Vikkerraadio tere hommikust, head vikerraadio, kuulajad käes ongi jälle huvitaja saatetunni aeg. Kell on tiksunud 10 läbi viis minutit ja tänases saates keskendume me elektroonikaseadmetele ja elektriteemadele, täpsemalt kõigele sellele, mis on seotud ta nende ohutusega. Kuna möödunud aastal registreeriti Eestis 41 elektriõnnetust, millest ligi 80 protsenti toimus kodus ja, ja iga viies elektriõnnetus toimub väikelastega siis kutsusin ma täna saatesse rääkima elektrilevi vabatahtlikud ohutuskoolitajad Maret treenumägija, Viljar varima rääkima meile sellest, miks sellised õnnetused juhtuvad, kuidas neid, et ennetada ja kuidas me saaksime oma kodu muuta ohutumaks paigaks endale ja oma perele. Ja tunni teises pooles ootame me külla Jacob rosinat et teada saada, mida põnevat on nädala jooksul juhtunud tehnoloogiauudistemaailmas. Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja, põnevat kuulamist teile. Tehnilise järelevalveameti andmetel sai 2000 seitsmeteistkümnendal aastal elektrilöögi viis väikelast, kes pistik kukupesa kontakti pissid, erinevaid esemeid ja samalaadseid õnnetusi väikelastega on tänavu registreeritud juba neli. Ja mul on täna külas elektrilevi vabatahtlikud ohutuskoolitajad, Maret Reinu mägi ja Viljar varima, kes oskavad selgitada, miks sellised õnnetused juhtuvad ja kuidas me neid vältida saame. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust. Aga öelge mulle alustuseks siis, et miks need sellised õnnetused juhtuvad nende väikeste lastega, et, et kas meie vanematena oleme kuidagi hooletud või kas me saame neid? Ta kuidagi lihtsal viisil vältida. Tõepoolest statistika näitab, et, et kõige rohkem õnnetusi juhtub just nende kõige pisematega ja kõige sagedasem õnnetus nendega on selline õnnetus, kus nad topivad mingisuguse eseme seinakontakti või pistikupessa ja seda saab tõepoolest väga lihtsalt vältida. Ehk siis me peaksime oma pistikupesad muutma turvaliseks. Kui meil ei ole täna selliseid pistikupesasid, kus on avad kaitstud, siis me saame sinna tegelikult paigaldada plastikust kaitsma neid on väga erinevad sorti leiab igast ehituspoest, aga lisaks seinakontaktidele ei tohiks ära unustada ka pikendusjuhtmeid, et nende kaitsmise peale mõeldakse palju harvemini, aga samas nad enamasti jooksevad just põranda lähedal ja nendele kõige pisemad sellele on seega ka väga lihtsasti kättesaadavad, et kindlasti tasuks tähelepanu pöörata nendele pikendus juhtmetele. Jah, et ega pigem ei ütleks, et nagu hooletus, pigem ma ütleks, et teadmatus et kui lapsevanem läheb ka tavalisse, kas sellesse töötööstuskaupade poodi või siis ka juba tänapäeval müüakse toidukaupade poes erinevaid pikendusjuhtmed ja kui näiteks sealt ostes ega sai vaatagi, lihtsalt ostad pikendusjuhet. Et sa ei vaatagi ju seda, et kas seal tegelikult pistiku kontaktis on kaitstud nende turvaluku poolt või ei ole. Et väga palju on müügil ka selliseid pikendusjuhtmeid, kus tegelikult neid kaitsmeid ei ole ja kodus, majapidamises võib-olla sul küll pistikul need turvalukud ees, aga siis pannes nagu sinna selle pikendusjuhtme järgi ja vedades selle siis kuskile toa peale või kuskile eemale jäädki siis tegelikult sulle põranda peale niisugune avatud kontakt, kus siis roomav laps või äike, laps tegelikult sinna ligi pääsenudki. Et siis, kui me tihti mõtlemegi, et, et kui väikelapse puhul me oleme need plastikust katet pannud tavalistele seinakontaktidele, siis lihtsalt jäävadki tähelepanuta need ajutised lahendused, võib-olla mille ei tulegi selle peale. Et iga kord, kui ostate uue pikendusjuhtme, ostke igaks juhuks kohe ka sama palju neid katteid juurde, kui põhiliselt vesi on niimoodi. Aga noh, tegelikult elekter on ju midagi nii igapäevast, nii mõtle tegelikult selle peale kogu aeg, et ja me teame mingil määral seda ohutust nii palju, et keegi fööniga vanni ilmselt ei lähe, eks ole, aga teisalt, et ma arvan, et iga teine inimene võtab kodus tolmu ja sikutab juhet kinni hoides selle juhtmiselt seinast välja, et, et kui palju on neid, kes reaalselt lähevad ja võtavad ilusti sealt pistikust kinni või, või midagi sellist, aga kas inimesed mõtlevad? Asjade peale tegelikult nendes laagrites, kus meie ohutuskoolitajad osalesid oli küll rõõm tõdeda, et seda lapsed teadsid või noored peaksid päris hästi juhet sikutades mitte korralikult kontaktist ja siis selle otsast kinni hoides, et siis sa võid juhet vigastada ja järgmine kord sellest katkise isolatsiooniga kohast tegelikult elektrilöögi saada. Et tegelikult nad tunnistasid küll, et