Tere, head kuulajad tänases saates räägime huumorist kui vaimsest pärandist. Nimelt kui juba kolmekümnendat korda toimuv rahvusvaheline huumoriuurijate seltsi konverents sedapuhku Tallinnas ja see on toonud siia Meile viieks päevaks Eestisse üle 250 tippteadlase 50-st riigist. Põhjusel, et analüüsida nalja, olemust ja selle esinemise viise. Räägime meiegi sellest algavas saates ning külas on folklorist ja huumoriuurijate seltsi liige Liisi laineste konverentsi kodulehel kaadressi saate ka vaadata meie kodulehekülje pealt, et kellel on huvi, siis saab ka jälgida, mis seal toimub. Ja veel elu vaata panna ega kaunist katlasse on vanasõna, millest räägib meile täna Piret vooleid. Teadur Helen kõmmus aga tutvustab vanu töölaule. Niisugused on huvitav saata tänased teemad, minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Euroop. Kultuuripärandiaasta. Ei tuuled võõra. Mulle. Aga meil paremini tõuda kodunani, läks erru Vitlemai neile rooditlemaie harjubeda harja. Mai Harju pääsaar janai Viinistul oli viimaks nähtu. Viimaks nähtub ris pääl ta pääsu keenud. Et kuuled ja täna hakkame me rääkima mõnes mõttes kas naljakal teemal, aga tegelikult ka mitte, sest teema on tõsine ja räägime huumorist. Sel nädalal toimub Tallinnas rahvusvaheline huumoriuurimise seltsi aastakonverents. Kolmekümnendat aastat see toimub. Ning seekord siis Tallinnas Tallinna Ülikoolis ja meil on saates külas Eesti-uuringute tippkeskuse nüüdisskulptuuri töörühma juht ja folklorist Liisi lainesse. Tere. Tere päevast. Baliisi paluksin alguses teil kohe lahti seletada, mis asi on rahvusvaheline huumoriuurijate selts, kes sinna kuuluvad ja mida nad teevad. Rahvusvaheline huumoriuurijate selts või siis rahvusvahelist keelt inglise keeli International saetšifoughjumest tädis on nii umbes 500 liikmeline rahvusvaheline ja väga interdistsiplinaarne organisatsioon. See korraldab neid konverentse juba aastast 1976, kui esimene konverents toimus meil, siis see ongi loodud selliselt yldiselt huumori uurimist, et ülemaailmselt koordineerimaks seltsiks ja seltsil on oma ajakiri näiteks Hiiumaa International Journal of Human Rights Watch. See ilmub ka juba vähemalt 20 aastat ja lisaks on viimasel kümnendil tekkinud veel väiksemaid uusi ajakirju, näiteks Jurbiienn, söönul, ahjumerissoight, Euroopa huumoriuurimise ajakiri, mis on näiteks veebis täiesti kättesaadav, vabalt loetav, nii et soovitan kõigil vaadata, siis on olemas veel Iisraeli Tšernov, ahjumariisoidž ehk Iisraeli huumoriuurimise ajakiri, see on ka päris uus. Et see on ala, mis kogub populaarsust. Kui kaua on huumorituurid, mis sest, et huumor, see on selles, kas on naljakas või ei ole, aga mis seal veel huum uurida? Jah, võib küll nii-öelda, tegelikult on ju igalühel enam-vähem tunnetus olemas, mis tema jaoks naljakas on ja mis mitte. Aga sellegipoolest on see teema alguses filosoof hiljem ka igasuguseid muid erialade esindajaid huvitanud, näiteks alates Aristotelesest, kes, kes seda teemat oma mõtisklustes ka lahata püüdis. Tema arvas, et kõik huumor et huumori põhimehhanismiks on üleolek, agressiivsus, et huumor on midagi sellist, mis näitab üleolekut teistest, kellel lähedust, kui halvemini või kes on ise mind mingil moel viletsamad kui see, kes nalja räägib. Päris huvitav lähenemine, kusjuures kui panna ta kaasaja konteksti, siis ta võib isegi nii olla. Vahel. Jah, kindlasti on see üks element sellest, mis, mis vahel võib naljakas tunduda, aga ilmselt ilmselgelt ei seleta see kõike ja no näiteks absurdihuumorit vaadates on väga keeruline näha seal üleoleku aspekti. Et seal on põhiline mehhanism, midagi, mida viimasel aastasajal on, on vist põhiliselt rõhutatud, ehk siis selline üllatusmoment või infon kruity inglise keeles, selline vastuolulisus. Alguses tundub, et räägitakse ühest asjast, aga siis hetkel ühel hetkel toimub täispööre ja jutt käib hoopis millestki muust ja siis inimene üritab seoseid luues neid kaht pilti kokku panna. Ja siis selle üllatuse või vastuolu moment, see ongi see, mis huumorit tekitab ja see ilmselt absurdihuumori puht puhul jällegi töötab seletusena palju paremini kui üleolekumehhanism. Aga teiega kui