Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime me taaskord aiandusest huvitaja aiasaade teemaks kartul, tomat ehk see, mis imetrikiga on võimalik, et üks taim on ühtaegu nii tomat, kartul ja millised on selle taime kasvatusnõksud ka teiste köögiviljade kasvatamisega. Kasvatamisest räägime ning ootame kuulajate küsimusi, kas siis meie kodulehekülje peale või saateajaloolane telefoni 611 40 40. Aiamured ja rõõmud on tänaseks teemaks ja neid lahkame ajakirja aed, pea toime. Valu igasse, ka saate teises osas tutvustab aga Helen arusoo, mida uuritavad, et näitavad laste endi poolt metsa üles seatud looduskaamerad ning julgustatakse ka teisi lapsi sammuma, sarnase loodusvaatlusega tegelema ning tunni lõpus otse loomulikult ka väike rannailm. Ülevaade sellest, millised temperatuurid on meil praegu randades. Tallinnas on hetkel pilves, aga vee temperatuuri ma veel ei ütle. Niisugused on teemad, minu nimi, Krista väljad, kuulamist. Takt magada maanduti jüripäevast. Paarilaagrite tõuseb. Seemne mõõdad loovad laudastmed lehe. Rikka toota praeda sillal päädakseina häält ja külakiigega. Enne heinaaega tunned suve. No ja ei tule. Eino seisab ta varsti. Raudrohukõrre sisse siis, kui August Eino ja tuleb r k võtma. Saabu. Vaato Eli vääri. Tais. Ja laerüüd free koopa. Selle selline pöörane avalaule talupoja kalender oli Pealkiri, Ervin Lillepea ja raster esitasid ja Aia Raadio alustab need, kes on praegu aias, siis keerake raadio kõvemaks, saate tööd teha ja kuulata vahepeal, kes on kodus, siis võtke raadio kaasa ja minge õue. Mul on hea meel, Eva Luigas. Peatoimetaja, et oled täna saates ja ühtlasi ka, saatsid meile pildi oma kartul, tomatist, mis on meil kodulehekülje peal üleval, saate kõik vaadata. Ja kui me kaks nädalat tagasi lubasime sellest juttu teeme, siis Eeva, palun, mis asi on see kartul toob? Tere, minu poolt kõigile, et kui nüüd lähete seda pilti vaatama, siis, siis seal on näha punased tomatid ja pean tunnistama, et need on siis mul sel aastal nahka pistetud juba ja esimese saagi sain siis mina õuest. Sellepärast Ta kasvab mul õues ja näeb päris kena välja. Aga valisin selle teema täna just sellepärast, et ma saan natukene laiemalt vast rääkida tänu sellele taimede paljundamisest. Nimelt olen mina siis seda kartul, tomatid nüüd teist aastat kasvatanud ja, ja oma esimese taime ostsin aiakeskusesse soonia. Ja siis selle juht Raigo Roosvee natukene kurtis, et inimesed ei julge seda osta. Et nad peavad seda taimegeenmuundatud taimeks, et oioi, oi, mina kee maod ei taha. Aga tegelikult ta on tegemist siis ka kahe taime kokku pookimisega, erilist on tal siis ja tähendab kokku pookimisega ja need taimed on mõlemad samast sugukonnast. Nad on siis maa vitsalised ja, ja nii lähedalt sugulasi Annapsits vegetatiivselt teel nii pookimise kui silmastamisega paljundada. Ime, võib-olla on asja juures, see tähendab noh, kõik me teame viljapuid, eks ole, oomi sort, viljapuu seal on, tegelikult on niimoodi, et kõik tänapäeva viljapuud on poogitud puud ja nad koosnevad siis pookealusest Jaboogendist ja poogenud on siis see, mis on siis sordi taim ja, ja Ta alus annab siis tavaliselt taimele kasvukõrguse ja külmakindluse, näiteks sellel põhjusel kasutatakse poogitud taimi ja, ja on, on nagu pikemaealised, eks ole ju. Ja ja pookimisel siis ühendatakse kaks sugulastaimeosa üldiselt on, on tuntud pookimine rohkem puit taimede puhul. Ja ekse rohtsete taimede omavahel nii-öelda poogendiga kinnitamine ongi keerulisem. Et kui ma ajakirjas aed selle kohta nüüd artikli tegin, seljasuvises aias on siis minu kogemused ja Raigo roos kogemused ühesart artiklis kirjas ja kõik pildid on, on täiesti päris minu enda tehtud oma aias. Et siis me arutasime temaga, et huvitav, et mis sorti see kartul seal all on ja mis sorti setomaad seal all on. Ja siis tema kauaaegse köögiviljakasvatajana arvas et ju see on saladus. Et tegelikult on need kaks rohelised taime kokku poogitud siiski käsitsi. Ja üleeile õnnestus mul tuntud kartuliteadlase ja kasvataja Viive Rosenberg ikka täitsa juhuslikult ühel aia kodu kere aiareisil koos olla ja tema arvas samamoodi, et see nõks, ehkki aednikud teavad seda, et seda on võimalik teha, aga nõks ongi, nii, siis nüüd nendes sortides, mis kokkukõla, mis kokku jäävad paremini ja Juuse õnnestumise protsent ei ole siis päris 100, et see taim maksis niimoodi kuskil 15 euro ringis, et olenevalt siis kasvukohast või müüjast ja tootjast ja, ja kõik erine ja erinevad tootjad, kes neid Neid pooketaimi siis kokku poogivad ja müüvad, on