Ei. Huvitu aju loomingus. Tere, head kuulajad, algab huvitaja ning tänases saates me räägime loodusseadusi järgivast elustiilist ehk sellest, kuidas nende järgi elada ja toimetada, kuidas loodusseadused enda kasuks tööle panna. Ehk siis räägime permakultuurist, mis on selle filosoofia, kes on selle praktiseerija teie kui elujõuline ning lihtne permakultuur on, sellest räägib meile praktiseerija ning permakultuuridisainer koolitaja Marian hiire Eesti rohelisest liikumisest ja seejärel teeme Tom Eesti metsa Abiks korraldatavast Soomaa rahvuspargis toimuvast metsalaulupeost, mis toimub siis 30. juunil, juba sel laupäeval lauldakse seal regilaule, räägitakse lugusid pärimispärimuskultuurist ning tuletatakse meelde, et oleme osa loodusest. Mismoodi see kõik toimuma? Sellest tulevad ja räägivad meile saates idee autor korraldajana Alisa liiskmaa eeslaulja pärimuse tundja mari Tammar ning Eesti metsa Abiks koordinaator Indrek Vainu. Niisugused teemad täna meil on imeKrista taim ja head kuulamist. Kui on hommik, hommik, päikene, kui paistab, minemata jätta ei saa. Tule, sõber, lähme. Lagendike minemata jätta ei saa. Pekingi tee algab jalatalla. Kõigerlikende bikingide algab jalad alla. Kõige pikem tee. Meil on aega kitarre võtta, ühes minemata jätta ei saa. Tule, sõber, lähme üle. Lagendike minemata jätta ei saanud. Pekingi tee algab jalad alla. Kõige pikem de rikkimide algab jalad alla kõige pikem tee. Päeva poole tunda igatsust ning mõelda minemata ei jätta, ei seal. Õhtu jõudes sõmer valva minu varju minemata jätta ei saa. Kui on hommik, hommik, päikene paistab minemata ei jätta, ei saa. Tule, sõber, lähme üle lagendike minemata jätta. Pekingi tee algab, jalad olla kõige pikem, te kõiki algab jalad alla. Kõige pikem tee. Sellises pööriöö ja kõige pikem tee aga meiegi siit minema ning tänaseks teemaks on loodusseadusi järgiv elustiil, ehk siis see, kuidas nende järgi elada, toimetada või siis oma samme seada. Meil on Tartu stuudios permakultuuridisainer koolitaja Marian hiire, tere. Tere. Ma algatuseks tahaksin, et sa natukene räägiksid, kuskohast see permakultuur taassündis, sest tõenäoliselt inimesed on seni, kuni nad siin planeedil on tegutsenud, on kogu aeg pidanud loodusseadusi jälgima, järgima, nende järgi toimetama ja vaatama, et kuidas miski asi toimib. Aga millal ta sai omale nimeks permakultuur ja millal algas nagu selline taassünd? Renessanss? Omamoodi. See tuli vastusena Rooma Klubi partile kasvu piiride kohta, et siis seitsmekümnendatel oli selline kamp, kes sai aru, et siia maa peale maa on nagu üks planeet, aga, aga tundub, et inimesed tahavad nagu oma majanduse ja toimetamisega siin rohkem ressurssi ära kasutada. Ja siis kaks meest Austraaliast David Holm, gren film Allison, mõtlesid, et mis see, mis see lahendus siis on, et kui me saame aru, et me nagu päris sedamoodi jätkata, et ta ei saa, et kuidas me siis, kuidas me siis saame. Ja siis see permakultuur tähendabki käbicaltšer alguse tähenduses ehk siis püsiv põllumajandus. Aga tänapäevaks on see arenenud, laiendanud püsiva kultuuritasandile, samuti sellepärast, et ega see põllumajandus ei ole eraldi sellest üldisest kultuurist, mis meil maa peal toimub majandusest, sotsiaalsetest süsteemidest. Aga, aga muidugi on see tegelikult võtab oma teadmised sellest, kuidas, kuidas loodus toimetab ja kuidas inimesed on varemgi leidnud häid viise, kuidas loodusega koos toimetada. Kuid eks ajaloos on muidugi ka neid viise, kuidas ei ole leitud lahendusi, et paljud tsivilisatsioonid arvatakse, et on lõpetanud oma eksistentsi tänu sellele, et põllumajandus on läinud nii-öelda et muld on ära kasutatud ja ei ole võimaldanud enam inimestel mingites piirkondades elada. Et tegelikult on ka praegult see küsimus paljudes piirkondades päevakorral kliimamuutustega seoses, aga ka lihtsalt põllumajandusmeetmetega seoses. Et Inglismaa kesin, arvutab oma neid palju lõikusi veel selle sellise viisidega jäänud on, et siin see 50 kuni 100 vahel on see prognoos praeguste arvutuste kohaselt näiteks. Me kogu aeg vaesume, võtame, võtame andmata midagi loodusele tagasi ja seal on siis probleem. Justkui suuremas pildis jah, et me ei taipa nagu, et tegelikult loodusele omad mehhanismid, kuidas kogu aeg ennast taastoota, aga meie oma toimimisega astume sinna nagu vahest vahele ja ei saa aru, et et kuidas see taastootmine käib ja, ja kuidas me sellele saame kaasa aidata, mitte vastu töötada. Saan ma aru, et permakultuur, see ei ole ainult põllumajandusvaid, see on kogu elustiil, alates suhtlemisest, lõpetades ehitamise. Kuni ma olen lugenud maja ostmiseni välja või maja ehitamiseni. Jah, sisuliselt sellepärast, et permakultuurile on selline väga tugev talastik all ehk siis nii-öelda põhimõtted, mida saab rakendada tõesti ükskõik kuhu, et need põhimõtted ongi esimesena maa eest hoolitsemine kuna ilma planeedid ja selles toimiva ökosüsteemid ei ole siin inimestel suurt midagi teha. Ehk siis teine on inimeste eest hoolitsemine, kuna inimeste noh, see, kuidas inimesed elavad, ei saa ka olla nagu nii-öelda orjalik või et see peab ka olema inimestele hea. Ja siis kolmandaks õiglane jagamine, mis, mis tegelikult tähendab seda, et, et võtame nii palju, kui meil vaja on ja laseme süsteemil ennast taastoota, et siin tulebki tegelikult