uurija, kuidas huumor jaguneb, et kui palju on erinevaid nalju. Tegelikult võiks öelda, et igal naisel erinev, aga et kui võtet absurdihuumor, inglise huumor, juudi huumor, must huumor, lihtsalt nali või kuidas? Oleneb, kust kustpoolt võtta, kuidas uurijad võtavad ütleme, olles vaadates seda asja näiteks psühholoogi seisukohalt, siis jaguneb nali laias laastus neljaks on olemas selline enese ja teiste suhtes positiivne või sihuke Filieitsiv kõikihõlmav huumor siis on enese pihta suunatud huumor, siis on kõigi teiste pihta suunatud huumor, et neid erinevaid. Selliseid lähenemisi oleneb olenevalt ka sellest, mis distsipliinist lähtudes vaadata, et laias laastus psühholoogid näevadki, sellist agressiivset või piire tõmbavad huumorit ja teisest küljest teine positiivne piire lammutav huumor, mis paneb inimesi koostööd tegema ja on selline sõbralik. Aga teisest küljest on ka see teine huumor, see, mis tekitab neid piire ja paneb inimesi just võib-olla endasse tõmbuma või siis nägema seda teist võõrana ja teistsugusena. Aga gurumori, uurijate selts kokku tuleb oma kogunemist pidama, siis kas siis on ka mingi teema püstitatud, et mida nüüd uuritakse järeldusele jõutakse või mida ette kantakse? Et tegemist on niivõrd interdistsiplinaarse kogunemisega, siis otseselt, et me ei ole tavaliselt on see teema olnud niivõrd lai, et see hõlmaks jätaks kedagi välja. Alguses oli, oli küll selline põhimõte, proovitakse hästi akadeemiliselt asjale läheneda, aga mida aeg edasi, seda rohkem on hõlmatud ka või kaasa haaratud. Neid, kes praktiseerivad, kuidagi, kasutavad huumorit oma töös, näiteks kuidas õpetajad võiksid oma töös huumorit kasutades näiteks õpilasi panna, paremini asju mäletama. Või kuidas haiglaklounid saavad luua haiglas atmosfääri, mis soodustab tervenemist. Või sama vanadekodudes, näiteks et meil on ka see aasta arvestatud. Ta on hulk inimesi, kes tegelevad just sellise huumori ja terviseteemaga. Kokku on vist lausa kolm sellist sessiooni ja lisaks ka töötubasid. Kus siis haiglates praktiseerivad inimesed räägivad kas oma uurimistulemustest või siis õpetavad teisi, kuidas, mis, mis tehnikaid veel kasutada, kuidas luua sellist tervenemist, soodustavat õhkkonda? Aga öelge, mismoodi on näiteks seotud uuringud mis puutub voldik rahvustega või eripäradega kuuneid liigituvad või pärimusega, et, et kui palju on nagu huumoris ka sellist päritud nalja. See on alati selline natuke spekulatiivne teema, et kuivõrd sarnased näiteks saavad ühe rahvuse naljad või saab olla mingi rahvuslik huumorimeel või midagi sellist kuhu distsipliini Allase liigitub, et see on selline ala, mis võib-olla, või teema, mis piirneb folkloristika, sotsioloogia, antropoloogia, veidiga, psühholoogiaga ja näiteks see teema, et millist gruppide üle teevad teatud rahvusgrupid nalja, et kes on näiteks eestlaste põhi, etnilised naljaobjektid. Sellega on päris palju tegelenud sotsioloogid. See aasta on ka näiteks Kristi Davise teemaline eripaneel. Ühtlasi antakse välja esimest korda Kristi Davise nimelist auhinda noorele teadlasele. Christy Davis ise lahkus meie hulgast, et nüüd juba üle poole aasta tagasi. Aga sellel konverentsil me otsustasime, et lisaks sellele kuuela autasule auhinnale teeme ka tema töödele pühendatud sessiooni. Tema teooria siis oli esialgses vormis selline, et etnilise nalja sihtmärk valitakse kolme tunnuse järgi. Esiteks peab olema geograafiliselt lähedane grupp, ehk siis naaberriik, näiteks eestlaste puhul võiks olla soomlane. Teiseks peab olema keeleline tunnus, ehk siis peaks rääkima sarnast keelt, mis tähendab, no näiteks eestlaste puhul, lätlased võiks siis välistada, aga soomlased ikka veel sobiksid. Ja kolmandaks on majanduslik dimensioon või majanduslik tunnus, mis tähendab siis, et nalja rääkija Pealt vähemalt tunnetama, et tema majanduslik olukord, tõsine, tehniline taip ja niisugune areng on parem kui see, kellest ta anekdoote räägib. Mis jällegi eestlaste puhul eestlaste soomlaste suhte puhul võib olla väga hästi, jällegi paika ei pea. Ja kui mõelda, siis ega eestlased väga palju selliseid rumala nalju soomlastest ei räägi ka. Ja siis veidi hiljem ta arendas seda teemat