Suwemicioloogia. Mõni ütleb, plätad, mõni ütleb plätud, aga sõna päritolu on meile kõigile teada, see tuleb sellest, kui plätudega kõndida, siis teevad plätad sellist heli nagu plätud plat. Juba kaugele on kuulda, kui keegi plätudega tuleb, jah, vaikselt vargile, Playtadega juba ei lähe plätada, üks esiisa on Eno Raua lasteraamatu naksitrallid tegelane Kingpool, kes poolitas oma kingadelt, saaks varbaid liigutada. Varbaid on tõesti mõnus liigutada, neid tahaks isegi talvel liigutada. Aga siis on varbad sokkide sees mõnikord veel isegi villaste sokkide sees siis tuhvlite või kingade ja saabaste sees ja varbad ei liigu üldse. Ja siis ongi hea kõik suvel tasa teha ja plätudega kõndida, kuid Lättad on jalas. Siis on ka üleüldine füüsiline ja vaimne olek kergem ja lahedam. Paljud inimesed, kes on ehk liiga kinnised ja neil on suhtlusraskused. Keeruline on enda mõtteid ja tundeid väljendada. Vaat need inimesed võiksid proovida seda teha plätudega. Rasked tööalased koosolekud ja läbirääkimised saaksid palju parema tulemuse, kui neid vestlusi peetakse, plätud jalas. Muidu on inimene nii pinges ja teine inimene, kes on kah pinges, vaatab, mis seal teisel viga on. Miks ta nii pinges on? Kas ta minu pärast pinges, kas mu jutt ei meeldi talle, kas ma ärritan teda, aga põhjus on vaid selles, et tal pole jalas plättasid. Ja siis kisubki kõik viltu. Vanadest plätudest on kahju. Enamasti visatakse need ära. Vähesed plätud leiavad tee taaskasutusse. Mõnikord on plätad nii sissekäidud, et meenutavad juba väiksemaid kausse. Neid saakski kasutada koerte või kasside söögi ja joogitopside na.