sisse see, kuidas siis las ta maal toimida lasta inimesel toimida. Et kui see nagu ei koonduks liiga palju kuskile valedesse kohtadesse, ei tekiks nagu probleeme, näiteks ressursid ei muutuks nagu jäätmeteks ja, ja siis tulebki see moodne sõna jätkusuutlikkus, millest tegelikult on aeg edasi vaadata, kuna jätkusuutlikkus tähendab, et me püsime selle juures, mis meil hetkel on. Aga, aga me oleme juba aru saanud, et see hetk on problemaatiline. Pigem nagu suutma juba luua midagi, mida me oleme taasluua, midagi, mida me oleme ära hävitanud, et tegelikult peaks olema taastootev, ütleme inglise keeles Viidženerativ ehk nagu midagi veel rohkemat kui jätkusuutlik. Mariann kire, aga mismoodi teie elu on muutunud, kui te hakkasite permakultuuri põhimõtete ja kõige selle järgi elama ja millal see toimus? Kuulsin permakultuurist ise reisides, Mehhikos ja Kanadas umbes 10 aastat tagasi. Ja kui ma tagasi tulin, siis ma hakkasin uurima, et kas seda on Eestis ka ja mul läks kokku sellega, kuidas ma ise sel hetkel natukene rohkem maale kolisin elama ja ma sain hakata katsetama. Ja, ja ma arvan, et kõige põhilisem muutus oli see, et ma hakkasin asju teistmoodi märg kama või, või vaatama seda, mis ümber toimub, et kuigi ma olen ise ökoloogiat õppinud, siis tegelikult see permakultuur andis sellele ökoloogiale nii-öelda siukse praktilise väljundi, võib-olla, et hakkasin nägema Lõuna-Eesti põldudel, kuidas tipud on, küngaste tipud on punased ja orud on mustad ja sain aru, et see on see gravitatsiooniline mulla lahkumine kõrgendikel, mida inimesed oma harimisega toetavad näiteks. Ja noh, kasvõi kus või sa saad aru, et miks mingid asjad juhtuvad, et praegu samamoodi kevadel, kui on põud, et siis inimesed näiteks otsustavad, et et ikkagi muru peab väga madal olema või et põllud peavad küntud olema, aga see viib selleni kuivusega koos ja tuulega koos järjest põldude pealt kaob muld, taimedel pole piisavalt niiskust, kuna mulla struktuuri me oleme varem oma harimisega ära lammutanud ja ja, ja siis me, siis me kulutame ressurssi selleks näiteks kui madalale madalaks niidetud muru on vaja jälle elama, kuidagi saadakse, siis me peame seda kastma ise kasutades põhjavett, kasvatataks sellest palju muid energiaallikaid samuti, et et keda kõike nagu märgata on, on võib-olla see põhiline muudatus minu sees ja siis muidugi järgmine küsimus, et mida siis teha, et noh, mingis mõttes inimene saabki kõige lihtsamalt teha seda, mis teda ümbritseb, et kas siis ise midagi kasvatada või siis vaadata, et kuhu liigub tema raha, et mida ta sellega toetab. Millist toimetamise viisi, millist põllupidamise, millist toidutootmise viisi. Et kõik need on need nii-öelda eluviisi kohad. Aga sellega ennast kurssi viia, see nõuab täiesti eraldi juba haridust või koolis käimist, mul on tunne, sest kus sa tead, kus kohas tegelikult otsad vette lähevad näiteks toiduainete tööstuses või toidutootmises? Ma ei tea ju, kus vili tuleb, kuidas seda kasvatada fotode ja ja, ja nii edasi ja nii edasi. Seda saaks uurida, aga kui seda hakata poes tegema, siis sealt ei saagi väljana. Ja ega poes inimesed ju ka ei tea, et poodiumile see lõppkoht, kus kus tegelikult meie ju ei tea, kuidas asjad on toodetud, et tegelikult noh, see ongi selline üldisem, tead, tead teadvuse tõus on ju, et sa saad asjadest teise info ja siis seetõttu, et teised valikud, et ma lihtsalt arvan, et, et see info levib tegelikult ühiskonnas, et kas või tänane näide, see permakultuur on raadios on see, et et inimesed kuulevad sellest ja, ja nagu öeldakse, ökoloogias on olemas selline 100 ahvi teooria. Et leiti, et kui see on kapsühholoogias just, et et sedamoodi see asi liigub ja ühel hetkel tundub normaalne. Sajalifidorian seisneb selles, et et kui 100 ahvi kuskil saare peal õpivad ära mingi uue oskuse siis millegipärast ülejäänud ahvid ütleme selle liigi piires siis või nii-öelda laiemaltki omandad hakkavad lihtsalt oskama sedasama asja millegipärast. Et noh, võib-olla siin natukene samamoodi nagu lapsed, kes tänapäeval sünnivad, võtavad nutitelefoni kätte ja kohe oskavad. Aga kui seda teevad varem varem sündinud, siis millegipärast neil on nagu palju keerulisem, et see on seesama asi, et kust see teadmine tuleb, see lihtsalt kuskilt imbub meisse ja siis me nagu oskame seda, et, et ma arvan, et selle permakultuuriga on natuke samamoodi, et ühel hetkel me lihtsalt hakkame rohkem teadma, rohkem küsima ja Erki targemaid valikuid tegema, mis siis muudavadki elu siin planeedi peal siis noh, siis ongi küsimus, et kas, kas me oleme hiljaks jäänud või või saame veel nagu teha valikuid, mis muudavad võimaldavaid jätku. Me peame hästi paljust loobuma, mul on tunne, et vähem ostma, vähem kulutama, vähem raiskama, kui palju või kui võimalik see on. Oled sa enda pere ja enda peale seda proovinud, et millest sa oled loobunud, mida sa ei tarbi, et, et säästa loodust ja keskkonda. Noh, ma olen vaadelnud endajaid, tarbimiskohti kuna mul on lapsed ka, siis siis ma näen, kuidas isegi kui sa ise tahad olla mõnedes kohtades nagu kergem endal olla täiskasvanuna nii-öelda nagu heas mõttes kokkuhoidlik, et siis lastega tuleb, aeti igalt poolt sisse kõiki mõjutusi ja siis noh, pigem nagu ma näen, et see muudatus on selles, et sa saad aru, et sinu suhta sinu pihta suunatud