Kell on saanud kuus, kuulate Päevakaja 12. augustil, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Keskealiste naiste seas muutub kunstlikul teel viljastumine järjest populaarsemaks. Vaatamata sellele, et naised elavad kauem, nendel pole võimalik ilma kunstlikku viljastamist last saada ja 43. Eesti kunstiakadeemia tudengid avastasid, et Läänemaal asuva Ridala kiriku keskaegsed seinamaalingud on arvatust märksa ulatuslikumad. Meie keskaeg on olnud märksa värvilisem, kui me seda arvame, aga mis on nüüd haruldane siin meie kontekstis on täiesti figuraal maalingud, et neid on väga üksikutes kirikutes. Eesti eemalejäämine Gruusia Päevase sõja aastapäeva tähistamisest läheb vastuollu meie välispoliitiliste prioriteetidega. Ka märgib Toomas Sildam nädalakommentaaris. Ilm on vihmane, võib olla ka äikest. Puhub muutliku suunaga tuul seitse kuni 13, Liivi lahe ümbruses öösel kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel 11 kraadini. Homme päeval on sooja 18 kuni 21 kraadi. Nüüd kõigest lähemalt ravimiameti andmetel teostati Eestis eelmisel aastal ligi 3000 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Jane Saluorg räägib lähemalt. Liinike Liit, AS juhataja doktor Andrei Sõritsa ütleb, et esmapilgul võib viie protsendiline suurenemine tunduda väikese kõikumisena, aga tulevikku vaatavalt saab siiski öelda, et huvi viljatusravi vastu kasvab. Kui me räägime elu kvaliteedist, siis on laps, on elukvaliteeti üks parameeter. Kas kunstlik viljastamine protselgasvama? Näiteks juba praegu on Sõritsa sõnul nende kliinikus ootejärjekorra pikkuseks kuni üheksa kuud ja ka ülemaailmse tendentsi järgi pöördub järjest rohkem naisi just vanusevahemikus 45 kuni 50 eluaastat. Vaatamata sellele, et naised elavad kauem, nendel pole võimalik ilma kunstlikku viljastamist last saada. Tervise arengu instituudi analüütiku Hedi Liivlaiu sõnul võib eelmist aastat aluseks võttes öelda, et ligi 3000 teostatud viljatusravi tsüklit on märkimisväärne. Liivlaid lisab, et kuigi ravi kasutamine kasvas, siis riigi kulud viljatusravile vähenesid seejuures ligi kümnendiku võrra, millest võib samuti järeldada, et huvi kunstlikul teel viljastamise järele on eelkõige üle 41 eluaastastel naistel. Patsiendi enda kulud kasvasid, kuna 41 pluss riik ei maksa, peavad oma taskust maksma. Eelmisel aastal sündis 430 iive klast. Võrreldes 2016. aastaga siis 60 last rohkem ka väga märkimisväärne tulemus juba kogu elus sündidest moodustatud siis 3,2 protsenti. Naljaga pooleks lisab sööritsa, et 100 aasta pärast sünnivad kõik lapsed kunstliku viljastamise teel. Siiski tuleb meeles pidada, et riskifaktorid on samad, mis loomulikul teel ehk vanus teeb ikkagi oma töö. Toomas Sildami nädalakommentaar käsitleb 10 aasta möödumist Gruusia, Venemaa sõjast ja Eesti eemalolekut. Välispoliitikas ja riikidevahelises suhtlemises on tähtsad märgid mõnikord millegi ütlemine või ka vaikimine ja mõnikord kohale sõitmine. Mõtlesin sellele lõppeval nädalal, kui möödus 10 aastat Venemaa sissetungist Gruusiasse augustis 2008 mida me tunneme Vene-Gruusia viiepäevase sõjale. 10 aastat tagasi, kuid pilissile lähenesid Vene armee tankid ja polnud teada, kui kaugele need sõidavad. Lendasid sõjal sattunud riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina liidrid. See oli toonase Poola presidendi Lech Kaczyński ja Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese idee. Et Me näitame Gruusiale ja grusiinidele, et nad ei ole sel raskel ajal üksinda, et nende kõrval on sõbrad ning tahame, et meie liitlased ja meie sõbrad kuuleksid äratuskella, milleks vene vägede sissetung Gruusiasse kahtlemata oli, sest toimunu kõigutes tugevalt Euroopa senise julgeolekuarhitektuuri. Nüüd 10 aastat hiljem lendasid pilississe Leedu, Läti, Poola välisministrid ja Ukraina asepeaminister. See on toetuse ja sõpruse manifest, statsioon, ütles Gruusia välisministeerium. Eesti jäi sellest Poola ja Leedu algatatud ühisvisiidist ning meile saadetud osalemiskutsest kõrvale. Eesti