nad võib-olla igal iga kord ise seda päris õigesti ei tee, aga teoorias teadmine oli neil olemas ja, ja, ja tegelikult, mis meile väga seal laagrites muret tegi, oli see lastel, nad küll teavad, et see nähtamatu lõhnatu ja värvitu elekter ohtlik aga seda ohtu nad ei võta kuigi tõsiselt. Et tegelikult siin on filmitööstus meile küll karuteene teinud, näidates seda ohtu hoopis teisiti, kui see reaalelus välja näeb, ehk siis ikkagi on laste peades teadmine, et elektrilöögi saanud inimene, et tal lähevad juuksed püsti, lendab tahma, aga, aga et tegelikkuses ta võib saada tõsiseid põletusi või või saada surma ja, ja kui ta pääseb sealt kuidagi kergemini kui, kui eluga lootus, et siis ta on väga õnnelik, et selles mõttes tõsidus, et elektriõnnetuste tõsiduse üle, et selle, seda peaks küll lastele rohkem rääkima, et et see natukene särtsu ei tee, midagi head meile. Jah, et ka laagrites hästi palju lastega rääkides ja suur osa ikka lapsi on maalapsed, kes seal laagrites on, küsides, et kas on olnud siis juhtumeid või kogemusi, kas keegi on siis saanud särtsu ja siis ikka üle pooled tõstavad käe üles ja mina olen saanud ja siis küsida, et mis särtsu sa siis oled, saad karjusest, et sellest loomadele pandud elektri karjusest detsensougher. Aga tegelikult see on hoopis natukene teine ette nad siiski ikkagi ei, reaalselt ei taju, kui saad Ta voolu nüüd sealt kuskilt pistikupesast või tegelikult sellest tavakoduvõrgust, kui sellest teksti karjusest elektrikarjuse võib olla. Särts on jah siuke ehmatada. Ta käib impulsiga, on kord, on kord, ei ole. Aga siis kui ikka sinna jah, kodumajapidamises kuskil seal ikka vooluvõrku kinni või elektrilöök saada, siis on ikka päris tõsised tagajärjed. Kui läheb hästi, kui onud tekivad kuskil kätele või näole põletushaavad, aga kui ikka korralikult, et kuskile ikka vooluvõrku jääda, siis võib lõppeda see tõesti nagu surmaga. Need laagrid, millest me praegu räägime, need on siis päästeameti korraldatud laagrit nimega kaitse end ja, ja aita teist, kus siis vabatahtlikud sellised nagu teie aitate lapsi märkama neid hädaohte on see õige, aga kui vanad lapsed seal tavaliselt on, kellest me praegu üldse räägime? Kaitse end ja aita teist laagrites on kuuendate klasside õpilased 12 kolmeteistaastased noored. Kes siis saavad erinevates valdkondades alates elektriõhust, tuleohutust v ohutust ja kõigest kõigest sellest neile seal laagripäeva või päevade jooksul räägitakse. 12 kolmeteistaastased, nemad on juba ka need, kes võib-olla on juba välja kasvanud sellest multifilme east, kus siis on need tahmased näod ja püsti juuksed, küll aga nende probleem võib-olla pigem see, et on mobiiltelefonid, on arvutid, mis jäetakse ööseks kuskile padja kõrvale laadima. Hommikul tõmbad selle telefonijuhtme tagant ära, see jääb seina, et kas, kas sellised mured on need, millega te seal ka kokku puutute ja. Tegelikult see on tõepoolest see, mis neid kõige rohkem kõnetab ja neile väga palju tuttav tuleb. Et kui me küsime, et mitu teist jättis oma laadija juhtme seinakontakti, siis paraku on tõsiasi see, et päris mitu kätt tõuseb. Aga kui küsida, et kas nad teavad, et see võib ohtlik olla ja miks see võib ohtlik olla, siis siis on väga hästi, seda ohtu näha ei oska. Küll aga on päästeamet ka teinud siin päris kõva tööd sellel suunal, et, et inimeste teadlikkust selles osas tõsta, et need laadijad, kui seal tekib mingisugune lühis, siis nad võivad süttida, nad plahvatavad ja, ja siis on juba otsene tuleoht ja elu nii inimestele kui nende varale. Et, et seda me kindlasti rõhutan, et need laadijad tuleks seinakontaktist või, või vooluvõrgust ühendada lahti, kui sa oled oma laadimise lõpetanud ja teine asi on sülearvutit, aga tegelikult samamoodi. Arvuti tahab saada jahutuseks õhku ja seetõttu on vajalik, et sa kasutad seda arvutit ja asetaks seal arvuti tugevale ja tasasele pinnasele. Diivani peal või voodis sülearvutit laadidesse kasutades kuumeneb ta kiiresti üle. Sa võid sealt saada juba selle tõttu põletused, ta on tulikuum. Aga loomulikult sellel tuli kuumaga seondub ka süttimise oht. Et, et üha enam lapsed, et toovad välja ka seda, et neil on spetsiaalsed puidust alused, mida nad saavad kasutada, et see arvutiseks õhku ja tegelikult neid lahendusi koduses majapidamises on leida väga lihtne. Lihtsalt tuleb lapsega sellest rääkida, ise ka see niimoodi toimetada ja eeskujuks olla. Et ta teaks neid kohti, kus, kus ta kasutab ja ei ei, ei unustaks ennast ja unustaks oma seadmeid kusagile umbsesse kohta. Jah, ja