Luksemburg on tilluke riik Euroopas umbes Jõgeva maakonna suurune elanikke on seal allapoole miljoni. Selles riigis kõneldavate keelte kohta on teada, et räägitakse saksa keelt, prantsuse keelt ja edasi läheb lugu segasemaks, kas letšo purgi keelt või luksemburgi keelt. Ja selleks palusin saates tõlkija ja keeleteadlase, kes on pikka aega Luksemburgis elanud ja oskab sellele küsimusele vastata. Mal Laur, tere päevast. Tere kõigile. Kõigepealt ma teeksin kohe ühe paranduse, Luksemburgi elanikkond on juba kasvanud üle poole miljoni. Vaatasin eile nende statistikaameti andmed. 600 kak 2005 inimest. Kuidas neil see õnnestub, aga hästi õnnestub. Ja nendest luksemburgi kodakondsusega on 52,1 protsenti. Luksemburgi kodakondsusega on selline lugu, et aastast 2007 on neil lubatud siis topeltkodakondsus ja sellest peale on kogu aeg kodakondsete arv suurenenud. Kodakondsuse saamiseks on aga vaja teha keeleeksam, mis tähendab seda, et lätseeburgi keelekursused on pidevalt täis, sinna saada ei ole võimalik niisama lihtsalt keeletase peab olema B üks, et saada Luksemburgi kodakondsus- ja seda kontrollitakse põhiliselt suulise keeleoskuse põhjal. Nii et siis Luksemburgi kodakondseks ei saa ilma letseeburgi keelt oskamata ei saa. Me ei olegi ainsad, ei ole, aga see keeleeksam on hoopis teistsugune. Keele puhul kontrollitakse neljaoskust, kuidas sa sellest keelest aru saad, kuidas sa kõnelda oskad, kuidas sa saad kirjutatud tekstidest aru ja kuidas sa ise kirjutad. Nüüd see viimane pool, kirjalik keel, vaat see on läits purgi keele puhul väga eriline, kui kohtute, no minu eas, ütleme, keskeas inimeste küsitakse, kuidas seda Letzeburgi keeles kirjutada, siis ta ütleb. See pole üldse mingi probleem, me kõik kirjutame nii, nagu me ise tahame. Küll see, kes loeb, aru saab, saab siis või? Saab ka, kuigi nüüd on ikka reeglid-k on kehtestatud nende reeglitega on selline huvitav lugu, et see on seotud selle keele ajalooga. Et millal üldse Luxembourg lased, teadvustasid, et neil on oma keel. No juba 18.-st sajandist on, on selliseid märkusi, et kohapealne prantsuse ohvitser ütleb, et nad siin räägivad midagi imelik, kui, et see on selline prantsuse-saksa segu. Sakslased pidasid väga kaua aega Latzeburgi keelt Saksa murdeks millega Luksemburg ased teadlikum osa nendest muidugi ei leppinud selle pärast lihtsalt, et nende keel on tõepoolest erinev saksa keelest. Mul on endiselt saksa kolleegid, kes läksid ka lätsiburgi keele kursustele, seda keelt osata kõnelda. Kõnelemisoskus ei tule, niisama. Kirjalik oskus on, on jah, see kirjasüsteem on neil saksa keele põhjal välja kujundatud 20. sajandi algul Saksa ja Hollandi ortograafia põhjal. Tegelikult esimene lätseeburgi sõnaraamat anti välja juba 19. sajandi keskel. Selle väljaandja Jälle väga iseloomulik Luksemburgil, et eesnimi on prantsusepärane, perekonnanimi on saksapärane. See ilmus ajavahemikust 1841 kuni 1847, selle sai autor sai Belgia kuninga autasu kuldmedali, aga rahalises mõttes oli see täielik fiasko. Seda kirjalikku sõnaraamatut ei olnud kohapealsel elanikul keegi seda ei kasutanud. See oli niisugune, ütleme, keeleteaduslik rariteet. Ma saan nüüd õigesti aru, et Luksemburgi elanikud on rääkinud lets purgi keelt juba ammusest ajast. Aga millal nad seda on teadvustanud iseenda jaoks? Või on kogu aeg teada? Ei, ei see teadvustamine tuli ikka 19. sajandi lõpus, nii nagu meilgi 19. sajandi lõpus ja siis oli ka niisugune huvitav olukord tol ajal. Kogu see asi algas sellest, et Viini konverentsil 1815 jagati Prantsusmaa kontrolli all olnud territooriumide ümber. Luxembourg nimetati Suurhertsogiriigiks