väga palju nii-öelda reklaami, väga palju soovitusi, kuidas tarbida seda ja toda. Aga siis sa hakkad nagu aru saama, et et, et sa ei pea nendele soovitustele nagu järgi andma või kaasa minema, et et võib-olla kui ma ostan kingad, siis ma siis ma ostan sees, et ma saaksin nendega 10 aastat käia, mitte tekitada jäätmeid iga aasta ja vahetada neid, et aga samas ma näen, et väga raske on selliseid valikuid teha, sellepärast et meie poeketid näiteks tihti ei paku selliseid valikuid, et sa pead natuke nagu tuhnima kusagilt mujalt, et internet aitab siin palju kaasa, näiteks toidu puhul ma kasutan kohalikke toiduring nii palju kui võimalik, ma käin turul sellepärast, et ma tean, et siis minu raha Peab jagunema laiali, vähemate inimeste vahel jõuab rohkem selle inimese kätte, kes midagi kasvatas. Ehk siis sellel inimesel on, kes kasvatab, on rohkem ressurssi, et teha ka häid valikuid. Et et noh, see, see mõtlemine ongi, et kus see asi tuleb, et kui, kui see on Hiinas toodetud, ta on sulle hetkel odav, aga aga on teada, et Hiinas näiteks need praktikad, kuidas midagi toota või midagi kasvatada, ei ole eriti loodust hoidnud. Hiinas rikkad inimesed ei söö kohaliku kohalikke asju, sellepärast et tihti on nii mürgine, et nad juba nad nii-öelda tahavadki seda Eestis tellida. Et aga samas, et kui meie Eestis siin wood, hurraa, Suur Hiina turg, eks ju. Aga seal vahepeal on nii pikk distants seal vahepeal on nii palju tonne kütust, mis tuleb põletada, et see, see asi sinna kuidagi jõuaks. Seda asja tuleb tõenäoliselt töödelda, et selle juures säilitaks oma vormi, et noh, selle kõige juures jõuadki selle mõtteni, et kõige parem on see, mis su lähedalt tuleb. See, mis tehtud hea kavatsusega. Ja sa pead selle nagu läbi nägema. Nõus, aga kas me saaksime rääkida nüüd natukene praktilisest poolest selles mõttes, et, et kuidas sa ise näiteks kasvatad endale vilja ja hoiad oma mullaaias sellise viljaka ja noh, tasakaalus, et seal kõik kasva, pesa ei vaja umbrohutõrjeks mingeid kohutavaid keemilisi preparaate ega ka ei vaja sa kunstväetis või vahel ikka tuleb võtta. Ma lähtun nii-öelda tegelikult see on protsess, et see, see mulla terveks saamine on protsess, et nii-öelda emake maa mõtleb, et hea küll, et midagi on ära rikutud, et aga masin, kui ma nii-öelda KuMul lastakse toimetada, siis läheb 1000 aastat, onju, et saan, saan jälle kõik joone peale. Probleem on, et inimene tahab, et see juhtus kiiremini. Ja siis inimene peabki olema nii-öelda nutikas, et näiteks me peame õppima seda, et looduses ei eksist eri paljast nii-öelda mullapind, et kui siis eksite, häirib, siis on kõrb, on need sealt on Sybase mulla osa lahkunud orgaanika ehk siis oma aiapidamises samuti mõtlema, et kui ma tahan hoida musta mulda, siis ma tegelikult teen loodusele vastu tööd on ju vastutegevust, milleks ma kulutan mingit ressurssi, näiteks aega, et rohida või siis mingit keemiat, et see pind, taimed sealt ära võtta. Et siis siis mis ma permakultuuris võiksin teha, et ma saan aru, et see muld tahab olla. Siis ma katan teda ise, aga ma katan teda, kas siis näiteks nii-öelda haljasväetistega haljasväetistaimedega, mis mille ma niidan sobival hetkel maha. Noh, need on näiteks, kasutan nende pillide kõrval, mida ma tahan saada saagiks saale, porgandit tahan saada, aga sinna kõrvale näiteks panin kevadel külvan tatart või või päevalilleseemneid, mille ma neid mingil hetkel niide maha jätan, sinna multsiks, mis katab. Katab siis ta ei varjuta õigel hetkel lõikan maha ja siis ta ei varjuta neid porgandeid, aga ta katab mulda ja hoiab seal näiteks ka niiskust või kasutan põhku või mingisugust vana heina või, või multši näiteks puiduhake on ka mingites olukordades kasutatav maasikate juures näiteks, et noh, igal sellel viisil, mida rakendada, on omad omad nüansid, millega tuleb arvestada ja kõikidesse tingimustesse kõik lahendused muidugi ei sobi. Aga öeldakse, selle põhimõttest aru saad, siis hakkad julgema katsetada ja nägema neid võimalusi. Aga kuidas see põhimõte endale selgeks teha, õppida tundma, et millised taimed omavahel kokku sobivad, et nad moodustaksid siis sellise mingi terviku lisaks veel, et panna võib-olla Dainimis meelitavad kahjurid enda külge või, või? Sinust, et seal ongi see, et sa pead mõtlema oma aiast samamoodi nagu ökosüsteemist, et kui sa kardad loodust nii-öelda, et sa tahad ära kõik oma kasvu lapilt ajada, siis, siis kohe tekitad endale sellega probleem, et kui sa noh, näiteks kui kahjureid pritsitakse ära ja siis siis on naiivne arvata, et surevad ainult kahjureid, et tegelikult ka paljud teised putukad, kellest paljud võivad olla kasulikud, ehk siis kui sa lõpetad pritsimise, siis sa pead hakkama või kahjuritõrje, siis sa pead hakkama neid kahjureid, söövaid putukaid enda aeda meelitama ja tõesti, selleks sobivad erinevate õitega taimed, mis võib-olla see, mida sa ise ei söö ilmtingimata, et aga mis meetotki kasulikke putukaid ligi. Ja noh, niimoodi sa vaikselt hakkad nagu ehitama seda süsteemi üles, mida mitmekesisem ta sulle aias on, seda suurema tõenäosusega saab ta ise hakkama, et et noh, nii-öelda suuremad monokultuursed jupid, mida iganes siis, kes põldu või lihtsalt kapsast või et need ongi need, mis meelitab kohale palju kahjureid näiteks ja siis seal on pidulaud. Ja