lastega on kaasas olnud ikkagi ka juhendajad, õpetajad. Et nendega ka me räägime ikkagi siis samamoodi sellest kodusest ohutusest ja ikkagi nende poolt ka on tulnud. Ütleme niimoodi, et võib-olla iga kolmas täiskasvanu, kes seal on olnud tõdeb niisugust ära äratundmist ikkagi jah, et meie kodumajapidamistes on täpselt samamoodi, kus jäetakse see laadija lihtsalt sinna pistikupessa kas hommikul kiiresti, öösel laadides hommikul kiiresti tööle minnes, siis võetakse lihtsalt telefon otsast ära ja, ja päevaseks osaks ta sinna siis laadima jääb ja ka meie enda üks ohutuskoolitaja Aivar rääkis päris kohe sellise reaalselt võetava asja, kus temal kodus juhtuski reaalselt selline õnnetus, kus laatial jäeti hommikul koju laadima, ilma telefonita jäeti pistikupessa. Ja kui mind õhtul koju, siis õnneks ta ei onud, ei kardina taga ega ei olnud sellise koha peal, kus süttivad materjali, aga seina peal oli siis mustjälg ja laadi oli nagu nagu plahvatanud või nagu katki. Et jah, see tänapäeva elektroonika, et sa ei tea üldse, kuidas ja mismoodi ta käitub, kas ta on saanud põrutada edasi n eelnevalt või ükspuha, mis seal sees on toimunud mingi hetk, siis võib juhtuda. Tegelikult elektri puhul ongi ju see kõige keerulisem, et me ei näe seda ohtu, et me ei oska, siis me ei saa teda silmadega visuaalselt või kuidagi lõhna lõhnaga tuvastada, et kas seal on oht vaid ikkagi me peame neid ohu ohuolukordi oskama enda jaoks mõtestada. Et niisamuti nagu kui me räägime veel kodusest majapidamisest ja nendest katkistest juhtmetest, siis tegelikult on üks ohukoht, mille kohta meil statistikat ei ole, on, on koduloomad. Et juhtmed on paraku ka sellised, mida nemad armastavad närida ja ja ka nemad, Viaga, kui nad ise ei, ei saa sealt elektrilööki, siis katki hammustatud koht on seal ei ole enam leer materjali ja see võib kokkupuutel, kus on siis vooluvõrku ühendatud, siis jällegi võib see ohtlikuks muutuda, muutuda, et kindlasti tuleb jälgida, et kas see seade elektriseade on füüsiliselt terve, kas juhe füüsiliselt terve ja kus juhe on kusagilt kahjustada saanud, siis kindlasti ei tohiks seda kasutada. Ja selline teipimine ja parandamine, et seal ei saa küll karvavõrdki kindel olla, et see isolatsioon oleks korrektselt tagatud. Et selliseid asju ei tohiks teha ja katkised seadmed tuleks siis välja vahetada ja kindlasti koheselt kasutusest eemaldada. Jah, et ma siin nagu rohkem rõhutaksingi selle peale et naisterahvad, kes teavad, kelle isad härrad on hästi agarad igasuguseid asju parandama, siis sellised asjad kohe kiiresti nende silme alt ära võtta ja prügikasti visata. Et mitte mingil juhul lasta tahma ja ma parandan selle pikendusjuhtme ära ja, ja isoleerinud selle ära ja teen selle korda, aga tegelikult see on selline oht, mida me loome siis jälle järjekordselt enda laste jaoks või võiks ükspuha, kasvõi ise võid sealt sellises teadmatuse olukorras lihtsalt et kinni võtta. Ma oskan väga hästi suhestuda hetkel, kuna minu koduloomarott ja ma võin öelda, et nagu julgelt pooled kodujuhtmetest on kõik läbi näritud, aga mis ongi oht, mida ma praegu kuulan, teid ma tihti ei tea, mul on näiteks kõlarid või televiisor, nad on kogu aeg ju pistikus, aga mingi hetk, kui need kõlarid enam ei mängi, siis ma saan reaalselt aru, et sealt on jälle rott üle käinud ja need juhtmed katki, aga päris sageli võib ju juhtuda, et need juhtmed on niimoodi pooleldi näritud või ma isegi ei kujuta ette, et see ilmselt on ka väga suur selline õnnetuse põhjustaja. Võib-olla jah, kõlari juhtmetega võib-olla ei ole nii. Hull, aga televiisori toitejuhe, kui tõesti on sealt kuskilt kapi tagant ära näritud, et võid tõesti alla väga ohtlik. Aga meil on praegu pühade aeg, jaanilaupäev on kohe ukse ees juba täna hakkavad kindlasti pidustused, mitmel pool on jaanituled ja kõik, et kuidas me praegu peaksime ette vaatama, et millised need ohukohad, et praegu on, ma tean, et te ütlesite enne, et suvi on üldse see aeg, kus toimub kõige rohkem õnnetusi. Ja paraku nii see on. Et suvel juhtub poole rohkem õnnetusi rohkem kui poole rohkem õnnetusi kui sügisel või talvel ja eks see eelkõige on seotud sellega, et me ise muutume tähele panematuks, et meil on selline puhkusemeeleolu ja ja võib-olla me ei pane nii palju seda ohtu tähele kui oma igapäeva rutiinist toimetades. Ja noh, kahtlemata tänane ilm niis, kui õues on niiske ja järjest nii elektrit kui kõike seda mugavust, mida elekter meile pakub, tahetakse ka sinna õue viia, siis siis selline esmane ohukoht. Ta võiks olla