Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates on meil külas psühholoog pereterapeut Roman Timofejev, kellega räägime sellest, kuidas oma lähedasi hoida, kuidas hoida oma suhet, kuidas minna läbi raskuste ja rõõmude ning mida teha, kui näiteks rutiin ta maha murda ja kuidas tundajad ära tunda ja ja mõista, et maailmas võib sinu jaoks olla miljardite hulgas ainult üks mees, oli ainult üks naine, kas see on võimalik ja kuidas see on võimalik, sellest kõigest täna juttu teeme. Paarisuhtekoolitusest hoiab mind tugevalt ning head kuulajad, ootame ka teie lugusid, aga seekord õnnelik ja lugusid võib-olla teate teie retsepti, mismoodi hoida 11, nii et teie oletegi üksteise jaoks need ainsad maailmas ja suudate sedasi edasi minna oma lastele lastelastele sedasama tunnet näidata, hoida ja olla neile eeskujuks, aga sellest kõigest juba siis saab seal kohe vana telefoni ja veel Kerttu Kaldoja portaalist menu räägib eelseisvatest kultuuriüritustest, nagu näiteks Pärnu hansapäevadest või Türi tilli peost. Aga juttu ma tean, tuleb ka kahest vanast filmist, mida korra jälle saab kinos näha ning otse loomulikult lõpus ka rannailmses. Tänane ilm viitab sellele, et on põhjust randa minna ja võimalust ka. Niisugused on teemad, on minu nime Krista taim ja head kuulamist ning esimene lugu põleb Henry Lakselt. Sõbrake. Kõnnime ka? U või ei? Nime. Kuigi ei pea Kõnnimäega. Ja mäel liiva. Kirgas. Kõnnime. Sammeris. Kõnnimäega andeks. Siis, kui ta Nii nagu. Täna. Luulevaatse. Leidja. Et siis, kui ta Meenusi viivad. Kuule vaata. Sammeis. Kõnnimäega andeks tehtud. Siis, kui. Meenusi liivade. Laage. Tule vaata. Ülamäe. Kuidas kõndida koos kaua, pikalt, nii heas kui halvas sellest tänases saates juttu teeme. Külas on psühholoog, pereterapeut Roman Timofejev, tere. Tervist. Roman, esimene küsimus sulle puudutaks seda, et kuidas ja kas üldse on võimalik, et kui maailmas on miljardeid mehi ja naisi leida sealt üles see üks ja õige kas seda peab siis otsima või on see üks ja õige vahel meie kõrval ja On see võimalik siis nii, et sa oled ta leidnud ja saad temaga minna lõpuni. Või on see ainult ilusates muinasjuttudes ja vahel harva nendel inimestel, kes on saanud lotovõidu? Jah, ja ei, sest on küll olemas õige meie jaoks ainult et see ei ole nagunii tihti, kui me tahame seda kujutada, see ei ole nii palju õnne, kusse sobivuse asi, et ma pean leidma, pean lappama mitusada inimest ennem, kui ma leian vaid tegelikult see side kvaliteet on selles, mis meie vahel võimalik. Aga kuidas see ära tunda, kui ma vaatan inimeste, ütleme need fantaseerides nüüd tekib armumine, kas siis ongi see õige või siis ikkagi, kuidas ma nagu ära tean, et nüüd maju ütleb, et tema ja igavest Armumine on hea, baas ilma armumiseta ei ole, ei ole võimalik edasi minna, aga lihtsalt praktika näitab ainult armumisest. Alguses ei piisa, et nad kiiresti kaotavad seda, sest ma alati ütlen niiviisi, et armumine on nagu on lootus tugevalassid, aga see ei ole päris veel see tugev Sid, eks, aga šansid on kehvad. Vahel kui ma olen armunud, siis šansid on väga suured, šansid on väga head, sest see on seesama, see samas särts. Kui, kui, kui paar tuleb minu juurde teraapiasse, siis ma alati uurinud seda, et kas alguses oli särtsu, sest kui ei olnud, siis ma ei saa aidata, pole midagi taastada, aga kui ei ole, siis on, mille nimel töötada ja, ja aga et see, mis juhtub pärast seda, kui, kui kurameerimise periood on läbi või kuidagi eriti romantiline ja põnev periood on läbi, et, et siis väga paljud inimesed kaotavad seda sidet, sest nad ei tea, kuidas, mis on see liim, mis, mis on see, mis neid hoiab. Ja sest noh, nad ei ole võib-olla seda väga kogenud nad, nad ei ole seda väga palju näinud, et nad ei kujuta ette, kuidas see käiks. Ja, ja siis tihti nad otsivad siis põnevust ja põnevust ei tule, sest tulevad vastutused seisneb kuidagi kao, kaovad seda sidet. Aga et me teame, kuidas seda taastada, sest sest retsept on tegelikult väga lihtne ja see on meie ajudesse sisse kodeeritud, et see ei ole üldse nii keeruline, et et kui ma saan raskematel hetkedel oma oma kallima poole pöörduda ja 100. sealt mõistmist ja toetust, siis tegelikult see on väga-väga-väga tugev liim. See on juba nagu sõprus, et sõpradele sa võid helistada alati siis, kui sul on ju mure ja probleem, aga see sinu paariline peab või siis mees või naine, kes sul on, peab sul saama siis niivõrd omaks, et sa julged talle ka kõige mustemaid saladusi rääkida ja ta mõistab Just nimelt, just nimelt ja, ja see ja sõna julgema on väga oluline, sest see on alati risk ennast