Tere kirjasüsteemidest sellest, kuidas erinevad rahvad on oma keelt kirja pannud ja kuidas nad praegu oma keelt kirja panevad, sellest räägime täna keelesaates ja saates on Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Peeter Päll on paljudes Eesti ja rahvusvahelistes komisjonides ja, ja ühe ameti ja komisjoni nime veerin monid maha ÜRO kohanime ekspertide rühma latini satsiooni süsteemide töörühma kaasjuht. Mina saan sellest nii aru, et kirjasüsteeme on maailmas palju ja lisaks veel neid süsteeme on palju, kuidas teistes süsteemides kirjutatud kohanimedes oma süsteemi panna, et neid kõiki on väga palju. Ja kirjamaailma, väga kirev ja tegelikult võikski alustada kirjast endast, et kiri on, on niisugune asi, milleta me tänapäeval ei saa hakkama aga ta on ajaloos mänginud väga tähtsat rolli ja ja ta on, eks tsivilisatsiooni tunnuseid tegelikult, mille järgi me üldse saame aru, et tegemist tsivilisatsiooniga, et kirja algmeid uurides muidugi Me põrkume selle otsa, et mis see kiri tegelikult siis on, et kui me võtame sellise seisukohad, kiri on mingi informatsiooni vahendama käimiseks mõeldud märkide süsteem. Et siis me võime ka pilt joonistusi kaljukoopajoonistusi lugeda näiteks mingiteks, kirja algmeteks ja ja õieti ongi ajaloohämaruses see, kuhu me selle kirja alguspunkti nihutame, aga ütleme nii, et, et üks vanemaid kirju on induse oru kiri, mida dateeritakse umbes 3500. aastaga enne Kristust. Ja seda ei ole osatud Anytacifreerida stati, teata kõigepealt, mis keeles see on ja need tekstid katkenud, liiga lühikesed ja mõnikord on ka kahtlusi, kas üldse kiri on, et võib-olla mingit muud sümbolit. Selle taga aga muidugi kõige vanematesse freeritud kiri, tõenäoliselt on siis sumeri kiri, mida me doteerimine umbes aastaga 3400 kuni 3200 enne Kristust ja ja üldse maailma niisugused kirjasüsteemid võiks. Võiks tagasi viia kolmele niisugusele täkke kohale, et kui me nüüd inimkeele kohta ei oska tegelikult oletatavasti inimkeelel on mingisugune ühtne algupära inimliigil, aga siis kirjade puhul on ikkagi selgelt sellist selliseid kolm kollet kus see kiri on tekkinud kõigepealt siis Lähis-Ida, õieti siis sumerite ja egiptlaste juurest on on läinud üks suur kirjade pere hargnema siis Hiinas on teine selline kultuurikolle ja Kesk-Ameerikas maiadel on siis kolmas niisugune koht, kus need kirjad on alguse saanud suuremas osas, et. Kui erinevad või sarnased on sumeri hiina ja maiade kirjasüsteemid No neil on teataval määral vis tühist küll see väidetavasti on kirja areng toimunud ka sageli, nii et kõigepealt on olnud tõesti pildid ja sümbolid ja kujutised. Ehk siis, kui need sumeri kiilkirjas on kujutatud jalga, siis see tähendab sama sõna mis käima ja nii on ta siis hiljem abstraksemaks muutunud ja hakanud häälikut tähistama. Et hiina kirja puhul on päris ilmekas seda olnud jälgida, kuidas siiski piltides on saanud, et tänapäeva hiina kirjamärgid, et see on üsna niimoodi etappide kaupa tõestatav. Ja midagi sarnast on olnud ka Lähis-Idas, aga Lähis-Idas on see siis toimunud ka niimoodi, et kiilkirjade on arenenud. Nad ei ole küll otseselt vist täpselt seotud hieroglüüfkirjaks Egiptuses, neid on ka mitu olnud. Ja ja sealt on edasi arenenud teatud sarnasust alusel finiikia kiri ja, ja sealt edasi Kreeka ja siis ladina ja, ja nõnda edasi, niiet aga kirjad on teadliku arendamise tulemus ja vanimate kirjade autoreid küll ei tea, aga paljude puhul me ikkagi teame selle kirja sünnilugu üsna täpselt, et näiteks see tähestik, mida me nimetame kirillitsa küürilliliseks lähestikaks, on tegelikult saanud nime siis kahe misjonäri dialoogi kahe venna grilluse ja metoodilise järgi, kes ise vist selle kirja autorid ei olnud. Aga nende