see, et kuidas elekter meil sinna õue viidud, millega ta viidud, kas need, kas need pikendusjuhtmed, kas need seadmed on väliseks kasutamiseks mõeldud. Et selle peale tasuks kindlasti mõelda, siis niiskus on suur nagu tänane päev ja eelnegi päev näitab siis seda vihmapiisk tuleb päris palju taevast alla ja tasuks selle peale mõelda. Jah, et ka tegelikult praegu selle seadusega on ära määratletud see, et tegelikult inimesed võib-olla nii palju ei teagi, et kui sa selle pikendusjuhtme sinna nüüd oma hoovi või õue kuskile vead, siis tegelikult peab olema see võetud sellisest pistikust, mis on kaitstud rikkevoolukaitsmega. Et et see tagab siis selle ohutuse seal, et kui sa seda väljas kannad või kasutad seda voolu, et tänapäeval ongi vaadetakse võib-olla, et kust on kõige lihtsam sinna võtta, kas kuskil aken lahti akna kõrval ja, ja, või kuskilt siis garaazist tuuakse Uutamata del juba hoonetele või elamutele, et seal juba tegelikult on need ka kaitstud ehitatud niimoodi, et kõik need pistikupesad peavad olema läbi rikkevoolu. Et ei tohikski olla ühtegi ilma selleta juba tänava majapidamises uutes. Aga jah, nendest vanematest Välja Vettus välja veetakse siis sealt kuskilt sellisest pistikust meist ei ole kaitstud ja, ja tõesti, väljas on see suurem, sest et sul on otsekui kokkupuude maaga, et toas võib-olla, kui sa võid niimoodi, et tunnetada seda, et pole niimoodi, et vool läbiksinud kohe täiesti siis väljas on küll, et on maaga kokku puutub ja kõige hullem veel see, et kui oled kuskil paljajalu või et pole sul mingisugust siukest isolatsiooni seal, et see on tõesti ohtlik ja igasugused üritused ja tänapäeval praegu nüüd kesin, suveajal on siis vaadata need pikendusjuhtmed, mis siis sinna välja keritakse igal juhul Lätis poolide pealt lahti kerida. Et võib-olla sul on ju seal 50 meetrine kolmekümnemeetrine juhe et ja kasutad sellest võib-olla 10 meetrit, et aga sa ei tea kunagi, mis sa sinna siis järgi paned ja juhtub see, et koormatakse need üle ja, ja oma omakeskis me räägime, et tekib niisugune trafo efekt ja ja siis lihtsalt see pooli peal juhe sulab ära või läheb lihtsalt niivõrd meeletult kuumaks, et see on ka selline, et jälgida ikkagi, et selle pooli pealt siis see juhe täielikult lahti kerida kas või sinna maha jätta. Et oleks siis või siis võtta lühemad, pikemad pikendusjuhtmed. No väga palju tegelikult inimesed ka koduaedades, võib-olla nad ei niigi päris õue sinna muru peale neid juhtmeid, et on terrassi katus on peal, aga see jätab ju sulle nagu mulje, nagu sa ei olekski õues, sul on ju põrand jalge all ja sul on katus pea peal. Aga, aga kas see niiskus, mis sealt õhust tuleb, on ikkagi nagu võib piisavalt mõjutada seda, et ma ei tohiks neid juhtmeid sealt aknast ka sinna nii-öelda kinnisele, verandale või terrassile vedada? Niiskust? Pigem võib mõjutada seda pikendusjuhet kui see, et ta läheb ise niiskeks ja, ja samas, kui ta kuskil märjas keskkonnas oled, et nüüd, kui sa pistad sinna midagi sisse, võtad sealt ise kinni. Et pigem sellega võib tekkida selline oht, et sellele nagu elektri elektrilöögile või selline, et sa tunnetad. Kes need õnnetused, millest me siin enne rääkisime 41 elektriõnnetust, mis möödunud aastal Eestis toimus. Et kui suur osa nendest toimub suvel ja kui suur osa talvel, et milline see vahekord on, oskate te öelda ka? Et kui suvel me saame rääkida kuus sellises kuues, seitsmes on kuuest seitsmest õnnetusest, siis talvekuudel on seal kakskolm õnnetust. Kõige ohtlikum kuu on eelmise aasta statistika järgi siis augustikuu, mil juhtus seitse õnnetust, aga siin teistel suvekuudel ka kuus tükki. Kõige ohutum on siis meie vabariigi aastapäeva kogu veebruarikuu kui registreeritud kaks õnnetust, ehk siis tõepoolest inimesed on talvisel perioodil natukene tähelepanelikumad ja suvel on pea võib-olla su puhkuse ja suvemõtteid täis ja, ja see ohutuse tagamine jääb natukene tahaplaanile. Aga kas te oskate nagu tuua välja ka mingisugused ühised nimetaja, et kas on mingisugune tüüp, eksimus, mida eestlased oma kodudes teevad või miks need õnnetused juhtuvad, kui tõsised need õnnetused on olnud? Et ega need registreeritud õnnetused on, need jõuavad tehnilise järelvalve ametisse oma teed pidi, et tegelikult me ei tea, kui palju juhtub neid oletusi, millest kuhugi ei teatata. Ja tegelikult täpselt nende laadijate ja laadijate plahvatamiste süttimistega ongi selline lugu, et need meie statistikasse ei jõua. Ja et tegelikult selle kohta meil infot ei ole. Kui palju on seetõttu õnnetusi juhtunud, et