siis võtnud patendi oma taimele ja alati on siis taimel uus nimi. Et kui eelmisel aastal ma kasvada sinna botatumi, siis sel aastal on mul 50 liitrises potis tom tato ja neid nimekujusid on veel. Et tegelikult jah, ei ole, ei ole tegemist päris kübaratrikiga, aga, aga trikk on tõesti selles, et ju see ei ole niivõrd lihtne. Mismoodi ma just mõtlengi, et kas on poogitud või silmastatud, siis kartul või tomatitaimele on alla juurtele? Kiire ei ole, on siis Meristeem paljundusest mõlemad taimed et on saadud kartulitaim ja, ja ehk siis rohtme osa seal peal ja tomatitaim ja näiteks mõned aastad tagasi oli meil kevadeti müügil poogitud tomat, Teid, ehk siis ühele tomatialusele kassis metsiku maleta, siis andis selle meeletu kasvukõrguse, oli siis sordi tomat peale poogitud ja seal olid igal juhul sordid, tead ju siis nüüd on sordiaretus nii kaugele jõudnud, et ei ole mõtet lihtsalt tomatite tomatit kokku panna, et ma ei ole nüüd enam näinud, et keegi viitsiks nagu nikerdada ja, ja see tomatitaim oli ka viis neli-viis korda kallim tabada potitaimest. Ja, ja tegelikult on võimalik saada endale kartulitaime ja Viive Rosenberg ütleski, et kui sa oled saanud kartuli niimoodi kasvama, tal on 10 15 sentimeetrit seda pealset juba näha, siis lõika säranud nakkudrotseid rohtseid. Neid taimepistikuid tehakse, torka korraks juurdus pulbresse ja pane substraati juurduma ja sa saad kartulitaime, mis annab ligi pooleteistkuusekasvatuse tulemusena juba mugulaid. Et kui see, kui see vegetatsiooniperiood on selline lühem, eks ju, ja nüüd on siis leitud Kakse erinevad sordid, erinevate tootjate puhul leidub kaks sellist sortimis ilusti nagu kuvad, seda hoitakse siis saladuses ja peale on poogitud siis kõrgekasvuline alati on, mul on olnud kõrgekasvuline kirsstomat just sellepärast, et tema annab pikemat aega saaki. Siin tulebki ju see asi, et kartul saab varem valmis saadagi. Ühesõnaga ei ole varajane kartul. Tegelikult varem valmis, et kui mina juuni alguses võtsin oma esimese Ta tomateid et on võimalus muidugi kasvatada kartuleid sellises potis, mis sa saad vahedal võt kevadel olid hästi populaarsed topeltpotid, tõstad selle sisemise poti välja ja koogid sealt kartuleid. Aga kui sul on suur pott või kui sa oled selle näiteks kasvuhoones istutanud, siis täiesti kannatab, et nii kaua, et kui siis tomatihooaeg on läbi, siis võtame kartulisaagi rasket kartulit ei saa ikka. Miks ei saa nii palju kui vana. Ma arvan niimoodi, et ega ta oli ikka päris värske maitsega jääk eksa, kui sa sinna käe nagu sisse, ma noh, ütleme pinnasesse koogid suusasaad sealt ju midagi kätte ka. Eks ju, aga küsimus on koguses. Et kui Raigo roosa sai ikkagi üle kuue kilo ühe tomati või ühe kartul, tomatitaime Alt, sest tal kasvas nagu vabalt kasvuhoonepinnases. Mina kasvatasin õues seetõttu, et ma natukene asi oli minu jaoks uus ja ma kartsin taimehaigusi. Sellepärast kartulile tomatil on seoses sugulusastmega sarnased haigused ja ma pean ütlema, et need taimed olid väga hästi valitud, sest eelmisel aastal, kui ta mul õues kasvas, siis ei haigestunud ühessegi haigusesse. Need oli näha, et mingid lehemädaniku kartulile ei olnud, tomat oli ka kuni lõpuni väga terve, kartulimardikas ei tulnud eelima kärakat, nüüd ei teda ega temal on ükskõik, kas see poogitud on või mitte, et ma mõtlen, et tomat ajab segadusse, aga minul minul ei ole üldse olnud, tulime artikat, et see, see kolme vao kaheksa meetrise kasvatamine ei ole vist nüüd kartuli Mardikale see, mis kuhu tasuks kohale lennata, aga kuna nad õhuvooludega lendavad, siis ma aeg-ajalt käin ikkagi ikkagi kontrollimas, sellepärast et sel aastal on teatud kahjureid populatsioonid väga tugevad, et ma ühel heal tuttaval ta oli täiesti paanikasse, saatis mulle kirja, et mingid mardikad sõid roose alt ja pealt suisa, eks ju. Et sellisel juhul noh, nende eest me nagu ennast kaitsta ei saa, aga mida peab nüüd teadma, et ma ei usu, et sel aastal nüüd näit? Kartul tomatitaimi veel väga kõvasti müügil on, sest see pott peab olema ikka väga suursesse, kartul on seal juba arenenud ja tomat on ka juba praegu meeter 20. Iva mulle, et ma tõmbasin nööri ikkagi katus rahastasse, juba, ütles, et tuleb alati istutada sügavamale siis teeb tomat sinna oma lisajuured ei kurna seda kartulitaime ja seda tuleb mullata nagu tavalist tomat või seda kartulit ja on võimalus näha siis nii tomatipealseid kui kartulipealseid ja, ja ma soovitan just järgmisel aastal vaadata peale ja lastega perekondadel see trikk ära teha parimat loodusõpetuse tundi, kui see, mis