Tere jaapani keel on väga kehaline keel, sõnade tähendus võib olla väga ebamäärane, kui sellega ei käi kaasas õiget kehakeelt ja jaapanlased. Eilse eestikuleeri rõhutas nädal tagasi jaapani keelesaates Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Maret kätt. Juttu oli ka sellest, et jaapani keelt rääkides saab või täpsemini tuleb valida kolme viisakustasandi vahel. Oleneb, kellega suhtled ja kellest räägid. Kõige madalam tasand valitakse lähiringkonnaga suheldes. Keskmist kasutatakse igasugustes olukordades tundmatu inimesega. Näiteks kolmas tasand viisakuskeel võimaldab kõnelejal osutada, kus kõneleja asub hierarhias võrreldes inimesega, kellega ta suhtleb. Ühtemoodi räägitakse kassist, lillest, väikesest lapsest, teistmoodi ülemusest ja ülemusega. Keelesaade. Kas jaapanlased sinatavad või leiutavad? Seda saabki mängida just nimelt Nende keeletasandite, aga kui on situatsioon, kus on tegemist minu suhtes auväärsel inimesega ja mina kasutan tema suhtes sellist keelt, nagu ma ütlen lillele või koerale siis mina solvanud teda siis ma teda ikka väga nagu sina, et see ongi nagu, ütleme et siia juurde tuleb ka muidugi see, et me räägime viisakuskeelest, mis tegelikult noh, jaapani keeles on keego ongi nagu viisakuskeel on, ka see on hõlmab ainult seda sõnavara ja grammatikat ja see, millest me rääkisime, erinev sõnavara, on olemas erinevad grammatilised üksused, mida kasutatakse erinevate inimestega suhtlemisel. See on tõesti see keekond nii-öelda viisakuskeel, aga tänapäeval ikkagi vaadatakse jaapani keele seda viisakust nagu laiemalt ja seda nimetatakse taingus joogeniks. Mis tähendab siis, et see on nii-öelda taikuu, on nagu reaktsioon millelegi. Põhimõtteliselt see on nagu selline selline keel igas situatsioonis, kus sa pead reageerima või analüüsima, mida sa kuidas kasutad ja sinna alla lähevad näiteks ka sõimusõnad ja muud asjad, sest ka need on, millega ju mängitakse, eks ju, keeles et see ei ole ainult viisakus, sõimusõnad on neil ikkagi olemas väga vähe? Jah, et mitte nii nagu prantsuse keeles või vene keeles on, sellist arsenali neil ei ole, aga neil on isegi nagu, ütleme natuke rikkalikum sõnavara kui eesti keeles. Aga nad kasutavad nii-öelda tavalisi sõnu erinevas kontekstis ja see kontekst hakkab mängima, et sellepärast on ta natuke ohtlik aedne. Kui ma veel jaapani keelt õpetasin, siis ma ikkagi üliõpilastele ka neid sõimusõnu natuke tutvustasime ja ütleme niimoodi, kuidas nagu solvata Ta on sest muidu, kui nad ei tea seda, nad võivad eksida teadmatult. Ta noh, kuna ei ole nagu eraldi nii-öelda sellist noh, sõnavara ütleme näiteks nagu prantsuse või vene keeles vaid situatsioonipõhised siis väljendit, eks ju. Nii kasutatakse mõnda sõna vastavalt situatsioonile seal situatsioonis ta mõjub sõimusõnana, eks ju. Et sellepärast peab ikkagi teadma neid nii-öelda ohtlikke sõnu ja keeleõppija peaks teadma, et ma mäletan, kunagi, kui ma õppisin keskkooli ajal Lauri Leesi juures prantsuse keelt, siis Lauri õpetas ka meile ikkagi just sellesama põhjusel prantsuse keeles sõimusõnu, et mitte eksida. Et mitte segamini ajada või valesti kasutada ja seda tuleb iga keele puhul, ma arvan. Ma arvan, et see on nagu üks osa sellest, kuidas suhelda, kui sa just ei taha kedagi solvata, siis on väga halb, kui sa teed seda teadmatult. Kas vastab tõele, et Jaapanis on meestel ja naistel ka erinevad keeled? Jah, see seda võib vaadata küll niimoodi, see oleneb jällegi situatsioonist, et kui meil on nii nagu jaapani keel üldse on tegelikult nagu selline. Ma ise nimetan seda situatsioonipõhine keel, teda ei saa naguniimoodi kasutada kontekstiväliselt ilma kontekstita, kus, kes, millal mida räägib, on ju, ei saa üldse mõista, ei ole võimalik mõista, mida inimene ütleb, kui sa ei tea seda situatsiooni