avad, eks ju. Sõpradega see risk ei ole tüüpiliselt nii suur, eks ju, sest sest sõbraga ma ei ela igapäevaselt, sõbraga ei pea nägema iga päev vats. On risk sedavõrd suurem, sest me oleme igapäevaselt koos, mul on palju kaotada, kui ta ei mõista mind. Ja ometi, kui ma julgen ulatada kätt ja paluda abi või, või pöörduda oma hädas kasvõi emotsionaalselt jaa, saadasse vastas, et ma olen su jaoks olemas siis on see midagi midagi täiesti. Tõesti, fantastilist aga tõud siin, aga kas meid segab ka võib-olla see, et rollid on kuidagi jaotanud, nii et naised on, arvavad ja on võtnud pähe, et mehed on need, kes on tugevad ja nemad kunagi ei tohiks halada. Ja teistpidi jälle mehed on võtnud, et naised, need ongi need nõrgad ja nemad ei peaks otsustama ka võib-olla üldse nagu mingeid suuri. Ja rolli, eks need stereotüüp, stereotüüp on, neid palju ja mehi kasvatatakse ju teistmoodi, kui naisi, neid isegi vähem sülle võtaks, eks. Et, et see on nii konkreetne asi. Rääkimata juba kõikidest nendest stereotüüpidest, et ära nuta ja kõik, kõik need rumalad, rumalad, rumalad asjad, aga nüüd ongi. Kui mind on kasvatatud nii, et mehed ei nuta ja nüüd ta järsku nutab, siis naine ehmatab ära, paneb jooksu, selle peale. See ongi too praktid. Ka näitab, et tänapäeval naine ei ole see, kes nagu väga-väga satuks, on küll üksikuid naisi ja, aga, aga enamjaolt ikkagi naised on natuke rohkem edasi arenenud praegu, et me meemehed natuke jääme maha selles et naine pigem on see, kes juba üritab oma mehele sisestada, et tegelikult on okei olla haavatav ja McCain näidata, et et sa ei tunne ennast päris hästi, ma olen su jaoks olemas. Aga jah, me mehi on ju, õpetatakse lapsest saati ja väga palju seda nõutakse tööl. Eks ole, et sa oled tugev, sa lahendad probleemi. Sa oled kindel, konkreetne sa, sa ei tohi nõrkust näidata. Et siis muidugi on natuke raske on, on ümber lülituda ja et aru saada, et okei, et praegu on see hoopis teine kontekst ja et, et isegi sõdurile on vaja puhkust vahepeal, eks ole, et isegi temal on vaja seda turvamomentlikust, kus ta, kus ta laseb lahti ja kuidagi lõõgastub. Jaa jaa, paarisuhtes ma meil lõigastume oma paarilist. Teil on tulemas koolitus, paarisuhte hoiame tugevalt koos abikaasaga, räägite sellest, aga kui siin on ka inimesi tulnud, siis mis probleemid neil on või mida nad on nagu öelnud, et miks nad on tulnud või, või kui palju on neid, kes noh, ütleme, et tegelikult on kõik hästi, et mis asja te jutustate No ega enamusel inimestel on kõik hästi ja ma ütleks vastupidi, et kui ma vaatan oma tuttavadki, kui palju on neid, kes on koos, no allapoole kõik on juba kas teisel või kolmandal ringil. Nojaa, ei noh, jah, ja on väljunud, et ma olen kolm korda abielus olnud ja kõik kolm korda olid väga õnnelikud. Okei, nojah, kui me paneme küüniliselt kõrvale, et siis siis seega inimesed reeglina need, kes on hetkel suhtes Nad tihtipeale tajuvad, et minu suhtega on kõik okei. Ja lihtsalt ja see ei ole üldse pahaselt, väga hea, lihtsalt on see, et et võib-olla 99 protsendise suhe on OK, on nagu kõikides paarides, vahetevahel juhtuvad teravad momendid. Ja see on kõikidel paaridel see, see ei ole midagi, millest saab välja kasvada või mida saab mingisuguste, osavate tehnikatega. Üllatav kõik Me lähme vahepeal küll omavahel, see on okei, see on normaalne. Aga väga, väga oluline, et mis me siis teeme, kui me lähme tülli, et kas me lähme tülli niiviisi, et, et, et läheb kuidagi mustaks silmees või, või tekib väga sügav masendus, tekib selline tõrjuda tõuse või sügav üksilduse tunne või, või isegi hakkavad ütlemised lahutuse peale viha või viha ja, ja, ja võib-olla siis me jääme kinni selles ja siis kuidagi mõjutab seda üleüldist usaldust. Kas tüli võib-olla nagu nagu pilveke korraks tuli ja läks ja taas on uuesti päike ja võib-olla on see niiviisi, et me kuidagi vahepeal jääme nendest kinni või võib-olla nad on haruldased, aga nad mõjutavad seda, kuidas ma kogen suhet ja, ja kui palju ma usaldan ja kui palju ma ei julgenud sedasama julgus avada ennast oma partnerile, sest kui ma räägin sinuga, sa pahandad minuga või kui ma räägin sinuga, kes sa oled vait ja ei räägi mitte midagi, noh siis ma võib-olla teinekord ei taha, kes seda sa kardad, uuesti haiget just nimelt sealt on palju kaotada. Kuidas seda õpetada inimestele seda julgust või avatust, et ma räägin oma selle probleemi ära, et tegelikult me 11 armastame, hoolime, aga vot kuidas? Mingis mõttes, see ei peagi õpetamast nii sügavalt meie, sest see on nii loomulik. Et mida, mida me õpetame, küll on see, et me aitame näha seda asja