Havaile ohusaare lõunakaldale onu luulu kuuest rannast kõige tuntumale vaikigi Beachile. Miks nii, Helgi ütleb? Suve pärast muidugi, seal on alati suvi, aga meil siin on nii, et see kauaoodatud suvi kaob kärmelt nagu unenägu ja juba ongi jaanipäev suvelaulude päev. Ajas ajas. Helijälge ajas. Ilusat jaanipäeva vikerraadiost Helgi Erilaid. Ja Raimo Seljamaa ja laulud, mis meenutavad möödunud, suvesid mitte ühe suveliblikad, vaid sellised, mis on aastakümneteks suveklassikaks jäänud. 1970.-te algus ja rõõmus briti grupp mango Cherry, mille juht ja laulja oli tohutu musta lokkis põskhabemega reedoorselt. Ja ehk on huvitav teada, et mango Cherry nimi pärineb lausa kirjandusklassikas. 1900 kolmekümnendatel kirjutas 20. sajandi mõjukaimate luuletajate hulka arvatud Keyes Elliott oma lastelastele toreda luulekogu Õuld. Vukas praktiliselt krõgets vana kukkurlooma kassiraamat millest kujunes hiljem välja Andrew Lloyd Weberi kuulus muusikal käts. Kassid ja selles DSL kassiraamatus oli kaks tähtsat tegelast. Mango, Cherry ja Ramboll tiisev. Ning esimese tegelase järgi saigi oma nime rei toorsete grupp. Mango Cheri. Endale sa mäkra emale mango Cherry suurim hitt, aga 1995. aastal tuli Jamaica muusik, laulja Orwell, Richards Varrol lavanimega sängi, kes tegi selle loo vahvalt ja maikapäraseks. Nii et ühest laulust sai kaks erinevate aegade suve hipi. Nänzicinaatrajali heisolvud, mida kõike uimastav suvine vein endas peidab. When jäli heisolvoodi ehe orkestratsioon Nänsesenaatraal ja lee heisil voodil on mitmeid Suveteemalisi laule. Leidib ööd Samm Velvet mooning, sanda on sama sai valitud kui nende esimene aastast 1967. Green 16. ja seitsmeteistkümnenda sajandi Inglismaal tähistati suve saabumist traditsiooniliste rongkäik, kui te kahtlus, kõige tähtsam tegelane oli suvesümbol roheline tsekk, kes ehiti ilmatu vägevate lillevannikutega, aga iga kild korraldas pikapeale oma rongkäigu ja hakati võistlema kellegi kõige rohelisem on. Lillevannikutele lisati puuoksi taimi ÕISi, nii et lõpuks kattis ilmatu roheline püramiid Jack'i üleni ära ja ta oli ise nagu hiigelsuur puu, käed ja jalad ronitaimedesse mässitud. Rohelisest säkist laulab meil siin endine määrnessi, mees saaks õieti gramme. Persson. Järgmiseks oli mul küll valitud vihmane lugu aastast 1947, Elmer Kristjani Reini sandi nyt. Ma tegin siiski vahetuse. Eks neid vihmalaule jõuab sügiselgi kuulata. Ja selle asemel valisin Howlanud tõusja rahaulandi laulu, mille 1963 laulsid tuntuks massaa ende vandellas ja mille 1966 suvel plaadistas briti bänd HU Album quicu vann. Üleni haarav kuum tunne südames kui suvine kuumalaine hiidueile. No kuumalaine ilma vihmata ei ole ka just meeldiv asi. Aga vihmalauludes suvises popi ja rokiklassika siiski puudu ei tule. Tihti kisuvad need nukraks, kuigi suvine vihm on tegelikult värske ja vajalik, kui ta õigel ajal maha sajab. Ja 1987. aastal Leminglemis omapärase häälega äli kämpele juhtimisel alustanud Grupp juubifooti tegutseb ja tuuritab ikka edasi. Toosama vihmas kõndimise lugu on juba uuel aastatuhandel salvestatud sest tsiteerida säilit. Rege on võrratu, imeb säärane tundlik rütm ja see hoiab meid noortena. 1900 viiekümnendail kirjutati üksjagu laule moekatest riietest, aksessuaar, staaridest, lede, Jack'i pluus või džuus, pingsu Leisis Hay hiils, niigers pläks läks ja ägedates uhiuutes kingades ees ägedad päikeseprillid seisis suvises õhtuhämaruses tänava nurgal Dvaid bulla San klassis, after taak. Kas poleks tore oma naabritega hästi läbi saada, aga ei nad ei sallima muusikat, taovad seintele, karjuvad ja märatsevad, kuid laisal pühapäeva õhtupoolikul ma lihtsalt ei kuula neid. Hõljon kaugele ja istun Vikerkaareservale laulapsti, märjad, tugevasti liialdatud kogni aktsendiga seansmaalseissis Ida-Londonist aastal 1968. Lindude laul matab naabrite kära aga vaid neli aastat tegutsenud stiil. Märjate Grupi Smuul seisis, kellest sai 1969. aastal eriti edukas psühhedeelia. Bänd hinnatakse siiani kui oma ajastu mõjukat briti teenäitajat. Ja kui märjad, siis hambel Bay bändis muusika tegemist jätkas, kutsusid kolm ülejäänud Smorfeiscise liiget