Suvemütoloogia. Enne ratta leiutamist pidid eestlaste suved küll jube tüütud olema. Lätis õlle järel käia ei saanud, roheliste rattaretkedel osalemine oli välistatud, rulaväljakud seisid tühjalt ja teid polnud mõtet sillutada. Rulluisutajaid polnud. Rääkimata mootorratastest, mille puudumise tõttu ei saanud keegi täpselt aru, millal algab kevadteedel ja tänavatel valitses vaikus. Nüüd on kõik teisiti? Jah, muidugi leidub ka talviseid jalg- ja mootorrattureid kuid paljude jaoks tähendab lume sulamine, päikese väljatulek ja soojade ilmade saabumine seda, et kuurist või keldrist tuuakse välja jalgratas, pumbatakse selle kummid täis ja tehakse üks tiir mõnda looduskaunisse kohta. Või siis aetakse selga paksud mustad nahkriided, istutakse Muttika sadulasse. Kui ilmad on juba tõeliselt soojad ja mõnusad, asub noorem rahvas end poolpaljaks koorinud rulatama või paneb rulluisud alla ja liugleb läbi linna. Nii et jah, mõeldudki alternatiivseteks, transpordivahendiks on kõik need rattad motoriseeritud või mitte-eestlase jaoks eelkõige suverm mistõttu ei maksa ainult pahandada lasta Muttika mürast, rula, kolinast või autode kõrvale liiklusesse tükkivatest jalgratturitest. Ärge muretsege, peagi tuleb talv ja vaikus ja rahu ning kõik need rattad rändavad tagasi kappi või kuuri alla.