arvata võib, et see statistika peegeldab vaid väga väikest osa? Tegelikult et juhtunust ja need just pisemad õnnetused, kus on ka see otsene vältimise võimalus kõigil meil lihtne. Et see on, see on veelgi suurem osa. Jah, et tegelikult need numbrid on ikka ka, on ju veebruarikuu kaks õnnetust, see on ikkagi tegelikult arvates kogu selle elektriohu poole pealt on ikkagi palju. Et inimeste, seda elektriohutusteadlikkust, et võiks ikka natukene rohkem tõsta. Inimesed võiksid seda kodudes ikkagi natukene üle vaadata, eriti kui on ju väiksed lapsed seal kodus, et võib-olla tõesti pigem on sihuke tähelepanematus või natukene selline teadmatus selle poole pealt, et et kindlasti võiks neid vähem vähem olla. Ja meie elektrilevi ohutuskoolitajatele on selle kohta ütles, et kui me suudame ohtudest rääkimisega ja õpetame nii täiskasvanuid kui lapsi märkama ja me suudaksime ühe õnnetuse ära hoida, et siis on juba Meie töö kuhjaga tasutud. Et tegelikult see, see, seda teadmist oleks nii endale kui oma lähedastele jagada, et väga tore on tõdeda, et kui lapsed lähevad laagrist ära ja ütlevad, et nad räägivad oma vanematele ja kutsuvad korrale oma ema või isa või räägivad vanaisale, et see seade tuleks ikkagi ära visata, et sinu parandatud pikendusjuhe on ikkagi võib olla ohtlik, et see on väga tore. Ja laagrites loomulikult siin siis suvehooajast rääkides hetkel on väljas on ka juba nüüd sihuksed, tuuled, tormid ja kuna elektrilevil on tegelikult ju väga palju liine, ehk siis kuskil poolteist ringi saaksime ümber maakera teha oma liinidega ringi kuskil 60000, et kilomeetrit Liina siis nende tormide puhul ka, mida me lastele just laagris räägime, on siis need maha kukkunud juhtmed. Et mis on tegelikult ka selline reaalne oht, kus parkides või metsades võib-olla ja lastel mängu lihtsalt teadmatusest ette jääda. Et muidugi ei ole huvitav vaadata, kui puhu maas juhe maas, et mitte mingil juhul seda siis minna torkima ja ja siis ohutu, tutvustame siis seda ohutut, et ala, et elekter, kui on ikkagi seal juhtmel maaga kokkupuude, siis tekib sihuke maasse valgumine ja tekib teatud ohupiir, et istme lastel räägime ka, et kui kaugele võib minna, et mul siit küsingi, et kas saatejuht oskab meile öelda, kui kaugele täiteks peaks väljas hoiduma juhtmest? Kui on näiteks tormiga maha kukkunud kuskil juhe? Ütlen ausalt, mul ei ole õrna aimu ka, ma viis meetrit, 10 meetrit, ma ei kujuta ette, et viis on vähe. Aga 10 on juba niisugune väga hea, ohutu kaugus, tegelikult see kaugus on kaheksa meetrit vähemalt vähemalt kaheksa meetrit, et millest peab siis oleneb nüüd siit kask on kuivkassa märg, et, et see on selline ohutu kaugus ja millest me lastega siis räägime. Ja ka meil on selline mäng, huvitav mäng nende jaoks välja mõeldud on tegevuskaardid alguses mängime nendega siis selle eemaldumise sealt, et kuidas ohutult eemalduda ja kuidas siis sealt juhtmest, kui ongi keegi jäänud, kas sa saad teda päästa, et eemale minna, ja siis pärast me siis me veel pärast kaartide peal tegevuskaardi pealt vaadata, et kui vaatame siis kui palju neil on, siis nagu see meelde jäi. Et see on päris siuke huvitav ja las lapsed on siis päris nagu võtavad seda väga tõsiselt, et ei olegi, et nad nagu seda ka nii pealiskaudselt võtaksid, et see on jah, selline oht, mis reaalselt on selline, millega ikkagi võib lõppeda siis lõpuks selle surmajuhtumiga, et see ei ole niisugune naljasi. No võtame kiirelt kokku selle, mille, mida me nüüd jõudsime täna siin puudutada, et kui mõtleme inimese enda ohutuse peale, siis esmajoones ongi, et lastele tuleb selgeks teha, et elektriliinide all ja eriti mahakukkunud elektriliinidega mängida ei tasu. Kõik pistikupesad kodus tuleb lasteaiast ära kaitsta. Tuleb kõik juhtmed üle vaadata, ei tohi lasta isal isoleeriga need kinni tõmmata kõik juhtmed seinast välja, mida me ei kasuta kõik laadijad ja ei tohi õue viia pikendusjuhtmeid siis tavalisi pikendusjuhtmeid. Aga siis vastavalt ka kaitstud läbi rikkevoolu kaitsme või siis ikkagi ette nähtud, mis on selle jaoks ette nähtud päris sihukest tavaliselt nagu tubadesse paneme, on ju kuskil laua juurdekirjutuslaua juurde sellise pikendusjuhtmega viiemeetriselt müüakse selliseid lahtiseid ikkagi mitte sinna jah, välja viia, mida ikkagi kasutatakse väljas. Kas ma jätsin midagi nüüd sellest loetelust veel välja või või need on need põhilised sammud, mida tuleks oma kodus meeles pidada? Ja loomulikult, võib-olla lisan selle, et juhe ikkagi, kui sa teda tõmbad, seinakontaktist välja, et