tehakse kodus koos vanem. Väga põnev, aga ütle, kas on teada veel köögi viljanduses, köögivilja, aianduse, et kuskil on veel kedagi ristatud ja saadud sama. Ott ja Raigo rääkis Mullen mingist issand, kas see oli, naeris kapsas või et tegelikult tasub otsida neid, et seda materjali, et ajakirjas aed, kui ma seda artiklit tegin, siis ma siis ma panin internetti otsingusse tegelikult otsisõna kartul, tomat, ja välja tuli siis 40. aasta seitsmenda juuni uudis, mida siis tookord näen eestipäevale tegelikult vahendas siin Eestis, et oli siis saadud kartul, et ta oli saadud ühelt taimelt siis kartulimugulaid, tubakalehti ja tomati vilju ja seal räägiti ka ja ka teistest, et teadlased teevad kogu aeg, näita, Nad said, lihtsalt küsimus on selles, et kas on mõtekas, kas sellel on piisav piisav tootmine on võimalik, millest taha panna, et katseid on tehtud oioi oi eelmise sajandi alguses juba ja õnnestumisi on olnud ka, aga mitte massi. Lihtsalt mõttekoht, mõttekoht, me teeme nüüd nii, et kuulame vahepeal ühe muusikapala Orelipoiss tuubi huvi ja seejärel avame telefoni 611 40 40, kus head kuulajad on oodatud. Teie küsimused, rõõmud, mured, millega olete köögivili ühenduses kokku puutunud. Saates on meil ajakirjanik peatoimetaja Eva Luigas, kes teab vastust vähemalt pooltele kindlasti küsimustele. Väljapeent. Teha. Rabanud abisa meeskonnale. Päevameeskonnale. Saates on külas ajakirja peatoimetaja Eva Luigas, telefon on 611 40 40, see on nüüd avatud, võite helistada, aga ma küsin veel enne, et kui nüüd tahaks sellest kartuli tomatist seemet võtta, mis sa arvad, kumb oleks mõtekam, kas oleksid tomatiseemet maha panna või võtaks siis kartulimugula, paneks ootakse kokku? Nojah, et kuna ma ütlesin, et tegemist on poogitud taimega, siis ei tasu võtta võtta tomatilt seemet lihtsalt sellepärast, et ma ise arvan, et et tomat on, on saadud ka, et ta on nagu sordina F1 hübriid, et tema, tema seeme ei anna enam samade omadustega järglast ja, ja kartul. Kartulimugulad võib küll anda samade omadustega, aga tomatitaime, kullakesed peale ikkagi ei kasva. Selgelt niši ja meil on need helistaja liinil, Sallo kuuleme teid. Tere päevast intelleks huvitanud väga, kuidas kasvatada fyyselit. Suurepärane füüsiali kasvatuses on minul päris suured kogemused ja ma olen teinud temaga ka igasuguseid imetrikke füüseli kasvatamisele, peab teadma seda, et, et kui nüüd tomatitaim peaks olema selleks hetkeks, kui ta siis välja istutatakse, kas siis nagu õue või kasvuhoonesse juba piisavalt suur, et ta meie lühike käsem suvega jõuaks anda saaki. See on nagu üks asi, see tähendab seda, et seeme tuleks mulda panna päris vara füüselisena ja teine kindel asi on see, et kui istutada füüsal väga rammusat mulda ja niimoodi tihti juhtub ka kasvuhoones kasvava füüseliga, et tal on nagu liiga head tingimused, on liiga kõike nagunii mõnusalt palju, seda kasvatab rohkem lehemassija ja varsi kui, kui, siis neid armsaid niisugusi nagu hiina laterna moodi. Vilju tuleb temast siis vähe. Et tema armastab sooja, ta soovib kasvuhoones koos tomatiga, mitte koos kurgiga. Ta sobiks kõige rohkem, minu hinnangul isegi avamaal kasvatada elamiseks hea sooja suvega avamaal kasvatamiseks pean ütlema, et kui vahepealsed olid need hästi kuumad suved see 2010 2011 vist oli ka 2012 siis minule andis saaki ka ise seemne paljundusest avamaal hakanud kasvama või see füüsoli taim ja avamal kasvanud füüsoli viljad on maitsvamad kui kasvuhoones kasvanud viljad. Aga füüsalist ma tahan veel öelda, et minul oli huvi nii suur, et ma kaevasin ta sügisel välja, istutasin potti, viisin tuppa kasvama, vahepeal sõna otseses mõttes matšeedeega pidin näit. Ta võrseid tagasi lõikama tegi, sest ta kasvas väga mühinal. Tegin aasta peale aastavahetust temast rohtsaid pistikuid. Sain pistik, paljunduse taimed, need oli kevadel piisavalt Ta vanad ja suured ja tõestid suuremad kui seemne paljundus- taimed. Ja istutasin välja ja sain jällegi rohkem saaki, nii et see on see taim, mida saab aasta läbi kasvatada ja tegelikult peagi neid pistikuid tegema, et lõikad jälle mingil õigel ajal maatasa maha ja viid selle parajaks kasvanud taime välja. Niimoodi, ja temal on ju see asi ka, et kui tulebki ennem külm peale, siis need viljad valmivad ju järg. Jaa, aga vili peab olema välja arenenud. Just lihtsalt Kupersis pole midagi nii hallo, kuuleme teid. Keerake raadio natukene vaiksemaks. Ja öelge, palun, mis väetisega tuleks harilikku tubakat väestada? Nii tubaka ütlen kohe ära, tubaka kasvatamisel ei ole minul kogemust. Mul tõesti