Euroopa kultuuripärandiaasta. Vikerraadio head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime Me suitsusaunast. Nimelt märtsikuus 2013 võeti Eesti võrokeste suitsusaunakombestik Unesco vaimse pärandi esindusnimekirja ning tänases saates räägimegi suitsusaunast räägime saunatraditsioonides kombestikus ning külas on meil moos ka taluperenaine, kuna naine, retke, juhtija, pärimuse vahendaja, ene Veeroja. Vanasõna, mida täna kuuleme ja mille kohta räägib meile teadlane Piret Voolaid, puudutab aga sääski parmusid ning Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen kõmmus räägib meile Leica Aadu laulust. Niisugused on huvitaja saata tänased teemad, minu nimi on Krista taim ja head kuulaksid. Ei ole ja murra oma andmeid. Jaaninädalal mul on tunne, et on paslik rääkida saunast, sest saun kuidagi nagu kuulub jaanipäeva juurde ning tänaseks teemaks ongi, kas suitsusaun, see kõige vanem, see, mis on pandud võetud Unesco vaimse pärandi esindusnimekirja, just Võrumaa suitsusaun ning mul on hea meel tervitada Tartu stuudios Moskva talu perenaist, sauna, naist, retkejuht ja pärimuse vahendajatele. Veeroja, tere. Tere. Tere. Kuidas on? Sauna ja jaanipäevaga käivad need kokku. No see on, sobis iga eestlase pidupäeva eelõhtul lõpetas eelmise perioodi, siis ihu ja hing saaval puhtas ja siis nakkaski pühe. Näed, san kuulus nii tööri, päivigu, isiklik elukäänu aegade kui ka siis suurte tööde lõpetas Misemano, nii et samm püsib, sest süte elu Fay ilmaperioodi lõppu ja alustas uut, nii et jaanipäeval miljonite kohana. Absoluutselt. Aga öelge, kas see suitsusaun On nüüd see kõige vanem saun, mis on veel säilinud paljuski Võrumaal, võib-olla ka pisut Peipsi ääres. Kesk-Eestis on ta peaaegu kadunud, Põhja-Eestis ma ka, nagu ei tea tast suurt midagi. No nii on jah, et Lõuna-Eesti on Vana-Võromaal, Tomalam savus on märksa rohkem ka mujal eestin keskestinaid väekas olek, et seal ma mõisti toobrin rehe all. Vai rehetarenaga Põhja-Eesti mõningal määral on alale ja saarte peal on ka seal, kus on olemas, aga jah, tõsi tamme Eesti Umbest kolmest poolest neljast 1000-st sabusannast, enamus oma vana Võrumaal. Ja ma arvan, et ajalooliselt on seal paar põhjust tüts põhjas kimmel on tuua, et meelama kuplilise maa ja Sanna pärimus vaid unisse annan, deti on ristiusu, mõtlen võib-olla vähekese ja paganlus, et seal on lihtsam neid kombi tallale hoita. Ja me oleme võib-olla vähekese vaesem ka, et meil ei ole nii kähku võimalik maid korstnat sinna Sannale pääle ehitada. Aga milles patja paganlus seisnes? Ja mägedes, see on huvitav. Ja see on huvitav jah, see on malet, see on midagi, mis on inimeste elu ja siis tolle Tõse elu, mõtsa elu või inimeste mõtte või teadvuse väljast väljenbul oleva elu vahepealset. Hätame olnud püha paik, meie aas ja Sanna mon, kotus, kosmi olemi, uskno Ei osumi tänapäevalgi seal Lõuna-Eesti need channanam, kättesaadav esivanemate tarkus, õnn Tiidmise. Terves et kõik saanud esivanemate õnnistus, et on mul kodus, kus on käit, esivanem, pidega suhtlemann. Hülgega. Mismoodi tuleb õigesti suitsusauna kütta või teha? On siin, noh, siin on kindlasti erinevused tavalise saunaga või selle toobri saunaga. Et aga kuidas käib see suitsusaunas ja kuidas see rituaal välja näeb, et kui hakatakse hommikul kütma ja mis kõik toimub? Natuke sõltub ka, et mille pärast Sanna kütetes, aga ilmselgelt on vahe, kas kütetes savus Anna Kütt ütles siis tavalist korstnaga, see on, et vahe on peamiselt ajan savus, anna pead valmis kütma kivi lämmes ja neid Manugita enam ei saa. Et siis Tõses Anna on, saad kütte samal ajal Sanna olla, et sealt tule siis vahe. Ja õige Sanna kütmine seal, kus Sanna kütjal oma haigu mõtelda, süveneda, keskenduda, kuller Ta, kus tuli palas ja kaija, kuis Palamine toimus. Et tänapäeva, siis kannatlikkus on tihti kao, onuhäälne ja sellepärast mõnikord Sanna omagi karmutse. Et mis see nüüd tähendas, karmutse sellest ma ei saanud aru. Hele küsima. Vingugaasi jääkitan