tervikuna. Sest sest tegelikult, kui ma olen enda tunde sees, no eks ma näen, kuidas mu naine minuga pahandab kuidas tankuri mu peale, et võib-olla võib-olla ma olengi, aga võib-olla ma tõesti ei olegi piima ostutänav unustanud ära, ta on küsinud ja ma olen unustanud ja ta on pahane mu peale. Ja see hetk ma on päris raske minu jaoks, sest ma olen oma tunde sees ja ainuke asi, mida ma näen, on viha. Minu jaoks ongi väga-väga raske näha selle viha taga seda, et tegelikult ta otsib mind. Ta otsib minuga kontakti, tal lihtsalt ei tea, kuidas seda teistmoodi teha. Nii et nii et kui me näeme seda nagu tervikuna ja kui naine omakorda jälle näeb, ETK tahab aga minu jaoks olemas olla, aga oioi natukene seda kriitikat liiga palju, ta hakkab endas kahtlema ja siis ta eemaldub, sest liiga valus on. Et kui nad hakkavad seda tervikuna nägema ja hakkavad nägema head kavatsused, salat hakkas, siis nad on võimelised aeglustama, nad on võimelised aeglustama ja mitte olla nii reaktiivsed, et üks ründab, teine kaitses, üks kuidagi püüab vähendada seda, seda tüli või selle selle probleemi olemasolu. Teine muudkui puhub seda üles üles. Neis ikkagi on tohutu jama. Et nad ei jää sest sellesse enam kinni, vaid nad on võimelised rääkima natuke sügavamal tasandil, et nad ei jää nagu sisudes kinni, et kes viib prügi välja ja ja kes nõusid pesema, et nad nad ei, nad ei nad kinni nendes rumalatest olmeasjades, vaid nad liiguvad edasi. Ja niiviisi, et see side on tugev. Kas lisaks julgusele on veel midagi vaja, et suhe koostasid, sa saaks koos edasi minna? Kontakt oma vajadustega me tegelikult kõik vajame lähedast eriti raskematel hetkel, aga tegelikult muidu ka, sest me oleme sellised loomad. Me oleme sellised imetajad Me oleme selliseid edasi arenenud, ahvid, selline kolm null versioon. Me oleme imetajad. Me oleme sotsiaalselt, me vajame, et inimesed on meiega ja, aga et see elu eriti selline noh, lapsepõlvekogemus, teismeline kogemus, noor, selleni, et täiskasvanu kogemus pluss kogu kogu see ühiskonna nagu meedia ja väärtused, mida tuleb, et need õpetavad meile midagi muud, õpetavad, et et me olemegi üksildased hundid, kes peavad ise toime tulema igaühe oma oma ego. Eesti huvi on kõige parem kogu aeg võidelda just ja meil ei ole seda kogemust aga palju, et me kuidagi unustame selle või kuidagi ei suuda näha seda vajadust, et see vajadus on. Me vajame teisi. Ja kui ma tajun seda, et mad ajal tõest, siis mul on Kerge ja rääkides sellest otse, mitte ümber nurga. Ja me saime nüüd kaks sellist, aga kas on veel neid samme või et tapeete, mille peale mõelda, enne kui üldse mõelda sellele, et võib-olla hakkaks kelleltki koosele. Noh, kui me räägime, siis juba olemasolevast suhtest, eks ju, et siis peale selle, et me näeme tervikuna need tundlikud momendid ja et ma räägin oma vajadustest, siis muidugi kolmas asi on see, et ma reageerin teiste vajadustele ka, et ma olen võimeline häälestama, et ma olen võimeline märkama, et sul on valus nüüd praegu, et miski sind häirib ja ma ei pea ehmatama, ei pea põgenema sellest ja ma ei pea sind vastu, pead lõõmas selle eest, et sa oled järsku haavatav. Ma võin jääda sinuga täpselt samamoodi, nagu ma ei tea, ei põgene, kui, kui lapsel on valus, põgene, kui koeral on valus. Aga kui abikaasal on järsku valus, siis me oleme paaniks. Sest ta käitub teisiti, kui ma olen ette kujutanud, sest me ei ole harjunud sellega, kui see asi on natuke rohkem ootuspärane harjumuspärane normaliseeritud suhtes, eks. Et siis ma ei karda seda, et siis ma lihtsalt jään sinuga ja aitan sul toime tulla. Sest ega me ei olegi üldse mõeldud üksi toime. Tuleme, Me oleme mõeldud kahekesi toime tulema, nii et see tähendab seda, et ma oskan endale abi küsida. Ma oskan sinu jaoks olemas olla ja siis me näeme neid momente, kus me kaotame kontakti, kus me noh, kuidagi jäme kinni nagu mingisugused taga väga pinna pealises asjas, mille taga on palju, palju suurem muusika Aga kas võib siin olla põhjus ka selles, et noh, me ei talu rutiini ja sellist ja, ja meedia ja muu kõik, mis väljastpoolt tuleb loomel ilusaid pilte, et kuskil mujal on õnnelik ja lihtne elu, et ei pea nagu midagi tegema ja aju justkui nõuab, et et palun, nüüd andke mulle uusi emotsioone, uusi, neid väljundeid, et see kodune rutiin Ära tüüdanud just ja kui me ei ole eriti kogenud sellist head sügavat, turvalist sidet siis siis siis meie aju tahab asendust leida aseained ja see küll võib-olla jah, uued riided põnev või, või, või mis iganes on ju nagu elust puuduva käiveri midagi tahab just nimelt nad tahavad kompenseerida seda