ja anti koos Belgiaga Madalmaade kuninga Wilhelm esimese võimu all valitsemise alla. Ja niimoodi sündis selline puhvertsoon. Nüüd Belgia territooriumil olev elanikkond ei jäänud ka selle olukorraga rahule ja 1830 kuulutategi välja Belgia riik. Wilhelm esimene kes selliseid Madalmaade ehk siis Hollandi kuningas. Holland on ka selline mõiste, mida me, kui me teeme ametlikku tõlget, siis me ei kasuta riigi nimena, sellepärast et Holland on üks Madalmaade provints. Hollandlased ise on väga solvunud, kui öeldakse Holland, sest nende meelest ei hõlma kogu nende riigi territooriumi. Ühesõnaga Madalmaade kuningas Willem esimene kehtestas algkoolides ja haldusõigussüsteemis kogu oma haldusalas hollandi keelega mis tähendas seda, et kõik Luksemburgist välja saadetavad kirjad tuli tõlkide hollandi keelde. Kohapeal võis küll kirjavahetust pidada saksa ja prantsuse keeles, aga need kirjad, mis läksid välja, need tuli ära tõlkida selle hollandi keele tundmaõppimisega Luksemburgi ütleme see intelligentsem või haritlaskond, kes tutvus hollandi keelega rohkem. Kõigepealt on hollandi keel sarnane lets purgikeelele, sellepärast et hollandi keeles ei ole toimunud sellist konsonandi nihet, et mis toimus saksa keele kujunemise ajal kolmandast viienda sajandini, kui saksa keel, vana saksa keel alamsaksa ja ülemsaksa keel, eks, ja tänapäeva saksa keel on ülemsaksa keel. Tänapäeva saksa keele standard on välja kujundatud ülemsaksa keele põhjal. Ja see konsonandi nihe seisnes selles, et sulghäälikud teisinesid näiteks ütleme Inglise keeles ütleme sip saksa keeles. Peenutes siis effiksusis p f-iks nagu näiteks inglise keeles. Puuinglise keel on teatavasti germaani keel, aga saksa keeles on Opel, nii et see peenutes FX hollandi keeles seda nihet ei toimunud. Lätsiburgi keeles ka seda nihet ei toimunud, aga neid eraldab suur vahemaal. Luksemburg asub kui lõuna pool mingi 600 700 kilomeetrit lõuna pool või rohkemgi Hollandist ja kuna seal seda nihet ei toibunud, aga keeleteadlaste arvates toimus nihe just lõunast põhja poole suunaga. Et siis peeti Luksemburgi niisuguseks maha jäänud territooriumiks, kus on maha jäänud rahvas, kes ei võtnud seda nihet omaks. Hiljem Luxemburgi enda keeleteadlane Robert Bruff tõestas, et, et see nihe võis toimuda hoopis läänest itta ja selle nihke tõid kaasa frangid lääne- frangid, kes siis asusid Mooseli kallastele ja kelle tutuse nihe siis toimus ja, ja Pletzeburgi keel on, peetakse ka Mooselei frangi keeleks, nii et ka frangid iseenesest nimetus Frank eff on seal eesotsas, eks ole. See on juba kannab seda nihetsest p on muutunud Efiks, aga meie teame ju Prantsusmaad, Franz teame ju p-tähega, sest et ses nimetus Prantsusmaa tuli meie keelde alamsaksa keele kaudu, kus teatavasti seda nihetses ei toimunud. Aga no pidime rääkima, et kuidas siis keeleteadlikkus tekkis keeleteadlikkus teki, sest siis tänu hollandi keelele, kus siis Luksemburg klased nägid, et on võimalik. Ta on oma keel, on oma eepos, on oma kirjandusena oma oma ajalugu. Mis sellest, et see keel kõlab teistmoodi kui saksa keel. Ja see, nagu äratas inimesed hollandi keele oskus, kuigi tekitas suuri probleeme, et tuli kirjad tõlkide hollandi keelde. Iseenesest see nõue kaua aega kestnud, see oli muidugi noh, niisugune mõnes mõttes absurdne nõue. Wilhelm, esimene üsna varsti andis oma võimu pojale 1840 ja juba 1837, tegelikult kuulutati välja, et saksa keel on koolides ainus keel, et algul siis hollandi keel ja nüüd järsku saksa keel. Mitmekeelsust hakati taunima ja öeldi, et see on hariduse omandamisele takistab inimeste või noore inimese mõtlemist. Sellega