siis sauna seinas SMS, kirjakeelne tõlget tallel, äsjane Aga võrokeelne sõna on jah, karm. Et Žanna kütma hakata siis San on lõunaeestlase eas pereliiget, tule Sannale ütelda tere ja tule kõnelda, et mis pärast tähendas, anna kütet üldse. Ja kui too ette, siis tuli alla ja võimalikult kähkusene korralik Palamine, et leekom, küllane punaste typega, et siis puu kuiv ja valamine ja millal siis on suits hele ja siis ei teki noid maru mürgitset vingugaase, mis Sanna Saina sisse ja see ja lava siis igale poole, mispärast siis vähekese silla peale nakase peavad olema vist lehtpuud ja kuivad. Kandin kütetes põhiliselt leppega, jah, aga kõlbas ka mõni Tõne lehtpuu ja tihti on too maitse asi. Aga ma ei tahagi säänest mõtet siia eetrile, laskajat on kääkige stiid kui silmanalja käevad igal talul igal Sannal igal perel luma traditsioon, oma pärimus, oma kombestik, kus asju deti, niinikuma, marinatu noid asju tegema, nii ongi õige. Ja Nokest siis nüüd uuesti Indiale, Sanna Hankva muretses, esid Tase way saavad ärandas, et nendel tulebki siis Sannaga kõnelda ja kulleldaja jaota, nii et kui see asi ei käi ja erineva ilmaga, Žanna kütmine üsna erinev näite Zeelal häste tugev madalrõhkkond, Lõuna-Eesti on ja, ja siis tahabki Sanna asi häste tuld võtta ja surusi sammuga yks andnu tagasi jalgi keeruline Sanna küte ja mõnel teisel päeval on lust ja lillepidu, et tikkust tuli ja, ja lätt. Nii et iga asi, mis sinemine, tege mõistusega füüsikat ja loodusseadusi ei arvestata enam õige. Mitu tundi see sauna küdema. Jälle sõltus mitmest asjast, et esites mitmekesi Sanna mind tas Cupikas saastada, Sanna tahetas kasutada kas Tõnnisoussweegolmest neljas tunnis kui suurema kivikkeresse peale, et see on oma küllaltki suure mida lon Moskva talun ja kütami suvel kuus, talvel katesse tundi. Päris kaua, aga siis saab ju tükk aega olla ka kohapeal juba sauna kolm. Kuldreegel on jah, et niikaua kui kütet nii kaua sat kämblaga kukkustendi kütet, siis saad kuus tundi Kaaja jääl aidaku kehvem näiteks neli tundi, nii et nii on. Mina olen kuulnud sellist asja, olen ise käinud paar korda suitsusaunas ja siis on ikka soovitatud, et parem mitte seljaga vastu seina nõiattuda, sest eks natuke Nõgised on ja jäävad, kas see peabki nii olema? Suits käe jah, kütmise haigus, annan ringi ja väljus siis Räpna ja ause akna kaudu, nii kus pere parasjagu Sanna kütte toodetud tõesti oma Saina vähekese nukitsa. Aga ma soovitan kõigil Sanna omanikel sanal ka pesu käivid, et tänapäeval oma tuhaimur tolmu ime, millega saad Sanna Sainumaskaja survepesuri oma väe kahe asja aga niisama luua või harja ja veega satule asjaga ära ja et tõde on tuuetu, nõgi on kergesti süttiv kuiv ja sealt, kus on jääväega nõgitses ja ei hooldata, et siis sealt tuleva tulekahju. Ahaa seda vältida, siis tuleb ikka sauna puhastada, aga ei ole nii, et et kõik, mis on, tuleb siin. Pärimus ütles, et kui naha peale ja see naa triibukuses rannast ära oled tulnud, siis ma tahan, ma jään segi saanud see mõte, mida tule vähekese puhastada, et et on määr, siis kuupäev on aga mõtte vaja, puhastamist aga tugev Ahja manatu vangi osa rõõmust ja eksootika, sest et kui järgmine käiv tussi alaletis viskasin kerget suitsuhõngu üles ja toon keha. Päris äge, kas on ka mingid kombed või uskumused seotud sellega, et millist vett kerisele visata, kas on see siis lõhnastatud või panen sinna taimi, näiteks piparmünti annab teist lõhna, kas suitsusaunas üldse toimib, sest seal on oma selline lõhn juba olemas? Ta on täiesti maitse ja kultuuri, küsi viimased, kes taht või loomulikult lõunale tuleb anda, aga kuna suitsu Sanna kivide vahetus on väga suur töö, siis ma reeglina esiharrasta toda, et ma toda lõunaviskamise vett maitsesta. Aga Parila loodus on väga vägevide Ilosid lõhnu ja naid võis alla tuua, aga tooge no lõhna taimedena ja laske lihtsalt kuumast läbi, nii et kui viskad lõunat, siis näitas mündilehti või mustsõstra noori lehti või pile mitte pojengi praegu