Keelesäuts. Tere hommikust. Sattusin hiljuti ühe välismaalasest sõbraga vestlema ühest peatselt toimuvast sündmusest. Mäletan, et küsisin sõbralt hoogsas eesti kõnekeeles, mis päeval see oligi? Sõber sattus segadusse, küsides vastu. Mis mõttes oli, see toimubki, homme. Jäin meie vestluse üle mõtlema. Tuleviku eesti keeles teatavasti ei ole, seda saab väljendada oleviku kaudu. Kuid kõnekeeles väljendatakse kui ka mineviku kaudu. Näiteks küsimusega, millal sinu sünnipäevapidu oligi? Võib silmas pidada nii pidu, mis on juba toimunud, kui ka pidu, mis on alles ees. Põhjus võib peituda väikeses psühholoogilises nõksus. Minevikku vormi kasutades ei paiguta Me ajateljele mitte sündmust, vaid hoopis iseennast. Me mõtleme end tagasi olukorda, kus me veel midagi mäletasime. Mis su nimi oligi, kui palju see maksiski, mis see kell oligi? Keeleliselt õige see siiski ei ole ja nagu näha, võib see vähemalt võõrkeelsete inimeste jaoks tekitada segadust. Huvitava keele nähtusega on aga tegemist küll. Selline sai tänane keelesäuts, järgmine oli vist tuleval esmaspäeval.