õpilased tegid selle kirja siis kreeka kirja põhjal. Kerilise metoodika lõid klakoolid sa kirja tegelikult, mida horvaadid siiamaani aeg-ajalt kasutavad. Või siis hilisemast ajaloost on, me teame, et paljud Kanada põliselanikke kirjad silpkiri, mida me tunneme siis tänapäeval ühe ühe süsteemina. Sellele kõige kaugem aluse pani üks misjonär, kelle nimi oli Tseimise Evans 1800 kolmekümnendatel aastatel, kes lihtsalt leiutas niisugused geomeetrilised kujundid, et sellega sellega siis silpe kirja panna ja kui kolmnurk on ühes suunas Isonsa vokaaliga A kui teises suunas vokaaliga u ja nõnda edasi, nii et selliseid huvitavaid süsteeme on täiesti loodud ja paljudele tuttav indiaani keele tseroki kirja lugu, kelle, mille autoriks on olnud siis hõimupealik see koja 1800 kahekümnendatel aastatel ja ja näiteks ma toon, toon need uuema näitajate aafrikaski, tekib kirju Mandingo keelte jaoks, need on siis Lääne-Aafrikas, kõneldab keelerühm. On üks mees, kelle nimi on Solomana Kante, loonud 1949. aastal kirja, mida, mida siiamaani kasutatakse Libeerias ja Elevandiluurannikul ja natuke ka Malis, et see on niisugune silpkirjatüüpi tähestik. Ja Indias tekib veel tänapäevalgi uusi kirju, et ma vaatasin huvi pärast seda, mis on Vikipeedias kirjas kui konstrueeritud kiri. Ja seal on selline teade, et 2005. aastal ei kreek kaks tähestikku kodava keele jaoks ja see on üks Kesk-Indias kõneldavaid Traviidi keeli. Nii et neid neid kirju tekib ka tänapäeval. Indias on üldse kirjade paljusus, et seal on palju suuri, suuri keeli suurte kõnelejate arvudega keeli ja nende hulgas on siis igalühel peagu oma kirja, et seal iga enesest lugupidav keel moodustab omalenda kirja. Keda huvitavad kirjasüsteeme, täpsemalt siis üks aadress, mida võib soovitada, on omni klot. Punkt com. Kust võib näha igasuguseid kirju üle maailma ja sealhulgas on ka väljamõeldud kirju, mida tegelikult keegi ei kasuta, aga mida siis lautor lahkesti on oma sinna webi paika pannud. Et kirjad on niisugune inimese teadliku arendamise tulemus ja neis on palju huvitavat ja põnevat ja seda valdkonda-nimetatakse tegelikult grammatoloogiaks. Sellise termini pakkus püüdhr Daniels, kes on ühe suure kirjad, entsüklopeedia autor nagu sõnast grammatika gramma kiri ja tegelikult siis kirjateadus seda vanasti nimetati Velvale nimetatigi grafoloogiaks, aga seda seal hakanud tähendama nüüd käekirja uurimise, niisugust meetodit, metoodikat ja muud. Konstrueeritud kiri, mida see tähendab, see on väljamõeldud kiri. Ise hakanudki. Tehiskeel umbes et, et see on tõesti selle autor, on teada, isegi doteeritav on see kiri tavaliselt ja neid on üksjagu tegelikult kaitsebki korea keele kirja kirja puhul me teame, et selle, selle ülesande andis kunagi Korea kuningas ühele oma õpetlasele ja see umbes mõnisada aastat tagasi ma võin praegu eksida, loodi niisuguse vastena selleks sellele kirjale, mida seni kasutati hiina keele eeskujul. Häälikkiri ei ole konstrueeritud kiri. Ei konstrueeritud keri võib olla igasugune, siin võikski mainida seda, et kirju võib ju liigitada selle järgi, kuidas nad keelt üles märgivad, et kõige laiemalt on jagatud kirju kaheks või mõnikord ka kolmeks, et kui me piktograafia või sellised sümboli jätame võib-olla kirja mõiste alt välja et siis on kaks põhiliiki, on nii-öelda logograafia ja fonograafia, ehk siis logograafia üritab märkida sõnugai morfeeme või tüvesid ja fonograafia üritab märkida häälikuid ja, ja siis logograafia on siis kõige tüüpilisem tänapäeva esindaja, hiina kiri hiina ja jaapani kirjamärgid, mis tõesti märgivad siis morfeeme ehk siis sama tüvesid ja hiina keeles on sageli ühesilbilised. Rohkem mul tegelikult kohe hetkel ei meenugi graafikil tänapäevases