välisminister Sven Mikser oli puhkusereisil Berliinis, mida ta ei soovinud katkestada. Keegi teine Eesti valitsusest Gruusiasse samuti ei lennanud. Nii jäigi Eesti koht tühjaks. Kurb. Eriti kui meenutada, et mai lõpus Gruusia 100 pidustustel näitas Eesti samuti oma eemale, vot siis osalesid Tbilisis toimunud pidustustel teiste väliskülaliste seas ka Läti, Leedu, Soome ja Poola presidendid. Eesti riigipea Kersti Kaljulaid jättis Tbilisi kutse vastu võtmata sest oli sel ajal Kiievis, kus soovis vaadata järgmisel päeval meistrite liiga jalgpallimatši. Õnneks lendas Gruusia 100 pidustustele riigikogu esimees Eiki Nestor. Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Nii seisab Eesti välisministeeriumi kodulehel kenasti kirjutatud. Ent need kenad sõnad ei vähenda võimalust, et Eesti nõrgendab liitlaste ühispildilt eemale jäädes enda mõju Gruusias, kelle käekäik ei ole meile välis ja julgeolekupoliitiliselt ükskõik. Teiseks murendamise meie partnerlust naabritega, sest mida rohkem suudame me tegutseda koos Läti, Leedu ja Poolaga Soome ja Rootsiga, seda parem siinne piirkond on. Paraku loevad teisedki riigid välispoliitikas märke ka mingile sündmusele kohale sõitmist või sellest eemalejäämist kui sõnumeid, mis meile tegelikult oluline on. Eesti kunstiakadeemia tudengid avastasid Ridala kirikus oli töid tehes, et keskaegsed maalingud kiriku seintel arvatust suuremal pinnal. Juhan Epner, kaastöö. Seni oli teada, et keskaegsed figuraal maalingud on Ridala kirikus ainult kooriruumis. Nüüd uurisid Eesti kunstiakadeemia tudengid professor Ilkka Hiiobi juhendamisel, kas maalingud jätkuva hilisema värvikihi jalga. Kiriku pikihoones jätkab Hilka Hiiob. Suureks üllatuseks, et tõepoolest nad jätkuvat seal, et oleme siis pikihoone põhjaseinalt leidnud ilusa figuuri, mida me praegu küll teeme niuks avamesondaashinaga, et me teame, et nad jätkuvad. Hiiob lisas, et ka kiriku lääneservas on olemas fragmendid, mille järgi võib öelda, et kirik on omal ajal olnud maalingutega kaetud. Meie keskaeg on olnud märksa värvilisem, kui me seda arvame, aga mis nüüd haruldane siin meie kontekstis on tõesti need figuraal maalingud, et neid on väga üksikutes kirikutes, et sind Ridalas Muhu näiteks. Pikihoone seinalt leitud maalingud avastati Kuulsa puu skulptori Christian Ackermanni töökojas valminud vapi alt, mida tudengid samuti uurisid. Välitööde kõige põnevamaks osaks ongi uued avastused, jätkab Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudeng Frank Luck. Võib-olla maalingute avamine ilmselt ongi, et kui mingid leiud tulevad peale pikemat sihukest sonkimist seina sees, et kuna seina pindala on niivõrd suur, et kui siin ühel hetkel kuskilt hakkabki tulema mingi värv, et mingit Polükroom, et siis nii, et läheb põnevaks. Ridala kirik ehitati 13. sajandil ja seinamaalingud on keskaegsed kiriku altariseinu kantsleid ja Papepitafid on valminud aga erinevate meistrite käe all hiljem seitsmeteistkümnendal sajandil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Epner Ridala. Politsei teatab traagilisest liiklusõnnetusest Raplamaal, milles hukkus ka inimene. Lääne prefektuuri pressiesindaja sõnul sõitis sõiduauto jaluse külas pärastlõunal välja, hukkus üks ja sai viga neli inimest, kes kõik olid samas autos. Maanteeameti teatel on õnnetuse tõttu häiritud liiklus Raplamaal Juuru Järlepa maantee üheksandal kilomeetril. Ilmast räägib nüüd Eva-Maria Sula, palun. Öösel liigub tsüklon valgele merele Eesti kohale jääv madalrõhulohk. Mitmel pool sajab hoovihma, paiguti võib äikest olla. Tugev edela ja läänetuul pöördub saartelt alates loodesse ja läände ning kiiremad iilid ulatuvad rannikul enne keskööd 18 meetrini sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval läheneb Eestile edelast kõrgrõhuhari, paiguti tuleb veel hoovihma ja püsib ka äikese oht. Õhtupoole saju tõenäosus väheneb, pilvisus hõreneb ning tuul nõrgeneb. Sooja tuleb 18 kuni 22 kraadi. Tänan, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.