astuti nagu samm jälle teises suunas, mis, mis ei olnud Luksemburgil iseloomulik. Sellel territooriumil on alati juba 1000 aastat räägitud korraga nii prantsuse kui saksa keelt ka siis, kui need keeled olid veel vanad keeled ja ja, ja erinevused olid võib-olla väiksemad või või teistsuguseid. Igal juhul on seal kogu aeg olnud kaks keelt. Saksa keel, prantsuse keel, keskajal kaupmehed rääkisid saksa keelt, aga kogu õigussüsteem oli prantsuse keeles vana, prantsuse keeles. Aga Luksemburgi territooriumi iseseisvumine. See toimus 1866, kui Austria ja Preisimaa vahel oli leegisõda. Prantsusmaa toetas Preisimaalt, Preisimaa võitis ja Prantsusmaa tahtis endale Luksemburgi territooriumid. Aga Preisimaa keeldus, ütles, see on saksa-le. Et Napoleon, kolmas püüdis seda ala ära osta, pakkus Luksemburgi eest viis miljonit kuldnat Madalmaade kuningale, kes oli siis tol ajal ametlikult Luxembourgi valitseja. Willem kolmas oleks nõustunud, aga kantsler Bismarck ei olnud nõus. Ja kuna seal tol ajal olid preisi väekontingent, oli sees. Vaata kuulda, mida ütleb Bismarck. Kutsuti kokku teine konverents, suurem konverents Londonis 1267 ja siis kirjutati alla leping, millega kuulutati Luksemburg iseseisvaks neutraalseks, kas riigiks ja kõik kindlused tuli lammutada ja nendest kindluse kividest ehitati praeguse Luxemburgi vanalinna suurem osa vanalinna maju. Meie korter oli ka krundi, seda nimetatakse krundiks ehk kronsa niukene orus paikneva osa. Väga maaliline. Kallid majad, aga need olid siis kõik nendest kividest ehitatud, paljud lähevad kalju sisse, nii et magamistuba on sul aknaga, vaatad otse kaljut või lõpeb ära kuskil kivi sees. Nii et see, see piirkond on kuskil ehitatud üles 19. sajandi teises pooles ja kuidas see siis Ledžiburgi keele arengut mõjutas? Jõuame, et ikka jälle selle keeleteadlase juurde tagasi, kuna oli juba sõnaraamat koostatud, see tähendab, et olid mingisugune süsteem, et kuidas seda keelt kirjutada, et tegelikult selle süsteemi see süsteem loodi ka 19. sajandi keskpaiku, kui siis see uus sõnaraamat ilmus ja see süsteem loodi hollandi ja saksa keele põhjal nendega keele ortograafia põhjal. Ja esimene kõige tun dum, ütleme eepiline satiiriline poeem, selle nimi on Renertoderite puus, amfrak, anna manskrest open, naisfotograaf säierd, Fonlingen, Rätsep reegel. Vot see nüüd olil lets purgikeelne pealkiri Rebane Reinart sabakuues ja inimese pikkune fotografeeritud Luksemburg klase poolt. Selle kirjutas Michel Rodaans 19. sajandi keskel, siis see oli selline satiiriline poeem, mis oli suunatud niisuguste no meie mõistes tõusikute vastu. Ja sama ilmus ka selline lets, purgikeelne ajakiri, väshra ehk siis pesunaine satiiriline Pilati tolleaegset kodanlus, väike kodanust. Aga selle ilmumine keelati ära, sest et see astus ka katoliku kiriku vastu välja. See sai ilmuda erinevate nimede all kuskil umbes 20 aastat. Aga see keeleteadlikkus tasapisi arenes ja 19. sajandi lõpus üks parlamendisaadik Kaspar Mattias pood tegi ettepaneku, et parlamendi istungid peaksid toimuma Leitzeburgi keeles. Ei läinud läbi, hääletus kukkus läbi ja tema mõtet ei toetanud, tegigi tolleaegsetest saadikutest. Aga spooja andnud alla ja 1912 võttis parlament vastu uue haridusseaduse. Selles sätestati, et koolis tuleb õpetada kalleid purgi keelt millesse õpetus seisnes üks tund kus tutvustati lihtsalt Kletzeburgikeelset kirjandust, oligi niimoodi kirjas. Selles tunnis ei kõnelda grammatikast ega õigekirjast, vaid Läätse purgikeelsetest tekstidest loetakse neid tänini. Luksemburgi koolides on selline keeleõpetused ledziburgi keelest. Kui on Letzeburgi keele