imeilusa lõhna. Ja male soovitanud tüts lõhn kõrraga sarnane, et mitte liiga palju sisse tuua. Aga kui savus, annan kütt, et kui ta on puhas karmust ja kui tuua värske Kolehe sisse Sistu kao lehe lõhn juba nii. Üts lõhk korraga ja siis nauditi toda. Aga et kui kive peale visata, näitas õlut, mis on hästi eestlastele kombes, paneme vähekese õlut viisisse, too kõrbes tegelikult mitu Sanna kütmistil perre, nii et aga Guinemistele meeldivused, mine, mitte kõik, mis inemist annan, lõõgastas, mis talle rahulolu. Pakett kõik tuua mäe. Kuidas hakkama saada niisuguste noh, kiiruse ja sellega, nagu inimestel ikka on küljes, et kuidas see saunas maha saada, on selle jaoks ka üks sihuke kehab, eks ette nähtud või, või aitaks? Tolle kiirustamise vastu, noh esimene asi ongi Žanna kütmine, et kui kütet juba siis tolle kuue tunniga jutukiirus maha rahuneda, aga väga lihtne võtta toomida maale, soovitanud Minke Žanna minekut külmast veest läbi kõgepealt külma vette, siis alles Sanna ei ole parem meelerahustajat ja välja puhastad, kui külm vesi nüüd kõgepealt külma vette alles siis anna. Ja millal võib viha välja võtta. Ma tavaliselt lase kats lõunat kinnem kats rahulikku lõunat, et poori avanes nahk nakkas higistama, et siseorgani soojenes siseorganite soojenemisest umbes 40 minutit, ehk siis ongi enam-vähem eestlase oskats normaalset lõunat. Ja siis kolmanda ühtlemis kõrra ajal kui praegu värskelt lihtad, et siis viigeki, too vihtsanna täpselt siis kuti vihtlema nakateetu, kolmanda lõunahigiga veel võtke välja ära ja siis minge välest, võtke niiske Mura päält värske viht ja nakake okka vihtlema ja siis soome-ugri rahva Uskva lihtlema tule nakata jalgust alt ülespoole ja mõteldagi siis nii, et kõik, mis on minekul Duminku. Millised vihad on kõige paremad, eks see on ka vist maitse asi, aga, aga millised on tehtud häste maitse asi? Parzilama soovitud, et ta võib olla kõge rohkem komsis sara pihta. Et Sarapuu on praegu täiskasvanu Lehtule Ta on hästi suure pehme pinnaga talu häste kontakti vihtleja endaga ja noh, hästi palju on tänapäeval saanud, sõid nahaprobleeme ja ja veeni probleeme, et siis Sarapuu me ideaalne lihtvihtlemises võib-olla naisterahvastele, aga meekasutusele palju kõivu, tamme ja akva akva siis Lätimaal ka häitsema Lõhmus maininud tõlgi kõrval rajade pärn ja, ja et Lõhmus näitsemise haigu vihtadete ja vihelda ja ka talves kuivatada, et mul esajatele. Lõhmus on püha puu ja Tuut vihtavaid. Peta õnne kindla eesmärgiga ja meil siis pööripäeva. Sannade viha oli alati Lõhmuse viha ja, ja kuivatades nagu kõivu, et kiiresti ära kuivatada ja pimedale kasti hoiule kuiva ühtlase temperatuuriga ruumi panda. Aga vista kõgest Ta vahtrast oma imetoreda viha. Kõik, mis ümbruskonna mõtlesaden, kasus, lihas. Kas pärimus räägib? Midagi ka selle kohta, et millal on pihta ja teha või millise vihaga saab kõige suurema või on see siis testi pööripäeva ajal tehtud viht reisis kahe jaanipäeva vahel. Et kui sa tahad erilist lihta mingiks eriliseks puhuks teha. No riituste või siis kommet meil tegelikult maales ütelda sole säänest sõnaniku riitus või nõidus või üldse mäeski senna kasutada peetigi kombit, lihtsalt et vanatädi ja ema, kellelt mala Opno looma ütelnud teami, kombeid, et kommet pidamise viha siis, no tõesti detas kolmel päeval kuu päivam kõge, korgem Toomsis, kate, 10. kattekümne, esimene ja 22. juuni, et kolm päeva gospäivam kõige kõrgem ja kus ravimtaimed on kõge rohkem. Nii et no ma siis sant see ravi ja, ja kommete pidamise vihtujaga ravimtaimi korjamise. Aga tänapäeva olen, elutempo on, ta ütles sihtu siis kuu oma haigu ja tulegi toda asja nii võtta, et kui leht on täiskasvanu ja näitas tammelehte, ei ole Parhillavil täiskasvanu vahtrale, et ei ole Parillavil täiskasvanu. Nii et oota rahulikult ära, kuna leht on täiskasvanu mu meelest palju olulisem pom, tuued, viht olles korratu kuiva ilmaga, et kiiresti kolme ööpäeva jooksul olles ära kuivatada ja viha mine, et vanaste hoiti