ei ole kogemust sellega, et ma jään praegu vastuse võlgu, aga kahe nädala pärast saates vastantsest ma tean, kes teab ja ma küsin tema käest, aga ma tean, et tubakakasvatamisel on teatud nõksud. Ma loodan, et küla küsija pidas silmas mahorka tubakat. Et need on ka erinevad, et meil on lilltubakas mahorka tubakas ja miks tasuks seda iluaianduses kasutada, kasvatada tal ta on drastiliselt ilus taim. Kas me, aga tal on jälle peame keerama, sest temaga on jälle see oht, et haigused tomatil ja nendel sarnased olema ja kipuvad olema, aga ilus on küll, olen näinud. Nii, järgmine helistaja kuuleme teid. Mul on selline probleem, et tänavu tomatid ilusti õitsevad, aga ei, nii ju ei tule üldse, neid munasid sinna külge, mis võib selle põhjuseks olla. Aitäh masinaks, nõiad laguneks tühjad õied on nad kasvuhoones. Kasvuhoones. Selge tean küll põhjust tomati kasvatamisel peab teadma, et tomat ei, õietolm kaotab viljastumisvõime, kui temperatuur tõuseb liiga kõrgele, olen lugenud erinevaid numbreid, tsirka 28 kraadi ja sellest kõrgemal siis tomatitaimed ei viljastuks. Mina soovitan kuumade ilmadega näiteks organiseerida oma kasvuhoones tuuletõmbus, see on natukene trikiga asi siis kui samas kasvuhoones on kurgid, kurk nagu väga tuuletõmbust ei taha, et kurgid tuleks siis istuta Ta ta sellise koha peale kasvuhoones, kus tuuletõmbus peale ei käi, aga aga katsuda teha nii, et temperatuur ei tõuseks liiga kõrgele. Võib kasvuhooned varju kasvõi varjutuskanga viskate viskate väljapoole peale, aga väga tihti tehakse seda, et ei julgeta nagu seda õhuvahetada just sinna lasta arvatakse. Kasvuhoone saab olema väga kuum. Ei ja alati mõni tore mesilane, kes on kasvuhoonesse ära eksinud, aitab ka seda sellel talvendamisel kaasa, et see et oma D õietolm pidi kuidagi kleepuvaks muutuma ja, ja, ja ei, ei viljastuja ja kui ei ole mesilast võtta, siis mesilast võib ise mängida, et neid õiekobaraid siis pealt niimoodi Sipsipzip sõrmega niimoodi natukene vajutada. Samas kui võtta ette regumine, siis sellega sa ju ka tolmutada kõiki tainelist tomatitaimi ei tohi reguda. Mis asi on hägumine on, nüüd on rista mulle, õpeta kohe, ma räägin nii. Praegu on see, kui tomatil on liiga hea olla ja tal on väga palju tulnud neid liha, vaid lehti. Võiksite hakkama ja kuu ja neid tuleb niimoodi kergelt ära naksata ja, ja pluss veel, kui siis kasvab sealt juure varre sealt vahelt, ma ei tea, kuidas nüüd botaanilised tuleb sealt ja et osad ära võtta ja need on rägumiseks, selge sina. Ja et muidu õige on öelda, ma ei tea, ma arvan, et ta hoiame seda. Seda sellist kogukondlikku keelt ka elus ja, ja andis räsitud nägu kehaga rõõmsalt edasi, peaasi et te teate, mis te teete. Eks neid tomat teelehti tõesti ka, murtakse ära ja selle koha pealt peab teadma, et neid hakatakse siis altpoolt murdma ja minule on õpetatud nii, et vaata, et viljakobara läheks alati esimene ja üle kahe lehe korraga. Palun ärge võtke, võtke ja tomatitaimed, olenevalt sellest, millise, millist taime sa kasvatad, kas sa kasvatad madalakasvulised varast kasa kasvatata, ehk siis determinantsed, kas sa kasvatad pooldeterminantsed? Kas sa kasvatad indeterminantsed, mis on siis kõrgekasvuline, et seal jäetakse neid Peavarrele lisaks teinekord Nendele pooldajaterminantsetele jäetakse siis kuskilt kas neljandast või viiendast sellest taime lehesõlmest lastakse siis lisa lisavars kasvada. Aga kõrgekasvulisi kasvatatakse ühel varrel ja seda tomatitaime peab kogu aeg jälgima ta sealt lehekaenaldesse kipub üha uuesti ja uuesti mõned sordid nagu usinamalt, mõned sort nagu kehvemalt neid, et neid külgvõrseid ajama ja kui sa väga suureks kasvanud ja üldse niisugust jämedat lehte mina soovitan lõigata sest ta võib muidu tomatitaime seda pea värd kahjustada, et sa ei saa teda korralikult kätte. Ja, ja siis on jälle mingi haav taime peal ja see on jälle haigusele nagu vastuvõtlikum, sest haigused levib, levivad ka liiga kuivas ja liiga kuumas, et taim taime ei suuda omastada isegi toitaineid ja, ja paljudel tomatikasvatajatel on lehed kollased ja tõmbuvad, eks ole ju otsast lillaks, et oi, ma olen kõik nii teinud ja pannud, aga, aga liigne kuivus ja kuumus takistab seda korralikku ainevahetust. Aga samas, kui nüüd minna teise äärmusesse, et kui nüüd liiga niiskeks asja ajada kasvuhoones on kuum ja niiske. Ja seega tomati-le ei meeldi, et siis hakkab, eks ole ju auruma ja ikkagi ikkagi võib juhtuda, et need lehed jäävad märjaks ja et paras on alati paras. Aga nüüd, kellel on need erinevad kultuurid ühes kasvuhoones, mis on