tund, siis see on tegelikult kultuuritund. Räägitakse luksemburgi kommetest, ajaloost, kirjandusest aga Läätse purgikeelne kirjandus on rohkem kirjanike eralõbu. Et see ilmub küll üha rohkem, aga aga see ei ole majanduslikult tasuv. Kirjanik, kuule endale lugejaid eriti palju siis ikkagi ei ole, ei, lugejaid ei ole. Aga mis on, huvitav on see, et Facebook näiteks seal kirjutatakse lets purgikeeles. Ja niimoodi üks mu sõber Luksemburg lane ütlebki, et seda tänapäeva IT-vahendid edendavad keelt väga hästi ja jäädvustavad ka keelt, sellepärast et Facebookis saab kirjutada, Twitteris saab kirjutada, siis on ka blogimine. See kõik annab sellise tõuke jälle just sellele kirjakeelele kusesse ortograafiat. Niimoodi näpuga õpetaja järge ei aja, et kuidas õpilane keerutab. Kui Luxemburgi koolism õpilane lõpetab selle kooli, siis ta võib teha eksameid kas saksa või prantsuse keeles. Aga ma ütlen, et spordikeeles, aga mis keeles nad õpivad koolis? Vaat see on ka hea küsimus. Laps tuleb kooli, koolikohustus hakkab nelja aastaselt. Tavaliselt juba ütleme niisugune töölisklass või siis vaesem keskklass paneb oma lapse sõime juba poole aastaselt. Sõimed on, kas siiamaani olid kas prantsuskeelseid või lõõtsapurgikeelseid. Nüüd lugesin just eile uut haridusministeeriumi uut niisugust sammu. Et kõik need sõimed, mis tahavad saada riigi toetust, seal peab olema täitsa purgikeelne rühm ka vähemalt seitsme. Et nüüd alustame ühe kuni neljaaastased aastaste laste keelekümblust niimoodi, et peab olema korraga seal lets, purgikeelne kasvataja ja prantsuskeelne kasvataja. Mingeid keeletunde ei toimu, lihtsalt need kasvatajad räägivad lastega oma esimeses keeles. See ongi siis keeleõpe. Tuleb see laps kooli õpib lugema saksa keeles. Esimese klassi teisest semestrist algavad prantsuse keele tunnid. Kooliõpikud on saksakeelsed, eriti need, mis on reaalainete õpikud. Ja humanitaarainete õpikut on prantsuskeelsed. Keskkoolis tuleb juurde inglise keelde see koht, kus ma elasin, kus korter oli sellele lähedal üks prantsuse lütseum, sensofi kool, nii et ma oma teel tööle või kohtasin väga sageli kooliõpilasi, mis keeles nad räägivad? Tulevad prantsuse erakoolist, räägi veel täitsa võõrkeelt, poisid, eriti poisid, sest jalgpall ja kõik sport, kõik toimub platsi purgikeeles. Tähendab jalgpalliülekanne näiteks televiisor, raadio ja televisioon, telekanalid, raadiokanaleid ei tunne, et see purgipall. Aga on ka prantsuse ja saksakeelseid ja loomulikult on, võtad päevalehe käte vaheldumise artiklit prantsuse ja saksa keeles mitte nii, et oleks artikkel tõlgitud prantsuse keelest saksa keelde. Ja siis on üks lehekülg kuskil seal üks kord nädalas on ka mingile Tseeburgi keelne selline lugu. Surmakuulutused. Meenutused inimeste meenutas, et need on purgikeeles vahel mingit klassikokkutulekute kuulutused, see türgi keeles, kui valimised on tulemas, siis on kõik plakatid ja loosungid Latzeburgi keeles ja siis käib arutelu, et vaat sellel plakatil see partei ei osanud seda sõna õigesti kirjutada. Siis järsku muutu Portugal afie tähtsaks muidu keegi pööra sellele tähelepanu. Siis luksemburgi inimese pea peab jagama nagu koorelahutaja, ma ütleks kolme keelt korraga. No vähemalt inglise keelt, inglise keel tuleb ka, vaat see oli ka huvitav, et kui me sinna kolisime aastal 2004 no siis inglise keeles ikka ametiasutustes hakkama ei saanud, ma pidin oma viletsas prantsuse keeles selt õhkama saksa keelt, ma siis rääkisin väga. Aga nüüd lähed sa rongijaama, võla, bussijaama või kuhu tahes, kus sul on avaliku teenistuse keegi ametnik? Ta räägib sinuga inglise keeles. Aga lähed