tänapäeval õnneks juba isegi õpikutes noh, ongi modi situatsioonipõhised niuksed ongi loodud, et me saame teada näiteks enam ei ole mitte ainult Jüri ja mari ei räägi seal, vaid me teamegi täpselt pannakse, enne kui dialoog on noh, algab siis on seal seletatud ära, et kes see Jüri on, kui vanad on, see on väga oluline, eks ju, mis ametit Ta peab või kes ta on, selline, kus ta elab ja nii edasi, millega ta tegeleb, see loobki nagu selle konteksti näiteks sinna juurde pannakse ka, et millises situatsioonis on, kas on selline formaalne situatsioon, näiteks formaalne situatsioon, mida ma üliõpilastele alati räägin, on näiteks ikkagi klassiruum formaal jaapani mõistes. Meie mõtleme küll, et seal on mingi, ma ei tea, vaba keskkond ei ole. Jaapanis on seal hierarhia, on paigas õpetaja, õppejõud on hierarhias sinust kõrgemal. Ja sina oled madalama ja ongi kõik, seda ei muuda mitte miski. Ja, või, või näiteks, kui on mingi tseremoniaalne situatsioon või, või siis näiteks noh, selles mõttes näiteks ka mingisugune teaduskonverents on selline formaalne, sa pead esiteks eristama, mis on formaalne, mis on mitteformaalne ja nüüd minna selle meeste naiste keele juurde, siis formaalses olukorras ei ole seal vahet, kõik kasutavad viisi sellist ikkagi standardiseeritud üldjoones viisakat vähemasti, kui just ei pöörduta noh, nagu laiema kuulajaskonna poole näiteks ettekandes otseselt ütleme publiku poole, siis kasutatakse viisakusväljendeid viisakat keelt, aga muidu sõdast standard keskmist tasandit lihtsalt viisaka lõpuga Mastes mas vormis nii-öelda keelt, eks ju. Aga kui on mitteformaalne situatsioon, sõbrad omavahel naised omavahel, mehed omavahel, no ei saa öelda, mehed saunas, sest jaapanlased ei käi saunas on ja nad käivad kuumaveeallikates on seni seal ma olen kuulnud seda noh, seal on, mõned on Sännid kuumavee allikad on sellised, kus meeste naiste pool on eraldatud, ainult et noh, sellise nagu ütleme siukse madala aiaga. Kas sa kuuled tegelikult, mis seal teisel pool toimub, et sealt on nagu mõnikord vaja nagunii olnud juhust, et mehed saunas, kuidas räägivad kuulda pealt ja teades ka nagu muidu selliseid muudest kohtadest ammutanud oma oma andmeid, siis võib öelda, et mehed suhtuvad keelde hulga lõdvemalt. Nad, selles mõttes on ebaviisakamad. Kui naised, naised üldiselt räägivad ka omavahel nii-öelda sellist, ütleme, need keeletasandid, siis mehed räägivad omavahel tavaliselt juhul, kui ei ole mingisuguseid hierarhilisi barjääre, ütleme ikkagi üks seltskond sõpruskond või midagi, siis nad kasutavad kõige madalamat keelt. Aga naised, eriti täiskasvanud naised, oleneb, kui nad on töökaaslased näiteks mitte mingid sõbrannad. Siis nad kasutavad ikkagi reeglina seda keskmist keeletasandit, et sellist nagu võõraste inimeste suhtes kasutatakse. Ja seal on veel palju erinevusi, näiteks ütleme, mis ei puuduta otseselt keelt, aga mis on nagu kultuuriline naiste meeste keele erinevus on see, et mehed võivad kasutada väljendeid või üldse ütleme nii keelelisi, grammatilisi kui väljendeid. Selleks ta oma tahet selgelt väljendades, üldiselt naised nagu kui on selline segaseltskond, naised, mehed segamini üldiselt naistelt ei oodata nagu mingisuguste selged, et seisukohtade noh, pigem siis sellist takkakiitmist keegi ütleb, mingi targas ütlevad ja, ja just nii ma arvasingi ja, ja nii see on, et see on nagu viisakas, et see on nagu see on üks nagu selline mänguvorm mumeelest jaapani keele sees ja neid ütleme kõige lihtsamalt väljendavad need sellised lause lõpus puupartiklid on meil nagu sellised üksused, mis mis näiteks üks selline on jokk lihtsalt pannaksegi lause lõppu, mis just väljendabki, et, et mina annan sinule edasi. Sellise teadmise sina ennem ei teadnud, ma arvan, et sa ei teadnud ja see on väga