jah. Sest, sest kui mul ei ole, sest noh, jah, kui me, kui me natuke lihtsustame seda, seda vaadet siis siis ega ega, ega meie ellujäämine ei ole kunagi sõltunud sellest, kas meil on uued riided või, või kas meil on uus auto või, või kas meil on uued reisid või kas meil on uus saade telekas. Meie ellujäämine on sõltunud sellest, kas meie lähedane näeb meid ja kas me ei ole ohus. Kas meie selja taga on keegi, kes kaitseb meid ja see on taganud meie ellujäämise ja, ja kui seda ei ole, siis loomulikult ärevus on kõrge ja, ja siis on meil vaja tuha tasaainet sellele. Miks inimesed selle on nagu ära unustanud või miks me selle ära unustama? Me oleme unustanud ära seda erineval määral eks, et need, keda mina näen igapäevaselt, need on muidugi need, kes noh, üks osa on see muidugi lapsepõlves ei olnud nagu kõige paremat kogemust. Sest sest noh, lapsed on eriti haavatavad, eriti abitud, et nemad ei saa nagu täiskasvanud rääkida oma vajadusest, eks, et et nende puhul on lihtsalt see, et ema või isa, kas näevad, mida ma vaene tulevad appi või nad lihtsalt ei näe peenar. Ja, ja kui ei olnud head kogemust lapsepõlves, siis muidugi noh, kuidas ma oskan siis oma vajadustele häälestuda, kui, kui, kui minu peale pole keegi kunagi häälestunud erid. Ja, ja muidugi igasugused lapsepõlve traumad, et nagu noh, takistavad takistavad seda küll, aga kui me vaatame globaalsemalt, siis muidugi maailma mastaabis. Ma arvan, et teine maailmasõda ja sellega jätkuvalt eriti siin Euroopas annab tunda, et see, see ei ole nii tugev. Nii palju kui ma olen rääkinud Kanada kolleegidega Austraalia kolleegidega, see ei ole nii tugev seal. Et see on väga-väga tugev meil. Ja muidugi noh, siin on mentaliteedi küsimus ka, eksju, elame põhjamaades, inimesed on harjunud ellujäämise pärast suruma maha emotsioone, ehk siis siin talv on pikk ja, ja pime ja tülitsedesse ei saa pärast tüli minna mägedesse. Magama, eksis hunt seda ära, et sa pead koju jääma, nii et sa pead natuke maha suruma, siis inimesed joovadki natuke rohkem keskmisest võib-olla isegi isegi liiga palju keskmisest. Nii et siin on nagu palju asjaolu niukses kogu see nõukogude järgne ühiskond, kus on väga palju piiranguid nagu sellele, et ei tohi nagu mina ei tohi ennast väljendada, eks. Et ühtepidi on jah, see kollektiivne vajadust teistpidi jälle nagu ei tohi üldse endale häälestuda ja, ja nii et nii et siin on palju, palju palju asju. Segane maailm selles mõttes, et nii palju erinevaid teid enne vali nüüd see õige ja, ja et mis on kas üldse kuskil midagi õiget nende asjade kohta, aga kodu, ma saan aru, see peaks olema tagala ja need inimesed, kes on sulle kallid ja kui seal midagi hakkab laperdama, siis tõenäoliselt laperdab kõik absoluutselt. Aga vot, kui nüüd jõuda selle kodu, nii et et millal ära tunda see, et asi on nagu valesti ja millal annab asja parandada ja millal ongi rong läinud? Oh, see on hea küsimus, keskmisel paaril võtab umbes kuus aastat sellest, kus probleemid hakkavad selle hetkeni, kus nad hakkavad abi otsima ja, ja ma ütleks, et keskmisel eesti paaril läheb 10 aastat, miks kauem? Seesama, eks see kogu nõukogud. Selline pärand pluss siis Põhjamaade pärand, pluss siis teise maailmasõja pärand, pluss need lapsepõlvetrauma. Et võtab natuke rohkem aega, et, et jõuaks selle läbi, nii et, et asjad päris kehvad. Meie ikkagi psühholoogi pöördumise kvaliteet üleüldse Eestis on selles mõttes ikkagi kahjuks veel jätab, jätab parimad soovid, et inimesed liiga kaua ootavad, kuni asi läheb liiga liiga liiga hapuks. Aga vaata, siin tundubki, et on see ju, et see on minu pere asi, seda välja ei vii. Mujale just just. No vot, see on seesama, see on üks tüüpiline nõukogude liidust päris hoiak, eks ju, et musta pesu ei pese. Jah, just nimelt. Et teised ei pea seda teadma, seal nagu jääb siia seinte vahele ja sellepärast Noh, ja kogu kogu psühhiaatria või psühholoogia abi stigma, eks, et sa oled hull, kui sa lähed abi otsima, eks, et, et noh, see on seesama asi, on ju, et see kõik kestab, see kõik kestab ja ja noh, Need, uued põlvkonnad, need ei ole veel üle võtnud, eks enamus meie elanikest on ikkagi veel need, kes, kes on seda saanud. Küsin veel ühe asja, enne kui me kuulame siia vahepeale ühe loo muusikat, et mis sa arvad, miks meie vanaemad-vanavanaemad oskasid või äkki ei tea lihtsalt koos elada ja olla. Ja miks mees ja nüüd on nii keeruline. Seal oli mitu, mitu põhjust. Üks nendest on see, et nad elasid küladega, et see oli ikkagi natuke teistmoodi, praegu aina rohkem elame niiviisi, et et meie kogukond on meie perekond. Et inimesed ikkagi