üsna üsna levinud, siis peab teadma, et kurk vajab rohkem kastmist ja kurk armastab, et tema lehti udutada võtaks. Niiskus oleks mõnus ja paar korda päevas võiks udutada, see on niuke profülaktiline võtta ka, et siis punane Gerd Cedric lest ei armasta sellist tegevust ja, aga see ei tähenda seda, et sa selle käsipritsiga nüüd käide pritsid, sest see ei ole udutamine. Lihtsalt ajad udujuttu ja spetsiaalne pihusti ja seal peab olema nii viimane helistaja. Kuuleme teid. Olete eetris? Tere. Mul on selline mure, et püsilillepeenras on palju erinevaid plokke ja neil on see tahmlaiksus, siis ma teen selle, noh, see on taimel või see on mul mullal No kus ta tavaliselt talvitub, eks ole ju, et kas teil on vanemad või uuemad sordid? Anenud vanemad sordid, sordiaretus ongi üks selline tore asi, mis tegeleb uute sortide nagu aretamisega, mitte ainult et õieilu või õievärvi huvitava saamiseks, vaid ka haiguskindluse suurendamiseks. Ja nüüd, kui on vanemad sordid ja neil ei ole päris õiget kasvukohta ehk siis haigustele Nemad on need taimed, mis jäävad ummuks sisse. Ehk siis neil peab olema täiesti õige kasvukoht tuultele avatud, floks tahab pigem kuivemapoolset ja päikesepaistelise mad kasvukohta ja et tuul sealt läbi käiks ja nüüd ongi, see, tänas praeguste väga kuumade ilmadega, teinekord lööbivad ka haigused välja, mis ma oskan öelda, harvendame peenart. Tihti on see vanad sordid, on ju mälestus kellestki mälestus vanaemast, eks ole ju ema, sest et nad on nagu ajalooga sordid taha neist loobuda ja siis ma kas või soovi võtan, seda floksi saab ka paljundada väga lihtsalt Ta varrepistikutega, et eks see sort kannab seda haigust edasi, loomulikult seda Halitud mullas, need eosed on seal seal mullas ja ega koduaias tänapäeval eriti keegi pritsida. Üks asi ei taha ja teine asi ega ei ole ka tavamüügis võimalik enam soetada selliseid süsteemseid, haiguse haigusi ennetavaid mürk. Et ma soovitan natuke geneseda peenart uuendada. Ümberistutamisel muidugi noh, tehke õige, tehke teise koha peale, peenar, istutage neid rohkem lahti, vaadake et nad ei jääks ummuks sisse. Ma tean, et tuhaga kaetakse, et kui, kui floksid hakkavad kevadel juba välja tulema, siis kasutage kõik kõiki neid meid, ökoloogilisi meetodeid, mis on vähegi võimalik kasutada. Ärge ärge kastke õhtuti, eks kastke siis hommikuti ja ja peate arvestama, et kohast, kus te olete floksi välja kaevanud, siis loks levib väga usinalt juurepistikutega ja ehkki ta ei pruugi näha, et mingi juure jääk jääb peenrasse, siis peate teadma, järgmisel aastal võivad sealt kohast tulla noored loksi taimed. Ega see muidugi mingi muu muud muret ei tee, eks neid saab sealt ära korjata või neid võib lasta seal edasi kasvada. Aga sama koha peale, kus on olnud vanasti floks, kohe ei soovita Ta uut flokse istutada just sellele pärast, et nad nende juure ju juurepungadest tulevad nagu uued taimed, et seda peab teadma, aga uuendame siis peenart teeme sinna õhku vahele, kasutame kõiki võimalusi, mis, mis laseks tuulel läbi käia ja, ja, ja katsume kuidagi. Küll, sest mul oli ka sama mure ja kasutades tuhka ja ütleme, tuulutamis saab sellest asjast lahti ja teine asi on veel väga hea. Kui te näete jubeda, hakkavad sellised haiged lehed tulema korjake ära, põletage need ära, nad ei saa vähemalt mulda ja on sellega, on nagu mingi asi. Nii, aga üks küsimus on meil ka kodulehekülje peal. Nimelt tahetakse teada, mis asi on juurutamis pulber ja mis nime all seda müüakse. Neid müüakse erinevate nimede all ja ma päris keemilist koostist nüüd peast ei oska öelda, ehkki ma olen seda teadnud, aga ma ei julge praegu öelda, võin valesti öelda tema aktiveeri tema aktiveerib siis uinavatest pungadest, neid neid juuri tekkima müüakse pisikestes topsidesse ja noh, isegi poole väiksematest, kui me vanasti teadsime hapukoorepurki, eks ole, sellest veel väiksemates ja ma olen vaadanud ta, et erinevad tootjad on, on neid teinud ja on ikkagi riiuli peal, on silt juurutuspulber, tasub küsida ja sellest pisikesest topsist jätkub terveks eluks saate pärandada ja siis külanaistele jagada, et seda ei lähe, palju ka juure aktivaatoriks nimetatakse. Otsige näidet, kes, kes, kellel on huvi teha erinevat viis erineval viisil vegetatiivset paljundamist, siis tasuks üks selline purk soetada tal ei ole, ta ei ole kõige odavam. Aga ma olen näinud ka sellistes väga väikestes kogustes nii-öelda nagu ühekordsetes, pakkides müügile. Et aitab ka, aitab ka lihtsalt taimel juurde, kui isud. Väga hea, meil on aeg sealmaal, et peaks andma inimestele