Sellist rütmi Prantsusmaa popi rokiajaloos väga sageli ei kohta, aga 33 aastane pensionär, mindedaal souli onu Venn, nagu ta ennast kutsub, on just sellega üle ilma kuulsaks saanud. Milline aga võiks küll olla Prantsusmaal kõige enam levinud populaarne, lausa klassikaliselt rahvalik rütmi. Nose on valss akordionivalss. Kerge mööda maalilisi looklevaid, vana Pariisi tänavaid mon Mardri tippu ronida. Õnneks katab teekonna järsul lõpuosa väike köisraudtee vagun ja otse selle väljumisplatvormi vastas tohutu valges agregööri kiriku esist väljakut piirava helehalli tellismüüri orvas. Keset lilli istub rõõmsaspitsidega suvekleidis näitsik lilledega õlgkübar peas, akordion süles ja mängiveedid Beachi kuulsat lavi roosi. Helijälge ajas. Taaskord ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja Edit Tief andmeil klassik, kellest siis veel alustada õige põgusat jalutuskäiku prantsuse Piero kilus, häiritistan filme tehtud, raamatuid kirjutatud, ta jääb alati Prantsusmaa rahvuslikuks aardeks. Oma fantastilise häälega laulis ta enamasti valla, teie šansoone esines kabaree-des ja Music hoolides ning ühel kontserdil kuuliste laulmas noort itaallast, kelle nimi oli Ivo Liivi ja nii tänu eedid diavastusele sündis teine Prantsusmaa rahvuslik aare, laulja ja näitleja, hiiv montaaž. Eemaldan jalutamas suurtel Volvaritel Pariis on täis uhkeid Volvariaid ja Avenesid, üks neist kannab linnaplaneerija Parun Housmanni nime, kellele keiser Napoleon kolmas tegi ülesandeks Pariisis suursugune ja moodne linn teha. Ja nii kadusid 19. sajandil kitsad käänulised tänavad ja kaelakukkumiseni vanad üürimajad et anda ruumi laiadele avaratele sirgetele puudega ääristatud bulvaritelejavenüüdele. Kuulsad suured bulvarid kujutavad enesest õieti ühtainsat pikka, laia suursugust tänavat, mis aeg-ajalt nime vaheta. Pidulikku Garnier ooperimaja eest läbi sööstes Antega putšiinide pullover, siis itaallaste Põlvar mõlvardlesitel jaan, imontaan nimetas seda oma laulus edasi jätkab juba man Martri bulvarina. 1991. aastal siit ilmast lahkunud iv Montaan oli suurepärane laulja ja sai üle ilma tuntuks ja hinnatuks oma filmirollidega, neid jõudis ta teha tervelt 63. Võiks öelda, et ta oli ka Pariisi laulik üks paljudest, sest kes suudaks kokku lugeda sellest linnast loodud laule ja nende esitajaid. On ajalooline tänav, mis viib üles mon Mardri künkale ja sai oma nime väga lugupeetud kindral loojale pleki järgi. Sellel tänaval on elanud hulk kuulsaid kunstnikke. Kuulsaim on vahest marsandbanhoog, kes elas siin oma venna teo juures. Siin paikneb ajaloolisi kohvikuid, jaga pareesid muuhulgas ka kuulus mullandele kallet. Pluss see on veel öö ja tema mulle andele kallet. Tundub küll, et Pariisis nagu ei leiduks ajaloolist paika, millest mõnd laulu poleks tehtud. Mon Maartril kutsuti 19. sajandil avatud tantsusaale sageli veskiteks Molaan sest nad olidki vanadest veskites. Ümberehitatud rahvast tuli rõõmuga laupäeva õhtuti alllinnast mon Mardri veskites tantsima ja lõbutsema. Peaasjalikult tantsiti siin valssi ja tantse, saatis sageli akordion. Akordionist päris ise ei pääse. Metroorong peatub jaamas, uksed avanevad ja sees ta ongi. Akordionimees laseb oma loo lahti ja huvitav on vaadata vagunis viibivate sõitjate reaktsioone. Pariislased ei tee väljagi, neile on see niivõrd igapäevane asi. Mõned turistid lähevad elevile ilmselt need, kes esmakordselt Pariisi on sattunud. Akordionimees lõpetab oma loo ja käib korjanduskarbiga kuni läbi. Tema saak on tavaliselt