Suvemütoloogia. Isegi kui ei meeldi, siis suvel peab ikka õlut jooma. Saunas juuakse, õhtul niisama, juuakse, päeval rannas juuakse. Aga tegelikult võib suvel juba hommikul õlut jooma hakata. Kui muidu peetakse liiga tihedat läbikäimist õllega pahaks. Neile inimestele vaadatakse kuidagi kõõrdi ja hete heitva pilguga, siis suvi ja õlu on teineteise jaoks loodud. Paljud heidavad suurtele õllesõpradele ette nende hiiglaslikku ja punnis õllekõhtu. Neile, kes ise õlut ei joo, võib selline kõht olla tõesti ehk eemaletõukav. Aga õllemeestele on see auasi. Nii nagu on sõjaväes auastmed kapral ohvitser leitnant, nii võib õllesõprade staatust nalja lugeda nende kõhtudest. Pühapäeva õllesõpradel peaaegu polegi mingit kõhtu, aga suurematel asjaarmastajatele on näha ümber keskkoha juba tugevamat polstrit ent elukutselised näevad välja nagu mõnusad suured paadid. See ongi õllesõbra unelm muutuda ise voodiks lahustuda õlles sest niikuinii koosneb inimene suures osas veest. Aga kui saab valida, siis parem juba koosneda õllest, mitte veest. Sest kui väga palju vett juues ei toimu midagi muud, kui peab lihtsalt tihedalt WC vahet käima, siis õllega kaasneb. D huvitav seltskond, meeldivad ja lennukad, jututeemad, ägedad vaidlused ja mõttevahetused. Tihti ka tülid, vahest ka löömingud. Aga selline see suvi juba kord on, ajab jalutama.