auto parandusse. Ma vaatasin iga kord enne sõnaraamatust järele, kuidas see või teine asi on prantsuse keeles. Sest tekkis selline huvitav efekt, et enamik inimesi, kes tuleb Luksemburgi tööle euroinstitutsioonides ja saadetakse ikka prantsuse keele kursustele, nüüd on tegelikult juba konkursi korras, enam ei saagi muud moodi, kui sa pead oskama prantsuse ja saksa keelt ka. Prantsuse keele kursustel käisin ma kõigepealt käisime mitu aastat ja seejärel käisin saksa keele kursustel saksa keelest on palju lihtsam. Arusaadav. Kuna mu mees räägib ka saksa keelt, siis vaatasime ikka saksa kanaleid. Aru sain peaaegu kõigest, saksa keeles räägiti, aga kui oli vaja iseendal kõnelda, siis tuli prantsuse keeles sõnu need, kui keegi tänaval küsis minult midagi saksa keeles avastasin prantsuse keeles, mis on tegelikult ka seal üsna loomulik, seal ei juhtu midagi sellest ise. Keele olukord ongi niimoodi siis seal, et sa pead kogu aeg laveerima mitme keele vahel täpselt teda ennast ümber teise keele. Ja isegi kui ma seda nende päevalehte lugesin alguses oli see harjumatu, aga hiljem ma enam ei pannud tähelegi, et see üks artikkel oli siin prantsuse keeles, teine oli saksa keeles. Nagu kuidagi harjud ära sellega, kui koolis õpitakse reaalaineid saksa keeles ja humanitaaraineid prantsuse keeles, kas siis ajakirjanduses on ka nii, et saksa keeles on majandusteevad ja keerulisemad teemad ja prantsuse keeles kultuuriteemad? Jah, võib, nii ja naa. Ma nii täpselt niisuguseid statistikat ei pidanud, seal aga lähed restorani, seal on reeglina prantsuse keel ikka tellid prantsuse keeles üldse prantsuse keel murrab rohkem sisse. Aga letse kurgikeelega ei saa restoranis. Ikka sa lähed haiglasse, esimene keel on ikka. Komburtsin oma käeluu. Eelmine kevad pidin minema haiglasse ja esimene keel, milles mind kõnetati alatel Pletsa türgi keel siis järgmiseks, kui selgub, et ma seda ei räägi, siis proovitades juures prantsuse või saksa ja siis, kui ma lähen inglise keelele üle kõik räägivad inglise keel, siis massitama keegi ei hakka? Ei, see oli ka huvitav kogemus. Mul oli palatikaaslane Iraanlanna vana naine, kes oli murdnud oma jalaluulennuväljal, kui saabus luksemburgi oma pojale külla. Ta ei rääkinudki muud keelt kui pärsia keelt. Kuidas haigla hakkama sai? Otsi Zoe, kes oskas pärsia keelt. Õde tõlkis prantsuse keelest pärsi öeldud värsi keelest prantsuse keelde. Poeg rääkis prantsuse keelt. Aga millest see tuleb? Sellest keelelisest kusest ja mitmekesisusest hoolimata või just tänu sellele on Letzeburgi keel üha rohkem au sisse tõusnud kui, kui see on nii, jah, Sänni. Mina näen, et üks põhjus on selles, et seal on nii palju eri rahvusi, koolsed, ledziburgi keel on saanud sellise lingva Franca ehk suhtluskeele staatuse. See keel, mida kõik oskavad, kõik, kes käivad koolis kõik, kes on käinud sõimes lasteaias, koolis tööl, see igapäevane suhtlemiskeel. Inglise keelt ei osata nii hästi prantsuse keelt ka osal elanikkonda jääb ju ikkagi välja. Ei osata nii hästi. Automaatselt minnakse selle keele peale üle, mida kõik oskavad ja seal täitsa turgi keel. Ja ka praegu, kus statistika järgi 30 protsenti lastest räägib esimese keelena ainult 30 protsenti lastest räägib esimese keelena kas leidsiburgi keelt või prantsuse keelt kui ta kooli tuleb. Sellegipoolest näitavad statistikaandmed, et töökohtades oma kodus iga igapäevaelus 70 protsenti inimestest kasutab lätsiburgi keelt, põhikeelena aga suuliselt ainult suuliselt. Nüüd, teise maailmasõja järel oli selline katse, et kõigepealt taheti hakata leitseeburgi keeles kõiges välja andma. Ei tulnud välja. Sellepärast