kesine. Teinekord olen ma siiski mõne mündi andnud, kui tundus, et see oli õige lugu õigel hetkel ja tegi tuju heaks. Või istud teinekord tänavakohvikus ja juba akordionimees jälle platsis eriti õhtuti saamichelli rahvast tulvil toidu tänavatel, kus muidugi leidub ka hoopis tüütumaid ja peale tungivamaid meele lahutajaid akordionimees on seal lausa meeldiv vaheldus. Nad on tõenäoliselt pikki aastakümneid Pariisi tänavatel leiba teeninud oma ala meistrid ja kuuluvad Pariisi juurde. Aga ma arvan, et pean nüüd vist vabandama, et kipun ka selles muusikatunnis aine Pariisist pajatama, aga sellest paigast on aastate jooksul kuidagi nagu minu linn saanud. Pariis on mõõtmatu ja kirjeldama. Siia mahub kõike. Prantsusmaale mahub kõike ja mahub ka igasugust muusikat. Sest salaFranz on Prantsusmaa ja meeleesines väga tuntud prantsuse laulja ja helilooja ja filmistaar, Mark Klavan aga uurigem. Pisut lähemalt prantsuse popmuusika pikka värvikat ja äärmiselt mitmekülgset lugu, mis algas juba 19. sajandi lõpul Pariisiga pareedes ja Newsi koolides. 858. aastal esietendus Pariisis kohvenbachi operett Orpheus põrgus. Esimene täies pikkuses klassikaline operett, mis põhines kreekamitoloogial ja ohvenba parodeeris sellega päris Salvavalt lükki Orpheuse ja euriidikese lugu. Kulminatsioon tuleb teises vaatuses, kui kõlab mitmeidki ülahingega vaatajaid šokeerinud lustlik ja vallatu põrgugalopp. Muidugi, see on just seesama tuttav kankaan, millega kas või mul on Ruusis siiamaani ontlikke vaatajaid šokeeritakse, tänaneganud kaan ja kogu ülearu hiilgavaks muutunud Mulan. Rushi eeskava pole muidugi kaugeltki enam see ehtne mis kunagi algaegadel järel on vaid nood ajad jäädvustanud kunst kas või on riide tulusat, rääki, tantsijat, taride, seelikute pitsivahust, taeva poole lendavad mustades sukkades jalad ja muidugi tollaste kuulsuste portreed näiteks. Päev, kes oli 19. sajandi lõpul Pariisi Music hoolide suurim staar tema hääl jäi jäädvustamata 20. sajandi 30.-te ja 40.-te prantsuse popiklassikat saame juba kuulata nii palju kui kulub siin vaid üksikud paljudest nimed, mis mõnele kuulajale ehk ikka veel tuttavad on. Morris Shevalie opereti ja filminäitleja, laulja, tuntud mõlemal pool Atlandi ookeani. Šampus. Kooris suuti. Ja siin Joseph rinda Iker oma banaanide seelikuga ajalukku läinud kabareetäht. Ja nendel filmidest tuttav suurepärane koomik ja laulja. Ja siiamaani tegutsev Armeeniast pärit ja Prantsusmaa Frank siin atraks ning popi ebajumalaks kutsutud šarl Asnavur. 1900 viiekümnendad ja kuuekümnendad aastad. See oli prantsuse šansoone kuldaeg. Šansoone tähendabki prantsuse keeles laulu ladinakeelsest sõnast kanto. Shansoonil on ilmatu pikk ajalugu kaugesse keskaega jäänud meisterlauljate viisidest tänapäeva välja ja edasigisest laule ei kao ju loodetavasti mitte kunagi. Nii et meie aega hõlmavad klassikaliste šansoone lauljate nimistud näib lõputuna. Aukohal on selles teadagi Shanud töös Johnsoni lauljatar Edit. Jah. Ja pöör. Nii kutsuti meeslauljaid Iiv Mantaan, aga siin on üks tagasivaade prantsuse šansoone kuldsesse ajastusse isele v. Runo Nikolai nii lavanimega venna paar küllaltki tuntud prantsuse laulja ja helilooja, kelle lugudes on tekstidel üpris tähtis roll just kuuldud laul jutustab Mariteeerrsil määr karpenti eest. Ja see tuleb välja, oli erakordselt toimekas ja tuntud prantsuse raadio ja televisiooniprodutsentide paar kes töötas 1900 kuuekümnendatel Luxembourgi raadios Radio Luxembourg kõlab tuttavalt. Näib nii, et