mehelik. Samas naised kasutavad reeglina sellist lauselõpupartiklit nagunii. On küll, jah, on nii. Nii ma arvasingi, mis juba näitab, et ta nagu peab nõustuma ja sealt läheb nagu see veelahe, et kui on väga nagu selline Jaapani mõistes maskuliinne naine, kellel on oma kindel seisukoht väljendab seda, siis ta kasutabki seda jood aga ta lause lõpus, aga ta mõjub ka siis nagu sellise mehelikumana, et selline väga naiselik naine ei kasuta selliseid asju ta, pigem siis võib-olla ta seal kuskil sõbrannadega võib bionoh omavahel rääkida, aga aga sellises situatsioonis, kus mehed-naised kõik osalevad vestluses Ta ei kasuta seda, see ei ole viisakas jaapani keele ülesehitus või mis mis on meil Eesti keelel ja jaapani keele lühist? Ma iseenesest arvan, et tühistan isegi palju, seda on isegi nagu raske raske niimoodi välja tuua, et mis on ühist, ütleme niimoodi, et kui me õpetame jaapani keelt eestlastele, siis eestlastele on siin nähtavalt tunduvalt lihtsam õpetada jaapani keelt kui ükskõik millistele muunda Euroopa keelte kõnelejatele. Ja ma ise olen mõelnud seda, et seal ikkagi kuigi noh, me vist väga nagu ei rääkinud sellest, et millised võiksid olla jaapani keele sugulaskeeled. Ja, ja tegelikult noh, ametlik niisugune seisukoht praegu on, et jaapani keelel ei ole sugulaskeel. Ta ongi nagu nii-öelda selline selline omaette ja ponnika keelerühm, onju aga teda on veel, no ütleme, seitsmekümnendad. Ta oli üheksakümnendatel aastatel pakutud ka kuuluvaks Altai keelte rühma koos näiteks korea keelega ja, ja sinna kuulub veel ja meie soome-ugri keeled on ju ka sellega seotud, nii et sealt nagu mulle nagu tundub, kuidagi ikka midagi on see ja, ja, ja on ju olnud ka siin mu meelest ka veel üheksakümnendatel Tõlgi uuriti hirmsasti eesti ja jaapani keele sugulust, aga noh, see muidugi suguluses need keeled kindlasti ei ole, aga mis on üks, mis on kindel. Et meil eesti keeles puudub selline noh, ütleme häälduses sellised takistavad hääldusmudelid näiteks nagu inglise keeles või prantsuse keeles mingisugused sellised häälikud ja komponendid oma keeles, mida me kannaksime üle teistesse keeltesse ka näiteks kui vene keele kõneleja emakeelena kõneleja räägib jaapani keelt, siis ilmselgelt ära tundma tobi ameeriklane räägib jaapani keelt, see on kohe, see ei ole nagu üldse jaapani keele moodi, aga minu tähelepanekud on ja mulle on väga paljud jaapanlased seda öelnud. Ja minu õpilastele ka, kuna ta on käinud Jaapanis puutunud kokku jaapanlastega, et üldse nagu aktsenti ei ole. Et neil on nagu see, see nii-öelda aparaat, kõneaparaat on suhteliselt lähedane selles mõttes on nagu lihtne pida ja teine asi, mis ma mõtlesin just selle, miks ma käisin seal niukse tiiru selle keelte suguluse juures ära. Et kuidagi Ta viis on sarnane, see ei ole otseselt seotud ju keelega. Aga keelt kõneledes see mõtteviis on suhteliselt kergesti vastuvõetav neile ütleme kasvõi see, et kuigi Eesti ühiskonnas meil ei ole sarnast hierarhiat, no näiteks ütleme, mis on hästi sarnane jaapani ütleme, briti ühiskonnaga väga sarnane hierarhia ja seal on väga palju sarnasusi, pigem nagu võrrelda mitte Ameerikaga ameeriklastega jaapanlasi, vaid ma olen alati soovitanud vaadata brittide poole, et seal on väga-väga sarnaseid mõtteviisi, just, mis tulenevad hierarhiast sellisest sekreageeritusest klassiühiskonnast, eks ju, siis meil küll seda ei ole, aga meil on mingi selline väga algupärane riisi sarnasus, mis tuleneb meie usundist. Et eestlasedki ju noh, see on nüüd natuke nagu, ütleme viimased 100 aastat nagu sordiini all olnud, eriti nõukogude ajal, aga ütleme, see kunagine maausk on tegelikult täpselt, et samasugune loodususund väga, väga sarnane mõtteviisid ja kõikudes kujutatakse loodussette hingest toona ja igal pool asuvad küll kivides