kasutuses, aga siis monograafia on muidugi laiem, et sealhulgas on siis eelmise märgivad silpe ehk siis silp kirjad siis on neid, mis need, mis märgivad häälikuid, üksikuid häälikuid, häälikkirjad ja on ka selliseid, mis märgivad häälikud puudulikult, ehk näiteks siis heebrea ja araabia kirjas märgitakse, kaashäälikuid aga ei märgita täishäälikud sageli. Nii et kirjade maailm on kirev ja tegelikult ei olegi sellist puhast süsteemi, sellepärast et kui Hiina Hiina kiri märgib küll morfeeme, siis ta peab omandi toime tulema võõrkeelsete nimedega ja neid kuidagi transkribeerima, siis ta muudab juba foneetiliseks kirja viisiks mingis mõttes. Sest mingisuguseid välismaa nimesid peab ka hiinlane suutma hääldada siis ta kohandamine hiina silpidele ja saab sellise nii-öelda foneetilise kirja liigi ja meil näiteks ladina kirjas eesti keeles on kasutusel logograafia elemente. Kui me mõtleme numbritele, mida me loeme ju mitte siis nagu häälikuid, vaid loeme nagu sõnu või mõtleme lühenditele, siis need on ka selle, see selles mõttes segasüsteem. Aga kas põhimõtteliselt on niimoodi, et mida vanem kirjasüsteem, seda kindlamini on ta logo, graafiline, ja mida uuem, seda kindlamini fonograafiline. Võib-olla teatud üldistusena võib nii öelda, aga, aga see võib-olla natukene liiga lihtne, et et tegelikult, et see Akkadi kiilkiri oli ka silpkiri mingis mõttes, et teda võidi lugeda ikkagi nagu foneem foneetilise kirja küllalt vana, et seal ma julgen nii nii üldistada. Aga hiina kiri on vana jaapani kiri on vana. No Jaapani ja Hiina kirja põhimõtteliselt ühest tüvest pärit, et seal võib olla erinevad kohati mõned märgid, aga nad enamasti ühe sama algupäraga. Aga ladina kiri on väga vana, ladina kiri, no ta läheb selle algupära võib-olla ongi raske lõpuni selgitada, aga ta on kindlasti pärit Lähis-Idast oma nii-öelda tähejoonte poolest ja ja üheks eestlaseks loetakse phony ikka kirja, kus kirjutati siis tähti paremalt vasakule, enamasti muidu see kirjasuunda ka võib-olla huvitav märkida. Ta on enamik kirju, tänapäeval kirjutatakse vasakult paremale. Aga nagu me teame, araablased ja juudid kirjutavad paremalt vasakule. Ja on ka kirju, mis kirjutatakse ülevalt alla nagu mongoli püstkiri, mis on siis üks väheseid tänapäeval kasutatavaid kirju, mis on jäänud sellele truuks. Hiina märke võib ka kirjutada ülevalt alla, aga tavaliselt on nad vasakult paremale. Kas sellel on mingi põhjus või seletus ka, et miks üks rahvas valib just ühelt poolt teisele poole ja teineteiselt poolt teisele poole? Vaat ei oska seletada, et see on küllap kiri on küllaltki tehislik nähtus ja võib-olla on siis ühel hetkel otsustatud, et nii on parem ja mugavam, et ma tean küll, vanasti kirjutati mingil ajal ka sedasi, et nagu seda nimetatakse härja kündmise meetodiks ehk siis üks rida vasakult paremale, järgmine rida paremalt vasakule, siis kirjutamisel käsi justkui ei tõuse sellelt kirjutamispinnakohalt väga kaugele, et siis saab niimoodi siiruviiruline kirjutada, aga see läks küll vist ruttu üle, seda palju-palju, see on ajaloolistes ürikutes ainult kirjas savitahvlitel, võib-olla mujal. Kes niimoodi kirjutasid, ma võin eksida, aga need võisid olla ka kiilkirjaga. See mongoli kiri, mis süsteemi nemad kasutavad peale selle, et ülevalt Alla põhimõtteliselt on see häälikkiri ja see ja läheb isegi kaugemalt tagasi nendele Lähis-Ida kirjadele, et ta on hästi keerulist teed pidi sinna sattunud ja ja mongoli kirja ka selles mõttes huvitav, et seal on ühel tähel on mitu kuju, sõltuvalt sellest, kus ta paikneb ja tegelikult kirja lugemine on äärmiselt raske ettevõtmine, sest selleks peab teadma, kuidas seda sõna lugeda, et enne, et siis need märgid ära tundes sõltuvalt sellest