soovitusi, kuhu minna. Jaanituli. Selle nädalavahetusel ehk siis nädalal natukene lühem nädalani vahem, kui kasutada seda nädalat need, siis mina soovitan kahte kohta minna. Pirita aiaklubi korraldab 20. juunil, neljapäeval, neljapäeval juba kell kuus on üks avatud aed kosel Pirita jõekäärus ja see on aadress, oi, vabandust. Kolmapäeval, see on kolmapäev. Kolmapäev Jaan tuleks. Vabandust ja see on aadressil. Kose tee 53, see on üks suur ajalooga aed rohkem nagu dendropark. Ja, ja tema aiaomanik Tiit Raukas on ikka mitu aastat, et seda seda aeda aiahuvilistele avanud. Minge käige kohal, vaadake. Peremees räägib väga huvitavalt oma esivanematest, kes sellele aiale aluse panid. Ja, ja, ja kindlasti käige seal, härra ja veel, ma soovitan sellel nädalal külastada Kadrioru parki, sest Kadrioru park saab sel aastal 300 aastaseks ja seal on väga palju sünnipäeva, ehk siis mis sünnib juubeliga seotud üritusi. Ja ka 20. juunil kell 17. Ja kell 18, nii eesti kui vene keeles toimuvad siis jalutuskäigud Kadrioru pargis ja sellest järgmisel päeval, 21. juunil avatakse siis Kadrioru suvehooaeg piduliku kontserdiga, mis on tasuta. Ta. Nii et külastage meie Tallinna ja võib isegi öelda eesti aiapärli. Et ka tavalisel mõnel vabal hetkel minge käige Kadrioru pargi erinevates osades, küsige nende aednike käest, kes seal tööd teevad. Nad vastavad teile, räägivad väga huvitavalt oma neid aia nõksa. Tervitan siinkohal kõiki Kadrioru pargi teda, et sünnipäeva puhul. Mina tervitaks Omalt poolt tornide väljaku aedade loojaid, sest see on üks ääretult põnev koht, kus ma igal suvel käinud. Ja see on ka tore, et sa vaatad alguses ära ja siis lähed augusti lõpus veel tiiru vahepeal. Muidu suve keskel ja, ja ma peaks ütlema, et ka lillefestival, mis siis Tallinna lillefestival sel aastal vist mitmes kord 10 10. k juubel on ka Kadrioru pargi kureerida ja mina veel soovitan inimesi tavaliselt käia enne avamist siis need mõned Ta on kolm-neli-viis päeva nad veel ehitavad, niiet ehituslikke üheksa ja nõu saab ja käi kohe iga kuul ütlema sulle seda. Ta, kuidas taimed arenevad ja kuidas pilt muutub. Et selline elav noh, raamat on see tegelikult see Tallinna lillefestival müts maha nende inimeste ees. Absoluutselt sealt saab ääretult palju häid ideid ja teine hea idee on veel inimesed, võtke, tehke oma aiast pilte. Ja pisikesed pildid. Kes on täna nädala pärast, kahe nädala pärast ja vaadake, mis on toimunud, mis on juhtunud? Ma isegi arvan, et kui on teil mõned sellised toredad pildid juba, võite ka meile saata, võiks küll, täitsa tahaks näha. TRUE, kui te olete sellise toreda pildi teinud, mida tahate teistega jagada, siis palun, palun. Niimoodi, aga Eeva, tänaseks aitäh sulle. Kahe nädala pärast. Nädala pärast jäiks esimesena tuleb siis tubakajutt ette võtta, et kuidas siis seda tubakat kasvada. Nii, aga nüüd, et kõiv ja tore terve suvi maal ning seejärel juba ootama saates selle on aru saada, et rääkida looduskaameratest ja sellest, mismoodi lapsed saavad siis ise oma elu huvitavamaks teha ja looduse kohta rohkem teada. Enne koitu tale järgi. Niimoodi ja nüüd aiateemade juurest loodusteemade juurde, mis tegelikult on ju kõik üks ja sama, sest ega see aegki ja aiandus kuskilt eraldiseisev ei ole. Ja mul on hea meel tervitada järgmist külalist, Helen Arusoo teenete eest. No me sinuga rääkisime viimati aasta tagasi, kui oli teemaks see, et lapsed paigaldasid metsa looduskaameraid, et siis hakata Ta jälgima, mis metsas toimub, kuidas sellel projektil on läinud või seletamisele. Jah, et tegelikult ma, ta ongi nüüd tagasi siit sellisest väga suvisest meeleolust natuke karusama teemani ja karuslooma juurde. Et, et meil on esimene aasta oli kolm kooli ja siis sel aastal liitus seitse, et need on kümneskonnas koolis kogemus olemas, et et kuidas laste, kuidas lapsi metsa saadad, põhiline asi on see, et siduda ikkagi haridust, mis tuleb õpikust metsaminekuga sellepärast et võib-olla, kui sa ainult õpikust õpid mäkra kährikud tundma, siis ikkagi seal ei teki seda pilt, kui ta samasugusena vastu ei tule, siis ära ei tunne, ei saa aru, keelamine ja teine, teine moment on see, et kui sa sõidad autoga ja sa näed, et kitsed jooksevad ja seal on rebane, läheb ka võib-olla mäger teed. Tegelikult sa ju ei tea, kes seal elab, täpselt, et kui sul on see üks kaamera koht sa viid sinna süüa, et siis sa hakkad nägema, tegelikult see elupaik on väga konkreetsete loomade käes ja vahest on seal ka mõni selline läbijooksja, nii. Aga sa hakkadki neid ära tundma, hakkad tajuma, et see mets on