kuskil kuuri all või lae all tänaval ma soovitajaid panka ikkagi 10 ruumi 10 kasti, et siis on vihtillas roheline ja, ja ei ole tolmana, aga muidu või kuivatada või soolata või sügavkülma panda. Et mulle isiklikult minides muidugi kõge rohkem kuivatada, Ta tuia soolata pihta ka sügavkülma pane lõhnuga asju ja lõhnaperest, et kui talvel sügavkülmast võtta, siis on suvi jälgis, annan, olen ka neid proovinud, välja arvatud soolatud lihtseda, kuulen ma esimest korda, kuidas see käib? No enam-vähem nii nagu Kapsta suulamineng, et hästi kuiva ilmaga korjata viht valmisteta, tihedalt Paksu soolaga vaheldumisi puistata ja, ja lehti vahele ka ja siis panda kinnisesse kasti, aga kinni trumpi ja jahe ruum. Ja vaht, traavi tammeviha, kõik suurelehelise oma hääl, et noid vist kuivatada, hine petnud, pantas toorelt soola sisse. Iseenesest siis saadi korraga nii saunas soola, sellise toime kui ka lehe toimeklassist jahule suunam sarnane, hästi oluline toonaste ju seebika väekas musta ja siis muidu vanade diood basse tule Mõsu viisisse panda peade soole siis ihaga nühiti, et suul pidi kaitsma kurja eest Nive lähkuse. Et siis vana juuli alati rõhutit välist kurjam, lihtne ära tunda ja tollest hoitud, aga et kõige rohkem kurja tegeva inemisele mõte, mis ta sai oma soolaga Sanna andis maskmine, hõõrdmine, Pihtlemine, kaits inemistis nii time hinda teist kui ka välise korja istet, sääne uskumine ja suurte pühade puhul siis yks tettide soolvesi. D terve pere vihaga suuri ka üle tänapäeva suu lutav, nii et tõstan leilin, ma soovid soolaga siis kuuri ja, ja oma keha üle laska väega, häste muhust, mõjustuga igast nahaprobleemide korral. Tõsi, et kui homse tõsisem baasia nagu psoriaas ja nahk on juba kahjustatud, siis soolam liiga kare siis tulest, soolvesi, säänse mõistliku protsendiga 10 või alla tolle Esidki. Vaat siis ma küsin ka temperatuuri kohta, sest need on kõlanud, et ikka kolm korda võiks leili visata või käia seal leiliruumis. Aga ega siis temperatuur vist ei saa ikka nii kõrge olla, nagu vahel kiputakse tegema, et 100 ja 120 rohkemgi või on ta suitsusaunas kuidagi talutavalt? No ma 120 kraadi ei soovita mitte eitelegi hinemisele Sannan käimises Tõdiinemisele lihtsalt mitte midagi hääd pääle tolletam kangelaslikult ilmast ületan umbe kuumanist kukub veel pikkaliga pärast eino dollased oma noore, terve mehe, kes võiva hindele sääst asja lubada ja nagu too võistluse tahetes võistelda siis edu Guinemine tahtlaskugev, aga tervislik, aga siis alustamine vaikselt 60 65 ja madala temperatuuriga ja mitte väga palju esialgu leilin olla, et lubada kehal lõunaga harineda ja ja kui esimene higi välle tule sistada migrandid üteldes, et on Vaiva higi ja tuueynol leige veega maha Moska. Et kui pärast esimest leiliku poori oma avanenud ihale külm vesi pääle visata, siis poori sulgu sõjabori pääle. Kalgendus istu rasu kõnele Sances klimbis, Tõdam rasse Mahamas ka ja siis kui leige veega maha, vaata siis uuesti sisu juba natuke rohkem lõunat lisata siis soolaga iho üle kär üte sõnaga iho puhtast, kuidas soola kasutada, siis võinud olla esimese tase lõuna vahel lihtsalt naha puhtas Moska seebiga, kes taht, mantsigi, tase vahendiga ja siis alles sa keha korralikult hingama. Ja kolmas lõunas siis või olles kinnas siis vihtlema nakata Lohja siis edesi tule, neljas ja viies, kuues ja seitsmes ja siis näen selgi hetkel tule toda soolaga kooriti toita ja toituma soovitamiiga. Ja kinnale siis igasuguse turba ja savi ja ja kas või tuhast ette Sand hoomaskikese, oma väega ja taimel jootise ja nii et ja lõpetada, siis tasus jällegi nii, et leige veega iho ülelaska esis kõrrast ilma leili. Ta lahtisusega minna vill ala peale, kui Hiiumaa või nõrguma. Aga mitte ennast siis rätikuga kuivaks hõõruda. Ei iho tahtma ikka rahulikult esiära kujuda ja maha jahtuda. Et kui iha soojenemisest need 40 minutit kuni tund, siis jahtumisest umbes sama palju 40 minutit kuni tund. Et siis kehatemperatuur läheb tagasi, et