edasi pakkudes välja monopoli mõiste, on ka oluline osa sellest, näiteks poliitilisi rumalus. Nalja tehakse juhul, kui valitsejana näiteks diktaator pole saanud oma võimu mitte oskuste ja teadmiste põhjal vaid vaid vägivallaga või muul sellisel ebaseaduslikul moel. Et sellest tulenevad sellised naljad nagu näiteks, et meie maa on kuristiku äärel, minu valitsemisaja jooksul oleme teinud suure sammu edasi. Või et miilitsanaljad, mida räägiti palju nõukogude ajal näiteks miks kõnnivad miilitsat kolme kaupa, üks oskab lugeda, teine oskab kirjutada ja kolmas valvab neid pagana intellektuaal. Ja kolmanda arendusena pakkus Davis välja, et selline targa ja rumala vastandus rajaneb vaimu ja keha või vaimu ja mateeria vastandusele. Et nali tekib siis, kui kehaline või materiaalne pool on ülekaalus, ei domineerib kuidagi näiteks blondiininaljadest või sportlase naljadest võib see ilmneda enne tema teooria kehtis peamiselt etniliste naljade kohta, aga siis ta laiendas seda mudelit. Ja selle aasta tema auhinnavõit ja Hanna poolt võin. Kes on briti uurija, ajaloolane ja sotsioloog, tema uuriski Krist, Kristi Davisid Davise teooria valguses vanu Kreeka nalju neljandast sajandist pärit huumorikogumikku, mis sellest ajast on säilinud umbes 300 naljaga kogumikku, mille nimi on filongeelos ja, ja kirjeldas siis neid seal olevaid nalju sellest. Mudelist või mehhanismist, et lähtuvalt on mõni nali sellest ajast teada, mis võib-olla praegu ajaks naerma, seda kas naerma ajab, see on küll keeruline öelda. Üldiselt need on sellised naljad, mis ma olen isegi näinud eksperimenti sellena selle naljakogumikuga tehtavat kus üks stand-up, koomik üritas kasutada neid nalju, oma põimida neid oma repertuaari ja ei läinud üldse tal väga hästi. Youtube'is on isegi selle kohta väike sihuke klipp olemas. Aga no näiteks seal oli üks selline nali, kus siis naljategelane ta kutsutakse skollastikus või siis selline, ütleme, õpetlane või üliõpilane või keegi selline. Haridusasutusega seotud isik, ütleme, üliõpilane üliõpilane ostis omale uued püksid, aga need olid nii kitsad, et ei läinud kuidagi jalga. Siis tõmbas ja tõmbas ja lõpuks lõi käega, ütles. Pean vist jalakarvad ära ajama. Nagu, nagu absurdihuumor praegu. Jah, aga samas võib-olla kui mõelda moele ja niimoodi, et võib-olla isegi läheb kellelegi niimoodi, et hakkab nagu midagi argem nalja puhul ongi hästi oluline relevantsus või see, see teema, millest räägitakse, tuleb kuidagi tunduma tuttavlik või, või ära tun, et kui, kui mõelda mingisuguse ajastu moe peale, siis võib-olla tõesti nagunii naeruväärselt kitsad püksid, et ainuke lahendus on jalakarvad ära ajada. Aga mõned naljad võib-olla üldse ei pruugi toimida nagu üks oli vist, et see oli selline, et seesama tegelane, siis üliõpilane uhke maja ja tahtis, et kõik seda näeksid. Aga no maja oli liiga suur ja raske kaasas kanda. Võttis siis seinast ühe kivi välja ja käis mööda sellega mööda mööda maad ringi, näitas, kõigile, ütles, vaadake kui ilus maja. Mul on. Jällegi võib-olla absurdihuumoriga kergelt kalduv. Aga, aga samas jah, selline. Võib-olla juba liiga absurdi kalduv. Aga teie ise ju Liisi uurinud Eesti kaasaegset rahva huumorit, öelge, mis sealt on välja tulnud, et kas me nagu armastame nalja või on meie nali, milline see nali, melon neile? Samas meil on teada vanasõnad, kus nagu misse manitsevad, et ei ole hea kogu aeg sedasi naerda ja hambad irevil käia ja manitsetakse nagu sedasi, et parem ole ikka sedasi tõsine. Ja vanasõnades on kahtlemata esiplaanil see, et suur naer, topi maks kurvastuse ja pill tuleb pika ilu peale. Aga see ei tähenda, et nalja poleks tehtud. Nalja on väga palju ka Eesti Kirjandusmuuseumi kogudes. Ei saa just öelda, et keegi olekski just pühendunud ainult naljakogumisele või uurimisele. Aga näiteks Matthias Johann Eisen andis alates juba tuhandet 800 üheksakümnendad lõpust välja selliseid vihjeid, kuid tema kogutud ja tema kaastööliste kogutud naljandite põhjal mõned neist päris kogukad eesti rahva nalja anud eesti rahvanali. Õigemini see on täitsa paks arvestatav kogumik. Ja selle eessõnas ka Eisen ütleb, et, et sellise kurvameelsuse laia joone kõrval