kellelegi kodu, keegi elab siin. Et, et see on nagu see põhiline, mis meid siis nagu on, suunad seda tegevust jätkama ja noh, esimene aasta oligi, et vaatasime üldse, et kas kas see meeldib, kas see läheb käima, et see oli lihtsalt selline uitidee, et võiks ju lapsed ka rajakaameraid paigutada, kus nad saavad videoid ja fotosid siis mälukaardi abil võtta, kooli, panna siis arvutisse vaadata, et kes sealt on käinud üle. Ja see meeldis ja siis me läksime, kutsusime üles eelmine kevad liituma rohkem koolest saime seitse juurde ja, ja nüüd ma tegelikult sooviksin, tuleks veel rohkem koole ja julgustaksin just nimelt klassiõpet näed ja klassiõpetajate liidu kaudu meiega ühendust võtma, sellepärast et see sobiks kõige rohkem ikkagi selline esimene kuni kolmas klass, kus nende õppekavad ei ole veel nii tihedad klassiõpetaja ja saab ise vaadata, mida ta tahaks teha, minu mul on ja seda nagu seda informatsiooni paremini kätte, et et vaadata teiste eeskuju pealt, kuidas see toimib, on hea, et meil on avalik, Facebooki leht olemas koolilaste rajakaamerate sinnani parimad videod kõik üles pandud. Et see Facebooki leht ongi tehtud, siis, et õpetajad ja miks mitte ka vanemad inimesed vaataks seda, et mis seal toimub ja saaks natukene noh, mõtteid, et kuidas võiks seda haridust täiendada, et me ei olegi mõelnud, et see Facebooki leht peaks lastel olema, sest et noh, tegelikult ma ei näe, lapsed peaksid väga varakult internetti ronima ja siis seal liiga palju toimet tema aga seal on üleval siis kõik, kes on saanud mingi laheda looma peale, siis pannakse ülesse, siis saab kommenteerida. Ja need on sellised kaamerad, mis reageerivad liikumisele, mitte nii, et ta salvestab, salvestab ja siis pärast hakkab läbivaatus, see on jahe, et seal on väikerežiim peal, et kas sa tahad, et ta võtab 10 või 40 sekundilise video või ka pildi ja ka enamus on siiski me oleme soovitanud, et pange see umbes 40 sekundit või 30 sekundit videot. Et siis sa näed, mis loom teeb ja samas, et seal on ka intervalli detailaksi, neid videosi kogu aeg järjest, et muidu sa vaatad pool tundi, kuidas sööb seal lihtsalt siis on igav tihedad, et ta infrapuna peale ta läheb käima, kui on liikumine, sobib väga harva on mingi tuulehoost ja tühi kaader, ikka on see loom või lind, kes sinna tuleb ja siis midagi toimetab selles. Aga kui nüüd nendest varasematest kogemustest rääkides, mida lapsed on välja toonud, et, et mis see on neile nagu andnud, sest samas on, võiks öelda skeptiliselt, aga on nagu loodusfilme, mida võib vaadata. Loodussokid, väga põnevad, kõik on juba valmis. No see ongi, loodusfilmid on fantastilised, aga need on kellegi teise tehtud, et et kõike siin elus peab minu arust õppima, läks Pi oma kogemuse. Et kui sa ikkagi oled ise viinud sinna ütleme, mingit teravilja või kapsalehti, nagu seal geenikoolis on seal kokad vist olid neile igasuguseid lahedaid toitusi, kaasab vanded, kord nädalas minnakse metsa, siis pannakse toit maha, siis võetakse see mäluga Ardikene, minnakse, teatakse, kes on siis seal söönud, et et siis sa lähed juba teekond sinna metsa ja siis vaatad, mis jäljed seal anud lumega näidu jälgi ka ümber ennem pärast siis et kui palju on seekord söödud, kas pole üldse söödud või et see kõik nagu annab sulle kasvõi ühe aasta ringis selle kogemused, mis metsas toimub ja sa saad selle eluks kaasa. Et seda ei saa õpik või, või filmi läbi, et et vaata me mõtlesimegi just aasta looma töögrupis selle peale. Kui just nimelt see aasta looma koduleht on, siis sealt, kus kaudu saab infot ja ka Facebookis, siis, et minule võib näiteks kirjutada või, või helistada telefon on ka olemas, seal, selle leiab siis aasta looma kodulehekülje peal hea aasta loom. Ja leiab Kell. Ja, ja ütleme, et kui õpetajatel on huvi lihtsalt küsida täpsemalt, et mida see endast kujutab või kui palju see tööd tähendab, siis seal ongi üks vastused see inimene, kes sellega tegeleb, lihtsalt ise olema entusiastlik. Et siis siis on see nagu väga lihtne, vaid see peab olema nagu niisugune graafik, et just nimelt, et Antsla koolis on loodusringi juhendaja nagu väga vingelt seda teinud. Aga on ka koolide kogemusi, kus mälukaardid võib-olla alguses ei läinud tööle, olid vigased või niimoodi ja siis sealt tekib soodsat, nüüd me teeme järgmine aasta paremini, nüüd me juba teame, et mõnes mõttes ka seal võib olla negatiivne kogemus ja ei tulnudki põtra. Ei saanud Kristi Põdra videot, et see annab ka seisuga sellist lisaootust, et, et näiteks nurme koolis oli nii, et nad said kohe aasta alguses ilvese