asendist sõnas üks märk võib tähendada, kas kaashäälikut või täishäälikut. Jaa, olen küll seda üritanud uurida, aga see on päris keeruline, seda niimoodi oma peaga välja ei loe ilmselt. Ja kõige naljakam, aga see, kui sellel arvutil on kohandatud, siis arvutil on ta kohandatud sellel põhimõttel, et et tuleb kõigepealt lugeda see sõna välja ja siis vastavalt hääliku vastava häälikuga märkida ja siis arvutiprogramm paneb selle automaatse õige tähe kujul kirja. Aga selleks, et lugeda, selleks tuleb sõnu teada lihtsalt. Mis puutub arvutisse, siis ilmselt on kirjasüsteemidega ka arvutis, nii nagu huvigi muu asjaga, et kui sind arvutis ei ole võimalik kasutada, siis sind just nagu ei olegi olemas tänapäeval. No siin on õnneks arvutiasjandus on väga kiiresti arenenud ja tänapäeval on olemas selline nähtus või, või siis kirjade kogum, mida nimetatakse juunikaudiks, ehk tal on ka ISO standardi lühend 10 kuus, neli, kuus. Mis püüab siis hõlmata kõiki maailmakirju ja see pidevalt täieneb, et seal on? Ma ei julgenud isegi seda üldarvu öelda, aga seal on neid sadu tuhandeid märke, fikseeritud ja arvuti, tähendab arvutid suudavad neid tegelikult ära tunda ja kasutada, et kui te avate mõne uue brauseri ja ja võtate sealt vikipeedia erinevaid keeli välja, siis te näete neid tähestik ja päris, ilma, et ta peaksite midagi ette võtma, et arvutid on hästi kohandatud, sellele mõned uuemad kirjad küll mitte, aga aga enamasti kõik riigikeeled, mis maailmas on, on mingisuguse arvutitoe leidnud endale. Nojah, kirjutada me neid ei saa, sest meil ei ole vastavat klaviatuuri, aga me näeme seda pilti. Jah, ja tegelikult saab ka kirjeldada, kui valida seal nii-öelda nähtav klaviatuur ja tunda neid märke, et siis tuleb ainult teada neid kirjutamise tavasid ja kodeerimise põhimõtteid. Kas täpset numbrit, kui palju praegu maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme, seda vist ei olegi võimalik. Ei ole, sest et nagu ma ütlesin, on neid kirju, mis tekivad tänapäeval ja mõnel juhul ei ole ka selge, et kas see on üks või sama kiri. No näiteks Kreeka ja kopti tähestiku, ta on väga sarnased, aga alguses loeti isegi üheks kirjaks, sest koptidel olid ainult mõned lisamärgid, aga nad olid siiski lõpuks arutelud teel jõudnud tulemusele, et need on kaks erikirja ja nad on täna pole eraldi kodeeritud sellesse tähestiku standardis. Aga miks, kui otsitakse uut kirjasüsteemi miks ei vaadata nende suuremate poole, mis on juba levinud? Eks ta ole mingil määral sellise iseseisvuse näitamise küsimus ka mõnel juhul, et tegelikult see kirjade valik on üsna poliitiline küsimus, kui, kui läheneda sellele nii-öelda keelekorralduslikult, et me vaatame seda näiteks, et araabia kirja ja araabiakirjal põhinevaid tähestikku kasutavad põhiliselt just islamiusulised maad, et see on üsna selge tunnused, seal on islami usk valdav selles riigis on erandeid ka näiteks Bengalit, kes on osaliselt siis islamiusulised, kasutavad siis oma bengali kirja, mis on India silpkirjade üks teid. Või siis indoneesia keel, mis on, neid on eeldused, on üks maailma suurimaid islamiusulisi rahvaid ja nemad kasutavad ka ladina tähestikku tänapäeval türklased siis ütleme, aga need on suhteliselt erandlikud, et üldiselt araabia tähestik koos usuga kaasas. Ja mõnel muul juhul me võime näha kirjade valikus seda, et võetakse ka nagu kultuurisuund, et Jaapani ajaloost on teada see, et kui Jaapan pärast teist maailmasõda kapituleerus ja siis ameeriklased võtsid selle sõjalise juhtimise alla siis oli üks Ameerika kindral, kes unistas sellest, jaapani keel tuleks üle viia ladina tähestikku üle mistõttu jaapanlastel on mingis mõttes eriti suurt tõrge selle teema vastu, kui nad üldse peaksid