Tere tegu lillede, mulgi uudiseid, mulgi kultuuri instituut kuulutas välja 13. Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse poisteluse Pääle oodete süüta inimese käest vähemalt viit luuletust, mis on kirjutajad autori lemmik murden tunnis kirja ja auhinna andas käte Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval kuuendal oktoobril kaits 1008 tuisku Kärstne mõisan. Aga, kes ollisi praegutses raasike ära unet Mulgimaa kirjamees ja koolmeister, kelle nime murdeluulevõistluskand Hendrik Adamson sündusi 1891. aastal ja kooli ära juba 1946. aastal. 96 aastane tõrva naine Hilda Mikk mäletab Hendrik Adamsoni ja tolleaegset elu-olu peris häste. Ai jälgeke beme hele ju minu kodule küljelt ligidal Ta kirjutas siis juba laule, kes siis seal kohapeal iie Maidma ilma tuhandeid ja rahvit mitmed miljonid, ega teda seal kohapeal nii palju Saustide kui ta väär Tõlli Ta oli ju haridust jäänumiis, Kärstna kooli õpetaja, mina Käisi Lõve alko olin ja teme käis sinna meelega Lõve lehte Mäeli kange kõnemis ja ta oli isa Allani ja kõik, ega ta eles küljelt kehveld, me väga armastame ja austame külgede oma esimest Eesti vabariiki, aga siis oli ka mõnel väega keelede. Aga inimesi oli veel rahul. Ess nuri ise nii palju ja kannatiive selle ära. No nii oli selle Aadamisenikega koliiabeedeedegi ige kive koolilastele, seal see matka ja see oli terve kuuld vintske väädees, mind ilmegantsid läänenüüda Adamsoni Henriku koduveisjärve piirded, lätsime sinna, do Epikene oli niiviisi, et vaata, et sammal oli katusse peale kasunu. Adamsoni kodu oli seal. Me ema oli ka lihtne talu, naiseke hüteljeedrikud ei ole, kodun praegu ja õpeteede kõnelile ilusti jää töötele meede olime, vaatame, kuidas meie oma kodukirjanik ja luuletaja siin elep niisama lihtne triibuline villane kali sängi pääl ja harilik puu otsa säng oli ja kui ma siis hiljem lugesi Adamsoni Henriku luuletust tollest kodust Sirtseva säuts kanapoja. Sinna kastab jalgu Edi mesi, lätstib jälgi, säutsuda kanapoja tuli palap, puder keeb, elu läheb kui ennemuiste. Keme nägi sedagi maarahva elu ja sellepärast oli vedeme luuletuse, mis ta kirjut nii elu, läikese niiguses asi just tolli ja selle perest hinnas rahvas teda. Hilda Mikko messiga raasike luuletaja tema oma pika elu jooksul kirjutanu peris palju luuletusi nii eesti keeles kui oma ema, keelen mulgi keelend. Minul on sedasi imelik asi mulle tulevee mõtteriimin pähe ja mõnikord ma võta siis pliiatsi ja kirjutas üles ka selle ja nii on mul palju neid kirjutet. Hilda Welle, Hendrik ja Jaan pagesid nõukogude võimu eest ära Kanadasse ja esiti seal kaugel maal hoidsi vene aastakümneid mulgi keelt, au sihel ja Hendrik kirjut ka mulgikeelseid luuletusi. Ta oli kuulus insener Kanada riigikate kõrtse ülikooliharidusega ja ta kirjut mulle kirjutas. Ütle mulle mulgi keeles me kodukandi ajalugu. Ma ei jõua seda ära imestada, kuidas deme hinnass, seda mulgi keelt ja oma kodukanti oma Kehra kodu ja oma eme, see oli nagu, nagu vere sisse kasunud. Keldekusi nüüd imu kah kirjapulk kätte rabade ja murdeluuletusi kirjutame, hakkate siis neile teadmises, et Adamsoni murdeluulevõistluse peale või kirjuta kõik, kes tahavad ja õitseda, puham Jansen, murden töödule saata esimesest septembrist mulgi kultuuri instituut. Rohkem tähendust veebilehe pealt www punkt. Mulgimaa. Sess kõrrasson mulke Jutoodsan saateks said kokku Kristi Ilves. Hääd kodu keelist emakeelepäeva ommentses kigile.