peale. Ja siis nüüd kevadel tuli veel karu, et noh, et, et nii kõrge. Et paljudel koolidel ikkagi selliseid võimsaid loomi sinna peale too, aga, aga mõte on, et sa ikkagi näed need kitsad ära, kuidas nende karv vahetub, kuidas arvavad, keset kasvavad niuksed on emased isased juba ainuüksi läbi kahe kolme liigi natuke õppidesse Metsalu tundma, no minu hinnangul niivõrd palju juurde. Aga nad on teinud seda nii, et nad on viinud kaamera sinna, millal seal tagasi toodud, et kui kaua see on, ootusaeg on kestnud, kaamera ise on metsas võib-olla noh, akud peavad väga hästi vastu pool aastat. Noh, minu kogemus, mina, aga mälukaardi kaks mälukaarti on vahetud iga nädal ühte või siis kui sa sellise intervalli sammu, et üle kahe nädala, et see sobib ka väga hästi, et et oleneb, kui kaugel see mets on ja kuidas sa sinna saadi, kuidas on ka ilm. Et see mälukaart peab kindlasti kolm nädalat vast, oleneb kui suure mahuga sa sel aastal. Aga nendel on vist eelise olukord, kes elavad maal või on niisugused, kus metsa lähedal, et mida saaks veel, mida on küll, et seal on nagu valik suurem, et kuhu minna ja siis ütleme, see vargus, oht on ka väiksem, aga linnas leiab ka lahendusi, et nahk on mõni hea näide linnas. Meil seal waldorfkooli kaamera on olnud siin vabaõhumuuseumi metsas, et aga kindlasti saaks ka panna kuhugi kellegi aeda aia lähedale või kes teavad, et kitsad käivad ju tegelikult näiteks Tallinn pole ka nii suur, et küsimus, kuidas sinna saada, kuidas linnas on pigem see liikumine sinna kohta siis et siis peab olema ka natukene vanemaid, kes, kes sõitsid, toovad autoga ja noh, et seal peab tekkima, kui maakoolis on vaja võib-olla ühteentusiasti õpetajat, siis linnakoolides oleks ikkagi vaja ka, et mõni vanem nagu tahaks ka kaasa seda teekonda teha ja see võib täiesti olla siis ühe hooaja vältel, et rohkem nagu ühe klassiga ei pea, et sa saad nagu selle loomaringi kätte lihtsalt nagu tuttavamaks kogu selle eluga, mis on väljaspool inimeste elu. Aga need koolid, kes alguses olid, nemad on jätkanud, neile on see asi meeldima hakanud. Üks kool on jätkanud, kahel on niimoodi, et et ei, et üks ei jätkanud ja teisel oli siis vist aasta töö tehti, et see on ka üks võimalus, et, et sul on rajakaamera, siis kaheksanda klassi selline aasta töö, mis nõuab uurimust, et seda saab ju ka sellega teha, et seal on nagu kooli enda otsus, et kuidas ta seda kaamerat siis tahaks kasutada ja millisteks ülesanneteks rakendada. Aga need, kes täna tänavu oli juures seitse tükki, et nemad tahavad küll nüüd kindlasti sügisel jätkata uuesti proovida selline tagant tagasiside on tulnud sel kevadel. Päris tore ja kellel on huvi, siis kordame veel üle, et kuskohast saab informatsiooni ja kuhu täpselt siis pöördute? Looduskalendris on aasta looma koduleht ja samas Lükka Facebooki kirjutada, seal on koolilaste rajakaamera pandi selline leht olemas, et seal ühendust võtta, siis mina reageerin on näinud, ei ole, rahvusloom, ei ole näikeid. Ühesõnaga nimel on ilves, on nähtud karu, on nähtud kitsi, nähtud kitse sai väga palju nähtud põtra, nähtud nugiste õnne tud oravat loomulikult mäkra kährikud, pasknäärihiirejõud. See nimekiri on tegelikult nii pikk, igasuguseid hiiri ja igasuguseid loomade omavahelisi suhteid ja noh, selles mõttes on punahirve pole ka veel näinud, et on, mida vaadata. Aitäh, Helen. Tulemust, ja kõigil, kellel huvi, siis otsige aasta looma kodulehekülje peal täpselt koordinaadid ja kontaktid üles ning üks rajakaamera ja koolielu muutub palju põnevamaks. Niimoodi Tallinnas kui vaadata taevasse, siis on pisut pilves, võib-olla rannailm kõige parem ei ole, aga samas ujumiseks peaks sobima küll. Temperatuurid lubavad ka seda kella kümnese seisuga Harku järves. 22 kraadi oli vesi ja Ellit on roheline ning Anne kanalis kella 10 ajal samamoodi juba roheline lipp tõmmati masti, 22 kraadi on vesi. Vaatan edasi, kakumäel on 16 kraadi, vesi seal on kollane lipp. Kaugsiis on 20 kraadi, vesi on roheline lipp. Ning veel värskeid andmeid paralepast 18 kraadi. Roheline lipp on heisatud. Pärnus on kollane lipp ja 21 kraadi vesi ning pikakaril 16 kraadi kõigest. Seal on punane lipp, nagu ka Pelgurannas eksis. Stroomi rannas on punane lipp lehvimas. Nii palju siis rannainfot, praegu aga ilm punkt ee kaldkriips. Rannailm on see informatsioon, kõik kättesaadav, saate iga kell uuesti üle vaadata ja uuendada. Tänaseks on huvitav saade läbi minu nimi Kristo taim, soovin teile kõike head ja lõpetama ja Rein Rannap kosmikud. Mebalgedate äratusloojangu. Sööda alus veider.