pike kolme, nelja tunnise Sanna sul kehatemperatuur võib tõusta umbes kraadi 36 kuus, siis tõuseb umbes 37, viis kuus talle peale, et siis hiljem ja ta on kindlasti hästi. Ja et kes arvas, et pikk san kas siis, kui juua vahepeal ja leige veega loputada, siis pikk san Kimmele organismi, käivitas immuunsüsteemi ainevahetuse vereringe lümfisüsteemi, aga lühikene san pigem koormas, tekib kuidas väga kuum lühikene san, pigem koormas tekitas stressikehana. Hene leeruvega, öelge, kust te kõike seda teate, kust te seda õppinud olete või on teil olnud siis nii head esivanemad, kes on selle edasi rääkinud ja teil on jälle hea mälu ja tahtmine see kõik meelde jätta. Siis te räägite ka teistele, te õpetate teete saunaretki Juhandatega, mismoodi käia, kuidas olla, et see on nagu ääretult põnev maailma, kuidas te selleni jõudsite? Ma ei ole seda koske Loknumale kasvunuselengultuurin, et see ongi lõunaeestlase igapäevane elu, et male võtma lihtsalt tolle rolli, et kuna san mumeelest ommi oma kultuur tollest ajast, kui võõrvõimu meil siin veel moraali ja reegleid toppama ess ole jõudnu, et siis Lõuna-Eesti küla tänamäega palju toda Vanna kultuurivilalale ja q võõrvõimude haigus siis poliitilistel ja religioossetel põhjustel ja me pidime varjama, mis, mis annan, nägime, et toll väega suletu perepraktika, mida teistega jagada siis tänapäeval meil säänest survetinep ei ole. Käki panemine nõia pähe palama või uputa kuskile iga jõenn kas uppus või upu, et et ma või vabal oma kultuurist uhkusega kõnelda, oma võiduda, jagada teiste inimestega ja kiire elutempo, kõik otsimi omi, uuri otsimi, elu mõtet otsimikuis oma elust ladusam balt läbi minna kohtupraktika või viis, kuis elust häste ja õnnelikult läbi minna tolmil hindel kultuurin olema toll suurelt jaolt laiutelt, osalt köidetud savu Sannaga ja mille siis mitte see abi mitte joogast, vaid sabusannast. Aga kui palju tuleb? Teie juurde selliseid linnainimesi, kes esimest korda näevad suitsusauna, käivad seal ka ära ja siis mõtlevad, et kus ma siiamaani on olnud, et tõesti, võib-olla see jooga ja kõik sobib väga hästi Indiasse, aga meil on siin olemas ju oma ravimeetodid, omad asjad, millega meie esivanemad on hakkama saanud ja välja mõelnud, et ega siis nemadki rumalad ei olnud. Keegi on sellised imeimet, leht, võimestajaid tulnud inimesi ikka väga palju ja, ja Nuinemise, kes käega tuleb, saatke sügavast huvist, ole vanem ta sauna pärimuse ja kultuuri vastu ja ega joogalam kimmel ka oma kodus ja sealt on aega palju oppi. Aga meil on endal Casane taoline kultuur olemann ja ja ma arvan, et ega ots, kellel on san näensidki kombeid, pidaja, Mandsidki kombeid, hindaja Assam seal välja kujundanud ja kõik, mis keha ka kontakt, diilu, meele rahustas Inemise hindega parempidi, suhtlema panud on hea ja tervislik ja. Mul on väga tähtis, et me kõik teda ütle mooduteesse, et igaüks või jumal san toimetada täpselt nii, nagu talle meeldis, nagu Timale vajam ja nagu ta kehale ja hingele vajam. Aga tõsi, tamm jah, et vanast san loll, sääne pidev pump, mis seal mõlemat, see on nagu taluelu sanekeskus ja usksem jätkumi latsetei, mis annan siis tolle Ladze sisse, tuli esivanemate tarkus ja vägi ja komi annan sünnile dimeetis. Tulats ei, ütlen esivanem pata õnnistuse ja, ja kummi pruudis Anna ja peigmehe saama taimi või kütuse, meid, siis me lootsime, et et see on muut, pruudi ja peigmehe hingeseisundit timasta, täiskasvanu, vastutustundlik ja, ja abielule orienteeritud minemine ja sanan, sureminegi on tänapäeval vil, on vana enemise, kes palus seinast anna surema, 500-le tol uskumused, annan, tule suren kiiresti ja kergelt ja hingele sinna kohe esivanem paha hinge kutsuma, nii et jaga leina lõpetamine ja haiguste lõppema vaatamine ja, ja halbade või raseda eluperioodide lõpetamine, et et kõik kõik no oli see, on see vana kombe, mis paiguti oma Elo üts. Sanna Pereharrastus Tõne harrastas teist ja too ilm avanes, kui sa toimetad, iga asjaga on nii, et