varem elasid niiviisi, et kogunud terve küla ja terve küla aitab sul maja ehitada terve küla aitab sul last kasvatada, eks ju. Võrra on stressi vähem seal vähem mida vähem stressis, seda paremini ma saan häälestuda oma partnerile ja seda parem on mu stressitaluvus, eks terve küla kaitseb mind, seda enam ei ole. Ja muidugi teine asi on see, et Tartusse tulid ju ka natuke teistsugused, et ega see inimesed ei, ei oodanud väga sellist romantilist sidet ja mõistmist, eks, sest kogu küla võistada pakkuda, eks. Et, et noh oli niiviisi, et sul kartulipõld mul kartulipõld paneme kokku, meil on parem ellujäämine, eks ju, et see oli selline majanduslik selline loomine, koosloomine rohkem, aga et nüüd pärast teist maailmasõda nagu juba 50.-test alates seal lääneriikides aina rohkem ikkagi esikohale jõuab. See, et, et ikkagi see oleks minu hingesugulane, et ta mõistaks mind ja, ja need ohumärgid. Ma tulen tagasi selle eelmise küsimusele. Ohumärgid on need, et kui ma enda käest küsin, et, et kas ma raskel hetkel võin pöörduda oma oma abikassa poole, kas ta mõistab mind, kas ma tajun, et ta, et ma olen tema jaoks number üks et kui NEDC nendele vastustele tuleb kindel ja siis on ilmselt kõik on korras ja kui ma hakkan kahtlema, siis ilmselt ei ole. Kuulame muusikat ja siis on avatud telefon 611 40 40 ja head kuulajad. Täna tahaks teie käest teada seda, et kuidas teie olete saavutanud oma elus selle, et olete õnnelikult koos elanud, et teate seda valemit, kuidas saavutada see, et julgete oma abikaasas öelda, kui on mure, kui rõõm julgete jagada julgete koos minna. Kui teil on selline, kui rääkida või nõuanne, siis helistage 611 40 40 number ja saates on meil täna külas psühholoog, pereterapeut Roman Timofejev. 611 40 40 on telefon stuudios ning saates on meil täna külas Roman Timofejev, psühholoog, pereterapeut, 10 aastase töökogemusega, koolitanud nii peresid, paare, tänaseks teemaks see, et kuidas kõndida koos olla nii hoida 11, et kumbki haiget ei saaks, et kaks inimest kasvaks nagu üheks, kui teil on head kuulajad teada, selline retsept, olete ise seda kogenud. Oskate seda sõnadesse panna, siis võiksite meile helistada. Telefon on siis avatud, aga Roman, kas pole nii, mitte et kirjandus, muusika, kunstkino toetab kõik seda, et armastus ja kooselus on üks tõesti draamakomöödia, aga seda harvem, aga kuskil nagu ei ei näidata, et kuidas. Siis on, ma olen täiesti nõus sellega ja just ma hiljuti vaatasin, et kas on mõnda filmimis, mida nagu saaks kasvõi klientidele soovitada. Et rollimudel, eks, et et midagi seal ja, ja ei ole leidnud ühtegi, et mulle meenub justetatistolis Sting, kes ütles, et kui kui ma armastan sind, sa armastad mind, son igav, sellest ei teki lood, onju, aga et kui ma armastan sind, sa armastad kedagi teist, see on traagiline ja sellest võiks lugu tekkida, nii et ma arvan küll, et see, see küll peab paika. Meil on üks helistaja liinil, vaatame kohel hallo, kuuleme teid kaugelt, helistate ja, ja kuidas Lenini. Minu nii trikk et üks hirmsamaid lauseid, mida ma kunagi olen kuulnud on kõik on tore, kõik on hästi nõnda teile öelda hästi. Seda armastuse situatsioonis. Et see, see hävitab kõik. Aga samas on ma olen ma elanud suurepärase elu inimesega, kes on nüüd küll siit ilmast lahkunud ja võtab silma meile. Aga sellist armastust nagu teised inimesed on meilt kõrvalt näinud. Siis ja mul on palutadelt okka kirjutama, hakka kirjutama sellest ilusast Aga kuidas teil õnnestus armastuse tõeline armastus oma nimetaks teda nii elus hoida ja leida? Te usaldasite oma meest, saite temaga rääkida kõigest. Jah, absoluutselt kõigest ja me elasime ka mõne aja täiesti eraldi, aga elasime samas koos, et lapsed olid ühised meil omavahel üks, aga kõik lapsed olid kõik lapsed on siiani ka minu küljes. Aga kui te nüüd ütleksite meile paari sõnaga, et mida selleks tuleb teha? Või mida armastada, hoida teineteist, mõista et? Minu veada minu vead, sinu vead on sinu vead, aga meie vead on ühised. No see on nagu kartuli muldamised Euroopas, nii et ta kasvatab kõik 800 kasvatad seda, mis on sinu hinges, see on, see on tegelikult. Seda on raske, võib olla sõnadesse panna, aga see on ütlemata lihtne. Lihtsalt tuleb. Noh, mitte klammerduda, vaid lihtsalt hoiab käest kinni. Sa tunned, et see inimene on sinu inimene, ma ei oska seda kirjeldada. Ma pean selle peale mõtlema veel ise sügavamalt, ega ma ütlen, et see ei ole inimesed. Kallid inimesed, see ei ole nii keeruline. Aitäh teile, mulle meeldib see mõte, et tuleb lihtsalt käest kinni hoida. Kõlab hästi, ei pigistada. Ja tavaline käest