et ortograafia oli, oli liiga keeruline jäeti see asi kõrvale, siis taheti lahti saada ka sellest saksa keele põhjal kujundatud ortograafiast. Loodi uus süsteem sellises Funemaatiline nii nagu eesti keeles, et nii nagu hääldad, nii kirjutad. Tagajärg oli see, et nendest tekstidest sai aru ainult siis, kui neid loeti ette valjusti. Sellepärast kujuneski selline olukord, et, et inimesed arvasid, et noh, seda võib ju kirjutada ükskõik kuidas seda lets purgi keelt, kas kirjutan nii nagu hääldan või kirjutan nii nagu see vana süsteem oli saksapäraselt küll minust aru saadakse. Sellega nagu pandi selline kõva panti sellele lätseeburgi keele ortograafia kujunemisel. Tänapäeval muidugi see ortograafia on välja kujunenud küll, sest et ei saa ju muidu õpetada keelt täiskasvanutele lastele küll, aga täiskasvanutele ei saa. Sul peab olema ikka õpikud ja neid õpikuid grammatika ei tea. Ja jaga ei, aga ikkagi seda on päris täiesti tavalises supermarketis kohe pool riiulit riiulitäis materjale, mis sa võid osta sõnastikke ja kõik. Ja need on kõik täiskasvanute jaoks. Lapsed ka muidugi täiskasvanud ka õpivad siis hoolega, kellel veel on, õpivad hoolega, kellel on vaja ja millal siis lets, turgi keel sai üldse ametliku keele staatuse. 1984. Võeti vastu keeleseadus. Mis selle põhjus oli? No pärast sõda oli küll suur vaimustus ja sest et oli oma vastupanu liikumine olnud, et kas siis meile ja ja taheti küll kuulutada kõikletseeburgi keelseks hakata seda keelt arendama, nii nagu prantsuse keele saksa keel, et oleks võrdväärne ei tulnud hästi välja, siis asi soikus. Ja seitsmekümnendatel juba oli niisugune tunne, et saksa keel ja prantsuse keel tõrjuvad purgi keele hoopis välja. Mis sellele tõuke andis, oli see, ilmus üks, ühes neonatsliku lehes, ilmus artikkel, et ega need Luksemburg lased on sakslased. Mis ajas luksemburgi, arvad sõjaveteranidele ikka närvi mustaks ja sellest peale siis tekkis selline liikumine, aktsioon, lets Bürgess ja mis siis lõpuks saavutas oma eesmärgi, täitsa turgi keel kuulutati ka ametlikuks riigikeeleks saksa ja prantsuse keele kõrval, muide, kes selle keeleseadusele lõpliku sõnastuse kinnitas, oli suurhertsog. Suurhertsog ei ole sugugi tähtsusetu kuju, seal lihtsalt keegi, kes lükatakse, kellest niisama lihtsalt või ütleme, ilunumber, keda vaadata, vaid ta ikkagi osaleb riigi poliitikas. Ja selle keeleseaduse väljakuulutamise tagajärg oli see, et riigiametnikud pidid minema Letzeburgi keele kursustele. Sellepärast et keeleseaduse järgi, kui keegi esitas küsimuse lets purgi keeles kirjaliku küsimusega pidid nad vastama. Lets purgi keeles kirjalikult, sest seadus sätestab, et tuleb vastata selles ametlikus keeles, milles küsimus on esitatud. Nüüd oli vaja keelekursustele minna luksemburgi, seal endale. Aga tänapäeval käivad ja need, kes tahavad kodakondsust saada. Brexit andis suure tõuke. Paljud inglased, kes elavad Luksemburgis, võtavad teise kodakondsuse. Käivad sellel kursusel ikka tahavad Euroopa liidus olla. Kas see Luksemburgis on keeleseadus, on olemas, aga kas on ka mingi ametkond, kes tegeleb siis Letzeburgi keele või ka teiste keelte keelehooldega? Meie mõistes keelehoolet meie mõistes küll ei toimu. Pigem on see ikkagi kogu keeleteaduse ja kõige kõigega, mis keelega on seotud. See on ka kultuur automaatselt ja loomulikult sellele pühendatakse palju, sellega tegeletakse, aga mingeid ettekirjutusi, kuidas Peab kirjutama, kuidas sa pead kõnelema, milliseid võõrsõnu sa tohid kasutada, milliseid mitte sellist ei tohi, ma seda ei toimu, ei ole võimalik lihtsalt, sest keel on ju kõne kõnet haldata, niimoodi