rääkima latiniseerimisest. Või siis ma olen kuulnud ka Kambodžas, on selline olukord, kus kõrval on riik Vietnam, kus kasutatakse ladina tähti ja kui hakata rääkima grammeeridele, kes on seal põhirahvusLadinsatsioonist, siis neile kangastub kohese vietnami keele tähestik ja neile see mõte üleüldse ei meeldi, neile tundub, et nende oma kiri jääks selle tõttu nagu tagaplaanile. Mis juhtukski, mis võib-olla juhtub tõesti, sest et tänapäeva maailm ka kasvatab valdavalt ladina tähestikku ja seetõttu kõik asjad, mis maailmas ülemaailmselt toimivad, on rajatud sellele sellele tähestikule, et kõik meie passid, lennukites dokumentatsioon, kõik kasutab ladina tähestikku, mis keel, see on, iseküsimus, aga päästikuna ladina tähestik väga valdav. Aga hiinlaste passis ei ole ju ladina tähestikus nimed. Rahvusvahelises passis ikka on, sest neil on nii oma kirjas see nimi kui ka siis ladina tähestikus. Ja siit jõuamegi sellat insatsiooni juurde, mida tegelikult enamik tänapäeva keeli mingil kujul on sunnitud siis rakendama, et et tõepoolest nagu mõtlesin, ladina tähestik on, eks valdavamaid süsteeme ja ja selleks, et toime tulla rahvusvahelises suhtluses, on vaja teada, kuidas neid nimesid ladina tähestikus kirjutada. Ja see on muidugi päris keeruline teema, et kui lühidalt öelda et neid ajaloolisi süsteeme, mida on kasutatud ja mida on välja mõeldud, neid on hästi palju ja ühe keelegi nimede kirjutamiseks on hästi palju süsteem, et kui me mõtleme ka vene nimedele. Meil Eestiski on praegu kasutusel noh, ütleme ametlikud lausa kolm võimalust, kuidas vene nime kirjutada, et saab kirjutada traditsioonilises vene eesti tabelis siis on nii-öelda üks rahvusvaheline tabel, mille mille kunagi kinnitas ÜRO kohanimekonverents. Ja siis Vene enda süsteem, mis on praegusel hetkel inglisepärane, aga mitte päris selline inglisepärane, vaid tal natuke teisi sugemeid ka juures, et põhiliselt küll inglispärane ja neid kolmesüsteeme võib kõiki eestivenelaste passides näha, et inimene saab valida oma nimekuju. Sest nii on elu elu kujunema. Kas siis Medvedjev võib kirjutada endiselt j ja e-viimases silbis? Medvedjevi selgitusel võiks küll nüüd kohe veel üle korrata, sest seal ei ole seda joti küll põhjust kirjutada. No samahästi me võiksime Kirturgeeniewiotiga sellepärast et vene tähestikus seda pehmendus seal ei märgita, see on lihtsalt automaatselt kaasnev nähtus, see eelviimane täht Anjee aga selle ees ei ole, j siis seda, mis jeti annab teisendada pehmendusmärki, et ütleme, kui võtame nime, Vassiljev, seal on Ell jahtis nakk ja jää on seal lõpus. Medvedjev puhul ei ole tee Mcis nakk ja e-vaid seal on lihtsalt e kõrvuti, aga need kõlavad pehmendatult eesti kõrvale. See tuleb siis Medveidist meil Šveits on ju pehmelt? Ja no ma nii täpselt ei oska seda kirjeldada ka kirjapildis on venelase jaoks vahe, kas Vassiljev või Medvedjev. Üks lõpeb pehmendusmärgiga, teine ei lõpe. Ühesõnaga, Medvedjev ei ole mingisugust joti. Pole põhjust jah, siis samahästi võiks turgeenev kirjutada jutiga ja ongi kirjutatud aeg-ajalt, nii et kui on häälduspäraselt kirja pandud, siis võib ju juhtuda. Korea nimed sel nädalal eriti aktuaalsed nimed. Ma mäletan, et, et kunagi praeguse Põhja-Korea liidri isa Kimir sen hääldati teda kunagi niimoodi. Ja siis ilmselt oli see aasta 1994, kui Jaan Kaplinski kirjutas meile ja kutsus meid korrale. Sellepärast et, et see nimi oli tulnud vene kirjasüsteemi vahendusel meile sammu niimoodi nüüd õigesti aru. Ja siis me hakkasime, ütleme õigesti, Kim Il-Sung. Aga siis juhtus selline asi, et inimesed, kes olid harjunud selle kurjakuulutava nimega ei saanud Kuu aja pärast aru, et kes siis nüüd parajasti suri. No kõigepealt korea kirjast võib-olla