puudes ja hinge, kellele tuleb mingeid ande viia, ohverdada või midagi, kellega saab nagu suhelda, mingeid häid suhteid sees hoida, see on täpselt sama on jaapanlaste algupärasel sinka usundile, minul on selline tunne, et seal Ta on mingid hästi ürgsed alghoovused meil miks on nagu lihtne isegi seda hierarhiasüsteemi nagu omaks võtta ja keeles mingisuguseid selliseid mõte viise on lihtsam omaks võtta, lisaks mõtlen sellele keele või kõneaparaadile, mis meid nagu lihtsamaks ütleme, eestlastele on ikkagi lihtne. Ja kui me õpetame nagu, ütleme konkreetseks, nii nagu me õpetame jaapani keelt näiteks, siis meil on nimisõnadel käändelõpud, me oleme hirmus uhked oma 14 käände üle või õnnes nagu ei noh, just nagu sa muudes keeltes väljendatakse teiste vormidega, aga meie räägime siin kõige rohkem käändeid, teistes ei ole käändeid. Siis mina olen alati õpetanud. Jah, me, me õpetame üldiselt jaapani keelt oma ülikoolis juba üle paarikümne aasta niimoodi, et kuna jaapanlastel tuleb nimisõnadele järele partikkel inglastel ütleme inglise keeles on artikkel saksa keeles, eks ju, mis näitab seda käänet siis jaapani keeles tuleb partikkel ja neid partikleid on rohkem kui eesti keeles käändeid. Ma olen teinud oma üliõpilaste jaoks sellise tabeli ja mälu mööda, seal oli üle 20 neid mis on väga konkreetsed, kõik, eks ju, mis on võrreldavad meie käänetega ja kui ma õpetan niimoodi, et sa, neil tuleb käändelõpp On ju sinna sõnatüve, otsapaneel tuleb partikkel, siis on seesama ja see on väga loogiline, see on eestlastele väga loogiline, et sa ei pea nagu mõtlema, et näiteks saksa keelt õppides, et sinna tuleb ette panna midagi ja hoia ja nüüd läks nagu keeruliseks, eks ju. Siis jaapani keeles tuleb kas see sinna järele see üksus. Ja väga lihtne on õpetada, et on ikkagi mingeid asju, mis on meil nagu teevad selle eestlasele selle keele õppimise ikkagi lihtsamaks. Ma arvan, et kui kõrvale jätta kõik sa keeruline 100 viisakusastmed, aga sellega ei puutu tavainimene, kes tahab lihtsalt nagu suhtluskeelt ei puutu sellega kokku ültsa, ta ei pea sellega oma pead üldse vaevama. Et see on nagu üks asi, mis on keeruline jaapani keeles, aga see ei puuduta tavasuhtluses. Kui tavainimene satub Jaapanisse, tal on elementaarsed teadmised jaapani keelest siis tänaval ta võib väga palju eksida. Või saab ta lihtsalt hakkama. Tavaliselt lähed ju välismaale, mõtled kehakeelega, saan ikkagi hakkama, eks ole. Ja panna, see on ohtlik ja see on ohtlik, ohtlik üldse Aasias, sest et ta on väga palju keha, oli näiteks käeviipeid ja asju, mis tähendavad risti vastupidi läänes ja Aasia kultuurides ja võivad olla ja reeglina ongi seal pigem solvavad. Et sellised sõrmega kutsumine, see näiteks mitte. Ühesõnaga mina soovitan jaapani keelt kõneldes hoida käed Endale mitte vehkida nendega, et mitte anda nagu mingeid. Noh, isegi kui suu ütleb nagu õige fraasi, aga käed ja keha teevad midagi muud, siis see võib olla just see, millest me rääkisime, solvang isegi sõin, eks ju. Et kehakeelega suhelda, et pigem säilitada, kui ei ole nagu väga suurt sõnavara, nagu turistid lähevad, et nad võtavad ju neil on eesti keeles olemas ju ka selline väike Westmi. Nüüd on nendest elektroonilisel kujul sai isegi olemas, mida levitatakse umest elektroonilisel kujul. Ma ise aitasin selle jaapani, kelle osas seal tõlkida, et seal selliseid fraasid ära õppida, mis ongi just nii-öelda selle viisakus puga sellise keskmises keeles, mis just ongi sobilik inimeste vahel, kes 11 ei tunne isiklikult kui seda kasutada ja mitte kätega vehkida, midagi imelikku teha ja säilitada sellise hea Eesti lastetoa viisakus, see ongi kõige parem asi. Eestlased on üldiselt väga viisakad, tegelikult meil on väga hea laps, lastetuba vist kuskilt äkki saksa pärandiga, ma kardan. Ja