noh, ja teine küsimus on veel see, mis on niisugune spetsiifilisem, et, et tegelikult taimedel on olemas iseenda kaitsmiseks mehhanismid, mis, mis, mis rakenduvad tööle, kui taimed on mullast saanud õige toidu kätte ja see õige toitumine on tegelikult bakterite ja seente ja nemad toodide abil taimede juurde kaudu. Aga näiteks kunstväetised hävitavad neid baktereid ja seeni, kuna need on enamasti sooladel põhinevad. Ja siis see sool, noh, nagu see on teada, et kui sa paned soole tigudele peale, et mis siis nendega juhtub, et samamoodi juhtub ka paljude mullaorganismidega nende väetisi ja põllumajanduskeemiat kasutades. Et siis me hävitame mullaelustik või selle tõttu muutub taim nõrgaks ja kui taim on nõrk, siis ta nagu see nõrk jänes, keda hunt tahab ära süüa, et looduses on see tugevamad, jäävad ellusüsteem. Et kui taimede nõrgad, siis tulevadki kahjurid, et need ära hävitada, sellepärast et sellise genotüübi taimed ei peaks jätkama oma elu siin planeedil nii-öelda. Aga millega sa neid turgutab, teed sa siis leotisi taimedest, et neid väetada, või ma olen nagu aru saanud, et ilma väetised ei kasva ja, ja olen kuulnud nalja selle üle, et näiteks mahekasvatuses käivad alati, peavad sealt tulema ussitanud kaalikad või siuksed natuke kärbatanud, et siis on õige asi. Kuidagi ilusam siis ei ole, nagu see tegelikult näitabki, et muld on ikkagi halvas olukorras kui, kui taimed, mis sa kasvatad, seal ei ole terved ja tugevad, tegelikult viib sellesama küsimuse järelikult see näitab, et sul ei ole mulle see asi paigas. Tegelikult mullas on enamikke aineid, mida taimed vajavad olemas, aga puudu on see elustik, mis suudab need ained taimedele kättesaadavaks teha. Ja kui seda ei ole, siis hästi lihtne ongi visata Ta neid kunstlikke väetisi sinna, mis, mis taimele tegelikult mõjuvad nagu nii-öelda Taimo narkomaaniat ja saab selle laksu kiirelt kätte. Ta saab mingeid aineid, seda, mida sa viskad, ainult seda, et ta saab. Aga ta saab nagu vähem. Noh, see on nagu inimeselgi, et tal on vaja kõiksugu vitamiine. Et tema keha terved, kui immuunsüsteem on tugev, siis haigused ei tule taime samamoodi ja siis ja siis ta on ka terve, siis ta pakub sulle täisväärtuslikku toitu. Ehk siis sa pead ikkagi selle mulla poole pöörduma ja mida siis teha, ongi? Kiired lahendused, kiireid lahendusi võib olla päris kiireid lahendusi võib-olla polegi, aga aga see on siuke töö, mida sa järjest teed, et näiteks on olemas selliseid preparaate, midagi juba tavapõllumajandus kasutab, et mis elustavad, toetavad mullaelustiku, mis sisaldavadki baktereid, seeneseeneniidistik siis noh, ka mineraalaineid mis siis nende mikroelustikku abil hakkavad taimedele kättesaadavaks muutuma. Samamoodi need leotis, et mida te nimetasite, et varemerohust nõgesest need annavad, samamoodi annavad mineraalained mõjuvad ka kahjuri tõrjena. Olukorras, kus sa ei ole veel saavutanud oma mulla täiuslik kogu toimimist siis on olemas siukseid, ookeanisoolasid, kus, mis annavad mineraalaineid mingid vetika, leotisi, selliseid, et kui sa tahad öelda poest midagi saada, siis tegelikult on olemas ka juba tooted, et näiteks komposti vedelikud vermi huumusetooted, et need kõik aitavad kaasa, et kui sa ja näiteks see, et sa hakkad ise komposteerima sisse, saad omale head materjali, mida oma peenardesse panna, mis annab ühelt poolt elustikumisena toitaineid. See noh, see hakkab seda asja siis kasvatama ja kui sina siis oma tööga enam seda ära ei lammuta, näiteks et iga sügis ei kaeva enam siis paranema. Jah, et kui ma nüüd ei kaeva, siis need umbrohujuured võtavad lihtsalt võimust. Aga sa peadki siis hakkama katma, et näiteks metsas umbrohi ei kasva, see, miks ta seal ei kasva, seal on teistsugune süsteem, on ju? Noh, tal on võib-olla ka vähe valgust, aga ütleme, need liigid, mida me nimetame umbrohuks, ei kasva metsas sellepärast et mullaolukord on seal, teine umbrohud on pioneerid, taimed, mis tahavad mulda päästa raskest olukorrast. Kui sina oma mulla teed paremaks, siis nendel umbkohtadel pole seal enam nii palju põhjust eksisteerida. Mina küll näen, et põld, kunagine põld, mis oli küntud, oli täisorasheina siis nendes kohtades, kus ma olen mullaga tugevat tööd teinud, mulda katnud, sinna orgaanikud kogunud, istutanud kasulikke taimi, siis orashein hakkab sealt taanduma, sellepärast et tema töö saab tehtud tema juurestik, mis seal tulimuld õhutama võimaldama orgaanikal seal koguneda, et see hakkab tehtud saama ja siis nende numbrite on palju vähem tööd vaja teha nii-öelda ja siis, siis on sul ka Kuna me inimestena oleme natukene laisad mõnes mõttes, see laiskus on meid viinud alati selleni, et me mõtleme välja, mismoodi saada kergemalt, ehk siis tehnika poole peale, siis kui palju võimaldab permakultuur meist teha sellised mõnusad laiskvorstid, et me ei peaks kogu aeg rabelema. No see ongi see permakultuuri unistus, et kusagil on aega, aga võrkkiiges pikutada on ju, et et see, ma arvan, et selleni on võimalik jõuda just nii-öelda targa töö abil, et et üheksa korda mõõda, üks kord lõika ehk siis nagu mõtiski läbi, mida sa tegelikult teha tahad. Millised on need loodusjõud, millega sa toimetad. Et kui sul on näiteks mingi ressurss, ütleme näiteks kanad koos oma kanakakaga väetisega, et, et kui sul on maapinna peal oma aias