on alati jooksnud ka peenike huumoriniit. Vist oli umbes nii, kuidas ta seda sõnastas mitte ainult naljandina, vaid ka, vaid ka muudesse žanritesse tegelikult põimitud sellist huumorielementi. See võib olla näiteks legendides või muinasjuttudes, sellist ootamatust ja veidikese nalja sellest kindlasti ei. Seda tud vaid peeti kõige auses. Ja head naljamehed olid alati oodatud läbi astuma ja veidikene nalja rääkima. Eks see nali on siis hea, kui ei käi sinu kohta. Ma arvan, et kui keegi sinu kohta hakkab nalja tegema, siis nagu kaob nõuse naerutuju õite ruttu ära. Vähemalt ma olen niimoodi, tähendab. Selleks peab olema jah, teatud noh, tänapäeval muidugi peetakse sellist huumorit nii oluliseks ja huumorimeele olemasolu ja alati öeldakse ka lisatakse juurde, et peab olema ikka oskus ka enda üle naerda, et ei tohi ennast liiga tõsiselt võtta. Aga jah, eks see on selline peenoskused, et kes kes, kui hästi suudab ennast enda üle kergelt ka kergelt ka naerda. Aga distants aeg-ajalt aeg-ajalt näha ennast kaugemalt ei teeks kellelegi paha, ma arvan. Liisi laineste, kuidas teie olete kokku puutunud inimestega, kuidas nemad huumorist suhtuvad. Et kas üks asi on need huumorit on eri tüüpi, aga ka vastuvõtjad ehk siis inimesed ja nende suhtumine huumoris, mismoodi sellega on? Et kas annaks seda uurida, et millised inimesed on ja mida nad taluvad? Mõned väga armastavad naerda, aga just siis tõesti palun naerame nüüd kellegi teise üle, aga mitte ainult enda üle. Kui keegi teeb, siis on kõik läbi või siis noh, naaber täpselt samamoodi looma naljad, lastel, Juku-anekdoodid, et mis nagu meeldid inimestele. Palju ini, kui on inimesi, on ka ilmselt erinevaid eelistusi, aga üks huvitav selline võib-olla aspekt selle nalja, mõistmise või tajumise retseptsiooni juures on, on võib-olla üks heina uus suund, mida praegu psühholoogias agaralt arendatakse ja mille kohta on ka konverentsil ettekandeid. On juba selline kergelt patoloogiline hirm, et sinu üle naerdakse ehk Kelotofoobia. Et see on selline. Värskelt kirjeldatud nähtus on ka muide selle kõrvale nüüd pandud või leiutatud uus mõiste, et selline soov teiste üle naerda, et see, see võib ka lausa vahel patoloogiline olla. Aga hiljuti tegid need gelatofoobia töörühma inimesed rahvusvahelise võrdleva uurimuse, mis näitas, et, et see hirm sinu üle naerdakse, sõltub päris palju kultuurist ja kultuurilised kollega tiivsusest individuaalsust, sellest dimensioonist. Ja et naerul ja naljale on ühiskonnas sageli distsiplineeriv ja konservatiivsus, ele suunav roll, mitte niivõrd revolutsiooniline, nagu võib-olla me oleme harjunud niimoodi Orwelli likult mõtlema, et iga Nalijan kui väike revolutsioon eestlased asusid selle uurimuse järgi seal skaalal üsna keskel, et nende sihuke keskmine hirm, et nende üle naerdakse, ei ole patoloogiline ega ka silmapaistvalt üldsegi puuduv. Kõige suurem oli inimeste Keloto foobia tase Hiinas ja Jaapanis ja mõnedes Aafrika riikides. Kõige madalam oli Põhjamaades ja Taanis näiteks neile lausa meeldib, kui nende peale nalja teha just et neile täitsa sobib. See, et neil ei ole midagi selle vastu, teevad teistele, lasevad endale teha. Aga millised tüpaažid või inimesed on need, kes seda nalja uurivad. See on ikkagi natukene minu jaoks naljakas, et tulevad kokku tõsised inimesed, kes hakkavad siis anekdoote rääkima, omavahel vähem, ma kujutan ette niimoodi, pildid räägivad anekdoote, naeravad ise kõvasti, on igavesti lõbusad ja lähevad laiali. No kahtlemata on meil kindlalt välja kujunenud selline üsnagi väike seltskond, need 500 inimest ühes seltsis ei ole väga palju, me oleme selline nagu väike perekond lausa. Või suur perekond tähendab et meil on täitsa välja kujunenud juba omad sellised karakterid oma oma oma inimesed, kes, kes alati räägivad nalju. Meil on üks selline daam, kes sageli käib konverentsidel, räägib täpselt sedasama nalja ja juba 30 aastat ja juba 30 aastat ja ikka sama värske ja lõbusast. Ta ise naudib seda rääkimist nii väga suurepärane, aga näiteks eile õhtul oli selline komedicantest või siis ütleme nalja rääkimise võistlus konverentsi osalejate vahel. See on ka iga-aastane, iga