paar sõna, et see annaks huvitava laadi kiri, kus mida ongi raske defineerida, kastan silpide, vitan häälikkiri sellepärast et seal on selgelt olemas häälikuid, märkivad sümbolit, aganad Pisuaalselt rühmitatakse silpideks, ehk siis nimi kim. Tinglikult öeldes on siis üks niisugune nagu Hiina kirjamärgi moodi välja nägev kombinatsioon. Kust siis saab lugeda tähti k i m. Ja mis puudutab nimesid Kimil songija, Kimirsen, siis tuleneb lihtsalt sellest, et vene traditsioonis on nime edasiandmise tava natuke teistsugune. See, kas ei lõpphäälik on ellu jäänud, see on tegelikult korea tähestikus üks ja sama märk. Teda lihtsalt loetakse natuke teistmoodi ja Maret Nukke just ühes keelesaates väga ilmekalt selgitas, mis on EL-i vahe jaapani keeles ja umbes sarnane asega korea keeles. Ma ei oska seda nime ilmselt korrektselt hääldada ka Sung ei ole ka tõenäoliselt õige hääldus, vaid ta mingi sang võib-olla kuidagi nii, et. Laulu sisse jäi ta igastahes kiimirzennina. Jah, sest et see on üks võimalusi korea nimesid lihtsalt teise keele kaudu edasi anda. Praegune liider on Kim Jong-un, Kim Jong õnn tuleks hääldada tegelikult. See on eesti keeles olemasolevast häälik õ, mida võiks täiesti rahumeeli hääldada, nii nagu ta eesti keeles on võimalik. Ma muidugi ei oska selle nime tähendus selgitada, aga, aga nii, nii nagu on Korea ja Hiina ja ka jaapani komme, et perekonnanimi on ees ja nii et Kim on siis perekonnanimi, John Lennon, see, see nii-öelda meie mõistes eesnimi. Missuguste probleemidega seal kohanime ekspertide rühmas veel tegeletakse, kui latinisatsioonist jutt on just konkreetselt. Jah, iga nüüd tuleb vist öelda edaspidi iga kahe aasta tagant toimuvad ÜRO kohanime ekspertide rühma istungid. Ja nendel on üks teema tõesti see, et vaadelda neid süsteemi, mida siis nimede ladina tähestikus edasiandmiseks kasutatakse ja idee on siis selline, et iga iga, mitte ladina tähestiku jaoks oleks olemas üks ja rahvusvaheline ühtne süsteem, et nii nagu me kirjutame hiina nimesid tänaval ühtemoodi üle maailma, nii oleks võimalik ka kõigi teiste mitte ladina tõeliste kirjade puhul ja siis, et need neid siis arendada. Selleks töörühm on ja muidugi töörühm ise arendavaid, ta peab tegelikult kaasa aitama sellele, et see maa, kus seda keelt kasutatakse, ise selle süsteemi välja töötaks ja siis selle rakendaks. Ja siis saavad ka teised seda rakendada. Hiina on näiteks selles mõttes hea näide, et ta ei saanud seda oma Nat insolatsiooni, mida nimetatakse pinnin rangelt kasutanud ja seetõttu on siis ka teised maad pidanud seda praktiliseks isegi ka sedavõrd, et ameeriklastel oli oma traditsiooni süsteem, milles nad olid ka loobunud siis üsna üsna vastumeelselt küll, aga elu oli ilmselt palju lihtsam, kui nad püüdsid ühe süsteemi kasutusele. Nüüd oleme praegu hädas sellega, et araablastele ühtsest süsteemi välja töötada, õieti selline süsteem oli ka varem ÜRO poolt heaks kiidetud 72. aastal, aga seda kõik riigid ei rakendanud ja kogu aeg oli neil see teema, et neile see süsteem ei sobi ja mõned tähed ei ole seal õigesti edasi antud. Ja pärast pikki-pikki ponnistusi siis möödunud aastal võeti siis uus resolutsioon vastu, kus soovitatakse nende natukene muudetud tähestikku aga peab ütlema, et sellega on ka päris palju tegemist olnud ja kõik araabia maad ei ole üksmeelselt teda toetanud, et araablastele on hästi palju niisuguseid kohalike hääldusvariante või mida võib nimetada kohalikeks keelteks. Ja see, mis sobib ühtedele, ei pruugi teistele väga hästi sobida, et kasvõi selline häälik, mida, mida meeto transkribeerime Jotiga aga loeme siis nii nagu inglastel, see, see on täht, mida loetakse mõnes araabia piirkonnas geena näiteks Egiptuses ja