teha mingeid ettekirjutusi, seda ei ole võimalik. Aga keelehoolet selles mõttes, et näiteks üritatakse sõnavara rikastada. See pole, kasvab, isegi kuulnud? Ei, ma küsisin oma tuttava käest, et kuidas siis teadlased näiteks kõnelevad oma erialast Luxembourg-alased teadus on seal ka päris hästi arenenud. Ta vastas, et nad kõnelevad vastavalt selle süstivad oma kõnesse sisse sellest keelest, sõnu, kus nad on õppinud seda eriala ja millest nad mõlemad saavad aru. Aga niimoodi see tegelikult see terminoloogia ju tekib ka, sest et see sõna võõrsõna võetakse kõne sisse, sest teda mugavdatakse selle keele reeglite järgi ja ongi nagu varsti oma sõnadega rohkem seda kasutatud. Aga et keegi otsiks spetsiaalselt vana tüvega vetseeburgikeelseid sõnu, meis tuleb ikka seda vajalikuks üldse. Aga inglise keele mõjud on siis ikkagi ka lehti tuntavad. Inglise keele mõjusid ei, ma ei oska selle kohta öelnud, et ma ei, ma ei oska seda keelt, et ma võiksin selle kohta sõna võtta siin, aga prantsuse ja saksa on ikka põhiliselt prantsuse keelest võetakse palju sõnule, saksa keelest võetakse, on võetud kogu aeg. Aga inglise keelt üldse ei taunitav absoluutselt. Eestlasi on ju Luxemburgis päris palju. Mis keel on nende jaoks kõige esimene? Ma pean, vahepeal pean veel ütlema. Eesti seltsi kodulehekülg on hästi tore, seal on palju eestikeelseid ilusaid sõnu. Ajaleht on pealkirjaga mõnikord siis ta ilmub siis, kui ta just valmis saab. Ja tantsuansambel oli laiali, mis oli eriti tore mu meelest, aga kui paljud eestlased näiteks lätseeburgi keelt oskavad, kas neil või nad saavad ju ilma hakkama, tegelikult saab ilma hakkama ja inimesed käivad keele kursustel. Nii et Need, kes saksa keelt oskavad, nendele muidugi lihtsam seda keelt õppida. Aga see on ka ikkagi tekib sissevajadus, kui sa abiellud näiteks Luksemburg lasega, siis on lihtsalt, et pere oma uute sugulastega kõnelda, aru saada, kõigest või sõpradest aru saada. Muide, kui sa abiellud, Luksemburg lased ja siis tuleb kohe sul koju, selline kutse tuleme, keelekursustele makstakse osaliselt isegi kinni, noh, nii et siis sa saad soodusolukorras keelt õppida. Et äkki sa siis võtad kätte see kodakondsuse. Aga Eesti selts, Luksemburgi Eesti selts, seal on ikka üritused, kõik on eesti keeles ja eesti keel on ikka esimene keel. Aga Luksemburg lane, Yaletseeburgi keel ei ole olemas, sellist inimest nagu Laitse Burglane ei too, võib öelda, et see Burgleme ka kust see sõna? Et see on nüüd luksemburgi keelne? Letšo purgi on letšo purgikeelne sõna, jah, on nii, see tuleb sealt luksemburgi. Linna varasem nimi oli lutsi, Linbur Huck, ehka Lütselburg jaga Lutsepp, märg. Lütsel tähendab vanagermaani keeles Väike-Burgun linnus. Seega siis Luksemburg oli väike linnus või siis letse tähendab Šveitsi saksa keeles keskaegset piirikindlust või kivimüüri, nii et Luksemburg on nagu kindlusemüüriga linn. Nii et seal ei ole midagi luksusega tegemist. Vana nimi. Ma isegi ei oska öelda, et nüüd ma ei vaadanud järelemisse, ametlik kasutus on rahvuse nimetuses kas lets Burglane või luksemburgi. Kõnekeeles on mõlemad kasutusel Luxembourg, lane isegi, võib-olla rohkem. Aga keele nimena. Letzeburgia lõõtsa Bürges päts, pöör, kes ka mida meil eestlastel oleks Letzeburgi keele arenemisest õppida. Eriti tänapäeval, minu meelest peaks tähelepanu pöörama just suulisele väljendusvahendile, kõigile suulisele meediale, see on hästi tähtis, sest kui te vaatate, mida teevad 10 12 aastased lapsed. Need on ju need, kes meie keelt hakkavad edasi kandma. Mul on 11 aastane lapselaps. Iga kord, kui ta tuleb, see nii põnev, mis ta jälle räägi, mida