kallakett, siis tark on paigutada need kõrgemale kohta nii-öelda kõrgemale kui su aed. Sest et siis töötab lihtsalt niimoodi sinu märkama, et vesi, mis mis liigub gravitatsiooni mõjul alati mäest alla, võtab seda nii-öelda väetise, osaliselt kana, kanade eluprotsesside jääkidest allapoole, 500 sinu aeda, ilma et oleksid mingit tööd näiteks teinud. Aga sa oled pidanud ennem tegema mõttetööd, et see asi niimoodi oma maakohas näiteks paigutada. Ja samamoodi on, sa võid omale rajada vihmavee kastmissüsteemid või lihtsalt vihmaveeaeda voolamise süsteemid. Ilma igasuguse pingutused täitsa omale kastekanne tassid on ju või ongi, kui sa katad oma peerud ära multsiga, siis sa ei pea ka nii palju kastma, sul on vähem tööd selle läbi aga võib tõesti öelda, et sul on vaja rohkem tööd teha oma oma peas looduse jälgimise vaatlemisega ja siis selle töö lõpuks ära tegemisega. See konti ei murra, kui sedasi istud ja mõtled võrki, aga küsin veel ka sellist asja, lõpetuseks Marian hiired, kas on ka tagasilööke? Et kui sa sellist elustiili elad, et tuled tagasilööke vahel ja millised need on, milleks peab valmis olema, kui sa tahad oma elu muuta, elada loodusseadust järgides? No ma arvan, et eks see on nagu protsess, mille, mille sees sa õpidki oma vigadest, et et näiteks kui võtta nii-öelda elustiilist konkreetsem asi, see, et mis, missugune mu aed välja näeb, et et ma olen näinud, et see permakultuur on nagu asi, mida, mida nii-öelda hipid võtavad nii-öelda hipid on need, kes seda rõõmsalt jagavad, teevad, et siis näiteks Soomes ma nägin sellist ala, kus siis justkui kõik olid perma kultuurselt, oma aedasid teinud isse, tegelikult jutt oli üsna meenutas lihtsalt sellist nagu mingit rohu välja, et et kui seal nüüd oli see, et, et sa nagu rõõmsalt mõtled, too, et ma noh, lihtsalt siin natukene katan mingi põhu ribakesega, mis ma kuskilt säin, siis külva seemned maha ja ja ma täpselt ei tea, miljonit üldse külvata ja, aga no küll nad ikka kasvavad, et et tegelikult see nii lihtne tõesti ei ole, et sa pead ikkagi teadma neid vanaema tarkusi ka millal seeme mulda ja, ja milliseid tingimusi ta tahab ja, ja ei tasu nagunii-öelda kergelt võtta seda, et et millises olukorras on, muld on ja too, kui ma midagi ei pane seda ilmtingimata midagi kasvatada. Et, et selles mõttes see kehtib, et mul peab olema heas olukorras, taimel, peab olema doi küsimus ongi, milline toit siis, et kas see kunstväetisi ja kuidas kahjuritest jagu saada, et tegelikult ma arvan, et selle probleemkohaks ongi see, et sa pead olema tark. Ja mis sul peab olema huvi, neid asju uurida, et miks öelda ka mahepõllumajandusse takerdub, on seesama asi, et sa loodad, et ma lihtsalt kuidagi saan, et küll see maa mulle annab, aga, aga tegelikult ma ka mahepõllumajanduses väga tihti maad kurnata ja jõuda nagu suure umbrohu probleemini, mis peegeldus mulla olukorra probleemi. Et tõesti, seal ei ole alati suur hurraa ja ja kõik kasvab, et et minagi olen põhu, siis näiteks porgandid porgandit kasvatanud, nii et ma pole nagu erilist saaki saanud, sest et ma ei taibanud kohe, et selle seemne idanemis, eks on ikkagi nagu rohkem valgust vaja, ma pean sinna panema lisa mulda, et need seened saaksid paremini idanenud, oleksid rohkem valguse käes, et et noh, aga samas kui ma poleks seda viga teinud, siis ma ei teagi selle, kuidas nagu paremini teha. Et noh, elustiilis samamoodi disainiprotsess ja kogu aeg natuke targemaks ja siis natuke paremaid valikuid ja ei saa nagu teiste peale väga vihane olla, kes ei ole veel sellise teadmise juures ja on oma katsetuse tee alguses, et noh, nii ta on Jah, eks see juhatab sisse meiega järgmise teema, milleks on mets ja samamoodi nõuab tarkuste teadmiste loodusseadusi. Ei ole nii, et puud lihtsalt kasvavad. Ka seal tuleb vist jälgida loodusseadusi, et ei saa päris nii, et teeme puupõllud või võtame kõik maha. Ja 30. juunil Soome rahvuspargis toimunud metsalaulud õige varsti sellest räägime, aga ma väga tänan saatesse tulemast, Marian hiire? Jaa. Jaa. Mina panin omale kõrva taha vähemalt selles heid tänasest jutust, et tuleb jälgida ja siis mõelda, mõelda ja siis alles tegutseda. Just aitäh. Nii saime kõigest, mis teedenud käest julmalt ennast, et terjeri ei Puruks. Niimoodi, ja lähme nüüd juttudega edasi Eesti metsa abiks korraldab sel laupäeval Soomaa rahvuspargis metsalaulupeo. Seal lauldakse regilaule, räägitakse lugusid pärimuskultuurist ja tuletatakse meile kõigile meelde, et me oleme osa loodusest. Meil on täna saates metsalaulupeo idee autor, korraldaja Anna-Liisa Liisma. Tere. Tervist siis eeslaulja ja pärimuse tundja mari Tammar. Tere. Tere Eesti metsa Abiks koordinaator Indrek Vain, tere. Tere hommikust. Esimene küsimus, miks te selle laulupeo tegite, kust see idee ja see mõte et enam ei aidanud sõnadest protestidest, tuleb lauluga minna? Selgitama ma nii palju täiendan, et tegelikult see idee oli Indreku peast ja meil on erinevad põhjused ka natukene, kuigi nagu üldiselt on ikkagi samad põhjused me siin ukse taga just rääkisime. Et minu jaoks on see metsateema kultuuriline küsimus. Et kuidagi noh, mari on võib-olla saanud seda kuidagi informatiivselt teada. Mina olen kogenud seda tunnetuslikult, et meie maastikus on kuidagi sisse kirjutatud meie meie esivanemate tarkus, teadmised