see sobib hästi sinna, et eestlased üldiselt ei ole ebaviisakad või labased, ma ei ole seda, kuulan pigem seda nagu pannakse süüks just ütleme, ameeriklastele sellistele ainult käituvad nagu liiga vabalt, aga eestlased üldiselt on sellised viisakat keelest veel jaapanlastel ei ole L tähte L häälikut. Häälik on häälikon nii, aga tähestikus ei ole sellist silpide, neil on, neil on silptähestik. Ja tegelikult on, ütleme, et anda natukene aimu, et mismoodi see, see kirjakeel üldse välja näeb, siis? Üks Me rääkisime jaapani keel, üldiselt võiks nagu eestlasel olla väga lihtne pida ja tegelikult hoopis vastu ja aga ma hoiatasin ka, et seal on mingeid raskusi, eriti kirja keeles, eks ju. Et kui me tahame ikkagi õppida lugema ja kirjutama, mis on minu arvates päris jaapani keele oskus, mitte vorstipoekeel, ma nimetan seda vorstipoekeeleks, vabandust, et sa saad lihtsalt poest osta midagi, kui tahad ja aitäh öelda, eks ju, aga kui sa tahad päriselt nagu keelt osata, siis sa pead ikkagi õppima teda kirjutama ja vot see on keeruline. Ja see on sellepärast keeruline, et jaapanlased kasutavad, kui meie kasutame tähestiku ladina tähestikku ja meil on seal vist kas 26 ehk sinna 26 tähtav, palju meil on, seal sõltub ka, kas võõrtähed hulka arvata midagi, midagi sellist on enam-vähem sinna kanti. Aga jaapanlastel on tähestik, millega on võimalik üles kirjutada kogu nende keel, nii-öelda kõne on 46 märki, silptähestik, silbid, üksikuid tähti ja on ka seal. Aga need on ainult kuus, viis vokaali ja üks konsonant, aga ülejäänud on kõik silbid koosnevad konsonant-vokaal-konsonant-vokaal sellises mustris. See on siis üks tähestik, Hiragana. Aga veel on üks tähestik, mida nad kasutavad erineval otstarbel, aga põhiliselt võõrsõnade ja võõrnimede nii-öelda jaapaniseerimiseks ja üleskirjutamiseks. Ja see on kadakane, seda on ka 46 märki. Et see on isegi hea, neid oli vanasti 50 märki, aga praegu lihtsalt sealt nelja ei kasutata enam ammu, ainult klassikalises jaapani keeles kasutatakse isegi on hästi läinud ainult 46 pluss 46 märki silptähestik. Ja siis kasutatakse, mida me nimetame Hiina märkideks, mida eestlased ekslikult tihtilugu nimetavad hieroglüüfid, eks, aga mis ei ole hieroglüüfid, kui me nagu ikkagi seda hieroglüüfi definitsiooni vaatame, siis see on piltkiri kõige tüüpilisemad meile tundub, on, on egiptuse hieroglüüfid, eks ju. Ehk nad on pildid tegelikult, millel on oma tähendus, neil on kuju ja tähendus ja me lihtsalt näiteks võib-olla võib-olla ma eksin, aga egiptuse hieroglüüfid puhul me ei tea, kuidas neil päriselt hääldati, ma arvan nii. Aga lihtsalt Hiina, Hiina märgid on siis need, mis on levinud kogu Ida-Aasias ja ka osati Kagu-Aasias muuseas, et see on nagu nad on lihtsalt erinevatesse riikidesse adopteeritud erineval ajal. Ja seda nimetatakse tegelikult nagu hiina märkide kasutamise areaaliks kõige suurema muidugi Hiina oma, mis seal on 1,2 miljardit inimest, eks ju. Teiseks suurim on Jaapan, kes laenas need märgid kusagil viiendal sajandil. Ja nüüd juba korea kasutab vähem, nemad laenasid natukene varem, ma võin eksida, aga kusagil teisel sajandil natukene vanemad märgid on. Ja, ja siis on veel kasutusel olnud näiteks ka Malaisias ja praegu on, kuna Malaisias elab väga palju Hiina, siis vähemalt kasutavad ilmselt kuidagi neid ka. Aga noh, näiteks ma tean, et Vietnamis nendesse budismiga Hiina budismiga on levinud, et need vanad budistlikud kloostrid, mata mul tuttavad on käinud, on rääkinud ja ta on ikkagi hiina märgid, on seal, kuigi Vietnamis, eks ju on, on ikkagi templite ja kloostrite peal, kirjad on, on Hiina märkidega, nii et see Hiina märgid on üks selline oluline ja neid jaapanlased kasutavad kusagil niimoodi kolm kuni 5000. Et kui põhikooli põhikool on meil kohustuslik nagu meilgi