Kunagi oli Hispaania karmide inimtühjade Püreneede taha peitunud salapära panema kuid see on nüüd kauge minevik. Hispaania on juba pikki sajandeid maailmamõjudele avatud ja iseenesest mõista imbusid aegade jooksul ka hispaania muusikasse mujal sündinud rütmid, stiilid, voolud, aga jäi alles ka midagi, mis on omane ainuüksi Hispaaniale. Võib-olla on see midagi siin elanud lugematute inimpõlvede geenidesse talletunud stus kurgust kinnasteni musta rõivastatud uhketest kahvatutest kirglikult hõõguvate südametega, hide algodest ning kõrkideste tujukadessenioriitedest, kes eelistasid sõnadele lehvikute keelt. Kõik mälestused, müüdid ja legendid on alles hispaania fantaasiaküllases, kohati lausa teatraalsus ajaloolises arhitektuuris üle ilma tuntud ja imetletud kunstis ja muidugi ka muusikas. Flamenko tangot häbaneerad, klassikaliselt kitarrid nad kõik on mingil kombel ka Hispaania muusikale oma jälje jätnud. Helijälg jälge ajas ajas. Helijälge ajas. Rõõmsat pühapäeva õhtupoolikut, vikerraadio Helgi Erilaid ja kuulakem seekord midagi, mida me siinkandis just väga tihti ei kuule hispaania poppi. Oma unistustes olid sa piraat. Sugaleer tormas ainuüksi purjede jõul mööda, meresid mustpealuu ja ristis Guentidega lipp mastis grafeek vihanya hispaania poprocki bänd, mille moodustasid 1998. aastal kolm venda Manuel, Oskar ja Raul vihanio. Kõik laulavad, mängivad kitarri ja näevad suurepärased välja ja teevad muusikat tänase päevani. Selles on tulist ladina temperament. Jah, hellade hetkede romantikat too järgnev jutustab ühestainsast suudlusest. Hispaania muusika arengulugu on sama pikk ja keeruline nagu ka selle maa ajalugu sest need on omavahel teadagi lahutamatult seotud. Koos roomlastega jõudsid siia juba ammu enne Kristust iidse antiikajastu helid siis varakristliku kirikumuusika, erinevad traditsioonid siis Hispaaniasse tunginud ja kaua Andaluusias valitsenud mauride rütmid. Sajanditejäljed jäävad ikka omal kombel muusikasse alles ja kuulake, see ongi Alhambra. Ongi Alhambra araabiarütme, aga ka flamenko diaklassikalisi hispaania kitarre võib leida 2001. aasta suvel malakas salvestatud plaadilt samba. Suve ametliku alguse esimest ööd kutsutakse Haanjas Lanotsidesse Anhuan ja Andaluusias on siis kombeks ehitada igasuguseid ajutisi katusealuseid kas või puust ja palmilehtedest ja okstest et kaitsta end siinse põletama päikesetuule või siis väga harvade suviste vihmahoogude eest. Sellisel ajal salvestati kaksikplaat Champ vao. See on täis toredaid hispaania traditsioonilisi rütme. Need muudavad väga põnevaks ja omapäraseks vaid neli noort inimest. Nõbud Edi kama Rein ja ja Dani Fernandez planenkost innustunud Marie karnerro ja Hollandi päritolu Henrik Takenberg. Selle järgmise loo nimi on klus. Traditsioonid elavad aga hispaania popiajalugu ei ole, kuigi pikk. Kindral Franco sedasorti meelelahutust kuigivõrd ei soosinud. Kuid Itaalia San Reemo muusika festivali eeskujul asutas siin siiski 1959. aastal veni tormis rahvusvahelist laulufestivali korraldama hiljem juba ka Barcelonas ja Mallorcal. Just nendel festivalidel õnnestus mitmelgi tulevasel hispaania poptähel esile tõusta. Kõige tuntumaks sai tollane reaalMadriidi jalgpallimeeskonna liige hoolija Iglesias kes pärast vigastada saamist jalgpalluri karjääri laulja oma vastu vahel ütles ja vägagi edukalt. Hoolia paitab hääl ja uskumatu sarm sulatas südameid kogu suures maailmas ja veel praegugi on tema käes kõigi aegade kõige enam plaate müünud ladinamees laulja maailmarekord. Isa huuli, laulja ja südametemurdja karjääri jätkab edukalt poeg Enrique Iglesias. Põhi stiiliks rõõmus tümps, mis kõlab kõikjal Euroopa tantsusaalides. Aga siin muusik, kes on mõjutanud ja inspireerinud seekord järgmisena üles astuvat hispaania lauljat Nick Keiv oli see aga mõjutajaid ja inspireerijaid on teisigi. Wordilan, Leonard, kõven, tombueits. Ja siin on mõjutatav ise omapärane