aasta toimumiseni traditsiooniline üritus, nii et et ma ei ütleks, et huumorimeel täiesti puudub, vaid on täitsa olemas. Aga ilmselt ei erine kuidagi ylejäänud populatsioonist sellegipoolest lihtsalt, mis neid võib-olla helistab, on see, et neil on uudishimu selle vastu, kuidas huumor töötab. Kas sellel on mingisuguseid universaalseid jooni kas on midagi spetsiifilist? Just selline interdistsiplinaarne mõõde, mis sellel kokkusaamisel tekib, võimaldab tegelikult nendele tekkinud küsimustele palju paremini vastust saada kui niimoodi omaette asja üle järele mõeldes, nagu võib-olla Aristoteles Platon seda kuidagi kunagi tegid. Aga kas võib minna ka siit? Piirete rahvused mõistavad ühte nalja erinevalt. Ja see on täiesti võimalik, et meil on näiteks selline eksperimente. Reedel, 29. on meil ümarlaud, kus teemaks on Andrus Kivirähki mees, kes teadis ussisõnu, kokku saavad siis väga erinevate erialade inimesed meil seal folkloristid, sotsioloogid, tõlk kui teadlased. Meil on isegi psühholoog seal ja võtab osa ka tõlkija, kes tõlkis Kivirähki raamatu inglise keelde. Ja arutelu ongi selle üle, kuidas eri rahvused eri ütleme, inglise keeles, lugejad. Aga eri rahvuste esindajad tajuvad seda raamatut, kuidas nad suhelda istuvad selle kultuurispetsiifilise sihukeste all hobustega, mis seal kahtlemata on, aga mis nende jaoks ei pruugigi üldse avaneda. Ühesõnaga jah, võetakse siin eesti kultuuris, võib öelda märgiline teos ja arutletakse, mis laadi tekstiga tegu on, et kuidas tajuvad seda teises keeles lugejaid, et kas seal on midagi naljakat, kas see on hoopis traagiline. Et sellest tõotab tulla päris huvitav arutelu. Absoluutselt tuli mulle kohese raad meelde ja mõtlesin, et Eesti, seal võib ka traagikat näha ja võib nii mõnegi inimese nutma ajada selle asemel et naerda. Kuigi samas mul on tunne, et heas huumoris peabki olema pisut sees natuke traagikat. Et siis ta nagu töötab paremini. Seda küll ja selle kohta on ka omajagu erinevaid teooriaid, aga jah, et peab olema piisav distants sellest traagikast, aga samal ajal see traagika peab ikkagi veidikene tajutav olema? Jah, selles mõttes on selles tõetera sees. Kas selline tõetera sees selles, et huumor ja nali aitabki üle saada traagikast et muidu võidki jääda selle sisse marineerima, aga kui sa näed ikka olukorra koomilisust ühel hetkel või mõne inimese vihapurset koomilisena siis vajalike nalja naerma ja läheb see asi kergemini mööda? Ma arvan, et selles on ka omajagu tõetera, et sellised hirmsad, traagilised ja õudsed asjad ongi sageli need ka, mis, mis pakuvad ainest naljaks, noh, näiteks kui me mõtleme igasuguste katastroofide või, või looduskatastroofide või muude selliste traagiliste sündmuste järel tekkinud naljalainele, et neid on, need on ka täiesti selline omaette fenomen. Meil on ka näiteks selline paneel seekord, kus, mis on Hanna Sophie Jürgentsi kokku pandud, ta on üks eesti juurtega Austraalias elav noor teadlane. Tema paneeli teemaks on huumor ja vägivald ja ongi kogunud kokku ettekanded, mis räägivad näiteks, et miks on Frankenstein, naljakas, et miks kloonid tunduvad õudsad ja naerma ajavad üheaegselt, et see hirm, õudus, ehmatus ja huumor on omavahel seotud. Et näiteks kui selgub, et oht on möödas või ei olnudki otseselt nii hirmus, kui alguses tundus, et siis naer kuidagi vallandub. Spontaanselt. Näiteks kuidas imikud naeru naeravad, peitusemängud, et peitust mängiv vanem kaob ja siis ilmub jälle nähtavale kergendus, et see hirm jääbki kadunuks, see läheb üle, et see ei olnudki õigustatud. Ääretult põnev ja neid ettekandeid, kas saab veel ka kuskil näha, kuulata, järele lugeda? Jah, meil on kõikidel plenaarettekandjat, hotell, on otseülekanne ja hiljem on ka võimalik järelvaadata konverentsi koduleheküljel. Et kui IS HS 2018 Tallinn otsida, siis tuleb konverentsi kodulehekülgotsingust ka välja kohe ja ja meie Facebooki lehel on ka võimalik vaadata neid otseülekandena, et see on siis igal hommikul kuupoolikul umbes üheksa ja 11 vahel, kui meil on planeeritud. Et plenaarettekandjad näiteks reedel 29. hommikul on limošifmanni ja Trevor Plancki plenaarettekanded, nemad on tuntud meemiuurijad ehk siis