üheksa klassi ja kui jaapanlane lõpetab selle, siis ta on õppinud, vähemasti on omandanud 2000 ja see on selline 2000. Ja see on nüüd see, millega Hiina värkidega kirjutatakse jaapani keeles. Põhimõtteliselt sõnatüved ja nimisõnad muidugi nimed ka nimede jaoks on omaette komplekt nimed nimede kirjutamisel, vanemad ei saa võtta sealt 2000 hulgas suvalisi, et seal on ikkagi teatud komplekt kusagil 280, ma võin eksida, Hiina märg, mis on ainult nimedes nii-öelda sealt hulgast valida, ülejäänud peetakse mittesobilikuks või väga ebastandardselt, kui sa sealt teised valid. Nii et siis nad opereerivadki nagu põhiliselt nende kolme süsteemiga sõnatüved näiteks verbi tüved, nimisõnad, määrsõnade sõnatüved on ju kõik on kirjutatud hiinamärgiga. Aga muud Ta lõpud pannakse Hiraganas nüüd selles põhitähestikus. Ja sellel on põhjus, sellepärast et ahju muidugi veel üks asi, et kasutatakse ka ladina tähestiku sellised tuntumad agronoomid, noh mida iganes, näiteks EU anni või CD CD-plaat, onju, ja igasuguseid selliseid kasutatakse laialdaselt. Ja see peetaksegi nagu neljandaks süsteemiks, ladina tähestik ka, nii et, et see süsteem on väga, väga nagu keeruline, keeruline on just nagu omandada keeleõppijal seda, millal, mida kasutatakse, ei ole õiglane, saab, muidugi tähendab selles mõttes ortograafia reegleid ei ole, keegi ei ütle, et sa ei või kõike Hiragannas kirjutada näiteks tähestikuga. Küsimus on selles, et kui sa seda kirjutad, sa teed siis sellest tekstist ei ole tõenäoliselt võimalik aru saada, sest sõnapiire ei ole võimalik näha ja on väga palju jaapani keeles homofoone. Ehk siis selliseid sõnumis häälduvad ühtemoodi. Ja juhul kui sa kirjutad need niimoodi, et mul hiinamärgiga ei ole näha koheselt, mis see tähendab siis näiteks noh, ütleme näiteks selliseid sõnaraamat lahti teha, siis võib seal sadu näiteks arvutis on see eriti hea Anantsele selle Henko klahviga, et kus sa saad muuta nagu seda kirjutad sisse IRA kallas, kirjutad sisse näiteks kooko, neli silpi, pikad silbid kookoonia ja siis sealt tuleb müriaadid, aga sa pead, keelekasutaja niukse arvutis, kirjutad, sa pead leidma selle, mis sinu teksti sobib, milline kooko nende sadade hulgast on ju. Ja see on teadmine, seerum jeru ongi teadmine, see ongi haritus. Et mitte see nagu ma ennem ütlesin, et sa suudad vorstipoes öelda, et et väin tea pannast otsaga ta sai, andke mulle üks sai ei taha ja siis siis öeldakse oi kui hästi sa oskad, jaapani kiidavad seda kohe, kui sa ütled ainult Connitsiva sellise kiituse osaliseks, et kui hästi sa nii keelt oskad. Aga rumal on see inimene, kes jaapanlaste kiitust uskuma. Muidugi tahavad kiita iga välismaalast, kes ühegi piuksu jaapani keelt ütleb. Tegelik oskus on ikkagi kirjakeel. Et kui sa oskad erinevate stiilide registrit, et vahel mõtlen ortograafiat, ei ole sellist, nagu eesti keeles on kirja pandud, et niimoodi on õige ja niimoodi on vale. Sa võid kirjutada kõiki rabanas, kirjuta kõik, näiteks selles võõrsõnade jaoks mõeldud katakana tähestikus, kui tahad. Sest keegi ei saa aru, mis sa kirjutad, aga hea oleks, kui sa oskad kirjutada, kasutada kõiki neid süsteeme, siis eristuvad väga selgelt sõnapiirid ja on väga lihtne lugeda ja üheselt saab aru. Nii, aga häälduse juurde ja veel. Kuidas siis jaapanlased ütlevad, kas nad ütlevad Baruto või Balto? Kui nüüd minna tagasi selle selle õlli juurde just siis teeme selle asja seljad, teeme selle asja selgeks, teeme selle asja selgeks ning nüüd me teame, et on olemas Hiragana tähestik 46 märki ja seal on r reas silbid. Ta on väga loogiline, aga ma ei hakka seda praegu raadios ei ole võimalik ka pilti, näete, muide pildina läks ta ääretult loogiline loogiline süsteem, mitte mingisugune suvaline süsteem, hästi loogiline on vokaalide järgi vokaale on