kodumaal väga tuntud ja hinnatud hispaania laulja ja helilooja Nadža Vegas. Sales Vegas lavanimi Natšovee kas õppis kahes ülikoolis inglise ja hispaania filoloogiat kuni avastas, et tema lemmikala on keeleteadus, mis tähendab, et tema mõtleb. Tõsised laulutekstid jutustavad tihtigi tähtsatest jäilulistest asjadest. Näiteks just kuuldud loo nimi oli uued plaanid, samad strateegiad, teksti tõlge, jutustab inimestest, kes kohtuvad lennujaamades ja suitsetamisruumides räägivad oma ajast valitsusest ja keskpärasuse meres, ujuvad nendest riikidest ja tähtsaim ning ainuvõimalik plaan on selle kõige keskel ellu jääda. Natšo esmapilgul teinekord lihtsalt täna tunduvad laulud ei ole seda, mitte et need on tundlikud ja ühtaegu jõulised, lummavad ja salapärased eriti seepärast, et tekstist suurt aru ei saa. Mehheperdiido see tähendab küll, ma olen kadunud armastuslaul. Alhambras jäin kunagi hättemuslannaga, kes aina ladus mulle kätte mingeid imettegevaid oksi, kiitis, kui ilus ma olen ja kui hästi mul kõik läheb. Mõistes, et ma ei kavatse teda küllusliku rahasummaga tänada, haaras naine oma oksad vihaselt tagasi ja õnneks ei saanud ma aru tekstist, mis selle juurde käis. Kohvikuskäik mustlaskuningatega läheb ehk paremini. Chipsi Kinks. Hispaania mustlasbänd Los Reyes isa, flamenkotantsija House Reyes, tema kaks poega, lisaks teisigi sugulasi ja sõpru, kokku seitse kirglikku meest rändas alguses pikalt ringi mööda Prantsusmaad ja Hispaaniat, kuid on nüüd juba üle ilma tuntud Šepsi Kinks. Mustlaskuningad, kes on maailmale tutvustanud traditsionaalsus, flamenco rütmist arenenud katalaani Rumbat Louvre'i ees tähendabki tegelikult kuningaid nende põhis diilan, rumba, flamenco, tuntud ka hispaania või mustlasRumbana. Muidugi mängitakse ka mustlasmuusikat, salsat ja teisi hoogsaid ladinaviise heliplaadil. Juured, roots meenutavad mustlaskuningad hispaania traditsioonilisi rütme. Fan tangot, voolerat, flamenco. Ja huvitaval kombel on nende rütmide sekka eksinud ka üks vugi. Nii ongi loo nimi. Hispaania mustlasvugi miks mitte ja nüüd tuleb Lostelik Fuentes folkropendaluvusest kelle kohta on kirjutatud, et nad on ühendanud Hispaania rütmid, fancy lähedase mur, lesk Bobbyga. Loodan, et kuulajad on targad ja mõistavad, mida see tähendab. Aga nad mängivad ka roki, bluusi, Regiaid, kui see neile meeldib. Hispaanias on Lostelekventes väga populaarne hispaaniakeelsetes Ameerika riikides, samuti Jaama loos õpetavad need kaheksa temperamentsed senjoor ehk meile hispaaniakeelseid numbreid uno dos, tres cuatro ja nii edasi. Las Perling Ventes Hispaania kirdenurgas, kus korrulised Pürenee tunne alanenud mõõtmatuks kiltmaaks seisab üks Euroopa kaunimaid rannikulinnu San Sebastian linn ümbritseb ümmargust lahte lakondschet mere kar. Rannajoone poolkaar on nagu sirkliga joonistatud. Nii jutustab tark soomlane Erkki Toivanen oma raamatus õhtusel jalutuskäigul Euroopas ja teda võib usaldada Euroopat, tundis mees põhjalikult. Sellest kaunist linnast. Baskimaal on pärit too järgmine bänd. Timmartaal surematu, no näiteks kunst on surematu, jaga lugematud kunstnikest jutustavad lood. 1996. aastal San Sebastiani kokku tulnud muusikute grupile pani nime solist Maiemann Teeerro lugu Vanzzanhoogi ära lõigatud kõrvast Anna-Maija meelest nii imeline, et ta soovitas bändi nimeks Klavo reha, Stefan Kook, pannkoogikõrreaeg läks ja laurehadefan. Kook sai tuntud ja oodatud esinejaks nii Hispaanias kui Ladina-Ameerikas. Noh, selline sai siis hispaania muusikatund vahelduseks muusikale, mis iga päev raadiost kõlab, aga veel jõuab end esitleda Hispaanias ülipopulaarne katalonlane Hosep seerigi kaptevilja koer all. Lavanimi on tal hoopis lihtsam. Serbia Taalmaa, Hispaania kitarrid, vaoshoitud kired ja lõõmava pilguga kahvatud hide alkot üleni mustas. Kusagil sügavuses on kõik see ka hispaania popmuusikas ikka veel olemas. Tuli tuha all. Serbia Talma.