räägivad interneti huumorist ja sellest, kuidas huumor on viimasel aastakümnel arenenud, kuidas on ta muutunud globaalsemaks kui, kas ja kuidas on säilinud igasugused kultuurierinevused, kultuurilised erinevused limošiks, meil on väga huvitav projekt parajasti käsil, kus ta uurib seda. Kas Hiina pani ja muud sellised idapoolsete riikide miimid erinevad kuidagi ja kui, siis mille poolest see selle, selle sellega, mis Ameerikast näiteks toodetakse või tuleb jah, et seda on võimalik siis kõike kuulata ja vaadata konverentsi kodulehel. Ja loodetavasti on võimalik hiljem lugeda aga intervjuusid mõnede plenaaresinejatega kindlasti ellija Toringiga on meil plaanis teha selline pikem eksklusiivintervjuu, tema on siis folkloristika professor Ameerikast, kes on ka pikalt pikka aega juba huumori just sellist toimemehhanisme uurinud kultuurilises kontekstis väga põnevat põnevate kirjutistega. Suurepärane aitäh saatesse tulemast, Liisi laineste ja jõudu, jaksu huumoriuurijate leveli. On teil lõbus töö? Ma võiks selle kohta öelda. Siis esimest korda kuuled mõnda nalja, siis on lõbusa, kui juba mitu korda pead vaatama, siis enam nii öeldakse üldiselt, et huumoriuurija töö on nagu konna lahkamine, et alati ei saa ka teada, et mis selle konna tööle pani ja jaa jaa. Et see nagu ei. Ühesõnaga konna pärast surnud rassis nali enam ei tööta ja pole ka teada saanud, mis selle konnatöölõiget õieti pani. See oli küll hea lõpetus, aitäh veelkord, Liisi laineste ja, ja kena päeva jätku. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Tänane vanasõna kõlab nii, ilu ei sünni patta panna ega kaunist katlasse. Tartu stuudios on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid. No eesti vanasõnade neljaköitelise akadeemilises väljaandes on selle vanasõna Katus sõnastus väga ilusat ilu ei panda pada ega kaunist kattelaye. Ja nii ilusa poeetilise sõnastuse, riimi ja rütmi järgi on see ütlus tuntud meie vanades regilauludes. Et sama värsipaar esineb näiteks rahvalaulutüüp pides, võta vallast vaeslaps ja, ja ära võtta ilusat naist. Ja neis lauludes siis antakse kosijale nõu, mitte ta naist ilu, vaid hoopis töökuse järgi. Et sellises ilusas sõnastuses, et ei panda ilupada pajas ei panda valget vaagnas töödab, annaks Pajos kätte vaeva paagenisse. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi valasena kogus leidub seda ütlust umbes 140 rahvaehtsat arhiiviteksti ja, ja sealjuures on kirjapanekuid üle Eesti. Rahvusvaheliselt tuntud on see rahvatarkus ka ja, ja esineb nii meie lähinaabritel, soomlastel, karjalastel, vadjalaste, leedulastel, venelastel kui kaugemalgi. Ja kui varasemad rahvalt kogutud tekstid on on meili 18. sajandi teisest poolest siis rahvaluule kogumise algusaegadest siis enne seda leiame seda seda tuntud vanasõna ka baltisaksa autorite väljaannetest. Päris esimest korda leidub see valasena pastor Saalomon, Heinrich Vestringi käsikirjalisest eesti-saksa sõnaraamatus leksikon Estonica, germaani. Ja, ja see käsikiri on täpselt dateerida. Kuid ilmselt oma põhiosas siis koostatud 18. sajandi teisel ja kolmandal aastakümnel ja, ja see sõnaraamat oli omal ajal ümberkirjutatult levinud ja, ja tänaseni on sellest käsikirjast siis säilinud kaks eksemplari, et täielik eksemplar on Eesti kirjandusmuuseumis ja ärakiri Tartu Ülikooli raamatukogus, nii et Tartus mõlemad. Kuigi seda on hiljem ka trükis välja antud. Nüüd silma paistab see käsikirja käsikiri just sellise rikkaliku rahvaluuleainese poolest, et selles on 88 vanasõna, üle 100 kõnekäänu ja fraseologismiga käputäis mõistatusi, mis on just esitatud siis eesti keelenäidetena ja siit leiame ka siis vanasõna, ei Ilo panda pajas ei kaunist pandaga klasse. Nüüd kui vestringi sõnaraamat, et oli käsikirjaline, siis esmakordselt trükisõnas kohtame seda vanasõna siis eesti keele näide täna pea samal ajal ehk 1732. aastal ilmunud Anton Thor Helle grammatikas ja sõnastikus ja tähendus on, on lihtne, sellel ütlusel siis väline ilu on tähtsusetu, tuia kaob ruttu, ilusti, pole justkui praktilist kasu, ilusti ei saa kõhtu täis ja seda tähendust peegeldavad ka sisust rahvalt üles tähendatud seletused. Et näiteks 1931. aastal, Tõstamaalt