ja mustrid. Mets on meid toitnud, kaitsnud ja olnud sihukeseks pelgupaigaks. Ja kui me nüüd sõidame, me näeme, et on lageraie igal pool. Teeääred on tühjaks raiutud. Ma isegi arvan, et natukene sügavam, et et seal on ka kogu seal mütoloogilise maailma tarkus, see, see vaimne tarkus nendes meie maastikese puudes ja taimedes nendes metsahall ütles, või, või noh kui, kuidas ellu Ja miks just lauluga, et tegelikult seesama eesti vana regilaul ju ühendab endas seda mõlemalt poolt, et ühelt poolt sellist nagu vaimselt meditatiivset seda nagu väekate kultuurilist poolt ja teiselt poolt siis tõesti on lauldud maastikel käies maastikel, olles seal oma töid ja toimetusi nagu tehes et kuidagi see regilaul ja meie lootus lähevad väga hästi kokku ja ma arvan, et sellepärast siis on need kaks teemat omavahel kokku saanud. Ja ma võin siis enda sellest motivatsioonist rääkida või sellest, millest see tuli, et et olen ise Soomalt ja täis pidevalt nii-öelda metsa ja ja raba vahel on selline imeline maailm seal, et sa lähed läbi metsa, sa nagu jõuad kuhugi juba kaugelt, sa hakkad tundma, et midagi on seal nii nagu sa läheksid mere äärde. Seal kohiseb, hääled muutuvad ja valgused muutuvad ja siis jõuad sinna rabasse. See raba on selles mõttes, et meie, Eesti kõige vanemaid, selliseid maastikuvorme, mis ikka veel sarnaselt säilinud. Et kuresoo raba, kus siis metsalaulupidu toimub karjasoo külas Hüpassaare nii-öelda matkaraja juures, Mart Saare majamuuseum ka kuulus Eesti helilooja. Et, et seal on, see, seal on, see maastik on säilinud sellisena, nagu ta ürgselt oli ja seal, et te küsite võib-olla, et noh, et mis mets siis rabas on, rabas rabamets, raba seal rabamets just rabamets, kuigi on ta niisugune põlve pikuke või rinnuni, siis on tegu ikkagi metsaga, mis on puutumatu ja nagu mul, sõbrad bioloogid on öelnud, et mõnel juhul isegi üle kolme või isegi üle 400 aasta vana. Tähendab noh, et see on puhtinimesest puutumatu koht. See on sellepärast jäänud puutumatuks, et ta on nii läbipääsmatu, et siin ei pääse igaüks saagima, sest muidu nad oleks juba ammu saagidega seal ja vile käiks. Ei seda muidugi, et nõukogude ajal üritati kuivendada ja paljud buldooserid ja masinad uppusid sinna ära, sest et raba oli nii võimas, aga ka see, et puu on väike ja sellega ei oska ju, ei oska peale tööriistale varre tegemist võib olla midagi. Meil on, meil ei ole selliseid tööriistu. Aga miks ikkagi see laulupidu, kuhu sa peaks inimeste pilgud suunama ja kuidas tooma neid mõtte juurde tagasi, et me ei saa ennast loodusest lahti kruvida ja olla eraldiseisvalt täiesti? Minu jaoks on see mõte selles, et et laul regilaul on väeinstrument ja kui me paneme või noh, kõik selle, mis me paneme laulu sisse, sa hakkad maailma looma, kui me saame seal kõik nagu väga-väga mitmekesi kokku, siis jõud on veel suurem. Et läbi selle selle selle või noh, nagu või selle jõu, selle laulu väe siis kuidagi maailmakorda luua või? Teine oluline see on ka kindlasti. Meelde tuletada, et meil on selline selline põlisskulptuur, mis nagu otsapidi ka sinna meie hiite paikadeni välja, et et inimesed taipaksid või teadvustaksid, et need on ikkagi nagu meile olulised kohad ja ega nagu et see teadmine jõuaks ka poliitikute või nagu meie Eesti poliitika, nii et nüüd me peame hoidma seda vanemat kultuurikihti täpselt samamoodi nagu nagu uuemaid Sa oled pärimuse tundja, muusik, laulja, ütle mulle, kui palju on eestlased laulnud metsast või mis koht on olnud metsale nendes regilauludes. No võib-olla hakkaksin laiemalt peale, et, et tegelikult metsast on saanud meie esivanemad kõik selle, mida nad eluks on vajanud. Sest siis sellistes pragmaatilistest asjadest nagu küttepuud ja ehitusmaterjali ja, ja tööriistade ja tarbeesemete valmistamiseks, vahendid ja toidu ja ka ravim, ravimtaimed ja, ja arstamis vahendid, et võib-olla siin tasuks ära mainida seda, et et usuti, et just jaaniajal on taimed kõige väärikamad ja kui see taim siis ihu puutub, et siis jõud ja vägi läheb inimese kehale üle, et sellepärast soovitatakse just jaaniajal teha vihad ja korjata ravimtaimed, need, kes veel ei ole jõudnud, siis siis praegu on just kõige õigem aeg seda teha. Aga teiselt poolt lisaks nendele pragmaatilistel põhjustel, et, et nagu ka siin ennem jutus läbi käis, et siis mets on tõesti pakkunud meile turvatunnet. Ja ka sooja rabamaastikud, et oli see siis nekreteks võtmine või, või mõisabeks või soovimatu abielu või sõda või taud, ikka leid turvatunnet ja, ja pelgupaika metsast või siis sooja raba maastikelt. Aga et kõige sellisem suurem osa metsast on siis meie sellises kultuurilises ja usulises maailmapildis mis minu jaoks on siis kõige olulisem ja millest võib-olla selle metsateema juures on nagu kõige vähem ka räägitud. Valdur Mikita on minu arvates väga hästi öelnud seda, et et ka laul ja tants on olnud tegelikult meie esivanemate jaoks dialoog loodusega. Et sealt tegelikult algab kõik see ja meie esivanemate uskumusest, siis kõik meie ümber oli elav, oli kivi, elav oli puu elav. Ja kogu seda metsasüsteemi hoidis koos siis kas metsavana metsa ema, metsahaldjad ja nendega siis taheti nii-öelda saada hästi läbi. Ja sellepärast siis erinevaid rituaale ja kombetalitusi ka metsaga seoses tehti. Ja kogu see Ta viis, mis ka muinasjuttudest