võta ikka ühe käega seinakontaktist ja teise käega sellest juhtme otsast ära sikutad kaugelt juhtmest. Sest kui sa sikutad teda juhtmest, siis võib-olla järgmine kord. See juhe võib juba sind ohustada, kui seal on isoleermaterjal kahjustada saanud. Jah, ja millest me ei rääkinud tegelikult ju nendes vanades kodudes kortermajades on, need seinakontaktid on küllaltki kehvas sinna seina külge pandud ja kui sa ikka sealt kaugelt pikalt sikutad, sa tõmbadki selle seinakontakti sealt hoopis seinasest lahti ja sealt siis on väga järsk jälle lapsel võimalus ju sealt midagi jälle vahele pista või vaadata, miks, miks ta sealt siis eemal on? Nii et lisaks juhtmetele vaadake üle ka oma seinakontaktid, igaks juhuks. Aga suur aitäh teile, täna tulemast elektrilevi vabatahtlikud ohutuskoolitajad Maret Reinu Mägi ja vilja varima. Aitäh, et selgitasite neid ohtusid, mis meil kodus seoses meie igapäevast elektriseadmetega võivad varitseda. Ma loodan, et kõik vaatavad vähemalt täna. Vähemalt nii mõnigi majapidamine vaatab tänavile, mis tal on kodus ja, ja võib-olla suundub poodi uue järele või viskab ära selle isoleerteibi, millega ta siiani on juhtmeid parandanud. Aga meie kuulame nüüd siia vahele natukene muusikat ja siis on juba stuudios Jakob Rosin, et jagada meiega oma värskemaid tehnoloogiauudiseid ja turvalisust. Elektri kasutamist siis kõigile ja ja ilusat suve, jaanipäeva, võidupüha. Ja ongi käes aeg ja ennast kurssi kõige põnev, aga mida pakub tehnoloogiamaailm? Tere hommikust, Jakob Rosin. Tere hommikust. No mida põnevat sa meile täna kaasa tõid? Kilode viisi uusi uudiseid, tegelikult on tõesti igasuguseid asju siin juhtunud viimase nädala jooksul ja viimane siis uudis pärineb eilsest, kui vaadati üleriikliku küber küberjulgeoleku strateegia siis valitsuse istungil ja siis seal ühtlasega selgus et Eesti on praegu küberturvalisuse edetabelis Euroopas esimesel kohal ja maailmas on ta lausa topeeessessis viiendal kohal. Et selles suhtes läheb meil küberturvalisusega ja küberjulgeolekuga päris hästi, et, et meil on teadlikud inimesed töötavad selles valdkonnas, kes on loonud ja üles ehitanud head ja turvalised infosüsteemid. Et Eesti on tõepoolest suhteliselt suhteliselt edukas ka seal, lisaks kõikidele teistele e ja, ja küberaladele. Kas me teame seda ka, et kes on need neli riiki, kes on suutnud maailmas meistril etta minna? Hetkel seda tabelit nii-öelda ametlikult teesi oleme, meie tegime oma lood peamiselt koskendas ikkagi Eestile. Aga, aga siin on jah, praeguse seisuga tõesti meie oleme seal seal täiesti alguse otsas tõesti olemas. No väga suur asi, aga ühest suurest asjast me teeme veel juttu. USA uuest arvutist. Ja USA on saanud nüüd nagu need pika soovivad olla kõikides kõige ja nendele on olemas kõige võimsam arvuti ja see on maailma kõige võimsam superarvuti, selle nimi on Sammyt. Ja see nüüd sai hiljuti valmis ja tema on ehitatud siis IBMi poolt. Ta võtab enda alla nii-öelda kahe tenniseväljaku suuruse ala, üks päris suur ei võtaks koti sellega kaasa, üldiselt steta kaaluka 340 tonni ja temast pumbatakse ta, jahutada teda siis temast pumbatakse läbi 15000 liitrit vett minutis. Nii et et seda, seda, mis ressursid selle arvuti peale lähevad, on nagu päris palju. Ja kui rääkida, mis ta nagu võimsused on, siis tema sees on 9216 protsessorit ja 27648 graafikaprotsessorit, mis kokku annavad päris päris hea ja suure võimsuse. Ja seda loomulikult nüüd ei kasutada selleks, et keegi sellega mänge mängiks, keegi sellega internetis käik, see on tegelikult kasutusel ikkagi erinevates teadusprojektides erinevates eksperimentides, kus on tõesti vaja tohutult palju andmetega koos erinevaid operatsioone teha, neid analüüsida, arvutada et selles suhtes on tõenäoliselt see võib olla teaduse arengule väga-väga-väga hea, aga selles suhtes ei ole, ei ole siin seisma jäädud. Sellepärast, et plaanis on ehitada juba järgmist arvutit, millel oleks siis kes need siis küberteadmisi ja infotehnoloogia-alaseid numbreid teab, siis rohkem kui 1000 1000 petafloppi arvutusvõimsus. Ja see tegelikult peaksid valmima siis 2021.-ks aastaks USA-s ja ja Hiina ehitab ka arvuteid, nemad, nendel on see lootus valmis saada 2020.