kinni hoidmine on väga võimas asi, muideks kas ma võin, on meil aega rääkida ühest uuringust on? Uuring näitab seda et kui naist panna MRT masinasse ja siis öeldakse, et talle tehakse üks elektrilöök ja siis teda hoiab käest kinni võõras inimene või siis keegi ei hoia, või siis hoiab oma mees. Ja et uuring näitab siis seda, et kui oma mehega on seesama turvaline, hea kiindumussuhe et siis ta ei taju seda elektrilööki üldse valu sõna ja, ja tema ajupilt näitab seda nagu ta justkui puhkaks. Aga et kui selle mehega on väga kehv suhe, konfliktne suhe, kus nad ei mõista teineteist, siis tema aju helendab ja ta ütleb, et see on päris päris valus löök. Nii et siis niipalju naise kinnihoidmisest ja üldse käest kinni hoidmisest ja, ja nii et see on võimas asi, eks ju. Aga seda siin, mis on see kallistamise hormooniks, mida nimetataksegi võima sassis, mõjutab immuunsust, nii et nii et see lähedus on nagu on nagu vastust, aga väga paljudele küsimustele elus Roman, sul on sügisel tulemas paarisuhtekoolitus, hoia mind tugevalt tatud, kuidas tugevus ära tunda, et mitte teist kägistada, et mitte teise Kont ära murda ja mitte hoida nagu kätt nagu sinki teise käes. Väita, et oleks paras. No ikka, see on ikkagi seesama, et, et me räägime mõlemad ehk mõlemal on hääl ja, ja me teame teineteise haavatavaid kohti ja me mõlemad näeme seda protsessi tervikuna, teame, kuidas, kuidas mina käitun, kuidas sina käidud, kui me jääme kinni. Nii et kui ma peaksin nagu noh, et kui ma pigistan liiga tugevalt Siguraalsed, siis kuidas see meie vahel näeb välja, eks ju, et kas see on see, et ma lähen mõtestan tooni või ma olen natuke liiga nõudlik? Võima hoopis ei räägi sinuga on ju, et need on asjad, mida me peame olema võimelised koos kirjeldama osana niinimetatud nagu sellest nõiaringist või niuksed negatiivsest mustrist, mis meie vahel on ja me koos õpime seda märkama ja koos ütlemist Olga Timofejev on teie abikaasa, tema ei ole psühholoog ja ta on jumal tänatud sellel koolitusel koos teiega välja tulemast ja rääkima, kuidas te selle saavutasite selles mõttes, et, et noh just seesama asi, et hea küll, mees teeb oma tööd. Tahan segada, kuidas? No muidugi, kõige usaldus usaldusväärsem oleks küsida otse tema käest praegu, aga see, mis ta on mulle öelnud, sest ma olen küsinud on siis see, et need on asjad, mis muidugi on palsam minu hingele, sest number üks on see, et kus on oluline mulle, see on oluline talle number kaks on ka huvitatud heast suhtest ja kui ta näeb, et see töötab, siis ta on selle poolt. Ja kolmandaks, see, mis ta on ka mulle rääkinud, on see, ta on tegelikult selline nagu tervi tervisliku ja terve elu viisijatele suhet, nagu nagu edendaja ja propageerija küll natuke teise vaatenurga alt on tervishoiu muuseumitöötaja, aga, aga et siis tema on öelnud seda, et see tegelikult see nad täpselt nagu see helistaja, et see ei ole üldse nii keeruline, et ei peagi psühholoog olema, selleks, et osata nendest tundlikes momentidest jääda paigale mõista enda vajadust mõista teise vajadust ja tugevdada sidet, ei ole üldse nii keeruline, et see ei ole mingisugune raketiteadus, mida peaks nagu õppima või peaks pingeliselt mingisuguseid oskusi õppima, et see, et kõik stressis kõikide nende oskuste rakendamine on, on sama hea kui, kui, kui sa hüppad langevarjuga vabas langemises katsud nagu manuali lugeda, et kuidas langevarju avamine nagu käib. Et, et see on päris raske asi ja see omakorda ei ole nagu raske asja, me lihtsalt õpime häälestunud märkama ja me oleme teadlikud seal, kus on, kus on nagu, kus me oleme teadlikud, seal on ka vastutus ka olemas. Aga need inimesed, kes võiks, ütleme, perekoolituse läbi teha, kas need on siis need, kes peaks olema juba õnnetud, peaks olema juba lahkumineku järel. Või ootame need, kellel on kõik korras. Aga mis sellepärast, et kui inimesed on hästi nagu teadlikult, et meil ei ole kõik päris hästi, siis ilmselt on parem valik ikkagi teraapia nagu sest teraapiat annab nagu seda individuaalset tähelepanu põhjaliku ja, ja sügava, mida inimesed ilmselt vajavad. Aga need, kellel on kõik korras, me lihtsalt ju teame, et kui need on kõik korras, siis nad tahavad seda sidet hoida. Nad tahavad seda säilitada, nad hoolivad oma suhtest kõikides hoolivates ja, ja tõsistes suhetes on inimestel need teravad momendid. Ja me tahame aidata välja osata minna nendes teravates momentidest veel tugevamana, paarina, täpselt. Kõlab lihtsalt ja tõenäoliselt see, ma usun, et ongi lihtne. Nii et kes on huvitatud, vot siis hoidke silmad lahti. Vaadake, Facebookis on koolituse kohta kirjas