on seletus vanasti, kui elati kehvuses, hinnati kõige rohkem seda, mis toitis jagajaid siis või siis 1949. aastal Pärnu-Jaagupist. Öeldakse selle kohta, kes küll ilus, aga teod pole seda. Või, või 1950. aastal helmest kirja pandud, selline tähendus ilusal, kuid majanduslikul inimesel ei ole ta ilule, Dust tarvitatakse seda ütlust abiellumise eel ja ka hilisemad, no näiteks 64. aastal koselt ilu ei panda patta ega kaunidest katlasse üteldakse siis, kui on ilus perenaine, aga ei oska toitu teha või ei ole, millest teha, et kuna seda on just noortele meestele soovitusena kasutatud, siis on see ikkagi kajastanud sellist üldinimlikku aru saama, et välise ilu kõrval on olulised ka muud väärtused. Küll aga on selle vanasõna järgi need naise väärtused, pigem sellist praktilist laadi, tööku seadub liidus käteosavus siis toiduvalmistamise oskus, mida siis toonases taluelus vaja võis minna. Aga hingelisest elust, ilust siin justkui ei räägita ja tegelikult selleks on teised vanasõnad. Ja vanasõnade puhul on ikka nii, et ühe ja sama asja kohta ja võib olla väga erinevaid ütlusi. Et sellist samalaadset tähendust, et ilu pole midagi väärt, ilu ja välimus on petlik kannab tegelikult uskumatult suur hulk, umbes poolsada vana salano, näiteks et ilu ei maksa midagi, ilu ei õnnista kedagi. Et ilu pärast ei maksa naist võtta, ilu pärast naist võtta ehk rooside pärast mõisa osta on ükskõik. Või siis noored neiud ja nisuleib lähevad ruttu vanaks, et selline mehe positsioon võiks olla siin aimatav. Ja nüüd võrdõiguslikkus maailmas võiks sellised vanasõnad tõesti väga ärevaks teha, kuid õnneks leiab, leiab siis vanasõnasalvest neid mõttetarkusi ka igaks puhuks. Et kui üks vanasõna midagi väidab, siis teine lükkab jälle selle ümber. Aga kuidas siis on selle vanasõnaga? Ilu ei sünni patta panna lood tänapäeval, et regilaulust pärit tähendus on nihkunud testi muudesse sfääridesse. Noortele meestele antava kosja nõuandena, seda tänapäeval vaevalt väga palju kasutatakse. Aga üldjuhul kuuleme seda tarkust. Just sellises lühendus lõhenenud sõnastus vormis, et ilu ei sünni patta panna. Küll aga on tänapäeva arenenud ilutööstuse maailmas päris kindlasti kinnitust leidnud, et iluga leiva lauale teenida küll ja kaunidus kõlbab või sünnib patta panna samuti kui valasena nüüdiskasutust vaadata. Ta siis siis võimegi vastupidist sõnastust, et ilu sünnib patta panna kohaga Ta nii ilusalongide reklaamides. Aga sellise vastane tähenduses lausega võib isegi uut autot ostma kutsuda. Ja selle kohta, et ka ilu võib väärtuslik olla, on tõesti väga palju rahvalikke, päris vanu ütlemisi, nendest aga teeme juttu juba mõni teine kord. Aasta. Vana eluruumi aasta. On aasta. Laast uude uusi koldeid. Vahel on veel. Varjuladvast. Kuusi kokku olla. Palju on mees, me ei ta aasta kooli. Valli R ja. R. Ja. Varreli. Keer ja. Aasta. Uusi. Kol. Uusi. Päritud laul Tartu stuudios. Rahvaluule arhiivi teadur Helen kõmmus ja tänaseks looks olete valinud rehepeksulaulu. Tere täna ma tõesti soovin rääkida ühest heast vanast rehepeksulaulust nimelt legendaarselt Hiiumaa rahvalaulikud rahvaluulekogujalt telli küttimilt on 1979. aastal salvestatud mitu haruldast vana rahvalaulu. Need on maarahva vanasse kogukondlikku pärimusse kuuluvat rehepeksmise laulu, mis ta oli ühes seletustega kuulnud oma isalt põliselt Kõpu mehelt Gustav Laurilt. Kuulame. Kaks tükki. See esimene, mis isa mulle rääkis, seal pisut ilusamaks. Ei, teine pisut pikantne. Kas ma seda nüüd hakkad? Pillises õlal põhklassiga, mõlemad. No isa rääkis seda laulu niimoodi, et must Pukalbucrappucre must pokalbucrappucraboksjalise rütmilaul poolse seda rütmi taga aeti siis kui leht tekstist vartaliga niimodi sedasi löödi seal Rehekojas etapid, vilja, must Pukalbucrappucraboliiat üks ei tohtinud teisele jalgu jääda, pidi rütmis käima see laul. Ja siis ma olen kuulnud, et igal perel oli olnud oma rehelaul, kuidas keegi siis, kuidas siis keegi seda nüüd välja mõtles või? Me kuulsime vanemasse rahvaluulekihistuse kuuluvat töö laulu, mis toetas töörütmi viljakvootidega peksmisel. Selle laulu osaliselt tähenduseta silbid, imiteerisid rehepeksutalgutel kõlavate