-ks aastaks need, millel arvuteid tekib ja, ja loodame, et siis neist on ka kasu erinevate seadmete, erinevate tehnoloogiate ja lahenduste puhul, mida siis meiegi kasutada saame. Hetkel on siis tjah teadvuse valdkonnas peamised kasutusalad. No ilmselt keegi neid arvuteid instagrami kasutamiseks ei vaja. Aga Instagramist on sul ju tegelikult ka üks uudis. Sest et instagrammi, ehkki superarvutitega neid kasutada ei saa, kasutavad inimesed neid oma nutiseadmetega tohutult palju ja nüüd on jõudnud Instagrami kasutajate arve miljardi kasutajani. Nii et selles suhtes on see hüpe toimunud päris kähku, sellepärast et eelmise aasta sügisel jõudis nad 800000 kasutajani. 800 vabandust, jah, 800 miljoni kasutajani ja iga päev kasutas kasutab sügisel, kasutas sügisese seisuga instagrammi, siis 500 miljonit inimest päevas logis nii palju inimesi sinna sisse, nüüd on see arv pea poole suurem üle miljardi inimese on, mille on instagramis kasutada kasutajad. Ja kokkuvõttes võib öelda, et seal on nüüd palju palju rohkem pilte, kui, kui varem nad kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik veel ei ole. Muide Facebook on endiselt ees 2,2 miljardi kasutajaga aga vaadates seda tempot, millega nende kasutajate arv tõuseb, siis ma ei, ma ei näe põhjust, miks Instagrami võiks Facebookile kiiresti-kiiresti järele jõuda. Facebookist, kuna me juba juttu tegime, sest ma tean, et sul on tegelikult Facebooki kohta üks uudis veel. Ja Facebooki või saab hakata varsti Facebookile jagavad Facebookis olles võib hakata raha välja käima sellepärast et hästi populaarsed on erinevate kogukonnagrupid, erinevate ostumüügid, grupid, erinevad huvialagrupid ja Facebook on avamas või testimas tegelikult võimalust avada nendele gruppidele nii-öelda alamgrupi loomise võimalus ja alamgrupp võib-olla tasuline. Ehk siis näiteks, kui Teil on mõni selline toiduvalmistamise grupp, siis kui teil on keegi väga eksklusiivne, väga heade retseptide, kas te võite teha sellele ainult alamgruppi ja kes neile ligipääsu tahab saada, siis läheb ja maksab selle eest ja raha, kusjuures Facebooki endale selle juures ei saa, mis huvitab, vaid raha saab endale selle trupi administraator. Et need on võimalik oma gruppidega väike äri käima lükata, võib-olla sinna veidi siis reklaami müüa ja teha, teha kinnised grupid tasuliseks ei tea, mis, mis see kõik kaasa toob, kas inimesed kaovad äragruppidest või leiavad endale tasuta alternatiivid, aga võib-olla keegi, kes on selline väga hingeline fänn mingisugusele alale, kes on nõus raha välja käima, on nõus ka olema selles nii-öelda tasud? Tasulises võib isegi öelda, et eliitide foorumis, kus, kus ongi inimesed, kes maksavad ja saavad siis arutleda tähtsat juttu. Ma ei tea, kui ma pean Facebooki eest maksma ja mõtlema, et ma olen veel eliit, ma ei kujuta ette Mulle ka kuidagi ei, ei meeldinud see mõte väga. Väga huvitav, aga rahast tegelikult räägime ka järgmise suudises, Eesti pangad ja ülikiired, välismaksed, maksed lõpuks. Selles suhtes on meil palju nurisetud selle üle, et praegused Euroopa maksed, ehk siis sepamaksed lähevad üle viimase paari tunniga ja veel niimoodi, et mõnes mõnes pangas peab see üle otseülekande tegema ära päeval kell 15 30 kõige hiljemalt, et see samal päeval üle läheks. Aga nüüd on Eesti pangad SEB-ga eesotsas, kohe tulevad LHV ja Swedbank ja teisedki järgi kasutama hakkamas välkmakseid. Mis tähendab siis seda, et sa kannad summa üle ja mõne sekundiga jõuab ta teise panka siis uudsem, tehnoloogia, õudsam lahendus. Ja tegelikult on see kindlasti kasulik, sest et mina, kes mõistet, kas ma ise kasutan mitme mitmes pangas olevaid kontosid nii isiklikuks kui ka siis ärikasutamiseks on on sageli päris keeruline see, et, et on vaja kiiresti näiteks nädalavahetusel, kui praegu ka maksed ei liigu, on vaja saada kiiresti endale ühelt kontolt raha üle kanda, oletame, et mul on kaart kaasas näiteks ühe konto peale. Vot siis ongi selline paradoksaalne, seisneb mul mul nagu raha on, aga mul ka sama ei ole ja seda üle kanda endale ka ei saa. Välkmaksed nüüd selle probleemi peaks lahendama, kuna tõesti mõne sekundiga see raha peaks üle minema, praegu saame kiiresti makseid teha, eks ole, ühest pangast teise, aga vabandust ühest samast pangast samasse panka. Aga, aga nüüd on siis võimalus pankade vahel ka seda peagi-peagi teha. No see on ainult üks kasulik uudis küll aga on üks, ma arvan, et minu lemmik tänastest uudistest üks asi, mille, millele te võite selle maksja teha, võite soetada endale telefoni, uue, uue vana telefoni. Ja Lõuna-Koreas müüakse nüüd ais lõuna 35 euroga ja kui ma seda lugu rääkisin ühele tuttava tuttavale, siis ta oli väga õnnelik, ütlesid ja ma tahaks kyll endale 35 euroga Iphony saada, aga tegelikult on siin nagu ikka konks, sellepärast et üks mobiilioperaator Lõuna-Koreas avastas lao nurgast