Suvemütoloogia. Lapsed ja suvi on vastuoluline teema, kas pole. Ühelt poolt meenub enda lapsepõlvesuvi täis päikest ja merevett ja jäätist ja mannavahtu ja maasikaid. Teiselt poolt kangastub silme ette bussid ja rongid, laevad ja lennukid, mis suvekuudel täituvad kisamate jõnglaste ja tülpinud lapsevanematega. Või ka meie linnatänavad, mis on täis ühtäkki vabadust julmalt ära kasutavaid pisikesi tegelasi, kes tekitavad liiklusohtlikke olukordi, ummistavad lärmates kinosaale ning tilknevad ka suvel asjalikkuse illusiooni säilitada püüdvatel täiskasvanutel jalus, tuletades viimastele teravalt meelde, kui tüütu on suvel ikka tööl käia. Jah, lapsed on elu õied, mis oleks suvi ilma lasteta ja mis oleks lapsepõlv ilma suveta mistõttu polegi muud öelda, kui, et lärmake terviseks. Millal siis veel, kui mitte nüüd? Aga autojuhid? Teie hoidke silmad lahti. Ja asjalikud, täiskasvanud ja lapsevanemad. Teie, ärge pange pahaks seda, et lapsed suvest rõõmu tunnevad, vahel isegi Vano inimeste arvelt. Meenutage pigem aega, mil ta polnud veel nõnda asjalikud. Ametlikud.