löökide heli. Tihti kasutati nendes lauludes ka talude ning külainimeste pilke nimetusi mitmetähenduslikke väljendeid, mees võisid olla üsna pikantset. Niinaka lauliku mainis. Igal Hiiumaa perel olevat omalajal olnud oma rehepeksulaule. Selliseid rütmiliselt esitatud töölaule peetakse väga vanaks, isegi regilaulu eelseteks. Need on meie rahvaluulekogudesse jõudnud paraku üsna vähe. On ju teaduse ja tehnika saavutused viimase aastasaja jooksul inimese tööelud tohutult kergendanud ja samas tähendanud meie vajadust ühiseid talguid pidada ja koostöölaule laulda. Ja mille järgi enam vajadust see unustatakse või asendatakse uuega selle arhailise laulu päästmise eest võimule tänulikud meie silmapaistvale ja pühendunud fotoristile ja etnomusikolooge Ingrid Rüütlile kes ühes kolleegide Ernada pere Vaike, Sarve ja teistega selle rahvaluule pärli 1939. aastal Hiiumaa salvestas ning arhiivi tallele pani. Rehepeksulaulu esitaja 1909. aastal Kõpu külas sündinud helli kütti oli üks eriline inimene. Ta teadis, kuidas sõnade peale lugemisega valu ära võtta. Millised suguvõsad olid Hiiumaal viimased kratipidajad, kus kulgevad Kõpu mägede sisse rajatud salakäigud ja kuhu on maetud Rootsi kuningas hingari varandus. Eriliselt oli tal aga hinges legend kunagi Hiiumaal peetud suurest sõjast ja saare taasalustamisest. Kahe viimase ellujäänu poolt. Noorpõlves vanadelt hiidlastel kuuldud armastusloo mõjul saigi elli terveks eluks rahvaluulest võlutud. Helli oli üks meie Eesti rahvaluule arhiivi aktiivsemaid ja armastatumaid kaastöölisi hea jutusoonega. Plaan oli kõrge vanuseni aastani 1993 folkloristide poolt hinnatud ja sageli külastatud pärimuse tundja imetleti, tema suurepärast mälu ja üksikasjaliku kodukoha tundmist. Korduvalt kiideti tema head lauluhäält ja suurepärast viisipidamist. Tulles kinud tagasi kuuldud arhiivisalvestuse juurde siis tänapäeva inimesel tekkida kiusatus küsida, et kus vihišin oli, ei kõlanud kaunist meloodiat ja sõnad rikka nagu kesisevõitu aga nüüd ongi meile heaks mõtteharjutuseks. Kujutlen ennast tagasi umbes 150 aasta tagusesse külaellu, kus laul ei olnud pelgalt lõbu ja meelelahutus vaid osa igapäevasest elust ja tööst. Rahvakultuur on ju oma loomult praktiline. Suurem osa vanemast rahvamuusikast on olnud otseselt seotud mingi füüsilise tegevusega. Ühised rütmiliselt lausunud laulud, abistasid ja kergendasid rasket igapäevast tööd. Siia kuuluvad mitmesugused hüüded, hõiked, huiked, mis aitasid töötegijatele edastada kauge maa taha sõnumeid töökäske, näiteks karjaste, huntide, Helletused ja rütmilaulud olid abiks suurema seltskonna töörütmihoidmisel põllul, metsas või merel. Sageli on koduste tööde laulud, mille saatel lüpsilehma löödi, võid kokku, keedeti toitu, pruulitud õlut maagilise otstarbega ja neid esitati loitsu moodi rütmiliselt lugedes. Laulu korduval rütmil ja lihtsal viisil on ka viimne ja mõtteid korrastav mõju, mis aitas vahel üsna tuima tööga toime tulla. Üheks üle aegade populaarsemaks sõna otseses mõttes lööklauluks või hitiks võib pidada lööklaulu üks, kaks ja karraga üks, kaks jaak korraga. Usun, et terane kõrv kuulis siin äraga lihtsa meloodiajoone. Tegu on ju siiani kindla töövõidu tagava ühise rütmi lauluga näiteks jaanitulel või mõnel muul rahvapeol köietõmbamisel. Proovige järele. Ansambel Trad Attack on ühe arhailise ja maagilise rütmiliselt esitatud Töölaulu, täpsemalt rahvalaulik Liisa kümnely või kokkulöömise sõnad uude kuude pannud. Usun, et vanade heade töö laude värskeid töötlusi kuulates saab meie igapäevane töö ka mõttetöö sisse veelgi parema õhu. Aitäh. Helen kõmmus. Midagi Männa keel juba vabaniku. Nädasin näpatud Rajevolitoot, Kirsti Timmer manna metsa, Marta leiva peale kitsa Tartata. Koored lillasid määragi, Männake hirmadiku kokkuseadja nädalil nähtavat taevast õudselt sisse. Sõmer Männa metsa, maksa leiva peale metsa tatsama. Kooreke midagi rännake kevadist robotit kokku, lindu, kedagi nädalin nähtavat tulgu taevast sisse vilgu küller Männa virtsa Matson leiva peale kitsa Ladza. Ja selline sai tänane huvitaja saade, mille nimi on Krista taim. Tänan teid kuulamast. Soovin kena päeva ja kuulmiseni juba homme.