Suvemütoloogia. On suvi, viimaks paistab päike, temperatuur on tõusnud juba üle 20 kraadi, ka vesi on soe. Nüüd hakkab elu pihta. Sa lähed, pakid, koti, võileivad, morss, võib-olla isegi üks jahe valge vein, küpsiseid, juust, singiviilud muidugi tomat ja kurk. Päevituskreem, teilt magamiskott, magamismatt. Kogu varustus on komplekteeritud, sa võid asuda teele. Sul on auto. Sul on bensiini, sul on puhkus, klapib, auto käivitub, päike on ikka veel taevas, temperatuur tõuseb veelgi. Sa keerad koduväravast välja. Raadiost laulab Ivo Linna ja siis tee tööd. See kõlab sama nõmedalt nagu Tammsaare lause, tee tööd ja siis tuleb. Mitte midagi ei tule. Kui on teetööd, siis on teetööd sa võidki oodata ja oodata. Aga või leiavad, muutuvad kotis nätsketeks, juust sulab nagu ta liigell. Morss, vein aurustuvad, päike läheb looja ja siis hakkab juba lund sadama. Vaat siis saavad teetööd läbi. Vaat nüüd võid sa sõita.