läbi tuleb, meiska lauludest läbi tuleb, on see, et me peame nii-öelda mina annan sulle, sina annad mulle ja selline nagu säästlike metsa majandamine on meie muinasjuttudes ja lauludes sees. Et üks nendest rahvajuttudest, mis mul kohe meenub, on, on kiiresti räägin, on sellise ülesehitusega, et üks ihne Talumees mõtles, et just jaaniajal teised pidutsevad, tema läheb metsa, raiub palju puid ja tegigi, Sid kõva tööpäeva kuhjas endale käru, siis täisvankri neid küttepuid ja hakkas siis minema kodu poole, aga järsku ilmus kuskilt metsavana välja ja, ja võttis hobuse rangid pihku, hakkas hobust siis vedama oma tahtsi ja mees siis arvas, et äkki saab lihtsamini koju. Aga tegelikult siis kõik asi lõppes sellega, et ta pidi need puud vankri pealt maha lükkama, sest muidu oleks metsa vanade järve ära uputanud. Ehk siis ja siis ta nentis seda, et enam ta ei lähe salaja metsa raiuma. Et selliseid rahvajutte, sellise nagu taga on väga palju sarnase. Sarnase. Õpetusega, et, et see on nagu läbivaid jooni mis on tegelikult kogu meie sellises pärimuses, et, et oleme säästlikud ja arvestame üksteisega ja kuidagi läbi selle, siis On see nagu koostoimimine, nii, nii meile tervi, tervislikus mõttes kui ka praktilises mõttes kõige tulusam ja, ja mõnusam. Ma ei taha olla nende elu rikku, aga ma ühe mõtte tooksin siia juurde, nimelt. Ma usun, et inimesed on kõik loomult head, aga meil on vahepeal olnud ajad, kus, mis on meid ära rikkunud. Kus on olnud lööklaused, et me ei võta looduselt armuande ja nii edasi või tähendab võtame kõik, mis on vaja, et me ei oota neid armuande. Pluss veel ka see, et On enam ei usu ega karda, meil ei ole enam teatud tabusid ja räägib ikkagi arvesteria raha ja räägib ka see, et kellel on nagu maa ja mets ja seal tundub, et tal on õigus ja niisugused võib-olla modelliga ja liiga lihtsustan neid asju, et kindlasti on asjad hoopis keerulisemad ja teistsugused, et kõik ei ole halvad ja kõik ei ole head, vaid on nagu ka vahepealseid värve. Aga milline on praegu meie metsaolukord selles mõttes, et, et on põhjust muretseda, on põhjust tulla laulma, mõtlema nende asjade üle, või on ka teadlased ja poliitikud juba aru saanud, et näed, et äkki räägime läbi, et ei lähe kohe kallale. Et ega noh, kuidas sa hakkama saad, olud on muutunud, enam ei lähe vankriga metsa, me peame minema traktoriga ja, ja me ei saa enam asju ka kõike tagasi pöörata, et kuidas leida see õige tee, mõelda nendele ja pidada dialoogi. Kindlasti on Eestis metsa olukord, noh, ütleme halb. Et noh, see on otseselt, igaüks näeb seda ju läbi selle, et meil on valdavaks metsa majandamise võtteks lageraie üle 80 protsendi, majandatakse metsa lageraiega ja, ja see on ka näiteks alles hiljuti läbi kogu Baltikumi sõites Lätist, Leedust Eestist läbi tulles ütleks noh, puhtalt nii-öelda autoaknast vaadates on Eesti seis kõige nukram nii-öelda kõiges. Laastatum. Aga, aga siin ei ole enam see asi nii-öelda statistika küsimus, et noh, alati leidub üks, kes ütleb, et oot, number on üks ja teine ütleb, et number on kaks ja kõik on hästi. Et siin ei saa enam seda olukorda lahendada mingisuguste sügavate nii-öelda teadusuuringutega, sest et see ajab lihtsalt tavalise inimesel nii-öelda juhtme kokku. Kui aga emotsionaalselt on väga-väga paljud mitte tuhanded, vaid kümned tuhanded, võib-olla isegi sajad tuhanded inimesed on emotsionaalselt häiritud sellest, mis toimub ja nii nagu mari jutus oli, et ei maksa ahneks minna. Et see on läbiv motiiv eesti rahvajuttudes mitte ainult metsaga seotud, vaid mitmes muus asjas ka. Et ikkagi see, kes nagu ahneks läheb, see saab lõpuks ka karistuse. Ja täna ei ole ka Eesti metsa abiks huvi käia ringi plakatitega, protesteerida, vaid pigem ikkagi kutsuda inimesi kaasa mõtlema, kutsuma inimesi iga igaühte nii-öelda omal omal jõul välja mõtlema, et mis nad saaksid teha, kuidas nad saaksid olla, kuidas nad saaksid nagu mõelda ja mis tuleks teisiti teha, et see seal muutumas meil nagu anna alguses ütles kultuuriküsimuseks põhises kultuurituse küsimusi. Et lihtsalt väga palju on olnud meil kultuurikatkestusi ja me ei mäleta enam seda eesti põliskultuuri osa, mis elase loodusega kooskõlas, mis võttist looduses täpselt nii palju, kui oli vaja ja andis ka vastu, et see, see võtmise osa on väga suureks läinud, vastuandmise osa on väga väikseks läinud ja see lõpuks toob karistuse. See ei ole mingisugune luiske lugu, et eesti rahvajutt on ikkagi aastatuhandeid vastu pidanud ja teab, mis toimub. Neil oligi aega jälgida ja vaadata, mis toimub ja kuidas lood on. Aga Marib, võib-olla sa natukene laulaksid meile, sest ma tean, et on üks ilus laul. Kui sina teadsid, mis kindlasti tuleb ka esitusele. Laupäeval kella kolmest kella 10-ni toimub see siis karjasoo külas, Hüpassaare oper rabasaarel, kus siis laulmine on, kuidas sinna pääseb veel, ma enne küsiksin, et kuidas on hea tulla. Olla niimoodi, et sa ikkagi lepid oma sõpradega kokku ja mitte ei tule üksinda autoga kohale sest tegu on ikkagi väga sügaval nii-öelda ürgses maastikus ja buss sinna ukse ette ei too. Et tasub ennast enne ära registreerida informatsiooni, leiab Facebookist kirjutajate metsalaulupidu ja leiate selle üles sealt. Seal on ka nii-öelda rohkem infot, registreerimist ja saab ka kirjutada metsalaulupidu, et Eesti metsa abiks poee aga tuleb. Kõige lähemale saab rongiga 20 kilomeetrit eemale. 