jaapani keeles ainult viis. Erinevalt eesti keelest on meil palju, neid on A-i U-e o viis tükki ja siis on konsonandi read ja vot on olemas r rida, pilli ei ole olemas, on olemas raadi, luure, Roo, raati, retro nende vokaalide järgi. Ja pesin jaapanlased kirja panna ei saa lilli, aga nad hääldavad seda näiteks, nad laulavad kaasa? La la la mingit probleemi ei ole. Ja keeles on ka päris palju on eriti selliseid võõrsõnu mille puhul sa pead lihtsalt teadma, et siin nad hääldavad liks pigem L või on see selline segane? Igal juhul mitte põrisev, see Jaapani ERR ei ole ka nagu Itaalia selline väga põrisev r vaid ta on selline kergelt natuke kergem, isegi kui eesti keeles ikka trahv nagu kaks, võib-olla poolteist korda. Keel käib kiiresti. Videra Raan juba palju. Ja, ja seal on näiteks ütleme sellised sõnad nagu fuajee, mis jaapani keeles on laensõna, ma läksin hästi, palju on laensõnades, ütleme praeguses võõrsõnades on, on hästi palju seda näha siis inglise keeles. On lobi, jaapanlased ongi võtnud säile lobi ja nüüd võib öelda lobi, kas ta on ta nagu ERR-i vahepealne. Aga näiteks sõnas lamp, mis on ka võetud inglise keelest, lampi seal kindlasti Irampu ei öelda, rl kindlasti mitte, see on pigem küll. Nii et ma ütleks, et see on nii ja naa. Aga sa pead teadma, kus kohas kell on, meie õpetame seda tavaliselt sõnavaraga, kui tuleb ikka lamp ja siis on ta ikka lampu, et kirjutame Rampu. Et ükski inimene ei hakka ütlema Robi on ja mis on väga ilus oleks nagu poisslapse nimi, aga ta on iki lobi, jaapani keeles on fuajee. Olen lobi. Et, et on olemas, häälik on olemas, aga kirja paneme r, aga see on nagu nagu hiina keeles ei ole ju vastupidi, r-i, eksju. Nii et me jääme ikkagi Baruto juurde. Baruto varutab varjutu ja see on, see on jah, imelik, et eestlastel on selle koha pealt ka, et, et kuna meil on, ma olen seda üliõpilastele selgitada, tänud nagu niimoodi, et kuna meie ütleme niimoodi, et meil ei ole tähtis dissõnarõhk eesti keeles tegelikult. Et kui me sõna näiteks ühe lause. Me võime igale poole toppida rõhutada mingit sõna ja seal ongi see rõhk jaapani keeles niimoodi ei saa, igal sõnal on eriti nimisõnadel on oma rõhk, verbidel on ka oma kindel rõhukoht, mis võib liikuda vastavalt verbi pöördelõpule, eks ju. Ütleme verbi ajaaja lõppu neil ei ole pöördeid, aga on verbivormid, eks ju. Et vastavalt sellele ta võib hüpata edasi-tagasi. Aga, aga eestlased ei kuule seda rõhu kohta jaapani keeles tundub nagu selline sutt monotoonne. Ja tihtilugu võeti näiteks sealsamas Baruto asi on võetud väga ameerikapärane, sest nemad topivad sinna, sealt tuleb see Nagano osaka sonomeerikanism, tegelikult on oosaka pikku, kui sa ütled Osaka, siis läheb saadele rõhka, tegelikult Uusaka null aktsent, Tokio null aktsent, et aktsendi tüüpe on ainult noh, mingi paar-kolm tükki seal jaapani keeles pani keeles ei ole. Rõhk ainult esimesel silbil ei ole, on nii-öelda langevaid põhimõtteliselt hiina keeles me teame, hiina keel on selle pärast väga keeruline, et seal on lühikesed silbid ja nendel on neli erinevat rõhutüüpi. Jaapanlastel on, on null, rõhk on üks, nagu milles, mõtlesin see Q nii ilusad nagu laule ike või näiteks sama null rõhuga öeldakse ka kõiki viisakusvormeleid Arigato võsaimas. Tänan teid väga laule. Niuke hästi ilus, eks ju. Aga siis on olemas ka näiteks Kyoto Kyoto langen. Esimene silp on kõrgemale, et seal silbile ei ole need vaid silp nagu sõnal on kas langev või on tõusev langev või on, tõuseb ja jääb ülejäänud üles, nagu sa, null aktsent põhimõtteliselt on kolm sellist, olen sõna pikkusest kui, millal see nagu ütleme, tõusev langen, kus kohasse langust tuleb. Et tegelikult on nimisõnadel on kõigil rõhk paigas, kas rõhk on tal muutumatu sõltumata, kuidas sõnadel on, nimisõnadel on muutumatu