ta näitab. Siin kõiki suuline Youtubeerid, laulud, see on kõik suuline keel. Me kurdame, et lapsed ei loe enam raamatuid, aga selline paratamatu tendents seda ümber ei pööra, see hakkas Ameerikas juba üheksakümnendatel aastatel. Kõik kõik, mis läheb keele peale, peaks olema suunatud ka kultuuri peale. Et see suuline areneks. Kõik, mis on Eesti film, mis on raadiokanalid, aga ka väga palju seda, mis toimub internetis ei pea kontrollima. Peaks seda soodustama, et ikka seda keelt kõneldakse. See on nagu üks asi, mida mina olen mõelnud. Teine asi on see, et selleks, et see keel oleks ka rohkem suhtluskeel, et inimesed ei läheks, noored inimesed ei läheks inglise keelele omavahel suhtlemise. Muide see on samasugune tendents on ka Soomes. Soome tuttavad ütlevad, et kuigi neil on soome ja rootsi keele oskus on mõlemat keelt pealt oskama, siis noored soomlased räägivad noorte rootslastega inglise keeles. Nii nagu noored eestlased noorte venelastega. Ikka inglise keel. Paraku. Aga ühelt poolt ma ütleks niimoodi, et ega seda mitmekeelsest ei pea siis kartma. Ma siin ju väga hea, mitu keelt inimesel, mida rohkem keeli ta oskab, seda rohkem ta teadvustab neid keeli seda rohkem kultuuriliselt rikas ta on. See on ka see asi, mida me võime Luksemburgist õppida. Et tolerantsus on seal väga suur. Teine asi on, on ka see, et mida rohkem on meil neid eri keeli kõnelevaid kogukondi, seda suurem potentsiaal on see, et eesti keel võib muutuda selliseks ühiseks keeleks, millest kõik aru saavad. Aga kuidas seda teha täpsemalt, kuidas hariduses seda kujundada, kuidas need kaks kogukonda, kes seal praegu on eesti ja vene, kuidas neid lahendada? Mina sind retsepti öelda ei oska, see on üsna keeruline küsimus ja me peame aru saama nendest vene vanematest, kes tõesti kardavad, et mis siis saab, kui laps peab hakkama õppima matemaatikat eesti keelest, ei saa ju aru. Ma mõtlen küll, et matemaatika on, on arvude keel palju seal keelel osa mõisted on ju ka olemas, täisnurkne ja teravnurk nürinurk ei saa nendest aru. Google Translate peab olema kogu aeg lahti, et aru saada. PISA testi tulemused näiteks Luksemburgis kehvad ei ole nad kõrgel tasemel. Sest sellepärast, et lapsed peavad valima, kas nad vastavad testile prantsuse keeles või saksa keeles. Romaani taustaga lapsi on palju. Aga ta on pidanud õppima saksa keeles reaalaineid. Ta ei ole alati sellest kõigest aru saanud, kui tal ütleme, emal-isal ei ole ka aega seletada, ta lööb käega. Aga nüüd see test tuleb teha ühes keeles, aga ta on õppinud kuue kahes keeles. No kuidas seda tehases. Nii et meil tuleb leida oma tee, neil tuleb leida oma tee, aga ma kutsun küll üles suurima kõikide väikekeelte olukorda ja kuidas nad hakkama saavad ja mis t nad on valinud. Ja muide, Luksemburgi kohta veel letsaburgi üks keeleteadlasi kiiberg jälle väga iseloomulikult eesnimi on prantsuspärane, perekonnanimi, saksapärane. Küsisin temalt 2007. aastal, kui ma ise läksin ühele väikekeeltekonverentsil, et et kuidas siis letseeburgi keelega on, kas ta vajab kaitset? Ta vaatas mulle imestunult otsa, ei, ei ole vaja kaitset. Meie keelt kõnelevad kõik, meil ei ole mingit probleemi. Et võib-olla me peaksime ka saama üle sellest hirmust, et keel kaob ja ja teiseks, et, et keel ei ole ainult kiri. Ladina keel ju kirjas, eksisteeris kaua aega, aga kes seda siis kõnenes, esimese keelena. Selli, teadlaste suhtlemiskeel, aga aga me ei taha ju oma keelele sellist saatust, me tahame seda, kõneldakse. Purgikeelest, mida räägitakse Luxemburgis, rääkis staažikas tõlkija Mall Laur, saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.