20 kilomeetrit läbiti viie tunniga, kui jala lähete kiiresti, nii et. Tasub hommikul tulema, aga buss bussi sinna niimoodi nagu ukse ette ei tule, et ikkagi tasuks sõpradega kokku saada. Võib-olla jah, et, et selle pärast registreerimise vorm ongi, et kui on tõesti väga palju neid, kes ei saa autoga kohale et siis me püüame ikkagi nagu Pärnust või Viljandist bussi tellida, et kes toob kohale. Õpib või edendada niisugust jagamismajandust, nii nagu vanasti oli, et, et jagame neid ressursse, mis meil on, kes saab? Kui hakkab minema autos, on vabu kohti. Ühesõnaga tasub minna Facebooki lehekülje peale ja metsalaulupidu otsida ja vaadata. Metsalaulupidu Soomaa regi just kohtun hüppessaare. Tahtsin küsida. Siin on üks lahe plakatel, kus on see soo, järvekene, männid ja kõik ja siis on kaks silma paistavad, kelle silmad. Et üks ütleb, et see on seal sookoll kuna ta seal puu all siis tegu on hoopis puuhaldjaga ja jah, seal lauka kõrval tõesti plakati peal ja ma võin öelda, et need silmad ei ole sinna disainitarkvaraga pandud vaid need silmad olid seal siis, kui see pilt tehti. Päris äge, nii et need metsahaldjad ja loodusand, et tõesti on seal lootuses olemas, kes siis valvavad nende loodusmaastike üle ja kellega me siis proovime seal kontakti saada. Aga see laulan siis Märjamaa kihelkonnast ja mina olen siis omalt poolt natuke seda toimetanud ja, ja oma lisandusid sinna teinud. Ja anna siis aitab mind natuke kaasa. Kui sina teadsid. Siia tulla, kui see nii-öelda jäätseezzee tul sti suures sooaas see suures soos i raada räiu vai see rada räiumai elab aga roogu appi, ma ei rabaroogu, rabi, ma ei sina enne ju laat, too see enne ju elatud kallist aega siin ka neetud kael eest. Singa on neetud kasin, kasvab kulmu pääl Kaaesseingasvakul mu pääle männimäär taas teeva Elle männimäed. Eeva susid siin käivad papa pääl suu, seed käivad käe Pääle. Ruutko Meywatku do kaalutko Meivad kodu, kuis sina teadseedi tulla olla koessenade Tseedsi, tulla siia, tulla siia alla, siia tulla, siia olla siia suures soos see suures soos, mätaste vahel see mätaste vahel. See oli niivõrd ilus, et mul on lausa kahju, et aeg saab läbi, et praegu ei ole see laulupidu. Seal tuleb veel laule esitlusele esitusele, mis laulud need on, saate natukene öelda selle kohta. Või kes esinevad veel seal seal on, et kolm sellist lauluringi või teemaplokki, millest esimeses on loomise, laulud, alguse, laulude alustamise, laulude teises loodusega seotud erinevad laulud, lood ja kolmandas on, siis ma olen nimetanud seal väeväeks, aga et sinna siis ma kõik, mis kuidagi jõustab meid ja ja tervendab ja siis saadab ilusasti ära ja paneb magama või paneb teele või. Ja, ja kindlasti on hästi oluline see, et et ma olen nagu teistele öelnud seda, et nad valiksid oma laulud ja kes tulevad veel laulma. Noh, tegelikult üks mõte on ka see, et me mõtlesime, et me ei, võib-olla nagu avalikult ei ütlegi neid nimesid välja, sest mari Tammarokieldele laulab ja sest et see ei ole ei ole nagu kontsert aru saama, et see on koosloomine nagu meie põliskultuurile omane. Et kõik, kes tulevad, isegi kui nad ei laula, siis nad tulevad sinna looma annavad oma panuse sellega, et, et saaks maailm paremaks, aga mõned mõned nimed siis võin, võin öelda, et et Anu ja Triinu Taul tulevad ja Anna Hints ja siis siis on inimesed, kes tulevad rääkima ka lugusid päris põlisskulptuurist. Et nendes Ahto Kaasik ja Jaak Johanson ja Kristel Vilbaste räägib allikatest ja teeb koos Anne Maasik kui ka siis sellise v või allikaloitsu ehk. Ühesõnaga, inimesed kohale ja teavad, mis nad teevad ja mis nad räägivad? Jah, et. Et. Jah, et tal oli oluline ongi nagu see, et et need laulud ja lood, mis, mis, mis seal tulevad on pandud või noh, et nad on valitud selliseks, et seal see sisaldus sisaldub just see maailm, mida me soovime. Et. Lorilaule sõjale. See väljavalitud, just sõna jõudu kandvat lood, et kui mina saatsin oma mõtted Annale edasi, et mis lugusid ma tahaks mängida või laulda, siis anna ütles, et, et, et saada tekstid ka, et vaatama, et kas see sõna jõulud on seal ikka sees. Ma usun, et on nii, et laupäeval Kõik siis kella kolmest kella 10-ni õhtul toimub see kõik võib-olla ka kauem, ega seda ette ei tea, tavaliselt selliste laulude juures ja eelkõige siis Facebookist metsalaulupidu, Sooma regi. Ma väga tänan. Saatesse tulite, Anna-Liisa Mari, Indrek, me jätkame siit nüüd veel kaks minutit, et tuua teieni ka rannailm. Rannailm. Niimoodi, ja mul on teile head kuulajad öelda niipalju, et ega randa nüüd väga mõtet veel hetkel minna ei ole, sest kella kümnese seisuga on ainult roheline lipp Anne kanalisse lehvimas teistes randades on punased punased, punased ja vee näidud on peaaegu et eilsed, nii et kui teil on mõte, et läheks, siis mõelge ennem, vaadake järgi ja võib-olla lähete, toppis jalutate kuskilt, tänaseks on igal juhul huvitaja saade läbi saanud, ma tänan teid, et te kuulasite minu nimi, Kristo räime, tuletan veel kord meelde, et tänane saade oli siis nii permakultuurist kui ka metsalaulupeost, saab ta seda hiljem veel järele kuulata ja mõelda näiteks teha plaane järgmiseks nädalavahetuseks või selles, mis nüüd tuleb igal juhul kõike kaunist teile ja kuulmiseni edasi.