seal, kus ta on. Kui sa seda tead, siis on hästi, kui ei tea, siis parem on mitte tähelepanu sellele pöörata. Ta, kellel nendes kõrvad ei ole nii head. Parem mitte seda nagu aga, aga mitte mitte kasutada sellist ameerikalikku mingit Nagano, Nagano, Niilus, Nagano ega mulle tundub, et vahel me kipume vastupidi. Tee üle tähtsustama esimese silbi rõhku jaapani keeles, siis öeldakse rõhutatult nagu Nagasaki tahetakse hirmsasti Jaapanis. Aga see on pigem parem kui, kui mingi muu ja hea variant, mingisugune ameerikalik, sest see ameerikalik hääldus ei tee küll head. Üldse ei tee head, et see on minu kõrval, on see ka väga valus kuulata, et pigem juba siuke eestlaslik, las olla kõik ühes kohas ja siis üldiselt ikkagi kolmandik läheb ju täpi kolmandik lini sõnadestonni, langeva intonatsiooniga ehk esimesel silbil, aga. Nagano teosakad ei ole, ma arvan, mitte Ameerika, vaid need on ikka juba väga kaugest ajast eesti keeles niimodi hääldatud mitte selle uuema inglise keele mõju pärast. Ma ei tea, ma ei kujuta, et millisest keelest kas siis vene keelest või või ma ei oska öelda, ei, sobib see lihtsalt kuidagi eestlase suhu paremini. Ma arvan, et ei, vastupidi, see ju, no me teeme ju ekstra pingutus, et seda sinna teisele silbile toppida ju, kui me oma keeles on ju reeglina ikkagi sõna alguses välja arvatud võõrsõnad on niivõrd sõnades võiks olla kus mujal, onju, aga, aga reeglina on ju eesti keeles ikkagi sõna alguses kohe aga Nagano seal seal on nagu tekib nagu liitsõna. Ei Nagano oleks, ma ütleks eesti keele päraselt ja see oleks juba lähedasem sellele protsendile ja aga kui siin hakata nagu selle ka peale toppima seda ekstra nagu pingutust tegema, siis minu meelest seda ei ole vaja teha sellega loll aktsent, olekski keeruline asi. Jooga, aga seda noh seal ühesõnaga ütleme niimoodi, et seda on isegi võimalik nootides väljendada. Et noh, minul on lihtsalt sattunud niimoodi, et ma olen mitu korda, mis kahel või koguni kolmel korral ma olen sattunud jaapanis õppima niimoodi, et kursusejuhendajana olnud foneetik. Sellepärast on viinud mängu läbi ja lõhki trellita. Täitsa esimene aasta jaapanis oligi mul ka kursuse juhendaja, tema armastas väga meid, noh, võttis ükshaaval ja neid hirmsaid kodutöid ja noh, Medica drilliti läbi ja lõhki ära sellega, et et kõigil paika saada see hääldus ja see oli väga hea, sest et mul enne sõda ei olnud aimugi, et üldse jaapani keeles mingid rõhud võiksid olla. Ja sealtpeale ma olen alati üliõpilastele vaid, kuna taga nagu valesti midagi ütlevad, siis ma ikka nagu parandan ära, et ärge ikkagi nii päris nagu tehke, tehke siis juba eestlaslikult, ehk siis läheb ikka hästi, aga, aga see on jah, nagu, ütleme, seda on võimalik nootidesse panna täiesti niimoodi, et ütleme, nad ei ole päris nagu, ainult nagu tõuseb, aga tal on nagu niisugune nagu, nagu nootides, nagu nagu Mäedi tekib took ju nagu nagu, kui hästi aeglaselt, kui need foneetikal nagu, ütleme siis nagu, kuuled nagu mingisugune selline nagu nagu tipuk algab nagu alt ja siis nagu tipukene, siis ta ikkagi nagu vajub, ära ta päriselt üles jää, tegelikult. Jah, ma proovin nüüd selle jutuajamise ka ühe jaapanikeelse sõnaga lõpetada. Arigato Maret lõkketomo saates rääkis jaapani keelest Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Maret Nukke. Nädal tagasi jutt algas, kuulake varamust ka esimest saadet, kellel kuulamata jäi. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja soovite Ta on neile, keda huvitavad teised keeled ja nende võimalik seos või seostamatus eesti keelega siis keelesaatevaramus on saateid ka vene keelest, araabia ja indiaani keeltest, udmurdi keelest soome keelest, austria keeltest, baltisaksa, ungari, hiina ja rootsi keelest Vanausuliste keeltest. Nii et palju on valida head kuulamist.