kitarrimehel roni voodi ja laulja Rod Stewart. Võiks vist öelda, et nemad olnud enam väikesed näod ja Smuul Freisisest Saifeissis. Aga vahetame keskkonda ja ei enam märjoti Londoni stendi kognit. Päike on väga imeline kaaslane, saatjaid, tuul ja Vissim, sügav sinine, merikuu ja kauged tähed. Mured, hajutav laul, šotlane Donovan ja san-is very mätsiks velo. Higine suvi kuumas linnas, mis on otsekui põrgukatel, sa ei leia kusagil varju ja kuumust õhkuvatel kivistel kõnniteedel liikuvad inimesed on nats, kui elavad surnud. Aga jahedamatel õhtu- ja öötundidel tekib Lynne hoopis teistsugune maailm. Sa paned ennast kenasti riidesse ja oled valmis tantsima läbi terve pika öö. Miks küll ei võiks suvepäevad linnas olla samasugused nagu ööd? Sam erinevates idee oli 1900 kuuekümnendatel New Yorgis Riinwitšvilisis alustanud rokkgrupi lavinsbon suurimaid hitte. Ja see on tore nimi Lavín spoon full võiks ehk tõlkida, ma ei tea, armastusega täis vä, selle nime lugu ei tahaks kuidagi rääkimata jätta. See leiti nimelt Missisipil son sööti laulust kohvipluus, mille laululooja pühendas Mäks veel lõikovi paarile. Seal pakutav kohv olnud bluusimehe meelest nii maitsev ja parajalt kange, et talle piisas tõeliseks õnnetundeks juba kasvõi ühestainsast lusikatäiest. Suurlinnast väikelinna oli ilus suveõhtu ja oli jäätisekiosk ja on unelmate naine. Loolased vaid pulgajäätist vahvlitopsi-le ütleb alati ei Hector nii laululooja kui esitaja ja keelatud vilja õunakese rollis Nerja lehti mägi. Ja nüüd tuleb 47 aasta eest Guineas sündinud Rasla patsidega Mohammed kai, William pal tee oma praegusel kodumaal Prantsusmaal tuntud kui Willie hambal tee tuleb rõõmsa suve ehitega rajoonides Soleil, mis Prantsusmaal ja Belgias pikalt tabeleid juhtinud. Suvi, see on päike, Käia William laulab sellest, kuidas südasuvepäikesekiirgus ulatub kõikjale. Hellitab meie juukseid ja kehasid, lilli, meie aias viiuleid ja kitarre ja muusikat mis meile meeldib ja hästi tähelepanelikult laulu kuulates leiad siit viiteid lugudele, mida William silmas peab ikka puha rokiklassika. Luriidi. Helid jälge ajas. Vanal heal suveajal Merifoordia lest poolaastal 1952, kui öeldi ka abielupaar elektrit, kitarri, kitarrihelide keelt ja maailma on üsna keeruline, kui mitte võimatu ilma Gibson Les poolita ette kujutada. Ja siis töötehnoloogia salvestustehnika uuendamisel arendamisel siia juurde. Helilooming. Ei ole vist palju neid muusikuid, kes on valitud nii rock n Roll hoolov feimi kui leiutajate hoolov feimi liikmeks lest pool igal juhul on. Aga meie oma Kalmer Tennosaar laulis kunagi tänast järgmist laulu. Tekst on mul siiani peas, nii noor sa oled ja su südant pole vallanud tunne, sügav minu armu suurust sa praegu mõista veel ei saa. Kalmeril oli nii, paitab ja igatsev hääl, et varateismelise piigasid asulas. No pole kusagile kadunud see lugu Itaalia klassikaliste poplaulude pärandist. Siin Itaalia Austria päritolu Patricia Franco Buanne, kes näeb välja ütleme nagu kaunis Adonis, kellesse armusid nii Aphrodite, Kuiga, Persephone. Lisaks vapustavale välimusele on ta ka uskumatult andekas muusik ja laulja, kes otsustas teha midagi, mida seni keegi polnud teinud, salvestada koos orkestriga nii rõõmsaid kui romantilisi klassikalisi Itaalia poplaule. Niisiis ühel imeilusal suveõhtul kõndis ühte viie rooma paari Vellesseniorina, kes otsustas alguses ehk pisut hõredavõitu nooruki tantsima õpetada. Emil Laansoo Eesti omalest pool, ainult et olud ja tingimused ja võimalused olid Ühendriikide kolleegiga võrreldes igati palju, tunduvalt kitsamad ja keerulisemad. Ise pidi nuputama kokku panema, katsetama. Kalmer Tennosaar. Saar tegi oma esimesed esinemised ja salvestused just koos Emil Laansoo instrumente. Ansambliga ja aastakümneid mängis Emil Laansoo Eesti riiklikus sümfooniaorkestris viiulit, nüüd aga igihaljas mis tahes aastaajal Raimond Valgre muinaslugu muusikas. Kõik kitarripartiid on sisse mänginud Emil Laansoo. Emil Laansoo. Aga eks suvel ole ikka nii, et on päike, siis päike, kui sajab, siis sajab. Vana vihmamantel ei vea sind kunagi alt, väidab Rod Stewart. Basskitarril ro nivood.