mõnes Asheena mõnedes piirkondades, nii et juba seetõttu ei ole neljase üks süsteem väga lihtne sobitada ja Alzeeria oligi väga vastu sellele uuele süsteemile, et eri põhjustel muidugi. Kui palju nendes aruteludes on tunda, et kuskil tiksub mingi poliitiline mõte, et mõnel vastuseisul või vastupidi poolt olemisel on poliitiline, tagamata. Nii seda ei kunagi ei esitata selles mõttes, et alati on vastuväited põhiliselt avalikult olnud sellised, et see süsteem ei ole näiteks piisavalt transliteratiivne. Et siin tuleks nüüd selgitada, mis on transalternatiivne, et üldse, kui me räägime ümberkirjutamisest, on, on neid kahte liiki, ühed on sellised süsteemid, mis orienteeruvad kirjal endale. Ehk siis võtame selle lähtekirjatäht-tähelt lahti ja paneme siis sihtkirjas kuidagi täht-tähelt sellele vastu, et et see tulemus ei pruugi väga loetav olla, aga ta on selle lähtekirja täpne edasiandmine. Ja transkriptsioon on seevastu see, kus me võtame selle lähtekirja küll, aga me arvestame ka selle hääldust. No see eesti transkriptsioon vene nimede kohta on just täpselt selline transkriptsiooni näide, et me ei võta neid vene tähti niimoodi üks-üheselt, vaid vastaval positsioonil näiteks Jeltsin kirjutame yea sõna alguses teega. Ja c tähendab kirjutamisest DS-i ka nii nagu eesti tähestikus, harjumuspärane. Aga transiit, alatiivne tähendab siis seda, et seda nime saab ka nagu tagasi pöörata, et me saame selle sihtkirja järgi tuletada selle lähtekirja tagasi. Ja seda pööratavust on siis peetud üsna oluliseks omaduseks nimedes, see annab nimedele niisuguse püsikindluse. Ja siis on üks väide, mida siis on kasutatud selleks, et tõrjuda neid nii-öelda poliitiliselt ebasobivaid süsteem, et see oli siis kuus aastat tagasi, kui oli eelmine konverents ja seal oli päevakorral olid Ukraina ja Valgevene latinsatsiooni süsteemid. Ukrainlastel on see selline inglispärane, suhteliselt ebatäpne võiks nii-öelda ta väga täpselt neid ukraina häält häälikut edasi ei anna. Ja Valgevenest seevastu oli väga täpne, mis on niisugune praktiliselt paralleelne ladinatäheline kirjaviis. Ja siis ühel juhul olid vastuväited, olid sakslased, kes kellele see ukraina süsteemi meeldinud. Ja teisel juhul küll kaudsemalt olid natukene skeptiliselt need, kes olid harjunud inglisekeelsete süsteemidega. Nii et selliseid kultuuri orientatsioone võib ka täheldada nendes vaidlustes ja ja see läks päris teravaks, nii nagu araabia nimed, arutelu oli päris terav, tegelikult. Kui see rühm kokku tuleb, kui palju keeleteadlasi seal siis koos on? See ÜRO kohanime ekspertide rühm on selline üsna hajus moodustist tegelikult, et ta, ta ei olegi kindel koosseis, et tegelikult selle nime all koguneb iga nüüd edaspidi iga kahe aasta tagant üks kogu ekspert, kelle siis riigid ise välja valivad ja see ekspert võib igal aastal olla erinev põhimõtteliselt, et seal ei ole kindlad. Liikmete nimekirja on küll sellel eksperdid, rühmal on siis töörühmad ja seal on justkui kindel liikmeskond sageli ja kindel juht või kaasjuht, aga see on ka natukene niisugune lõtv koosseis, et seal ei ole mingit ametlikku protseduuri selleks, et liikmeks saada. Aga kui palju on 10 20 100 inimest koos? Latt inflatsioonisüsteemide töörühmas on umbes 20 inimest, kui ma nüüd niimoodi peast julgen ütelda või, või natukene alla või üle. Aga siis vaadatakse, et oleks kõikide enamvähem suuremat kirjasüsteemid esindatud. See oleks küll ideaal, aga praktikas on ta nii, et inimesed, kes tunnevad selle teema vastu huvi, avaldavad ise soovi sinna liikmeks astuda ja ja siis tuleb lihtsalt vaadata, et oleks esindatud ka teatud piirkonnad, mida võib-olla muidu ei, ei ole vabatahtlikke leida. Kas nendel koosolekutel või kokkusaamistel