kastitäie täiesti uusi, täiesti puutumatu. Putin puutumata Aifangolm GSM, eks alfa kolm, kes on mudel, mis saab õige pea 10 aasta vanuseks, siis tõenäoliselt seal tänapäeval ei saa jooksutada mitte ühtegi. Seal saab vist ehk internetis käia, aga noh, üldiselt peamised kasutusalad ongi võib-olla sõnumite saatmine, helistamine, väike kaardirakendus ja mida see kooperaator tegi, oligi see, et ta kontrollis kõik telefonid üle, vaatasid akud, oleksid töökorras, kvaliteetsed ja toimiksid, ei oleks mingisuguseid ohtusid ja paiskasid, näete müüki ja ma kujutan ette, et et kui kui, kui, kui tegelikult võiks olla täitsa kasulik, arvestades seda hinda ka selline pisikene telefon, millega sa saad korraks internetis käia. Loomulikult on kohutavalt aeglane ja halva kvaliteediga ka aga, aga ehk kes kellelegi kusagile vaja, mis on minu meelest huvitav, on see, et kui palju telefoni hind on kukkunud 10 aasta jooksul, sellepärast et ma ei kujuta ette, kui näiteks täna ma ostan mingisuguse uue tippklassi telefoni ütleme siin näiteks noh, mis nad seal on, 1000 euroga rohkem isegi. Ja 10 aasta pärast keegi paneb sedasama müüki 50 euroga, näiteks et täiesti minu meelest täiesti huvitav on just jälgida seda, kui kui kähku erinevad erinevate seadmete hinnad, langevad loomulikult 10 aastat on, on pikka aega, aga ka väiksemate aastate vahel on siin sina hinnalangus heid märgata olnud. Paneb mõtlema, et kas on ikkagi vaja endale kohe osta seda kõige uuemat ja kõige kallimat telefoni ja mõeldav vist aasta pärast väärt on. Aga aitäh sulle, Jakob, meie aeg on nüüd otsa saanud, aga teemad olid sul põnevad ja raadiokuulajad kohtuvad sinuga juba järgmisel nädalal jälle, et uusi tehnoloogiateemasid kuulda. Meie kuulame praegu vahele Babelit ja siis räägime juba rannailmast, et kas on või ei ole. Kõik muud asjad korda teadsin nüüd kõik luureinfot ja kordateatril puude puudus või oli toodud. Leidsin kapist mitu tükki veetud lükatit ja tuul oli ainus liidecarty ja tuulevett. Mina püüdsin, et ei juhtuks, range wet. Minagi. Juhtuks. Panin piibu näkku ja saani, et kõrri. Ruudi kuulari Läku. Aamen. Alla. Alla oma rida akna alla. Tead. Küll seal. Terve. Tampa aare Rohkem aega viita. Ta on ennast iialgi, mis nüüd rohkem aega võtta, seda iialgi ta anna mulle oma avarii, mul on uurija, vihmavari, on mul oma Riivul uurija vihmana rii taskus, kannan suured saajad kaukas, kahekordsed taskus, kannan suured kaukas ka kortse. Mis need rohkem aega võtta on, ennast kiita? Kiida, anna mulle oma laari ja vihmavari. Vihmaavarii taskus kannan samuraid saajad, kaotas kahekordse. Parte paari. Paari, et ta nii ruttu Vaidina vinni aega laenanud kinni ai, raudtee oli nii kaua aega laenanud. Rannailm. Nüüd vaatame siis üle, kas on rannailma või on vesi ainult hulljulgete inimeste päralt. Ja Peab ütlema, et ega siin põhjaranniku inimestele ma ei, mul ei ole midagi head öelda. Kakumäel näiteks vesi 14 kraadi väljas, punane lipp. Pärnus on küll vesi 17 kraadi, kuid samuti punane lipp. Puna säilib puuga on ka läänerannikul paralepa rand 13 kraadi. Pikakari 15 kraadi ikka punane, ääretult tuuline ilm on loomulikult täna, nii et võib-olla ei, ei tasugi minna üldse vaprat mängima, sest Pirita 14 kraadi, Punali ja, ja niimoodi tasid järjest läheb Pelguranna Stroomi rannas 14 kraadi ikka punalipp. Et kes tahab siiski ennast täna vees kosutada, siis on mõistlik suunduda hoopis Lõuna-Poola ja vaadata siseveekogusid. Saate minna näiteks Anne kanalisse, kus väidetavalt on vesi 20 kraadi ja õhk 18 kraadi. Neil on siin oluliselt rohkem vedanud kui meil siin põhjarannikul, mere ääres. Aga, aga tasub vaadata veel Emajõelinna ujula väidetavalt ka 18 kraadi täiesti. Nii et koht iseenesest jagub, kuhu tahtmise korral võib minna. Vanamõisa järv 16 kraadi. Et ja põsu rand 16 kraadi samuti ja, ja kollane lipp, et võib-olla tasub siis minna sinna vaatama, kui siseveekogud ei meelita. Kuna mina isiklikult eelistan ka merd siseveekogudele, siis mina ilmselgelt pean täna vahele jätma. Aga ehk ehk läheb homme paremini. Aga teile, et vikerraadio kuulajad, soovin mina kaunist pühadeaega ja kuiva ilma. Täna õhtul läheb esmakordselt eetris suveöösaade, kus saatejuht Mirko ojakivi jagab kõigiga rõõmu ja võtab ka kuulajatelt, et ja raadiokuulajatelt rõõmu vastu, seda siis esmakordselt kella 11-st õhtul kuni kella kaheni öösel. Nii et kuulake kindlasti isata õhtuks hea tuju ja mõnusat pühaderohkesse nädalavahetusse siirduda. Huvitaja tõid täna teieni Kerttu Kaldoja ja Merlin Kontus. Kaunist päeva teile.