kui sa süveneda ja teed, siis järjest rohkem informatsiooni jomm ja järjest sügavamale seal minna. Aga tuleb. Ta jah, haiguhindaja Sanna ajas ja oma pere jaostja ummi sõprased san homsaine eestlaste sotsiaalse suhtlemise kotus k. Suurepärane ma väga tänan teid, Ene Veeroja, Moskva talu perenaine ja kellel on sauna kombestiku kohta veel küsimusi, mõtteid siis kindlasti võib ta ju ka teile helistada ja juttu vesta või lausa sauna tulla. No kas just teie juurde, aga, aga mingi võimalus ikka leiab? Jah, Võrumaal. Kats pool 1000 savus andmed Kimmel, igalühel on kellelgi maal tutta. Et mu nimi on Eda Veeroja ja savus on Unesco vaimse kultuuripärandi nimistusse sai 2014 sügise. Nii et hoia, mida ta vaimset pärandit Suurepärane aitäh veelkord, Eda Veeroja ja me jätkame siit nüüd muusikapalaga. Rein Tuus laulab küll Soome saunast, kuulame selle ära ja pärast seda juba vanasõna sääskedest ja putukatest. Tants on eel viinud. Võib-olla r o ei sobi kokku SNP teoga, kui käin kaduma. Nagu ka sedamaid ja sauna, mis seal enam mõelda v saunas, saunas? Saunas, sauna, nüüdne lõputu saunast tulles oled. Mille sa oled terve janu? Ja kolm korda kraadi harras võrgupüük. Jõe poole silkassis mehe voodi taha jääb auru j. Äkki neid hilja järgnedes kaldale? Tulla võime jama, kargad vett, üks tuliseks kütt, neetud vees. Ja lõpp on loo saunast tulles oled Reon voor sauna ai, ai, ai, ai, ai. Ai, ai, ai, ai, ai. Ai, ai, ai, ai, ai saunas. Tore, terve jaan o. Oled. Saul Soomer Eto o jõe või järve kaldal soome saun ja ja kodus ootab. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Ja nüüd on, eks väga päevakohane ja ajakohane vanasena meil kuulata. Kui enne jaanipäeva ühe sääse ära tapad, siis tuleb üheksa tüki juurde, aga pärast jaanipäeva kaob üheksa tüki ise ära. Ning Tartu stuudios Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid tere. Tere ja see praegusel jaanieelsel ajal tõesti väga ajakohane vanasõna kuulub siis eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes 15000 erineva vanasõna hulka ja kannab Ta sellist folkloristide määratud tüübinumbrit 2357 suvise putukatarkuse kohta on rahvaluule arhiivis umbkaudu 40 rahvalikku kirjapanekut. Varasemad neist pärinevad siis 19. sajandi lõpust Jakob Hurda ja Eiseni Mattias Johann Eiseni kogudest. Levinud on see vanasõna olnud põhiliselt ida-Kesk- ja Lõuna-Eestis. Ja võib öelda, et, et tegemist on Eesti oma sellise rahvatarkusega, mida meie lähinaabrite vanasõna- arhiivides sellises sõnastuses ei olegi fikseeritud. Ja lisaks sääskedele on jaanipäevaeelset tülikate putukate uputust seostatud selles vanasõnades ka parmudega. Et kui enne jaanipäeva ühe parmu tapetakse, tuleb üheksa ise juure. Kui pärast jaanipäeva tapetakse, kaob üheksa ise ära. Parmudega ongi tegelikult kõige rohkem pigem tekste parmuga seotud vanasõnad või, või nende vanasõnade rohkus ilmselt tuleneb võibolla parmude tülikusest just koduloomadele varasemal ajal ja loomade paanilise põgenemise kohta. Geenide ja parmud eest on ju meil ka eraldi mõistab, et geeni jooksma ja geeni ajama. Ja selline parmu jooksmine valmistas inimesele suurt muret ja tüli sest lehmade tagaajamine ja nende kojusaamine metsast oli ju omajagu tülikas tegevus. Aga peale tüli tegevate putukate endi varieerub siis selles vanasõnas ka juurdetulevate haistuvatel putukate arv. Et enamik tekstides on neid küll üheksa, selline maagiline arv üheksa aga harva on ka näiteks kaks, viis, seitse, 10 20 ja isegi 90. Viljandist on näiteks 1895. aastal Johann Evert Jakob Hurdale kirjutanud, et kui enne jaaniparm ära tapetakse, tuleb 90 juure, kui pääle jaani, siis kaob 90 ära ja peale jaanipäeva on olemas ka variandid teiste suviste kalendri tähtpäevadega, et me ju väga hästi teame tegelikult ega siis see kriitiline jaanipäev ei, ei kaota neid putukaid ja näiteks sama vanasõna on levinud ka Jaagupi päevaga või 25. juuliga. Taksist on üks kirjapanek, et kui enne Jaagupi päeva ühe mutuka parmu ehk sääse ära