on jutuks olnud ka Eesti kohanimed meie täppidega tähed, näiteks, kas mõnel on probleeme nendega või meil on probleeme, kuidas neid kasutatakse? Meie sõnu kasutatakse. Meil ei tohiks olla probleeme, aga põhimõtteks on ju see, et kui on ladina tähestik, siis rahvusvaheliseks kasutuseks sobivad need nimed just sel kujul, nagu nad selles keeles on. Ehk siis me ei pea oma nimesid häbenema, vaid võiksime julgelt kasutada neid kõiki märke kõigis Ladinud häälistes keeltes. Tõsi, mõned erandid siin on nagu läti ja leedu keel, aga üldiselt. Läti ja leedu keeles ei saa meie täpitähti kasutada. Neil on see põhimõte, et nad kirjutavad nimede ümber oma keele tähestikku. Mina oleks siis nimega Peters Bells läti keeles ja, ja nii ma olengi näinud oma nime. Tulevad tulevad juurde, seda häälikut läti keeles küll on, aga seda märgitakse e-tähega. Ja siis on Arvo Bertz ja Arvo Pärt. Just. Ja Leedus oleks ta Bertas, tõenäoliselt peatas, ma nii täpselt ei tea. Aga Leedus on natukene segasem see asi, sest isikunimesid nagu ma nüüd ka ise nägin oma silmaga hiljaaegu Leedus olles, et isikunimesid nad nii kergesti enam ümber ei leedus. Siis võib loota, et on ka Arvo Pärt, on Arvo Pärt. Tõenäoliselt vähemasti müürilehtedel. Aga see on nüüd ladina tähestiku omadus, aga tegelikult on seda nähtust ka teistes kirjasüsteemides, et näiteks araabia nimesid kasutavad ka pärslased üsna samal kujul, nii nagu araablased ise araabia pärsia nimesid teistpidi ei kasuta seda, et seal on mõned häälikud, mida araabia kirjas ei kasutata ja siis tekib teatud dissonants seal küll. Kui näiteks kirillitsa maade puhus puhul on küll see nähtus, et seal iga keel kasutab iseseisvalt tähestikku ja kirjutab teiste keelte nimeta ümber vastavalt. Üks ilus sõna sai peale kirjasüsteemide sai siin saates meelde tuletatud, et müürilehtedel see on tore sõna. Jah, ma tean, need on ju endiselt olemas, aga neid sõnu vist sedasama vähemasti nii palju kuulda. Nii võtame uuesti kasutusele, ma, ma soovitan küll iseendale ka, aga lõpetuseks kirjasüsteemide areng üldse maailmas, mis suunas siis liigub, kas nii nagu keelemaailmas inglise keele ülemvõimu poole, nii ka kirjasüsteemide maailmas latiniseerimise poole? Vot see on üks huvitav nähtus, et kui öelda seda, et kirjasüsteemide areng kuhugi liigub, siis ma väga kindel enam selles ei ole, sellepärast et tänapäeva rakendused ju ei eelda enam kirjutamist, vaid sageli häälega juhtimist. Et selles mõttes ma ei julgegi enam üldistada, et kas kiri teeb oma võidukäiku edasi, sest et tõesti paljud rakendused tänapäeval käivituvad ka hääle peale ja siis tekib juba uus mure, et kas hääl räägib inglise keelt või räägite, võib ta ka eesti keelt rääkida, et see on nüüd teine teema. Aga Ladiniseerimise puhul ma loodan küll, et selliseid süsteeme, millega siis rahvusvaheliselt on heaks kiidetud eri keelte Ladilisatsiooni süsteemid, et et need süsteemi tuleb juurde ja selle nimel töörühm siis tegutseb. Ja kui nüüd natukene fantaseerida, siis tegelikult ju internetis ka suhtlemine läheb paljuski piltide peale ja võib-olla läheb hoopis märkide peale tagasi. Jah, et seegi on selles mõttes põnev areng, et tegelikult, et ma kardan, et kirja osatähtsus võib-olla isegi kahaneb edaspidi, et et tõesti see sümbolite ja märkide abil suhtlema, et see on ka üks vaidluse teema, et kas see on kiri näiteks piktograafia puhul on siis need sümbolid ja igasugused joonistused ja paberlennuki voltimis õpetused need on ju tegelikult mittesõnalised, vaid pildilised ja see on omaette põnev teema. Äänisjärve kaljujoonistused internetti jõuame tagasi sellesse ajajärku, tõenäoliselt. Suur aitäh Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja ilusat suve suve.