ja kindlasti saab Roman Timofejev ka sinu koolitusi vaadata. Youtube'is, kus on mõned üleval mõned loengud. Või siis lihtsalt võib kirjutada infot paari trapp minul otsa ja siis ma siis ma jagan mingit huvitavat infot. Selge aitäh saatesse tulemast ja me jätkame siit itaalia rokikuninganna Jeanne niiniga. Lugu räägib ka valikutest ja siis nende õigete valikute tegemisest. Seejärel aga ootame külla juba Kerttu Kaldojat, botalznen. Nädalavahetus tõotab tulla soe mõnusa ilmaga, mis paneb inimesed omakorda koman. Portaalist menu on meil külas Kerttu Kaldoja. Mida põnevat kultuurimaailmas toimub ja kuhu võiks sammud seada kujulist randaile? No tere hommikust. Põnevat toimub palju, ei toimu midagi sellist hästi suurt ja uhket, vaid ongi üle Eesti selliseid mõnusaid, palju väikeseid kogunemiskohti ja siis ma otsisingi välja igalt poolt midagi, et, et kus täpselt seda aega niimoodi natuke reeta. Näiteks Pärnus, homsest kuni pühapäevani on käimas Pärnu hansapäevad juba seitsmeteistkümnendat korda ja vallikääru aasal ja munamäel leiavad need päevad siis aset. Ja tegemist on sellise keskaja ja pärandkultuurifestivaliga ja seekord siis püütakse minna tagasi juurte juurde, ehk siis vaadata oma 100 aastase esivanema teid ja radu. Ja kohal on palju lauljaid, tantsijaid, käsitöömeistreid, üle 70 kontserdi lubavad nad anda külalised välisriikidest igalt poolt. Ja loomulikult põnevad töötoad. Hansaalale on ehtne taluõu, kus saab osaleda talutöödes. Nii et saate kätt proovida ja õppida puidutöötarkusi ja kõike muud sellist. Ja loomulikult on Turka siis sellise eheda käsitööga. Nii et see on üks, võtan, kes võib-olla Pärnusse jõua, minge hoopis Türile. Türil kogunevad rahvamuusikud ja pillimehed üle Eesti ja kõigepealt nad seal 28.-st kuni 30. juunini Nad teevad ühe sellise mõnusa õppelaagri, nad on kõik saanud. Eelnevalt laiali saadetud, lootnud on need iseseisvalt selgeks õppinud ja nüüd nad kogunevad ja kolm päeva seal siis harjutavad koos, et anda, 20 ei 30. juunil annavad nad koos ühe kontserdi Türi lauluväljakul, aga 29. juuni õhtul saate te siiski ka kuulda neid mängimas. Kui toimub Türi kultuurikeskuse hoovis iga mehe kontsert ja see pillipidu, siis see on selline rahvamuusikapidu ja see on käesoleval aastal tegelikult üks selline suurim ja olulisim väljund tuleva laulu ja tantsupeo protsessis osalevatele rahvamuusikutele. Nii et saate võib-olla natuke aimu kõigest, mis ka juba järgmisel suvel kõlama hakkab. Ma ütlen 30. kohta veel nii palju, et Eesti metsa abiks korraldab ju 30. seal siis ka laupäeval Soomaa rahvuspargis metsalaulupeo, kus lauldakse rehilaule, räägitakse lugusid pärimuskultuurist ja ja nii edasi ja nii edasi, seal on ka, ma tean päris palju esinejaid, kohal, jutuvestjaid, lauljaid, muusik, kuid nii et veel üks lisa sinna juurde, aga eks neid on ju veel ja veel. On muidugi, aga kes võib-olla ei taha kuskile õue minna, on neid inimesi, minge kinno taas kord ja tegelikult ma olen täna kaasa võtnud hoopis kaks sellist vana filmi, mida saab minna kinno vaatama. Kolmapäeval, neljandal juulil saab minna Tallinna Coca-Cola Plaza'sse vaatama sellist filmi nagu reamees Ryani päästmine. Issver sellisele looki, nii, see on tõesti, see oli 98. aastal tuli välja Steven Spielbergi suur film sõjafilm, siis mis räägib 44. aasta normann ja dessantoperatsioonist. Ja, ja räägib ta siis ühest noormehest, kelle kolm venda on juba sõjas surma saanud. Teda mängib maid Taimann ja, ja saadetakse siis inimesed ka teda otsima, et ta koju tagasi tuua ja kõigest sellest, mis seal siis saama hakkab. Seda saates ja filmis juba vaadata ja meenutada, et mis kõik, mis kõik juhtus, pin päästi pälvis kunagi viis Oscarit, nii et vaatamist on küll. Aga veel parem. Täna õhtul saab minna samuti kinno ja kino Sõprus ootab dokumentaalfilmihuvilisi. Tegemist on taas ühe vanema filmiga. See tuli välja 2008. aastal juba ja filmiks on köielkõndija ja tegemist on tasuta seansiga. Kuna korraldajaks on Tallinna graafikatriennaali. Minge uurige, see on samuti Oscariga pärjatud film ja räägib ta 74. aastal toimunud sündmustest. Kui üks noor prantslane tõmbas ebaseaduslikult maailma kaubanduskeskuse nende kaksiktornide vahel ühe trossi ja kolmveerand tundi tegi ta seal trossi peal igasuguseid Ta julgustükke ilma ühegi julgestuseta tantsis ja põlvitas ja lava asja, kõike, mida ta tegi. Ja loomulikult ta vahistati pärast seda, talle tehti psühhiaatriline ekspertiis. Ja see film siis räägibki kõigest sellest, et kuidas ta selleks trikiks valmistus ja mis selle taga, kõik olija asjaga. Ma arvan, et huvitav Hullumeelne