tapad, siis sigib üheksa tüki juurde. Kui aga peale Jaagupi päeva tapad, siis kaob üheksa tükki. Et selles valguses on Eestis viimasel ajal toimuma hakanud sääsetapmisvõistlused ka üks kahtlane tegevus, et tavaliselt toimuvadki need enne jaanipäeva, mistõttu siis iga sääse laiba asemele võime ette kujutada, et tuleb terve sääsearmee asemele. Aga erinevaid selliseid jaanipäeva või jaaniajaga seotud vanasõnu on, on ju eesti vanasõna arhiivis tegelikult muljetavaldav hulk. Et üle 40 et selliseid tarkusi võibki nimetada kalendri ja ilmastikuütlusteks, et põhiliselt on need vaatlustele tuginevad sellised fakti konstandeeringud või uskumused kehtivad enamasti siis regionaalselt, et eesti kalendri vanasõnad peegeldavad just selliseid Eesti ilmaolusid. Ja on enamasti seotud siis siinsete loodus loodusilmingutega. Ja ka seesama tänane vanasõna on ju ajendatud just eesti kliimale omasest sellisest putukarohkusest. Ja, ja selliseid tarkusi on rohkemgi näiteks levinud vanasõna parm, pask, jaanipäini, sääsk, mees, mihklipäini, ehk siis enne septembri lõppu. Seda lootust ei ole putukatest vabaneda. Ja vanasõnades lubatakse ka parmude taandumist alates Maretab päevast, ehk siis 13.-st juulist ET Mareta pääst saadik kaduvad parmud ja jaanipäev kui selline suvise pööripäevaga peaaegu kuule hange, vaheaeg ongi looduses selline kriitiline pöördeaeg, et et see on, eks ole, kõige valgem aeg. Astronoomilise suve algus suvisest pööripäevast alates siis öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb ja muidugi on inimene täheldanud teatud erinevusi siis enne ja pärast jaaniaega. Et need on siis ka traditsiooniliseks ütlusteks vermitud. Et tänapäeva inimene võimegi öelda naljaga pooleks, et elab siis pärast jaanipäeva jõuluootuses ja pärast jõule jälle jaanipäeva ootuses ja jaanipäev vanasõnades tegelikult peegeldabki enim sellist põllu ja, ja loomapidamisega seonduvaid tähelepanekuid. Et ütleme, rohkelt ongi näiteks ilmaga just vihmaga seotud kogemusi ende heideti enne jaani Teebi head pärast jaani, aga pigem kahju, et enne jaanipäevane vihm on enam väärt kui Riia linn või enne jaani vihm on enam-vähem Mart kui kuningakroon. Et saaki saada, on jaanipäev olnud juba selline viimane aeg midagi istutada. Et vanasõna ütleb, et kolm päeva enne ja kolm päeva pärast jaanipäeva võib veel kapsaid istutada. Aga üldiselt pöörab kogu loodus end pärast jaanipäeva näoga sügise ja talve poole ja, ja see kajastubkiga vanasõnades, et lõoke laulab peale jaani, leinalaulu ja laule, läheb pärast jaanipäeva kesva peaohakas kurku. Aga olgu siis lohutuseks, et küll sügise tulles ka tülikad putukad, parmud ja sääsed tapmatagi kaovad. Suurepärane aitäh, Piret Voolaid. Päritud laul, head kuulajad ja täna tutvustab ka meile ühtelugu Eesti rahvaluule arhiivist arhiivi teadur Helen kõmmus ning olge nii kena, missuguse täna on, mida kuulame? Tere täna räägime Leicaadu laulust. Nimelt 19. sajandi teisel poolel oli Hiiumaal ja mujalgi Eestis populaarne üks kelmikas uuem rahvalaul värvika hiiu pillimehe ja Rafarsti Leica advelust. Emmaste küla viiulimees Juhan Mikk laulis seda tantsu-lauluaastal 1979 järgmiselt. Käinas Jausa külas 1854. aastal sündinud ja Männa maal elanud legendaarne laululooja pillimees lõikaadu lõi umbes 1800 seitsmekümnendatel aastatel oma elust oma aja kohta väheke pikantse alatooniga uuemik uuema tantsu-laulu Leicaadu Liisu. See levis peagi suust suhu üle saare ja kaugemalegi. Meie Eesti rahvaluule arhiivis on Leica moodu laulust üle 20 üles juhatuse ja helisalvestuse Hiiust Muhus, Saaremaalt, Läänemaalt, Kihnust ja mujaltki. Autorilaulust rahvalikuks looks saanud palale kohaselt on selles sõnastuse viiski omajagu varieerunud. Põhilugu püsib. Nimelt laul vestab Aasivas toonis loo laulu tegi Aadu sunnitud lahusolekust oma Läänemaale kitsi mõisa karjanaiseks saadetud liisust. Tema naisest. Laulusalm pajatab ka sellest, et Hiiusaarde maha jäänud Aadu tegutses ravitsejana, kes käis saunades