meiegi kunagised Luksemburgi raadiofännid olid oma tollaste elamuste eest suuresti tänu võlgu kakarpendjeedele Nendest jutustavast Vena paari lauluski käivad läbi sellised tuntud nimed, nagu sa saadistel, Michel Verežeer sõlvivalt ja Claude Francois, kuid Mareti ja Silver karpendie tõstsid oma šõudes sarjades esile veel terve rea üle ilma kuulsaks saanud prantsuse lauljaid. Asnaguur Silverbecu šõudes saan Hallyday inspur, Mireimat pärast saan ja nii edasi ja nii edasi. Midagi hingele ka. 1975. aastal jõudis see praegu 80 kaheaastase alamber jää ja tema partneri Noel kordiee laule nii prantsuse kui Šveitsi tabelitesse. Muidugi ei saa väita, et Prantsusmaa jäigi mõnulema oma kaunite shansoonide. Maailma. Teispool ookeani sündinud Rockeral leidis siin otsemaid vastukaja. Alustasid tollal prantsuse Elviseks kutsutud Johnny Hallyday. Ja Edi Mitchell. No Henry jätkab vinge rokkarina, siiani teeb oma Šosid kusagil rokkmuusikute taevas. Rockiga on flirtinud suur osa prantsuse poptähtedest ja iseenesest mõista elavat siingi samad muusikastiilid, mis igal pool mujal maailmas. Kuulakem veel prantsuse popi, roki, praegusi ja vahest ka tulevasi klassikuid. Siin kliendist pärit modell, näitleja ja laulja. Son, kes 1970.-te teisel poolel Prantsusmaal eriti kuulsaks sai, muide, jälle tänumaid IRL väär karpentjeele. Nii sääthermen depre on sääni vasakkalda ajalooline piirkond, kus seisab Pariisi vanim kirik mida hakati ehitama aastal 542. Siinset tänavad, baarid ja kohvikud said 1900 viiekümnendatel kogu Pariisi vaimuelu keskuseks. Siin kohtusid filosoofid, kirjanikud, näitlejad ja muusikud, nende seas Shan pool, Saarter, Simon deebeebuaar, lauljatar Siljad Ko ja käis suur arutlemine näiteks eksistentsi alismi teemadel. Kiel kõlas Ameerika džäss, trompetivirtuoos ja džässimees. Dani briljant meenutab oma loos noid ammuseid aegu. Lääne jälgohembeeaa hakkas juba 14 aastaselt ühes siinses kabaree esinema ja ta teinud seda nii hästi, et kabareeomanik kutsunud ta lavale hüüdega. Nii, sa oled ehtne briljant. Nii saanud nooruk oma lavanime, nii briljant. Ja nüüd tuleb Prantsusmaal ja prantsuse keelt kõnelevate riikides väga tuntud, kuid mujal maailmas peaaegu tundma laulja laulude looja ja näitleja renoobi äär Manuel Šank, lavanimega lihtsalt Reno kindlasti klassik, kes oma kümnetel ja kümnetel plaatidel on laulud nii shansooni, roki Guybo. Tema 2016. aastal ilmunud plaat on väga ajakohane. Siin on juttu terrorirünnakutest Pariisis Charlie Hebdo ohvritest ning üleskutse ühtsusele ja solidaarsusele. Ja seen kaunis François Hardi, kes jääb kindlalt Prantsusmaa popi kullafondi. Tema sai juba 1900 kuuekümnendatel tuntuks kogu Euroopas ja kaugemalgi. Laulis erinevates keeltes, mängis filmides ja tegi modellitööd. Tema imetlejate hulgas olid teiste seas mordilan Mailsitlejevis ja miks äger ning Leonard Goa neil polnud mitte midagi selle vastu, et François salvestas prantsuse keeles tema Su Sänni. 1981. aastal läks François saar nii mehele muidugi muusikule laulja, helilooja, kitarrist ja filmistaar Jacques tranc on see mees, lisaks Pileja rockile nooremas eas ka psühhedeelia harrastanud muusik ja suurepärane filminäitleja, kes nägi ka suurepärane välja. Muuhulgas võitis drunk Tseeneri filmiauhinna Vanzandvangoogi rolli eest kunstniku eluloofilmis. Jäägem koos sakiga üdini prantslasliku maailma küünla valgesse piano-baari. Kusagil on Martril võiman Barnassilkus daamidele lauldakse õrnusest ja armastusest. Ja nad ei tunnegi ennast ahistatuna.