Kose, sea tunned Kihnu linnuriiki näiteks kõik, kes kõige paremini oletsi haruldasi, Linda üles leidnud ning isegi briti ning Soome ning Rootsi ning prantsuse linnu-uurija kohale nendega meelitan, et kuidas sea hindad seda lageraiet nüüd järsumäe virve Ligis seal otse Lüllemäe juures. No kõige suurem häda on muidugi selles toimusse raie ju, lindude pesitsus kõige sellisem magusamal perioodil ja selge see, et kuskil Kihnu teade peale kruusamaterjale Meil on vaja, aga kindlasti oleks saanud kruusaauku avada natukene sobivamal ajal ja on ka teada, et sealkandis nende mändide otsas ka loo pistrik pesitsenud on. Igal metsahektaril võib pesitseda kümneid linnupaare. Meil on sellised reeglid ja kokkulepped ühiskonnas, seadustena oleme ikkagi lindude pesija, lindude mune ja nende nii-öelda pesitsusrahu ikkagi ei tohi tohi häirida kolm aastat taha kohe virve poeg Eedi järsu meedi leidis sealtsamast Lülle mäelt ühe ette kõrge Männalt. Ühe veri sulgis lõvistliku poja lennata, tema ei mõistas veel ning viis selle pisikese linnukese siis omale koor ning söötis söötis söötis, kuni tiivad kasusid ning ning kui sügise tuli, siis pistrik pistis lendu. Vahepeal küll sai Edi õla peal ringi kõndi ning, ning inimese peost süva. Aga kui haruldane lõopistrik on ta meie metsades nüüd nii suur haruldus, võib-olla ei ole ka kotkas, aga noh, kino on äike, saar ja heal juhul seal üks kuni kaks paari on olnud, et üks on olnud ja sealsamas järsumäe kandis ja headel aastatel teine kuskil seal pilli nina metsade pool. No lisaks on ta ka looduskaitseseaduse järgi ju täitsa kaitsealune liik, et võiks juhtuda, et see puuoksad, sest tema pesa oli maha saadi? Jah, ega seda välistada ei saa, et näed, kõrgeid mände seal ju väga palju ei ole ja tema on selline liike sisepesa ehitada, kasvatab vanu rongavesik kõige rohkem ja, ja praegu on just see aeg ongi, kui kronkadel on pojad suureks ja väljal läinud ja siis kohe kaugelt Aafrikast tuleb, loopis trükk, tavaliselt võtab siis selle pesajärje üle ronk ehk kihnu keeli kvarnas põlebki nüüd teab mis suur kihlase sõperlik rünnak, pisikesi tillusi ning kuule teed tema siis pesaga omakorda meistrit ei armasta kuigi palju õigeid päästliku, ehk siis mede rahvuslindu. No vaikselt ja vastupidi öelda, et armastab väga, ainult et oma menüüs, aga tegelikult ega see pääsukese püüdmine ei ole lihtne ta kõige suurem, vot nii-öelda toiduobjektid on hoopiski suured putukad ja kiilid, mis lendavad aeglasemalt ja alles siis suve teises pooles, kui noored pääslikud juba pesadest väljas on ja kes lendamises nii meistrid ei ole, nende noppimine on juba nagu selline aeg. Ühe korra rääkisid, et selle õigel peastlikul ehk suitsupääsukesel ongi üks ainumas vaenlane seal taevas, et see ongi logistika, et kuidas siis logistriksin aralise hännaga ning et terase silmaga ning hirmsa kiirusega päästliku kade saab. No ega ainukene võimalus on tal teda üllatada, aga ega vanalindu jah väga lihtsalt kätte ei saa, et vanad linnul need pikad sabasuled annavad ikka sellise võimaluse kiiresti pöörata, et seal ei ole nalja. Ma ükskord küll rannametsa külas siin teisel pool kihnu merd nägin, kuidas üks raudkulli üritas vana talu lauda juures suitsu pääsukesele kallale lennata, aga pääsuke keeras nagu naksti eest ära ja Kulbani hoopiski oma tiivanukiga vastu laudaust ja lendas liberdades minema, et ega, ega see lihtne ei ole, kas me siis võime RMK tänada, et ta võib-olla siis pistikupesa hävitas selle? Selle lageraiega asus näomeid rahvuslinnu õige päästliku poolele. See on väga selline huvitav mõttekäik ja kindlasti looduses see, et keegi kedagi sööb, on normaalne ja, ja loodus on sellega kohanenud, aga loodus kindlasti sellega ole kohanenud, et kõige paremal ajal aastast tulevad harvesterid ja võtad pesitsusmetsamaad. Aga kui kõik kõike söövad RMK metsa ning söödab selle metsast saadud rasuga siis riiki ning riik omakorda inimesi ning vanal ajal Kihnu rahvas käis üle merejää Häädemeeste ja minu koduvallas metsa tegemisest, suured metsad olid seal ja oldi siis meie kandis ka talvitali laagrites taludes. Et tegelikult ikka õige metsavõtmise aeg on talvel ka sellepärast, et seal puidu kvaliteet, et on teine selles mõttes arusaamatut, kui, siis ka sellist väärtuslikku metsa lörtsitaksele soojal ajal. Kihtlase oma käega 100. ta taha kohe istutatud metsast teeme juttu, kõva Ede kohe 30 ikka rõõmsad ning terved kõik, kes Eesti metsas siini.