haigeid enamasti ikka vanemaid naisterahvaid tohterdamas, neile panemas tsooni tasumas või nagu kuuldud laulus öeldud Mutsimas ehk masseerimas. Emmaste mees Simmuda teadis aastal 1938 rääkida, et Tuudioisin kõrtsides mängis viiulit. Ise oli ta selle laulu teinud oma naisest. Liisust, kelle Kiltsi härra oli omale võtnud tuli sellest nagu tolgus ja äi, teinud tööd enam adust põlvkonna jagu noorem viiulimängija pakki Sass ehk Aleksander Kärner kassarist meenutas aastal 1959, et tuli poisikesena näinud lõikaadud kõrtsis valjul häälel laule löömas ja saatuks ühe keelega viiulit tõmbamas, mis kord sellistele ka palju lõbu ja lusti pakkunud. Sassoli Adult õppinud ka ühe noorte elust kelmikate sõnadega rääkivad tantsu. Laula. Pulmapillimees, kõrtsilaulik, juhutööline ja ravitseja Aadu olevat olnud sõnakas, naljalembene, kojamees, kes millegagi jänni jäänud. Suurima tuntuse said ikkagi rändlaulikuna. Tema kaasaegsed mäletavad, et ta lõi iseviise ja sõnu ning lõbustas oma lauludega rahvast peamiselt Hiiumaal erinevates kõrtsides aga just Basti Kõunatu kursis ja Haapsalu lähedal Paralepa kõrtsis. Omaaegsed külalaulikud olid ju nii-öelda tunnustatud infokanalid kes kõik olulised ja värvikamat kohalikud sündmused ja inimesed laulu sisse panid kaasa elama ja helde kõrtsi. Publiku puhul võis humoorikat Külo laude sepitsemisest ajuti äragi elada. Aadu Ilus tun arhiivi andmetel teada see. Ta pidanud pärast rännuaastaid oma laulatatud naise liisuga Männa maal talu ja neil olnud neli last. Mees ise elanud paraku ainult 47 aastaseks. Lei, kelle nime tähenduse kohta on mitmeid hüpoteese. See võib olla tuletatud Hiiu rootsikeelsest sõnast läiger, mängija, pillimees või lõbutseja või ka rootsikeelsest sõnast lee ka arstima ravitsemalt. Mõlemat nimevariandid sobiksid suurepäraselt Aado loomuse oskustega. Viimane tuletis võib viidata ka sellele, et lõikaadu võis olla pärit põlisest ravitsejate soost. Nimelt rahvaluule arhiivis on mitmeid andmeid selle kohta, et naabersaarte ja mandrirahva arvates elanud just Hiiumaal suured teadjad ja ravitsejad keda kardeti, kelle käest käib just tänu nende kurikuusele mainele abi saamas. Hiiumaalt on kogutud jutte kümnetest tarkadest, ennustajatest, nõidadest, võludest, ussisõnade teadetest, hämmaimundatest, kupupanijatest, Nikastuse paika, tõmbajateste ravitsejatest, ravitseja, tavaliseks töökohaks rituaalide ja tervendavat toimingute läbimise paigaks oligi saun. Ja selle laulusalmi kohaselt tohterdabki Leica Aadu küla saunde sees. Hiiumaa rahvaluulekoguja Jeegord kõmmose poolt 1900 kuuekümnendail aastatel kogutud Hiiumaa vägilase muistendite kohaselt olnud üheks Hiiumaa kuulsaimaks sauna, ehitajaks ja saunatajaks just muistne vägimees Leiger. Tema Saulatamise oskusi hinnanud kõrgelt ka saarlaste Suur Tõll, kes sageli oma kangeid konte just Hiiusaunas kihklemas ravitsemas käis. Samuti Hiiu rootsikeelsetest sõnadest läiger ja või Leica tuletatud nimed Leiger ja Leigri on Hiiumaa põlised perekonnanimed. Leicases nende kõrval 19. sajandi lõpust alates talletatud Hiiumaa usundamine pärimus kinnitab, et Leigrite suguvõsast ja keset Hiiumaad eraldatusest asunud Leigri küla lähipiirkonnast on põlvkondade jooksul tõusnud esile Need silmapaistvad ja tunnustatud ravitsejad ja tarku. Seega pole välistatud, et omaaegne tuntud Ruda tuur ja rahvaarst leid Kaadu oli üks vägevat talumees, kes mõistis oma loo nii sõnaosavalt laulu sisse panna, et me seda tänapäevalgi teame. Tena lugu inspireeris ka Tiit Saluveeri jastaid pirni seadma 1922. aastal Leicaadu laulu kergemuusikakoorile džässivõtmes. Legendaarsest lõika Haadust pajatatud lugude põhjal julgen väita, et tema eluloolise laulule uus elu oleks talle igati meeltmööda olnud. Kuulame seda ja aitäh. Eesti rahvaluule arhiivi teadur Helen kõmmus. Ja seda vedama. Vot niisugused lood, tänane huvitaja saade on aga sellega läbi saanud. Meronime Krista taim, tänan teid kuulamast ja kohtun teiega juba homme. Kõike head.