köielkõndija, ma olen isegi näinud seda kunagi, mul on tunne või vähemalt midagi taolist. Täitsa pime siis veel 10 aastat tagasi juba ilmegi. Oled sa saanud vaadata ka need ETV-st Neid dokumentaalfilme, mis jooksevad. Ma olen põgusalt küll vaadanud ja siinjuures ma soovitan kindlasti minna ja anda oma hääl nendele dokumentaalfilmidele ERR-i portaalis. Saate te seda teha, et minge valiti kindlasti välja oma lemmik, et iga hääl loeb. No vot, mina olen nüüd ainult ühte näinud, aga õnneks on sedasi, et neid saab ka järele vaadata, praegu veel saab vaadata ja. Ta veebist vaadata, et loomulikult seal on ka uurimist päris palju. Ja väga palju huvitavaid asju oli seal nii palju, kui mina vaatasin. Milline on sinu viimase aja selline filmielamus olnud või, või mida sa oleksid nõus jagama, et, et too oli päris põnev kui mitte vanadest filmidest rääkida. Seal pole midagi öelda, et ma olen viimasel ajal vaadanud veel eriti vanu filme. Kuna ma teen ka homme suvesaadet, eks ole, õhtul, siis mis tuleb filmimuusikast siis ma olen lihtsalt kaevunud viimasel ajal meie Hollywoodi kuldaegadesse ja muusikalidesse ja, ja ma olen vaadanud mingisuguseid 80.-te õudusi. Selles mõttes, et ma seda kõike jagan kuulajatega ka homme, et see on nagu müstiline, mis milliseid elamusi ma olen jälle viimasel ajal saanud. Aga kas pole huvitav, et näiteks mitte nüüd nii vanadest filmidest, aga Quentin Tarantino filmidel on alati väga huvitav ja omapärane muusika ja siis sealt tuleb ka ju välja veel see, et need artistid on saanud omaette kuulsateks juba tänu nendele filmidele, et nad on seal kõlanud. Nii on ainult et mitte kõik, aga mõned veel paganlikud. Ja paraku on see asi, et need lood ei ole kahjuks alati nagu tehtud nende filmide jaoks, et kui me nagu teame suurepärane lugu, bänd, bänd, Ma ei tea, mida on siis tegelikult see lugu ei ole ju selle filmi jaoks talistiga sai seal kuulsaks võib-olla, aga ta oli tegelikult kuulus juba aastakümneid enne seda, eks ole. Et selles mõttes on keeruline sinu saade. Niisugune nendest, mis on täpselt filmidele tehtud Püüdnud selle valiku hoida niimoodi, et ta niimoodi tuleks, aga no ma loodan, et mul on küll muidugi ikka paar külalist, nii et vaatame, mis nemad kaasa toovad ja kas nad on sama ideed rakendanud, aga üldiselt ma olen jah püüdnud valida lood, mis, mis on sellest filmist just saanud, selle tuuled. Kas sa puudutad ka seriaale? Miks ma seda küsin, sest meenub mulle ansambel klanned ja Robin Hood, mis oli kaal, vana sari ja mille peale kõik inimesed siis lihtsalt Ellisid, kui muud ei teadnud, siis klanne tee seda avalugu. Kindlasti mul mul on, tegelikult püüdsin küll sellest ka teadlikult hoiduda, aga no ma ei saa midagi teha, tänapäeva sarjad on läinud ka nii heaks ja nende jaoks on tehtud nii palju head muusikat muidugi näiteks kohe meelde selline sari nagu Netflixi sari orintsisteni black. Ja vot seal on ju näiteks selline muusik nagu Regina Spector tegi sinna muusikat ja Regina on tõesti ju ka Eestiga seotud temal oma lapsepõlve veetnud Pärnus. Nii et palju selliseid huvitavaid fakte ja head muusikat tuleb sealt, külm kuuleme homme õhtul, aitäh, Kerttu Kaldoja. Nüüd aga ilma juurde. Rammo. Nii alustame siis kohe rohelistest lippudest, sest ta ütlen teile ära, et punaseid lippe tegelikult täna kuskile heisatud ei olegi. Ja kollastega on ka sedasi, et need kollased on ainult pikakari rannas ja Pirita rannas. Ja Pelgurannas ka, vabandust. Need kolm lippu on kollased, ülejäänud lipud meie randades on kõik siis kaunilt rohelised, no näiteks kaugsiis, seal on lausa veetemperatuur 19 kraadi, on, tundub vaata et praegu kõige soojem, mis välja on pakutud, siis veel ei, Anne kanalis on 21 kraadi on vesi ja Harku järves samamoodi roheline lipp, mõlemas kakumäel on vesi 17 kraadi, see ei ole nüüd kõige soojem. Emajõelinna ujulas on ka 19 kraadi. Paralepa rannas on 21 kraadi, Pärnus 19 ja vaatan ma siit veel, aga et millega siis ära teeniti need kollased lipud, 16 kraadi, veetemperatuur, pikakaril ja Pirital arusaadav ja 18 kraadi on Stroomi rannas veetemperatuur, seal on siis ka kollane lipp ja Punase lipu kohta, nagu ma ütlesin, paslik kuskil heisatud ei ole, niiet et päeva peale vaevalt sega muutub, sest ilmateade lubab, kor tuleb üks ilus ilm ja tegelikult ilma portaalis oli ka üks põnev lugu selle kohta, et arvatakse, et võib-olla veel nädalavahetus on soe, aga siis mine tea, mis ilm teeb, et võib ära keerata. Aga seda head ilma ja võimalust. Tänaseks on saade läbi, minu nimi on Krista taim. Ma tänan teid kuulamast ja kuulmiseni järgmisel nädalal.